Ajalooline Ajakiri 2002 1/2 ( 116/ 117) 2 0 0 AASTAT ÜLIKOOLI TAASAVAMISEST T a RTUS Vaimude veerandtund rüütelkondade kuratooriumiga • T Õ N U TA N N BER G : Sõjateaduse õpetamisest • ER K I TA M M IKSAAR: Zooloogiakateedri eellugu • M A R T IN H A L L IK : Tartu ülikooli orientalistid 19. sajandi teadusmaailmas • M A R JU LU T S: Johann Ludwig Miithel • ED U A R D PA R H O M EN K O : Gottlob Benjamin Jäsche • JA A N KASM EL: M artin Ernst Styx • URM A S P E T T I: Usu­ teaduskonna esimesed professorid • LEILI KRIIS: Richard Thoma • P E E T E R JÄ R V E L A ID : Oswald Schmidt • TO O M A S A N EPA IO : Leon Victor Constantin Casso • SIRJE T A M U L : Õppe- ja teadusstipendiumid • LJU D M ILA DUBJEVA: Raamatukoguhoidja A. T. Rastorgujev • Tartu ülikool poola, ukraina, armeenia ja läti kultuuriloos • Tartu ülikooliga seotud isikute nimed maailmakaardil Ajalooline Ajakiri 2 0 0 2 . 1/2 (1 1 6 / 1 1 7 ) Tartu Ülikooli ajaloo osakonna ja Akadeemilise Ajalooseltsi ajakiri 200 AASTAT ÜLIKOOLI TAASAVAMISEST TARTUS Ajalookirjanduse Sihtasutus Kleio 2002 K irjastaja: A jalo o k irjan d u se Sih tasu tu s K leio T o im etu sk olleeg iu m : Jü ri A nt, O lav i A ren s (U SA ), Ja a k K a n g ila sk i, A n u -M ai K õll (Sto ck h o lm i Ü lik ool), Jü ri K iv im äe, V alter L an g, A ad u M ust, H ain R eb as (K ieli Ü lik o ol), T iit R osen b erg , E lle V under T eem an u m b ri k oo staja: Lea L ep p ik Toim etu s: A ad u M u st (p eatoim etaja), L ea L ep p ik, A n u L ep p A rtik lite tõlge: M alle Salu p ere, M arin a R au d ar R esü m eed e tõlge: L eili K o stabi K ü ljen d u s ja kaas: M eelis F ried en th al Trükk: A S V õru Täht B ib lio g raafia k on su ltan t: K ersti Taal T oim etu s tänab: H elina T am m an n it ja A jalo o arh iiv i K äeso lev n u m b er on ilm u n u d Tartu L in n av alitsu se to etu sel Articles appearing in this journal are abstracted and indexed in HISTORICAL ABSTRACTS. Ajaloolises Ajakirjas ilmuvad artiklid on refereeritud ja indekseeritud väljaandes HISTORICAL ABSTRACTS. Alates 1953. aastast on Historical Abstracts olnud tunnustatud ajalooliste publikatsioonide refereerija maailmas, mille materjalid on saadaval nii CD-ROMil, interaktiivselt kui ka trükitud kujul. T o im etu se aad ress: A ja lo o lin e A jak iri A jalo o o sako n d , Tartu Ü lik o ol Ü lik o oli 18, Tartu 50090 E esti Tel (07) 375 658 e-m ail: k leio @ lo ss.u t.ee http://www.history.ee/kleio Pangakonto: Hansapank 767 a/a 221010397388 IS S N 1 4 0 6 - 3 8 5 9 ©Ajalookirjanduse Sihtasutus Kleio. 2002 Sisukord LEA LEPPIK: Vivat, U niversitas! MARJU LUTS: V aim u d e veeran d tu n d rü ü telk o n d ad e 5 -1 0 1 1 -3 2 k u ra to o riu m ig a TÕNU TANNBERG: Sõ jatead u se õ p etam isest Tartu ü lik o o lis aastatel 1 8 0 2 -1 8 3 0 3 3 -4 8 ERKI TAMMIKSAAR: Tartu ü lik o o li zo o lo o g iak a teed ri 4 9 -5 8 eellu g u ja rajam in e MARTIN HALLIK: Tartu ü lik o o li o rien talistid e 5 9 -7 4 a sen d ist tead u sm aailm as 19. sajand il MARJU LUTS: Jo h a n n L u d w ig M ü th el - Tartu 7 5 -9 6 K eiserlik u Ü lik o o li õ ig u stead u sk o n n a isa EDUARD PARHOMENKO: TA EV A ST kui m õ tlem ise h ä ä le stu sk a a rest 1808. aasta veebru ari Tartu üle JAAN KASMEL: P ro fesso r M artin E rnst Styx ja 9 7 -1 1 8 1 1 9 -1 2 6 k o h tu a rstitea d u se õ p etam ise algu s Tartu ü lik oolis URMAS PETTI: K eiserlik u Tartu ü lik o o li u su tea d u sk o n n a esim esed professorid 1 2 7 -1 3 2 LEILI KRIIS: R ichard T h o m a, u urija ja ek sp erim en taato r 1 3 3 -1 4 8 PEETER JÄRVELAID: P ro fesso r O sw ald Schm id t. Ü k s 1 4 9 -1 6 0 õ ig u sajalu g u õ p etan u d rah v u slik u ärk am is- ja n a tsio n a lism ia ja ju rist L iiv im aalt TOOMAS ANEPAIO: L eon V ictor C o n stan tin C asso v en e (?) ju rist Tartu ü lik o o lis 1 6 1 -1 7 6 SIRJE TAMUL: Stip en d iu m id ja tead u sk ap italid Tartu ü lik o o lis aastatel 1 8 0 2 -1 9 1 8 1 7 7 -1 9 2 LJUDMILA DUBJEVA: A. T. R asto rg u jev - Tartu ü lik o o li raam atu k o g u h o id ja 1 9 0 8 -1 9 1 8 1 9 3 -2 0 6 HAIN TANKLER: Tartu ü likooli kasvand iku d Sak sam aa 2 0 7 -2 1 8 k õ rg k o o lid e õ p p ejõ u d u d en a JÄNIS STRADINŠ: Tartu ü lik o o l Läti tead u sajaloo s 2 1 9 -2 3 0 SERGEI ISSAKOV: U k rain a ü liõ p ilased ja ü liõ p ilaso rg an isatsio o n id Tartu ü lik o o lis 19. sajan d il ja 20. sajan d i algul 2 3 1 -2 4 6 RAFIK GRIGORJAN: A rm een ia ü liõ p ilased 2 4 7 -2 6 4 K eiserlik u s Tartu Ü lik o olis (1 8 3 0 -1 9 1 8 ) ARKADIUSZ JANICKI: Poola ü liõ p ilased Tartu 2 6 5 -2 8 0 ü lik o o lis 1 8 0 2 -1 9 1 8 JADWIGA BRZEZINSKA: Poola farm atseu tid e 2 8 1 -2 9 0 a k ad eem ilised ü hen d u sed Tartus 1 8 3 7 -1 9 1 5 K A TR IR A IK ERKI TAMMIKSAAR: 19. sajan d i ja 2 9 1 -3 0 8 20. sajan d i alg u se Tartu ü lik o o li k asv an d ike n im ed m aailm ak aard il S u m m a rie s 3 0 9 -3 3 2 Esikaanel: P idu lik aktus au las Tartu ü likooli taasav am ise 50. aastap äev a pu h u l 12. detsem bril 1852 (Illu strirte Z eitung. 26. F ebru ar 1853) K a s u ta tu d lü h e n d id : E A A - A jalo o arh iiv E R M - E esti R ahva M u u seu m G A R F - V ene F ö d eratsio o n i R iig iarh iiv (Го су дар ствен н ы й архи в Р о сси й ск о й Ф едерац и й ) L V V A - Läti R iiklik A jalo o arh iiv (Latvijas V alsts V estu res A rh iv s) PFA R A N - V enem aa Teadu ste A k ad eem ia A rh iiv i P eterb u ri F iliaal (С .-П етер б у р гски й Ф или ал А рхи ва Р о сси й ск о й А к а д ем и и Н аук) П С З - V ene Im p eeriu m i T äielik Sead u ste k og u (П о л н о е С о б р ан и е Закон ов Р о сси й ск о й И м п ер и й ) R G IA - V enem aa R iiklik A jalo o arh iiv (Р о сси й ск и й го су д ар ствен ­ ный и сто р и ч ески й архив) R N B - V enem aa R ah v u sraam atu k o g u (Р о си й ск а я Н ац и о н ал ьн ая Б и б л и о тека) T Ü R К Н О - Tartu Ü lik o oli R aam atu k o g u , k äsik irja d e ja h a ru ld a ste raam atu te osakon d EA A . 995-1 -235. L 42 - Sid ek riip su g a erald atu d k o lm eo sa lise s arh iiv iv iites näitab esim en e arv fond i-, tein e n im istu - ja k o lm as säilik u n um brit. Vivat; Universitas! Käesoleva A jaloolise Ajakirja kaksiknum bri kangelane on Keiserlik Tartu Ülikool, m ille tegevuse algusest möödub tänavu 200 aastat. Heidame põgusa pilgu tema läbikäidud teele. Ülikool oli paratam atult m õjutatud suurest im peerium ipoliitikast ja rahvusvahelistest suhetest. Ülikooli taasavam ise puhul Tartus mängis olulist rolli Paul I hirm prantsuse revolutsiooni ideoloogia sissetungi ees, A leksander I lootusrikka alguse valgustatud vaim, kohaliku eliidi soov ja riiklik vajadus, valgustus, rom antism ja Napoleoni sõjad. Kei­ serlik ülikool lõpetas oma tegevuse Esimese m aailm asõja ning Vene 1917. ja Saksa 1918. aasta revolutsioonide keerises, et anda teatepulk üle 1. detsem bril 1919 avatud Eesti ülikoolile, ühtlasi oli Tartu ülikooli Ve­ nem aale evakueeritud osa aluseks Voroneži ülikooli m oodustam isele. Ligi 120 aasta jooksul oli ülikooli tegevuse aluseks neli põhikirja - kolm oma ja neljandana 19. sajandi lõpul järkjärgult kehtestatud ülevenem aaline ülikoolide põhikiri. N im elt ja staatuselt keiserlikuna, olem uselt enne 19. sajandi lõpu reforme suuresti provintsiülikoolina kujunes Tartu ülikool 19. sajandil kolm ele Vene im peeriumi saksakeel­ sele provintsile rohkem aks kui vaid kohaks, kus omandada haridust. N ordische H eidelberg oli kultuurikeskus, mis kujundas identiteedi ja aitas olulisel m ääral kaasa kolme provintsi kokkukasvam isele nii koha­ liku saksa ülem kihi kui eesti ja läti alam kihi silmis. Esim este aastaküm nete valgustuslik-rom antilise ajastu vahetas välja sam uti valgustuse vaim ust kantud, kuid asjalik, teadusele pühendatud ajajärk, kus tooni andsid veel välismaised professorid ja m ille tõsised teaduslikud tulem used ei vaja eraldi rõhutamist. 1830. aastatest muutus ülikool järjest enam kohalike provintside ülikooliks ja 1852. aastal võis kohalik baltisaksa aadel ja kodanikkond pühitseda ülikooli juubelit kui om a pidu. Im peerium i poliitika eesm ärgiks oli aga riigi tsentralisee­ rim ine, kohalike eripärade tasalülitam ine. 1863. aasta ülevenem aalise põhikirja laiendam ine Tartule hoiti ära vaid selle hinnaga, et ülikooli eelarve jäi kõhnem aks, kuid oma akadeem iliste vabaduste eest oldi nõus ka seda hinda maksma. Ülikooli om akoostatud, 1865. aasta põhi­ kirjast ei jäänud 1890. aastate reform ide käigus suurt järele, järkjärgult korraldati ülikool üm ber 1884. aasta ülevenem aalise ülikoolide põhi­ kirja järgi. Erandlikuks jäi lõpuni vaid Vene riigi ainus luterlik usutea- 6 Vivat, U niversitas! duskond. 19. sajandi lõpu ülikoolireform - baltisakslastele d r a m a a t i l i ­ ne, Vene riigi poolt poliitiline - on pälvinud äärmiselt v a s t u k ä i v a i d ja sealjuures peamiselt ideoloogilisi hinnanguid. Näib, et lõpuks hakkab kätte jõudm a aeg, kus ka seda ajajärku on võimalik veidi r a h u l i k u m a l t analüüsida. Nii mõnigi kogumiku kaante vahele jõudnud a r t i k k e l võiks olla suunda andev edaspidisele uurimistööle. Ülikool on teda ümbritseva ühiskonnaga alati väga mitm etahulistes vastastikustes suhetes. Ülikooli ajalugu pole kaugeltki ainult teadusajalugu. Seepärast nõuab ka ülikoolide ajaloo uurim ine (mida mingil hetkel oldi valmis taandam a pensionile saadetud teadlaste kodu-uurimiseks), väga head ettevalmistust, sügavaid professionaalseid oskusi ja laiu entsüklopeedilisi teadmisi poliitilisest ajaloost, ühiskonnakorral­ dusest ja teadusloost. 1852. aastal võis kohalik baltisaksa aadel ja kodanikkond pühitseda ülikooli juubelit kui oma pidu (lllustrirte Zeitung 26. Februar 1853). Autorite kollektiivi poolt koostatud ja suure riikliku tellimusena valminud 3-köitelise Tartu ülikooli ajaloo1 ilmumisest on m öödunud 20 aastat, peaaegu terve inimpõlv, ja m uudatused meid üm britsevas ühiskonnas on nii suured, et nende õigeks hindamiseks kulub ehk teine 1 Tartu ülikooli ajalugu. Kolmes köites 1632-1982. Koost. Karl Siilivask. Kd. I-IIJ Tallinn, 1982. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 7 inimpõlv. Uued olud sunnivad ikka m inevikule uusi küsim usi esitama. Tundub, et veel ei ole aeg küps uue üldkäsitluse kirjutam iseks, kuid kindlasti on aeg küps uute küsim uste esitam iseks. Pretendeerim ata siinkohal süstem aatilisele ülevaatele vahepeal ilmunud kirjandusest, tahaks osundada m õnele olulisem ana tunduvale tööle, eelkõige käes­ oleva ajakirja veergudel ilmunule. K olm eköitelise ülikooli ajaloo eeltööna ilm um ist alustanud seeria Ülikooli ajaloo küsim usi on, tõsi küll, mõneti ebaregulaarselt, jätkunud ja jõudnud tänaseks juba 31. num brini, mis peaks ka tõestama vaja­ dust taolise väljaande järele.2 Balti dim ensioonist püüdis Tartu, Riia ja Vilniuse ülikoolide kohta Ida ja Lääne piirialal määratleda Gert v. Pistohlkorsi, Toivo U. Rauni ja Paul Kaegbeini väljaantud kogum ik.3 Vahepeal on avalikuks saanud üliõpilasorganisatsioonide arhiivid Eesti A jalooarhiivis, ja seoses korporatsioonide ning seltside taasloomisega koostatud ka hulk ülevaateid üliõpilasorganisatsioonide kohta. Tõsi, need on peam iselt teatmikud, aga asendamatud teabe teaduskäibesse toom isel ja loovad vajaliku aluse järgnevatele üldistustele. Pärast Eesti taasiseseisvum ist on toimunud rida konverentse meie koha m ääratlem iseks ida ja lääne vahel, ilmunud artiklite kogumikke jm . On kogutud m älestusi, uurim istöö on keskendunud rohkem eesti ülikoolile (hea aluse edasim inekuks loob Album Academicum 19 19 -1 9444) ja nõukogude etapile, kuid tublit täiendust on tulnud ka Rootsi ülikooli ajaloole.5 Suhteliselt palju on ülikooli ajaloole ruumi pühendanud ka A jalooline Ajakiri. Tähelepanuväärne oli 1991. aastal Kleios avaldatud rub­ riik Tartu Eesti Ülikooli algusaegadest. Rea uusi uurim isülesandeid püsti­ tas Toom as A nepaio ja Peeter Järvelaidi artikkel Oleks meie olemine...,6 kus üritati kriitika alla võtta ülikooli ajaloo õigusajalugu käsitlev osa. Kõige agaram ad ongi oma eneserefleksioonis olnud õigusajaloolased, mis ka siin näha - pole ühtki Ajaloolise Ajakirja aastakäiku, kus puuduk- 2 Tartu ülikooli ajaloo küsimusi. I-XXXI. Tartu, 1975-2001. Algul: TRÜ ajaloo komis­ joni materjalid, viim ane number Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi materjale. ' Die Universitäten Dorpat/Tartu, Riga und Wilna/Vilnius 1579-1979. Beiträge zu ihrer Geschichte und ihrer Wirkung im Grenzbereich zwischen West und Ost. Hrsg. Gert von Pistohlkors, Toivo U. Raun, Paul Kaegbein. Köln-Wien, 1987. Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. 4 Album Academicum Universitatis Tartuensis, 1918-1944. The directory of the stu­ dent body of the Tartu University in 1918-1944. Koostanud Lauri Lindström jt; tõlge inglise keelde Krista Vogelberg, Meelis Leesik; tõlge saksa keelde Anne Arold jt. Kd 1-3. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Teadusfond, 1994. 5 Helmut Piirim äe. Ü likoolilinn Pärnu. Pärnu - the University Town. Tõlkinud Ken Kalling. Tartu, 1999; Academia Gustavo-Carolina inauguratsiooniaktus, mis peeti Pärnus 28. augustikuu päeval 1699. aastal. Tõlkinud ja kommenteerinud Kristi Viid­ ing; toimetanud Marju Lepajõe; eessõna: Helmut Piirimäe. Pärnu, Tartu Ülikool, 1999. 6 Toomas Anepaio, Peeter Järvelaid. Oleks meie olem ine... // Kleio. Teaduslikpopulaarne ajaloo alm anahh. Tartu, 1991. Lk 66-73. 8 Vivat, U niversitasj sid käsitlused õigusajaloost. Paratam atult on paljud neist seotud ■ ülikooliga.7 Kleios - A jaloolises Ajakirjas on käsitletud ka Tartu ülikooli rolli teiste Vena Im peerium i rahvaste ajaloos/ 19 99. aastal i l m u n u d üli­ koolile pühendatud erinum ber püüdis m õtestada ülikooli ajalugu kui uurim isvaldkonda laiem alt ja haaras kaasa ka naabrite töid (H einrichs Strods ja Arnis V iksna).9 Suur osa nim etatud teem anum bri artiklitest üritasid lugejale tutvustada teenekaid, kuid teenim atult unustusehõlm a vajunud Tartu ülikooli õppejõude ja kasvandikke. Ja neid on tõesti palju. Just tollal tekkiski ka käesoleva teem anum bri koostam ise idee. Nii nagu ülikooli ajalugu pole võim alik m õista ühiskondlikku tausta teadm ata, pole (meie) ühiskonna ajalugu võim alik õigesti hinnata ü li­ kooli ajalugu tundm ata ja laiem asse teaduskäibesse toomata. On süm ptom aatiline, et suurem osa käesoleva kaksiknum bri artikleid on pühendatud isikutele, sest antud hetke individualistlikus ü hiskon­ nas on üksikisikute roll ajaloos jälle tähelepanuorbiiti kerkinud. Pärast m eie taasiseseisvum ist on õnneks ära langenud ka poliitilised piiran­ gud, niisiis on olem as nii sotsiaalne tellim us kui võim alus. Ülikooli taasasutam ise lugu tundus olevat hästi läbi kirjutatud ja lõpuni selge, kuid nagu M arju Lutsu sissejuhatavast artiklist näha, viib täiendav uurim ine ja dokum entide tähelepanelikum lugem ine hoopis teistele tulem ustele. Ü likooli avam isel peetud kõnes rõhutas tollane ajalooprofessor G eorg Friedrich Pöschm ann õppeasutuse rolli kultuurivahendajana kõige laiem as mõttes. Järgneva sajandi arengud näitasid, et ülikool suu­ tis seda rolli täita nii läänest itta kui idast läände. Kuidas täpselt, selles osas on m eil veel uurida küllalt. Ülikool alustas 1802. aastal tööd nelja teaduskonna ja seitsm e pro­ fessoriga. Nim ed on küllalt hästi tuntud, kuid vähem on seni räägitud nende koolkondlikust kuuluvusest, peetud loengute sisust ja nende aluseks olnud õpikutest. Just see aga aitab selgitada Tartu ülikooli tege­ likku rolli nii Euroopa kui Venemaa teaduse arengus. Lea Leppik, Peeter Järvelaid. Vene õigusajaloo koolkond Tartus ja professor Neumann. // 199/. Kleio 4 (22). Lk 12—22; Toomas Anepaio. Kahe ilm a piiril. Või­ m alikke murdekohti Eesti õigusajaloos ja selle uurim ises. Lk 5-16; Peeter Järve­ laid. Bunge sajand ja sajand Bungeta. II. Lk 17-30, Lea Leppik, Peeter Järvelaid. Aleksander Magnus Fromhold v. Reutz —Tartu ülikooli vene õigus eprofessor ja Liivimaa aadlik. Lk 31—42; Marju Luts. Keiserlik Landesuniversität Läänemereprovintsidele. lartu ülikooli õigusteaduskonna struktuur 19. sajandi alguses // Ajalooline Ajakiri. 1998. 3 (102). Lk 43-53. x Sergei Issakov. Valgevene üliõpilased Tartu Ü likoolis ja nende osa Valgevene kultuuris ja teaduses. // Kleio. Ajaloo Ajakiri. 1994. 10. Lk 27-32. 4 Heinrichs Strods. Professor Eduard Osenbrüggen ja tema Liivimaa skitsid. //Aialooline Ajakiri. 1999. 2 (105) Lk 23-29; Arnis V iksna, Aadu Must. Professor Jän js Dzirne - andekas teadlane ja väsimatu rännumees. // Ajalooline A jakiri 1999 7 (105). Lk 57-70. Ajalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 9 Oma koha m õistm iseks on parim viis võrrelda end teistega. Teistest Vene im peerium i ülikoolidest erinevad põhikirjad ei teinud Tartu üli­ koolist veel m ingit erakut - sest kõiki ülikoole püüti arendada koos­ kõlas oma aja ülikoolim õttega, arusaam aga selle asutuse ülesannetest ja loom ulikult ka riiklike vajadustega. Vajab veel lähem at selgitam ist, milles seisnesid ja m illest olid põhjustatud konkreetsed erinevused õppetoolide struktuuris ja koosseisus, kuidas nägid Tartu õpetlased välja oma aja Euroopa ja maailm a teadusruum is jpm. V enestusreform id tõid paratam atult kaasa tohutult palju isiklikke tragöödiaid. Professori elutöö võis uues kontekstis hetkega kaotada kogu om a sisulise väärtuse, em igratsiooni sunnitud professorit ei oodanud seal keegi ja kaugeltki kõik ei suutnud end enam leida. Kuid võim alik oli ka selline areng, et alles em igratsioonis sai õppejõud tuule tiibadesse. Tundes rohkem iiksikelulugusid, on võim alik hakata tege­ ma laiemaid üldistusi. Teisalt ei saa eitada, et just nüüd muutus ülikool tõeliselt rahvusva­ heliseks. Professorite suur m obiilsus välistas olukorra, kus isa ja poeg võinuksid ülikoolis üht ja sama loengut kuulata. Samas on hoopis läbi töötam ata venekeelse ülikooli professorite kohalem ääram ise poliitika küsim used. M e ei tea ikka veel, kes esitas siis professorite kandidatuu­ re ja kellel oli lõpuks otsustav sõna nende väljavalimisel, sest ülikooli nõukogult oli see õigus ära võetud. Näib, et valikueelistuse põhjus ei pidanud olem a ilm tingim ata vene rahvus, nagu seni sageli üsna ühe­ selt on väidetud. Me teame halvasti põhjusi, miks professoreid Vene im peerium is nii kiiresti ja pealtnäha suvaliselt teistesse kõrgkoolidesse edasi saadeti. Venestusaja uurim ine eeldaks väga head orienteerum ist im peerium i üldises haridus- ja teaduspoliitikas. Tartu ülikooli ajalugu, eriti mis puudutab 19. sajandit, on seni olnud ikka äärm iselt poliitiline või professori- ja teadusekeskne. Nii peab tõdem a, et me teame tegelikult väga vähe 19. sajandi üliõpilaste olm est, elukallidusest või sotsiaalsetest suhetest teiste linnaelanikega. R ootsi-aegse ülikooli puhul on neid probleem e uuritud palju rohkem, isegi sellest teame me enam, kuidas elas 18. sajandi Liivim aalt pärit tu­ deng G öttingenis või Jenas. Rohked m älestused ei asenda akadeem ilist uurim ust. Alljärgnevas on tähelepanu üliõpilase elam iskuludele Tartus pööranud just välisautorid, ka see teema vääriks eriuurim ust ja arhiivi­ allikate laiem at kaasamist. Napid on ka senised teadmised toetustest, mida üliõpilastel oli võim alik saada. Pisut on varem räägitud kroonustipendium idest ja -stipendiaatidest, erastipendium idest peaaegu üldse mitte. Ü liõpilaskonna poolest ei olnud Tartu ülikool ainult Balti provintsiülikool, algusest peale õppis ülikoolis ka üksikuid teiste rahvaste esindajaid, pärast ülem inekut vene õppekeelele muutus üliõpilaskond äärm iselt paljurahvuseliseks (ühtlasi ka vaesemaks ja dem okraatliku­ maks). Tartu ülikool on rahvusliku ärkam ise üheks hälliks nii eestlas- 10 Vivat, Universjtfiji tele ja lätlastele kui ka arm eenlastele, ukrainlastele, poolakatele M iks tulid nad Tartusse, m ida andis Tartu neile ja mida nem ad T a rtu le ' Kõigile viidatud küsim ustele püüavadki alljärgnevad a r t i k l i d vas­ tust otsida. Jääb veel üle vaid soovida, et kestaksid olud, mis lubavad tõelise universitase tekkeks nii vajalikku uurim is- ja õpetam isvabadust... Lea Leppik Vaimude veerandtund rüütelkondade kuratooriumiga Marju Luts Genius loci Ehkki Peeter I oli 1710. aasta Liivim aa kapitulatsioonipunkte kinnitades pidanud kindlalt silm as ka ülikooli allesjätm ist Liivim aale, ei tulnud selle taastam isest kogu 18. sajandi vältel m idagi välja. Kõik selle­ suunalised püüdlused sum busid kas Vene keskvõim u vastuseisu või kohalike otsustajate om avahelistesse vastuoludesse ja initsiatiivitusse. Jevgeni Petuhhov rõhutab oma 1902. aastal ilmunud Tartu ülikooli aja­ loos eelkõige kohalike rüütelkondade vähest huvitatust võtta enda õlu­ le niivõrd kulukas ettevõtm ine.1 Sam a seisukohta toetab ka Hubertus N euschäfferi iseenesest küll diferentseeritum ate hinnangutega uuri­ m u s.2 N euschäfferi järgi tulenes rüütelkondade (vaikiv) vastuseis üli­ kooli taasavam isele kas teadvustatud või teadvustam ata hirm ust keisri m õju kasvu ees. 17.-18. sajandi absolutistliku eneseteadvustusega valit­ sejad olid ilm ekalt näidanud, et ülikoolid on väga edukalt rakendata­ vad valitseja huvide teenistusse. Nii on üpris loom ulik, et vana Euroopa seisusliku põhikorra hoidm isest huvitatud rüütelkonnad ei püüdnud kuigi innukalt kaasa aidata uut tüüpi am etnike, nn õpetatud nõunike koolitam isele kohapeal. Suverääni asutatud õppeasutus pidi ju kooli­ tam a truid riigiam etnikke.3 Rüütelkonnad olid aga huvitatud sellest, et im peerium i poolt nii või teisiti lähtuvad ja kogetavad tsentraliseerim istendentsid nende kohalikku autonoom set om avalitsust võim alikult vähe puudutaksid. Teisalt oli kohaliku ülikooli avam ine siiski ka rüütelkondade endi huvides. K indel seisukoht, et nii adm inistratiiv- kui justiitsam eteid pea­ vad täitm a kohalikud aadlikud, nõudis neilt ka vastavat haridust. Selles 1 E. В. П етухов. Императорский Юрьевский, бывший Дерптский университет за сто леть его существования (1802-1902). Т. I. Юрьев, 1902. С. 86-91. 2 Hubertus Neuschäffer. Die baltischen Provinzen ohne Universität von 1721 bis 1802. /Die Universitäten Dorpat/Tartu, Riga und Wilna/Vilnius: 1579-1979: Beiträge zu ihrer Geschichte und ihrer Wirkung im Grenzbereich zwischen West und Ost. Hg. von G. v. Pistohlkors. Köln u. a., 1987. S. 19 ff; Vt ka: Mati Laur. Eesti ala valitse­ m ine 18. sajandil (1710-1783). Tartu, 2000. Lk 224 jj. 3 H. Neuschäffer. Die baltischen Provinzen ohne Universität von 1721 bis 1802. S. 22 und Anm. seoses on om am oodi paradoksaalne, et 1725. aastal Eesti- ja 1 aa rüütelkondade siseselt arutatud ülikooli taasavam ise palve jäi Keisri e edastam ata, sest rüütelkonnad nägid ohtu oma autonoom iale kohalike kohtute korralduse m ääram ise ja kohtunikukohtade täitm ise vallas.4 Iseenesest ei olnud see nn indigenaadiõigus (Indigenatsrecht) m idagi üksnes Balti provintsidele omast. 18. sajandil järgiti sam a põhim õtet ka mujal Põhja- ja Ida-Euroopas5 ning probleem id ja nende ületam ine olid kõigil neil aladel suurelt jaolt sarnased. A adliseisus nõudis kohali­ ke am etite täitm isel oma traditsiooniliste eesõiguste tagam ist. Seisuste õiguste piiram isest huvitatud absolutistlikud valitsejad väitsid vastu, et nii on am etnikud küll indigeensed ja tunnevad kahtlem ata hästi ko­ halikke olusid, kuid neil napib erialaseid teadm isi ja hariduse kaudu om andatavaid am etioskusi. Nagu m itm el pool m ujalgi, nägid siinsed rüütelkonnad väljapääsu selles, et noored saadeti välism aa ülikoolides­ se. Sellega seoses tasub silm as pidada ka asjaolu, et Läänem ereprovint­ sides hakati pärast aadlim atriklite valm im ist (Liivim aal 1750, Eestim aal 1761) indigenaadiõigust tegelikult käsitam a piiratum alt kui mujal. Balti kuberm angude aadelkond jagunes rüütel- ja m aiskonnaks (Ritter- und Landschaß). Esialgu kuulus nii am etnike valim ine kui vastavate kohtade täitm ine m õlem a ühisesse kom petentsi. Pärast aadlim atriklite valmi­ m ist tunnustati üksnes im m atrikuleeritud aadlit rüütelkonnana ja vii­ m ane kuulutas indigenaadiõiguse üksnes enda pärusm aaks ning tõrjus m aiskonna sellelt alalt välja.6 M atrikliaadlikel jätkus reeglina ka vara, et oma poegi välism aistes ülikoolides koolitada. Nii pole mingi ime, et nõudm ine kohaliku ülikooli taasavam ise järele oli palju suurem hoopis protestantlike pastorite ja m ujalt tulnute hulgas, kellel ei olnud järglaste koolituskulusid sugugi nii lihtne katta.7 Sam as ei olnud pilt siiski nii m ust-valge nagu eelnevast võiks ehk järeldada. Oma tõsised katsed ülikooli taasavam iseks tegi ka Liivimaa rüütelkond 1760. aastatest alates.8 Ometi jäi Katariina II ajal ülikool uuesti avamata. Põhjusi võib nim etada mitmeid. Alanud Türgi sõda nõudis suuri sum m asid ja im peerium ei tahtnud kanda ülikooli ava­ W oldem ar von Bock. Die Historie von der Universität zu Dorpat und deren Geschichte. // Baltische M onatsschrift. Bd. 9. Riga, 1864. S. 146 f. H. Neuschäffer nimetab küll Kirde-Euroopat (H. Neuschäffer. Die baltischen 1 ro\ inzen ohne Universität von 1721 bis 1802. S. 24), et seile all peetakse aga silmas ka näiteks Poolat ja Ungarit, siis tundub kohasem määratleda geograafilised piirid just Põhja-ja Ida-Euroopa kaudu. O sw ald Schm idt. Zur Geschichte der Ritter- und Landschaft in Livland. / Dorpater juristische Studien. Bd. 3. Dorpat, 1895. S. 340 f. M arju Luts. Keiserlik Landesuniversität Läänem ereprovintsides. Tartu ülikooli õigusteaduskonna struktuur 19. sajandi alguses. // Ajalooline Ajakiri. 1998 3 (1021 Lk 52, viide 8. v h * Vtjnäifc* s: Friedrich Bienemann. Aus der Korrespondenz des Landraths Karl riedrich Freiherrn von Schoultz-Ascheraden 1761-1763. // Baltische M onatsschrift Bd. 45. Riga, 1898. S. 236; Julius Eckhardt. Livland im achtzehnten J a h r h u r W f Leipzig, 1876. S. 299 f; H. Neuschäffer. Die baltischen Provinzen ohne Univervon 1721 bis 1802. S. 28 f. un|versitat Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 13 m ise kulusid. Rüütelkonnad omalt poolt leidsid, et nende võimalused ei luba sellise suurüritusega ilma valitsejapoolse toetuseta toime tulla. Kui kulud olekski kandnud rüütelkonnad, ei oleks keisrinna ikkagi saanud ülikooli oma mõjusfääri ning tal oleks tulnud leppida faktiga, et rüütelkonnad rakendavad selle oma seisuslike huvide teenistusse. Just kohaliku aadli autonoom ia piiram isele oli aga üles ehitatud Katariina II üldine provintsiaalpoliitika.9 Igatahes pandi Liivimaa rüütelkonna poolt 1768. aastal esitatud projekt Peterburis vaikselt kalevi alla. Suurem edu ei saatnud ka järgnevaid katseid keisrinnat meelem uutusele mõjutada. Alles Katariina II järglane Venemaa troonil, keiser Paul I oli see, kes andis kindla käsu Tartu ülikooli taasavam iseks. Enam asti seostatakse seda keisri hirm uga Prantsuse revolutsiooni ja valgustuslike ideede ees.10 Pole tõepoolest ilm selt juhus, et ühe ja sama ukaasiga (9. aprillist 1798) keelas keiser ära välism aa kõrgkoolides õppim ise ja andis kohali­ kele rüütelkondadele korralduse asuda ülikooli taastam ist ette valmis­ tam a." Ehkki selle sam m u vahetuks ajendiks võib pidada keisri hirmu, oli ta juba varemgi väljendanud oma soosivat suhtum ist ülikooli taasavam isse Liivim aal. Liivimaa rüütelkonna vastav palve Katariina II-le oli ju Peterburis endiselt alles. Ja Paul I kiirustas oma eelkäija provintsiaalpoliitikat täpselt vastupidises suunas üm ber pöörama. 1797. aasta detsem bris teatati Liivim aa rüütelkonna am etlikule esindajale Pe­ terburis, et im peraator suhtub soojalt nende taotlusesse rajada Balti provintsides oma ü likool.12 Küsim use lahendam ine seisvat veel üksnes selle taga, et keiser ei tea, kas eelistada selle asukohana Liivi- või Kura­ m aad.13 1798. aastal tehti ülikoolile sobiva koha otsim ine ülesandeks Kura-, Liivi- ja Eestim aa rüütelkondadele endile. Tulevase ülikooli asukoha suhtes ei jõudnud üksm eelele ka sama aasta 10. oktoobril Jelgavasse kogunenud rüütelkondade esindajad.14 4 Katariina II Balti poliitikast ülevaatlikult: M. Laur. Eesti ala valitsem ine 18. sajan­ dil (1710-1783). Lk 205 jj. 10 Nt: Tartu ülikooli ajalugu. Koost. K. Siilivask. II kd. 1798-1918. Tallinn, 1982. Lk 33; aga ka H. Neuschäffer. Die baltischen Provinzen ohne Universität von 1721 bis 1802. S. 32. 11 ПСЗ. T. 25. 18474. Kuupäevad on antud vana kalendri järgi. 12 W oldemar von Bock. Die erste baltische Central-Commission. // Baltische M onatschrift. Bd. 13. Riga, 1866, S. 109; Vt ka: E. В. Петухов. Императорский Юрьевский, бывший Дерптский университет за его леть его существования (1802-1902). С. 92. 13 Ülikoolide asukoha küsimus oli üks neid probleeme, mille üle Vene valitsejad kippusid päris põhjalikult pead murdma. Nii mõnigi ülikool jäigi sellepärast raja­ mata, et ei suudetud otsustada, kus seda teha. Üksikasjalik ülevaadet sellest: Klaus Meyer. Die Universität im russischen Reich in der ersten Hätte des 19. Jahrhunderts. / Die Universitäten Dorpat/Tartu, Riga und Wilna/Vilnius: 1579-1979: Beiträge zu ihrer G eschichte und ihrer Wirkung im Grenzbereich zwischen West und Ost. Hg. von G. v. Pistohlkors. Köln u. a., 1987. S. 37 ff. 14 Rüütelkondade komisjoni, edaspidise kuratooriumi koosseisust ja tööst loe lähemalt: W. v. Bock. Die erste baltische Central-Commission. S. 114 f; Tartu ülikooli ajalugu. Lk 34 jj; Villu Tamul. Tartu ülikool 19. sajand il-Balti või impeeriumiülikool. /Tartu, balti­ sakslased ja Saksamaa. Koost. H. Piirimäe, C. Sommerhage. Tartu, 1998. Lk 75 jj. 14 M arju J^ jjž K ohaküsim us osutus oluliseks juba nende endi töö jaoks. N im elt oli koosoleku esim eseks tähtajaks m ääratud 9. august, kuid Eestim aa rüütelkonna delegatsioon sinna lihtsalt ei ilm unud - teed J e l g a v a s s e peeti liiga pikaks. Ka oktoobri nõupidam isel ei jõutud ülikooli asu ko­ ha suhtes ü ksm eelele ja lõpptulem usena esitati Senatile otsustam iseks kaks projekti. K uram aa rüütelkond pidas kohaseim aks ü likooli raja­ m ist Jelgavasse (M iitavi), sest seal oli juba olem as 1775. aastal asutatud Gymnasium lllustre (A cadem ia Petrina). Jo o n is 1. Academ ia Petrina hoone Jelgavas (Kunst- und Kulturgeschichtliche M iszellen aus Liv-, Est und Kurland. Riga, 1913). Eesti- ja Liivim aa rüütelkonnad olid aga pärast m õningast vaidlust ka Pärnu ja Paide üle üksm eelselt Tartu poolt. Eriti pooldasid seda va­ rianti Eestim aa esindajad, kes pidasid Jelgavat om a tulevaste tudengite jaoks liialt kaugeks. Üks olulisem aid argum ente Tartu kasuks oligi tema asukoht - enam -vähem kõigi kolm e provintsi keskel. H üvesid nim etati veelgi: erinevalt soode keskel paiknevast Jelgavast on Tartu kuivas ko­ has ja seega igal aastaajal kergesti ligipääsetav; linn on laia agraarse ta­ gam aa tõttu hästi varustatud odavate toiduainetega. Ilm selt oli põhjust rõhutada sedagi, et Tartus käibib vene raha ja tunnustatakse vene p an gaassignatsioone.1" M ine tea, võib-olla oli ju st viim atinim etatud põhjus Vene keskvalitsuse jaoks kõige kaalukam . Igatahes 1799. aasta 4. m ai ukaasiga andis keiser korralduse rajada ülikool Tartusse kui igas mõttes kõige sobivam asse p aik a.16 K ohalikud rüütelkonnad said käsu 13 Viimatinimetatud põhjus on senisest eestikeelsest kirjandusest enamasti ’ sr jäänud. Vrdl: V. Tamul. Tartu ülikool 19. sajandil - Balti või impeeriumiülik . 16 ПСЗ. T. 25. 18953. ' • Ajalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 15 Jo o n is 2. Tartu linn aastal 1796 (Baltischer kulturhistorischer Bilder-Atlas. Hrsg. von F. Amelung. Lieferung 1. Dorpat, 1886). m oodustada om a esindajatest kuraatorite kolleegium . Selle õlule pidi jääm a nii ülikooli rajam ise korraldam ine kui ka edaspidine järelevalve töö ja korra üle uues õppeasutuses. 1799. aasta ukaasile oli lisatud rajatava protestantliku ülikooli plaan .17 Ü likool pidi rajatam a kogu Vene impeeriumi, eelkõige aga Liivimaa, Eestim aa ja Kuram aa rüütelkondade jaoks (§1). N iisiis tuli neil oma ülikooli avam iseks pingutada nii organisatoorses kui m ajanduslikus mõttes, ehkki keiser lubas ka om apoolset rahalist toetust.18 Lisaks sellele andis keiser õiguse nim etada ülikooli keiserlikuks, sest ülikool pidi rajatam a keiserliku m ajesteedi kõigekõrgem a tahte kohaselt (§3). Niisiis pärineb pre­ dikaat keiserlik ]иЪа Pauli ülikooli-plaanist, mitte Aleksandri 1802. aasta 5. jaan u ari k orrald usest.19 Tinglikult võiks keiser Pauli kinnitatud plaani käsitada 1802. aastal taasavatud ülikooli esim ese põhikirjana. Ülikooli avam ist organiseeri­ nud kuratoorium lähtus ju st selle sätetest. Seepärast vääriks nii see kui 17 Высочайш е ут верж денный план П рот ест ант ского Университета в Дерпт (vn. к); Plan der zu errichtenden Universität (sks. k). 18 Ü likoolim aksu kohta: V. Tam ul. Tartu ülikool 19. sajandil - Balti või impeerium iülikool. Lk 76; täpsemini: E. В. П етухов. Императорский Юрьевский, бывший Дерптский университет за сто леть его существования (1802-1902). С. 97. Petuhhovi andmete järgi koguti kolme aastaga kolmest rüütelkonnast kokku 83 881 rbl, 20 kop. 19 1802. aasta 5. jaanuari korraldusega seostab predikaadi keiserlik käibelevõtmist Villu Tamul (V. Tam ul. Tartu ülikool 19. sajandil - Balti või impeeriumiülikool. Lk 77). Ülikooli nim etuse küsim us oli veel 1802. aastal tõepoolest päevakorral. Kura­ tooriumi kiri akadeem ilisele nõukogule 25. augustist 1802 sisaldas korraldust anda trükki uue sem estri loengukataloog, mille kuratoorium oli heaks kiitnud. Sellele korraldusele oli lisatud märkus, et ülikooli nim etusest tuleb trükistes ära jätta pre­ dikaat Aleksandri (sks. k Alexandrinische Universität, lad. k academia Alexandrina), sest keiser ei rahuldanud provintside palvet tohtida ülikooli nimetada Tema M ajesteedi nimega (EAA. 402-4-45. L 12). Provintside all tuleb ilm selt mõista Eesti- ja Liivimaa rüütelkondi, kes tahtside vastavatud õppeasutust nimetada Lääne-Euroopas levinud moel asutava valitseja nim e järgi. Lihstalt keiserlikuna jäi Tartu ülikooli nim etus aga Venemaa traditsiooni. 16 M ariu Luts ka kuratoorium i tegevus enam at tähelepanu, kui neile senises e e s t i k e e l ­ s e s kirjanduses on osutatud.20 1799. aasta plaani viim ane punkt, §111 m ääratles kuratoorium i es­ mased ülesanded: kuratoorium peab organiseerim a ülikooli a v a m i s e , ostm a selleks vajaliku maa, korraldam a ehitam ise, valim a ning kutsum a esim esed professorid, õpetajad ja am etnikud. Uus õppeasutus tuli sisse õnnistada ja avada niipea, kui see on kasvõi osaliseltki form eeritud.R üütelkondade valitud kuraatorid kogunesidki 12. juulil 1800 Liivim aa m aam arssali U ngern-Sternbergi majas ning asusid täitma om a rasket, kuid auväärset ülesannet.22 Esm alt ei hellitatudki lootust, et kõik professuurid õnnestub kohe täita. O tsustati, et hea seegi, kui esialgu leitakse igasse teaduskonda vähem alt kaks professorit. Nii oleks ju ülikool ikkagi osaliselt form ee­ ritud. Professoritele esitatavad nõudm ised tulenesid keiserlikust plaa­ nist. Nad pidid olem a sobilikud kohalikud või välism aised õpetlased, kellelt peale erialaste teadm iste võis eeldada ka kõlbelist täiuslikkust. Plaani §26 kohaselt pidid kuraatorid viim ast om adust eriti arvestam a. Kuratoorid lisasid om alt poolt veel ühe, reaalset olukorda arvestades igati asjakohase tingim use. Nad otsustasid nim elt pöörduda isikute poole, kellest võib suure tõenäosusega oletada, et nad võtavad kutse vastu.23 Sellise hoiakuga näib olevat otseses vastuolus paljukorratud näide, et kutse saadeti koguni G öttingeni kuulsale rahvusvahelise õiguse pro­ fessorile G eorg Friedrich von M artensile.24 Vaevalt võis tõsim eeli usku­ da, et üks Saksam aa kuulsam aid oma ala professoreid võiks Tartusse tulla. Tegelikult ei lootnud seda nähtavasti ka kuratoorium . Tõsiseid läbirääkim isi alustati siiski kohalike provintside õpetlastega.25 Ilm selt Yrdl nt: Peeter Järvelaid. 360 aastat Tartu ülikooli õigusteaduskonda. // Eesti Jurist. 1992. 2. Lk 154, kus 1799. aasta plaani on küll mainitud ühena vähemalt kol­ mest aktist, millega määrati ära Tartu ülikooli õiguslik staatus 19. sajandi algul. Et Järvelaid käsitab ülikooli rajam ise keskse aktina hoopis keiser A leksander I kinnitatud Asutamisakti 1802. aastast, siis rohkem ei ole 1799. aasta plaanist juttu. Vrdl ka: Tartu ülikooli ajalugu. II kd. Lk 33 jj, kus on küll nii plaanist kui kuratoorium i tegevusest pikem alt juttu, kuid põhitähelepanu koondub kuratoorium i ja professorkonna vas­ tasseisule 1802. aastal. ; 1830. aastal ilmunud Vene Impeeriumi Täieliku Seadustekogu 25. köites avalda­ tud keiser Pauli plaanis ei ole §111 ära trükitud. Selles väljaandes lõpeb ukaas §108ga ning jätkub viitega eelarvete raamatule. Kuraatorite ülesanded määratlev §111 tuli esialgses plaanis tõepoolest pärast eelarveparagrahve. Nii ei tarvitse kuraato­ rite volitusi käsitlev paragrahv Seadustekogust siiski puududa sihilikult. Tegemist võib olla ka lihtsalt tähelepanematusega. Kuraatorid olid Tartusse jõudnud küll juba 10. juulil, kuid ei leidnud kohe sobivat ruumi oma istungite pidam iseks (EAA. 402-4-13 L 8) 23 EAA. 402-4-7. L 53. W Stieda on nimetanud mõtet kutsuda M artens Tartusse koguni uljaks ideeksW ilhelm Stieda Alt-Dorpat: Briefe aus den ersten Ja h r z e h n te fd e r H o ts c h u le Leipzig, 1926. S. 3. * EAA. 402-4-7. L 53 jj. Oli küll mõte kasutada välismaalastega suhete loo m isek s ja nende m eelitam iseks kuraator C. O. v. Transehe plaanitavat Saksam aa-reisi See jai aga ara ja tundub, et Saksamaale saadetud kutsed umbes poolte professuur v täitmiseks läkitati teele ilma suuremate ootusteta (vt EAA. 402-4-7 L 56 jj) Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 17 ikka just siitsam ast m aanurgast loodeti leida need kaks professorit igasse teaduskonda, kellega esialgu õppetööd alustada. Pärast augustis saabunud keiserlikku keeldu välism aalaste kutsum ise osas tuli nagunii piirduda vaid Vene riigi alam ate või im peerium is juba varem kohal ol­ nud välism aalastega. Kui kuratoorium 1800. aasta lõpus oma töö Tartus lõpetas, siis oli näiteks õigusteaduskonnale leitud kaks professorit.26 29. detsem bril 1800 tehti teatavaks keisri käsk pakkida asjad ja jätkata ülikooli m oodustam ist ikkagi Kuram aal Jelgavas.27 Kuramaa rüütelkonna esindajad olid Peterburis tõhusat tööd teinud. Ühelt poolt tekitas järjekordne m uudatus kuratoorium is eneses pingeid. Eestimaa esindajad olid nördinud, et neil tuleb jälle liialt pikk reis ette võtta. Peale selle tuli nüüd kõigilt kutsutud professoritelt järele pärida, kas nad on nõus Tartu asem el Jelgavas tööle asuma. Teisalt lahendas Jelgava akadeem ilise gümnaasiumi eelnev olem as­ olu esialgsed ruum iprobleem id ja leevendas ka professuuri kom plektee­ rim ise raskusi. Igatahes oli juba korra näitena toodud õigusteaduskond tänu kohalikele Gymnasium Illustre õppejõududele 1801. aasta märtsiks täielikult kom plekteeritud.28 Olgu märgitud, et hiljem Tartus jõuti tea­ duskonna nelja õppetooli üheaegse täidetuseni alles 1811. aasta teiseks sem estriks. Selles mõttes oleks ehk Jelgava akadeem ilisest güm naasiu­ mist ülikooli tegem ine isegi m õistlik olnud. Ometi võib kuratooriumi esialgses professorikandidaatide valimises täheldada üha suuremaid järeleandm isi kandidaatidelt nõutava teadusliku kvalifikatsiooni osas. Siin on kahtlem ata olulisim põhjus just keisri nõue ajada ülikoolis läbi ilma välism aalasteta. Vähesed kohalike provintside doktorid ei olnud valmis oma senist tööd õppejõu ameti vastu vahetama. Samas on selge, et ega teadusliku kraadiga inimesi Läänem ereprovintsides kuigi palju olla saanudki.29 Ülikooli ei olnud siin juba ligi sajand, praktikas aga pol­ nud teaduskraadi vaja. Nii puudus ka stiimul, mis oleks pannud noori mehi prom oveerum a välismaa ülikoolide juures. Tulevase teaduskaadri ettevalm istam ise eest pidigi keiserliku ülikooliplaani järgi hea seisma eelkõige ülikool ise. §34 pani kuraatoritele kohustuse kutsuda ülikooli nii gradueerituid kui lihtsalt andekaid, kelle edasist kraadiharidust tuli igati toetada. Jelgava ülikool taheti sisse õnnistada ja avada 29. juunil 1801. aastal, et güm naasium võiks käimasoleva semestri õppetöö eelnevalt lõpule viia.30 24. märtsil mõrvati aga Paul I. Kuratooriumil ei jäänud selle tea­ 26 EAA. 402-4-7. L 83, 103, 170. Kui ülikool otsustati siiski Kuramaale viia, palus üks neist end am etist vabastada (EAA. 402-4-7. L 266). 27 ПСЗ. T. 26. 19700; EAA. 402-4-13. L 133. 28 Kuratoorium pidas nendega läbirääkimisi juba Tartu-päevil, kuid kõik olid vaja­ liku elukohavahetuse tõttu neile pakutud professorikohtadest loobunud (EAA. 402-4-13. L 103, 117, 154, 154a, 209, 210). Hiljem loobusid kõik neli juba ametisse kinnitatud juuraprofessorit oma kohtadest ning keeldusid Tartusse asumast. 29 Isegi Jelgava akadeem ilise gümnaasium i kolmest õiguseõpetajast oli doktori­ kraad vaid ühel. 30 EAA. 402-4-13. L 211. 18 M a rju L u ts te peale muud üle, kui oodata, mida arvab kogu üritusest uus keiser. Viim ane ei jätnud kuratoorium it kuigi kauaks teadm atusse. 12. aprillil anti käsk kogu asjaajam ine Jelgavas lõpetada ja ülikool siiski Tartusse rajada.31 Seda otsust põhjendati vanade tuntud argum entidega Tartu kesksest asukohast, sobivast üm brusest, toiduainete hindadest ja vene raha käibim isest. Jelgavas juba päris edukalt kom plekteeritud ülikoolil ei õnnestunudki tööle asuda. 11. mail 1801 eraldati Jelgava güm naasium rajatavast ülikoolist. Sam a aktiga vabastati Kuram aa ja Pilteni rüütelkon­ nad ülikooli asutam ise kuludest ning organisatoorsetest kohustustest.32 N iisiis ei saa väita, et Kuram aa rüütelkond lihtsalt loobus ülikooli kulude kandm isest ja kutsus ära kuratoorium i koosseisust oma esindajad ,33 Muidugi on usutav, et keisri vastav käsk tuli kuram aalaste endi palvel, kuid kura­ toorium ist lahkum ine oli siiski vaid keiserliku korralduse täitmine. Nii pidi Aleksandri esialgsete plaanide kohaselt kujunem a ülikool koguni ainult kahe kohaliku provintsi omaks. Keisri otsust Tartu kasuks seostatakse Eestim aa rüütelkonna tegevusega õukonnas. Seda seisu­ kohta kinnitab ka asjaolu, et Eestim aa esindajad ei ilmunudki enam kevadisele kuratoorium i istungile Jelgavas. Paari päeva pärast selgus ka nende tulem atajääm ise põhjus - keisri uus käsk rajada ülikool ikkagi Tartusse.34 Eesti- ja Liivim aa rüütelkondade esindajaist koosnev kuratoorium jätkas Tartus oma tööd alles 1802. aasta talvel. 5. jaanuarist 1802 pärineb järjekordne kinnitus keiserlikule soovile ülikooli tegevuse võimalikult kiirest alustam isest. Ühtlasi esitati punktid, mida uus keiser pidas va­ jalikuks Pauli-aegses ülikooliplaanis m uuta.35 K õrgem alt poolt otsustati anda ka oma panus ülikooli tähtsustam iseks kohalikes provintsides. Liivi- ja Eestim aal sündinud isikute puhul kehtestati nõue, et kahe aasta m öödum isel ülikooli avam isest tohib neis provintsides ametisse m äärata vaid isikuid, kes on kaks aastat õppinud Tartu ülikoolis. Ühelt poolt pidi niisugune nõue kindlasti aitama kaasa sellele, et kohalikud aadlikud võtaksid siinse ülikooli kiirem ini om aks ega saadaks oma poe­ gi välismaa kõrgkoolidesse. Keiser Pauli vastav keeld ei olnud ju enam jõus. Teisalt oleksid rüütelkonnad tunnetanud sellise nõude kehtesta­ mist oma haldusalas kindlasti sekkum isena oma polistesse õigustesse. Kui üksnes nemad võisid valida ja määrata am etisse isikuid, kes kuu­ lusid im m atrikuleeritud aadli hulka, siis on üpris loom ulik, et ainult ja uksnes nemad võivad kehtestada nõudeid nende isikute erialase kvalifi­ katsiooni osas. Konflikti siin kohalike provintside ja Vene keskvalitsuse 31 ПСЗ. T. 26.19831. 32 ПСЗ. T. 26. 19864. 33 Nii väidab: Tartu ülikooli ajalugu. II kd. Lk 35 34 EAA. 402-4-13. L 227, 228. 1 ПС^ T- 2Z120104; Keisri ukaas oli suunatud kindralkuberner Sergei Golitsõnile Tema kantseleist pärineb keiserliku käsu saksakeelne tõlge 21. jaanuarist 1802 mille kuratoorium võttis aluseks oma otsustustele. Kindralkuberneri täita oli k e is e r lik u ukaasi see osa, mis puudutas ülikoolile maade eraldamist. Ajalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 19 vahel siiski ei tekkinud.36 Võib arvata, et pehmendava asjaoluna mõjus rüütelkondade endi osalem ine Tartu ülikooli loom ises ning usk, et neil õnnestub uus rajatis kujundada endale m eelepäraseks. Genius temporis 5. jaanuari ukaasi järgi tuli 1799. aasta plaanis teha mitmeid muudatusi, mis puudutasid ülikooli kohtu kompetentsi, tsensuuri, teoloogiaprofes­ sorite ametivannet, prorektori valimist jm. Peaaegu kõik need punktid tõusid taas päevakorrale, kui ülikool oli juba avatud ja professorid asusid kuratoorium i tehtud statuute üle vaatama. Ka see volitus oli neile antud Senati ukaasiga 5. jaanuarist. Selle kuues punkt kõlas nimelt järgmiselt: Ülikoolile tuleb anda õigus teha vajalikke muudatusi professorite, õpetajate ja teiste am etnike arvu, samuti loengukataloogide ja muude veel rajamist vajavate asutiste osas, sest kõigekõrgemalt kinnitatud plaani järgi jääb ülikooli ülalpida­ miseks aastas ettenähtud summa samaks ning selliseid muudatusi on lihtsam teha ülikoolil endal, lähtudes oma arusaamisest, aja möödumisest ja kogemusest. Kindlaks oli määratud ka selliste m uudatuste tegemise vormiline kord. Kõigepealt tuli igal teaduskonnal arutada läbi tema aineid puudutavad ettepanekud. Seejärel pidi asja otsustama ülikooli akadeemiline nõuko­ gu (kõigi korraliste professorite kogu). Viimane kohapealne instants oli kuratoorium . Juba 1799. aasta plaan nägi ette, et kui mingi otsus oma loomu poolest vajab kõrgem at kinnitust, peab kuratoorium pöörduma Senatisse. Kuraator G. A. M annteuffel ja senaator В. C. Vietinghoff, kes olid kaasanud ka teisi asjatundjaid, esitasid juba 12. veebruaril kuratooriumile uue põhikirja (statuutide) projekti.37 Sellesse olid haaratud Senati nõud­ mised, sam uti oli 1799. aasta plaani tehtud lisandusi ja täpsustusi. Ühelt poolt puudutasid need kuratooriumi ennast ja selle töökorraldust (Kura­ maa esindajad nüüd sinna enam ei kuulunud ja see nõudis näiteks häälte arvestam ise korra muutmist). Teisalt püüti täpsemalt määratleda ülikoo­ li töökorraldust. Muu seas oli muudetud ka teaduskondade struktuuri. Usuteaduskonnas oli 1799. aasta plaani järgi ette nähtud kolm korralist ja üks erakorraline professuur, muudetud statuutides aga neli korralist. Arstide kuuest õppetoolist jäi järele kõigest neli, filosoofiateaduskonna kaheksast aga seitse. Nii võib väita, et vähemalt õppetoolide arvu poo­ lest (4) säilitas ainult õigusteaduskond keiser Pauli plaaniga võrreldes status quo. Teoloogide olukord aga paranes. 37 EAA. 402-4-13. L 247-263. 36 Konflikt ei jäänud küll tulemata, kuid see algas alles 1820. aastatel ning selle osapooled olid ülikooli õigusteaduskond ja kohalikud rüütelkondlikud asutused (loe lähemalt: M arju Luts. Freedom via Acquired Profession? On the Possibility of Being a Jurist in an Estate Society. //Juridica International: Law Review of Tartu University. Vol. IV. 1999. P. 204 f. 20 M arju Luts Esialgu otsustati, et ülikooli kirjastaja Grenzius peab uued statuuui omal kulul trükkima. 10 eksem plari pidi ta saatma kuratooriumi, üle­ jäänu a g a ise huvilistele maha müüma. Küm ne päeva pärast lõpetas kuratoorium statuutide redigeerimise. Need saadeti 6. märtsil Senatisse kinnitamiseks. Ühtlasi paluti luba need ruttu trükki anda, et kõik üli­ koolis am etisse astuvad isikud võiksid saada ülevaate oma õigustest ja kohustustest. Senatilt tuli 18. märtsi kuupäevaga vastus, m illes anti kuratoorium ile käsk teha kõik vajalikud korraldused ülikooli sisseseadmiseks ja avamiseks ning teavitada Senatit kõigest t o i m u v a s t Statuuüde kinnitam i­ sest polnud aga sõnagi. Kuratoorium otsustas 25. märtsi istungil, et need kuuluvad kahtlem ata ülikooli sisseseadmiseks ja avamiseks vajalike korraldus­ te hulka. Vastasel juhul tulevat algusest peale arvestada tohutu segadu­ sega kogu ülikooli töös. Samuti peeti vajalikuks kiiresti koostada reeglid üliõpilastele ehk nn politseireglement. Lõpptulem usena leiti, et nüüdsest käsitatakse statuute Senati poolt kinnitatuma ning antakse need trükki. Sam as on selge, et kuratoorium ei olnud oma tõlgenduses päris kindel. M iks muidu oleks muudetud juba tehtud otsust trükkimise kohta. Nüüd anti korraldus, et G renzius peab esialgu trükkima 50 eksem plari statuu­ tidest ja 100 politseireglem endist. Ühtegi neist aga ei tohtinud ta omapäi müüa, vaid pidi kõik viimseni andma kuratoorium ile, et see võiks need ise allkirja vastu välja jagada.39 Oma otsusele lisas kuratoorium juba 5. jaanuari ukaasist tuttava klausli: Tulevasele ülikooli nõukogule, mis praegu ei ole veel paljude profes­ sorite hilisema saabum ise tõttu täielikult form eerunud ja mida praegu ei saa veel otsustamisse kaasata, jäetakse statuutide ja korralduste kohaselt Õigus teha otstarbekohaseid ettepanekuid teaduste hüvanguks, arvestades saavutatud aru­ saama, aega ja kogem ust.40 Kaks päeva enne ülikooli avamist, 18.-19. aprillil kanti statuudid esim est korda professorite koosolekul ette.41 K uratoorium oli neile lisa­ nud professorite am etivande teksti. Just vannet käsitatakse professorite 3XEAA. 402-4-13. L 264, 273-273p, 297-298. 39 EAA. 402-4-13. L 298-298p. Kuraatorlikud statuudid ilmusid järgm ise pealkirja all: Statuten der Kayserlichen Universität zu Dorpat, nach A nleitung des am 4. May 1799 Allerhöchst confirm irten Planes nebst den durch den nam entlichen Befehl Sr. Kayserl. Majestät am 5. Januar 1802 hinzugekom m enen Veränderungen. Zum eigenen Gebrauch der Universität gedruckt, ln der academ ischen Buchdruckerey bey M. G. Grenzius. 1802. Ühel Tartu ülikooli raam atukogus leiduva eksemplari (kohaviit. Est B-212) tiitellehel on hiljem rektoriks saanud G. Fr. Parroti kirjutatud märkus: Diese Statuten sind nie von dem hochseligen Kayser Paul gesehen, geschweige confirmirt worden. Parrot (Neid statuute pole õnnis keiser Paul eales näinud, rääki­ mata kinnitam isest. Parrot). Tegelikult väidab kuraatorlike statuutide pealkiri ju hoopis seda, et need on tehtud keiser Pauli kinnitatud plaani järgi. Statuutide endi kinnitam ist ei olegi Paulile omistatud. 40 EAA. 402-4-13. L 299. Tartusse kohalejõudnud professorid hakkasid koosolekuid pidama juba 30 märtsist. Ka jõuti esimene ajutine prorektor teoloogiaprofessor L. Ewers valida enne ülikooli avamist. Professorid arutasid loengute tasustam ist ja õppetööd puu­ dutavaid küsimusi. Koosolekute initsiaator oli Parrot, kelle kodus need enai; toimusid. EAA. 402-4-38. L 1-7. Ajalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 21 Jo o n is 3. Keiserliku Tartu Ülikooli statuudid 1802. aastast. Tiitelleht. All servas G. Tr. Parroti märkus (vt viide 39). 22 M arju L u ts ja kuratoorium i esim ese tõsisem a vastuolu põhjusena.42 S e a lj u u r e s jääb enam asti tähelepanuta, et vandetüli oli ühtlasi statuuditüü algus. K uratoorium i kavade kohaselt pidid professorid vandum a, et alluvad ülikooli statuutidele ja kuratoorium i nõudm istele. G eorg Friedrich Parrot juhtis kolleegide tähelepanu sellele, et nad ei saa alluda seadus­ tele või korraldustele, mida nad ei tunne. Tõepoolest, statuudid olid ülikooli liikm etele veel avalikult välja kuulutam ata. Seda pidi tehtama alles ülikooli pidulikul avam isel. Veel vähem soovisid professorkonna vabam eelsem ad liikm ed vanduda truudust kohalike rüütelkondade m oodustatud kuratoorium ile õiguspärase ülem võim una.43 Ei tohi ju unus­ tada sedagi, et paljud neist olid siiski välism aist päritolu ja m ingit otsest sidet neil Balti provintside valitsevate korporatsioonidega ei olnud. Nii nõustusid professorid andm a vande, et teenivad maa ja riigi kõrgeim at valitsejat. Tollane teoreetilise ja praktilise filosoofia professor Gottlob Benjam in Jäsche on üksikasjalikult kirjeldanud nende kahe päeva sündm u si.44 Seepärast ei ole siin põhjust pikem alt peatuda kogu ürituse välisel küljel. Küll aga väärivad tähelepanu hoiakud ja ootused, mida neil päevil väljendati. G. F. Parroti talupojasõbralikust ja aadlivaenulikust m eelestatusest on eestikeelseski kirjanduses palju juttu olnud.45 Peaaegu tähelepanuta on aga jäänud näiteks ajalooprofessori Georg Friedrich Pöschm anni program m iline kõne õhtum aise kultuuri mõjust Venem aal, m ille pikem variant ilm utati raam atuna ning lasti kuratoo­ riumi kulul vene keeldegi tõlkida.46 See peaks näitam a, et Pöschm anni 42 Vt: Tartu ülikooli ajalugu. II kd. Lk 36; Friedrich Bienemann. Der Dorpater Profes­ sor Georg Friedrich Parrot und Kaiser Alexander I. Reval, 1902. S. I l l ; E. В. Петухов. Императорский Юрьевский, бывший Дерптский университет за сто леть его существования (1802-1902). С. 134 j; Michael Carleff. Dorpat als Universität der baltischen Provinzen im 19. Jahrhundert. / Die Universitäten Dorpat/Tartu, Riga und Wilna/Vilnius: 1579-1979: Beiträge zu ihrer Geschichte und ihrer Wirkung im Grenz­ bereich zwischen West und Ost. Hg. von G. v. Pistohlkors. Köln u. a„ 1987 S 146 43 EAA. 402-4-38. L 5-6. 44 Gottlob Benjamin Jäsche. Geschichte und Beschreibung der Feyerlichkeiten bev Gelegenheit der am 21sten und 22sten April geschehenen Eröffnung der neu angelegten Universität zu Dorpat in Lievland. Dorpat, 1802; vt ka: Tartu ülikooli aja­ lugu. II kd. Lk 36 j. Jäsche raamatus ei leidu ainsatki sõna sellest, et ka õigusteadus­ konna ainus professor J. L. Müthel oleks ülikooli avamisel esinenud. Kuratooriumi aktidest aga ilmneb, et 22. aprilli piduliku ettekandekoosoleku lõpetas Müthel lühi­ kese ladinakeelse tänukõnega, milles ta kutsus õppivat noorsugu üles eelarvam us­ teta kasutama selle headtegeva isamaalise instituudi eeliseid (EAA. 402-4-13. L 321p). 45 Kõne ise: G. B. Jäsche. Geschichte und Beschreibung der Feyerlichkeiten. S. 42 ff; vt ka: Tartu ülikooli ajalugu. II kd. Lk 36. E. Kudu on avaldanud katkendid Parroti kõnest ning ka tema palju kuulsam aks saanud kõne keiser Alexander I-le 22. mail 1802 Tartus (G. Pr. Parroti 200-ndale sü nniaastapäevale pühendatud teadusliku konverentsi materjale (Tartu, 1.-2. juuli 1967). Tartu, 1967. Lk 212 jj). ^G e°rg Friedrich Pöschm ann. Ueber den Einfluß der abendländischen Kultur in Rußland. Bey Gelegenheit der Eröffnung der Dörptschen Universität. Dorpat, 1802 Kuratoorium eraldas Pöschmannile endale honorariks 200 rbl, maksis ülikooli kassast kinni Pöschmanni raamatu tõlke ja oli valmis tasuma ka selle trükkim ic» Moskvas (EAA. 402-4-13. L 325, 352, 501). Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 23 ideid käsitas tollal ikkagi veel ülikooli asju juhtinud kuratoorium vast­ avatud ülikooli ideelise program m ina.47 Kõigi ülikooli avamisel esinejate kõnedest jääb kõlam a suur tänu Venem aa suure valitseja A leksander I vastu, kelle soovil ja heakskiidul sai ülikool ellu kutsutud. Ei puudunud ka tänusõnad tema vanaem a Katariina II aadressil.48 Mitte üheski kõnes ei leidu aga vähim atki viidet keiser Paulile, kelle initsiatiivil ülikooli taasavam ine õieti jälle algas. Tartu ülikool pidi oma taasavam ise eest võlgnema tänu üksnes üldiselt arm astatud A leksandrile (Alexander, der A llgeliebte), kes oli end juba näidanud hoolitseva ja arm astava m aaisana (Landesvater):49 Sam as ei puudunud professorite poolelt tänusõnad rüütelkondadele ja nende kuratoorium ile, kes oli teinud ära tohutu eeltöö, et ülikool võiks oma tööd alustada.50 Paljusid kõnesid läbis juhtm õte, et välismaa ülikoolides õppim ine võib olla kui mitte just lausa kahjulik, siis kohalikes oludes toim im iseks ikkagi puudulik ettevalm istus.51 N iisiis andis selgesti veel tooni genius loci, mis ei kujundanud sugugi ainult kohalike rüütelkondade või nen­ de kuratoorium i nimel kõnelejate sõnumit. Varsti pärast ülikooli pidulikku avam ist (17. mai istungil) asus pro­ fessorite kogu arutam a statuute, teostam aks neile reserveeritud õigust teha m uudatusi ja parandusi vastavalt oma äranägemisele, möödunud ajale ja saavutatud kogemusele. Esm alt olid statuutide sätteid puudutavad m ärkused küllalt juhuslikku laadi. Nii leiti näiteks, et paragrahvis 16 ette nähtud vorm iline korraldus ülikoolile oluliste pidulike sündm uste tähistam isel on paljudes välismaa ülikoolides juba kaotatud. Seega oli professorite m eelest tegem ist vananenud, otstarbetu kom bega, mis oli aja vaim ule sobim atu.52 H ilisem as diskussioonis kujunes sellisest osutu­ 47 Pöschm ann nägi vastses Tartu ülikoolis eelkõige õhtumaise kultuuri retseptsiooniasutust Venemaal. Pöschmanni programmi põhiideedest lühidalt: Marju Luts. Juhuslik ja isam aaline: F. G. v. Bunge provintsiaalõigusteadus. Tartu, 2000. Lk 84 j. Pöschm anni seisukohtadest seoses tulemusretseptsiooni ideega (vastan­ datuna m eetodiretseptsioonile): Marju Luts. "Eine Universität für Unser Reich, und insbesondere für die Provinzen Liv-, Ehst- und Kurland." Die Aufgaben der Juristenfakultät zu Dorpat in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts. // Zeitschrift der Savigny-Stiftung für Rechtsgeschichte, Germ anistische Abteilung. Bd. 117.2000. S. 612 ff. 41( Vt: G. B. Jäsche. Geschichte und Beschreibung der Feyerlichkeiten. S. 19 (kuraator G. A. M annteuffel), S. 29 (prorektor L. Ewers). 49 Nii ütles prorektor professor L. Ewers oma kõnes (G. B. Jäsche. Geschichte und Beschreibung der Feyerlichkeiten. S. 29). 50 G. B. Jäsche. Geschichte und Beschreibung der Feyerlichkeiten. S. 3 (G. B. Jäsche), S. 16 (Fr. D. Lenz), S. 25 (L. Ewers), S. 43 (G. Fr. Parrot), S. 63 (M. E. Styx), S. 71 (G. Fr. Pöschmann), S. 81 (D. B. Balk). 51 G. B. Jäsche. Geschichte und Beschreibung der Feyerlichkeiten. S. 12 (Fr. D. Lenz), S. 19 (G. A. M annteuffel), S. 79 (D. B. Balk). 52 EAA. 402-4-38. L 41, 41p. Kuraatorlike statuutide §16 kõlas järgmiselt: Et avalikel akadeemilistel pidustusel oleks ülikooli eestseisus märgatav, siis lubatakse, et prorektor ja teaduskondade dekaanid kasutaksid sealjuures saksa ülikoolides tavalist ornaati. Nagu näha, ei olnud tegemist mitte imperatiivse ettekirjutuse, vaid pigem lubava sättega. 24 Marju_Liii^ sest aja vaim ule tähenduslik m ärksõna. Esialgu ei olnud aga rium i ja akadeem ilise nõukogu vahel statuutide redigeerim ise ^m u­ ses veel m ingeid teravaid eriarvam usi. N õukogu esitas k u r a t o o r i u m i l e ükshaaval om a ettepanekuid ja kuratoorium kiitis need enam asti heaks, vahel küll täpsustades ja täiendades om alt poolt või otsides kom pro­ m issvariante. Esim ene tõsisem vastuolu kuratoorium i ja nõukogu vahel ei puu­ dutanudki statuute endid. Pärast ülikooli avam ist oli professoritele teatavaks tehtud Instruktsioon tegevkuraatorile, mis sisaldab selle ameti kohustusi ja õigusi (kokku 36 paragrahvi).53 Instruktsiooni järgi oleksid tegevkuraatori õigused kujunenud isegi ulatuslikum aks, kui need statuutide järgi olid kuratoorium il endal. Statuutide §31 kohaselt võis kuratoorium akadeem ilise nõukogu eelneva otsuse alusel vabastada am etist professori või õpetaja, kes täidab oma am etikohustusi puudu­ likult. Instruktsiooni §11 andis aga tegevkuraatorile kui kuratoorium i esindajale ka ainuisikulise õiguse niisugune professor või õpetaja lahti lasta või asendada ta vajadusel m õne teise isikuga. Kuratoorium i korra­ lisel kogunem isel tuli tal sellest lihtsalt teada anda. A kadeem ilise nõu­ kogu eelnevast otsusest ei olnud instruktsioonis sõnagi. Professorid leidsid, et nad ei saa sellise vastuoluga kahe akti vahel kuidagi leppida. A m etisoleva tegevkuraatori ja kuratoorium i kohta arvati küll, et sealt ei ole karta suspensiooniõiguse kuritarvitam ist. Om eti peeti am etist vabastam ist karistuseks. N iisiis pidi sellele eelne­ ma uurim ine vahetus kõrgem as instantsis. A kadeem ilise pere liikmete puhul oli selles rollis akadeem iline nõukogu. K uratoorium ile esitatud seisukohas ei unustanud nõukogu m ärkim ast ka seda, et am etivande andm isel tehti kõigile ülikooli liikm etele teatavaks küll statuudid, kuid tegevkuraatori instruktsioon esitati alles hiljem . N iisiis võis seda käsi­ tada aktina, m illele professorid ei ole kohustatud allum a.54 Sellest argu­ m entatsioonist võib aga näha veel midagi. Vaatam ata om a vastuseisule vande esialgses sõnastuses sisaldunud kohustusele alluda statuutides kehtestatud korrale olid professorid sellega sisuldasa tegelikult nõus ja viitasid ise statuutidele kui siduvale aktile. Pealegi kuulus kuraatorlike statuutide järgi õigus reageerida kuritarvitustele vallandam isega kuratoorium ile kui kollegiaalsele organile. Sisuliselt protesteerisid nüüd professorid selle vastu, et niisugune range abinõu pidi Instrukt­ siooni järgi jääm a tegevkuraatori ainuisikulisse pädevusse. Statuutides sätestatud korra vastu ei väljendatud vähim atki paham eelt. Vastupidi, professorid nõudsid sellest kinnipidam ist. - 26. aprillil otsustas kuratoorium oma istungid selleks korraks lõpetada ja tulla uuesti kokku kaks nadalat enne vaheaja algust. A sjaajam iseks pidi kohale laäma vaid tegevkuraator, kelle kohustused ja õigused määratletigi professorite vastas­ seisule põrkunud instruktsioonis (EAA. 402-4-13 L 336) 54 EAA. 402-4-38. L 51, 51p. 55 Samas. L 57. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 25 Enne suvise vaheaja algust leidis nõukogu, et pole m õtet oma ette­ panekuid ükshaaval kuratoorium ile esitada. Selle asem el tuleks need kõik kokku koguda ja anda ühekorraga kuratoorium ile arutam iseks. Augustis, teise sem estri alguses, olid nõukogu seisukohad juba ühtses­ se desideraati koondatud ja need oleks võidud üle anda kuratoorium i­ le. Siis aga tõstis Parrot päevakorda uue küsim use: kas kuraatorlikud statuudid on üldse keskvalitsuse poolt kinnitatud?55 M uidugi ei jäänud kuratoorium il seepeale muud üle, kui tunnistada, et otsene kinnitus puudub ja nad lähtusid statuutide väljaandm isel üksnes Senati kor­ raldusest teha ära kõik hädavajalik ülikooli kiireks avam iseks. Kura­ toorium i puhtsüdam lik ülestunnistus ei toonud kaasa nõukogu poolt statuutide täiesti õigustühiseks tunnistam ist. Vastupidi, statuutide se­ nist kinnitam atust peeti isegi heaks. See võim aldas vajalikke m uudatusi teha lihtsam alt ja esitada Senatisse kinnitam iseks juba m uudatustega statuudid. Kuratoorium ise edastas Senatile taotluse, et m ärtsis kinni­ tam iseks esitatud statuute käsitataks ajutistena. Sam uti paluti nende kinnitam isega oodata seni, kuni on valminud uus redaktsioon, mille tegem isel on saanud oma ettepanekud esitada nüüd juba am etis olevad nõukogu liikm ed.56 N iisiis oli jõutud üksm eelele, et statuudid vajavad tõepoolest uut re­ daktsiooni ja vastavad ettepanekud peavad tulema professorite poolelt. Erinevalt ülikooli avamisest, kui keiser Pauli algatust uue õppeasutuse sisseseadm isel ei m ainitud poole sõnagagi, peeti nõukogus nüüd es­ m ase sam m una vajalikuks 1799. aasta plaani ja 1802. aasta statuutide võrdlem ist. Teoloogiaprofessorite Lorenz Ewersi ja W ilhelm Friedrich Hezeli tehtud võrdlus näitas, et kuratoorium oli tõepoolest keiserli­ kus plaanis m itm eid m uudatusi teinud. M eie ajalookirjutuses kipub dom ineerim a seisukoht, et professorid pidasid neid õigustam atuks ja suunatuks üksnes kohaliku aadli ülem võim u suurendam isele ülikooli üle.57 Tegelikult peeti enam ust m uudatustest hoopis otstarbekaks ja heakskiitm ist väärivaks. Isegi teaduskondade struktuuri m uutm ist ei peetud taunitavaks, ehkki see avaldus professuuride vähenem ises nii m editsiini- kui filosoofiateaduskonnas. M uidugi sisaldas võrdluse kok­ kuvõte ka ettepanekuid m uudatusteks. N ende eesm ärk oli enamasti ülikooli üldise autonoom ia suurendam ine (oma kohtupidam ine, kõigi professorite õigus riigist lahkudes võtta kaasa kogu oma vara jm ).58 Nii m õnelgi puhul tähendas see samas kuratoorium i m õjuvõimu vähendam ist. Viim asesse kategooriasse kuulub kindlasti ettepanek ülikooli liikm ete am etissem ääram ise korra olulise m uutm ise kohta. Nii 1799. aasta plaanis kui 1802. aasta statuutides oli õigus kutsuda ja valida professoreid, õpetajaid ning am etnikke antud eranditult kura­ toorium ile. N õukogu tegi nüüd ettepaneku lähtuda järgm isest korrast. 56 EAA. 402-4-38. L 57 63, 65, 67-68p; 402-4-13. L 405-407. 57 Tartu ülikooli ajalugu. II kd. Lk 39. s* EAA. 402-4-38. L 71-76, 77-80p. 26 M arju L u ^ K õigepealt pidi vastav teaduskond esitam a akadeem ilisele nõ>- K° S U 0 oma ettepaneku(d). N õukogus oli igal professoril (olenem ata t kondlikust kuuluvusest) om akorda õigus seada üles kandidaate. H äälte enam usega tuli välja valida kaks kandidaati, kes esitatakse kuratooriu ­ m ile lõpliku valiku tegem iseks. Kui kuratoorium ei pidanud kum bagi neist sobivaks, võis ta m õlem ad kandidaadid tagasi lükata. Sealjuures pidi kuratoorium küll esitam a põhjused, m iks need isikud ei sobi vas­ tavale am etikohale ja kogu protseduuri tuli taas otsast alata.119 Niisiis ei olnud professorid kuratoorium i ülikooli liikm ete am etisseseadm ise protsessist sugugi päris välja lülitatud. Põhim õtteliselt nähti sam a­ sugune kolm eastm eline arutam ise ja otsustam ise kord (teaduskond - akadeem iline nõukogu - kuratoorium ) ette kõigis ülikooli liikm etesse puutuvais küsim ustes. Nõukogu töö kokkuvõte esitati kuratoorium ile 27-punktilise esildi­ sena, kus olid kokku võetud kõik professorkonna nõudm ised ja ettepa­ nekud. 24. septem bri istungil teatas prorektor Parrot, et kuratoorium on peaaegu kõik need täielikult heaks kiitnud. Ühtlasi sai nõukogu ülesan­ de töötada m õnes veel segaseks jäänud punktis välja täpsem m ääratlus või vajadusel ka vorm iline m enetluskord.'' Igatahes ei väljendanud kuratoorium m ingit vastuseisu põhim õttelistele m uudatustele. Väitele, et nagu võis oodata, keeldus kuratoorium 30. septem bril arvestam ast ülikooli nõukogu ettepanekuid statuutide m uutm ise kohta,61 ei leia kinnitust ei nõu­ kogu ega kuratoorium i m aterjalidest. 30. septem briga on dateeritud ku­ ratoorium i kiri nõukogule, kus palutakse nõukogul oma ettepanekute lõpliku vorm istam isega võim alikult kiirustada.62 Kuratoorium otsustas nõukogule asja kiirust m eelde tuletada oma 27. septem bri istungil. Oli ju Senatile juba teatatud, et kuraatorlikke statuute tuleks käsitada vaid ajutistena ja selles m õttes puudus ülikooli tegevusel kehtiv norm atiivne alus. 30. septem bril arutati kuratoorium is hoopis seda, et raekoja kell on vana ja kehv. Kuratoorium oli valm is linna ülikooli kassast toetama, kui m uretsetakse uus täpne kell, mis hakkab lisaks täistundidele lööma ka iilikoolilelus olulisi veerand-, pool- ja kolm veerandtunde.63 Senikirjeldatu põhjal võiks arvata, nagu ei oleks 1802. aastal ülikoo­ lis toimunu kohta kuidagi võim alik kasutada väljendit statuuditüli, sest tegem ist oli hoopis akadeem ilise nõukogu ja kuratoorium i viljaka koos­ tööga. Nii see tõepoolest enam -vähem rahulikult kulgeski kuni Parroti ootam atu otsuseni suunduda Peterburi. 3. oktoobril ilm us Parrot kura­ tooriumi istungile ning andis üle akadeem ilise nõukogu loa, et ta tohib tungivate heaoluasjade tõttu võtta sem estri ajal puhkust ning sõita 28 päe­ vaks pealinna. Kuratoorium neelas selle m õruvõitu pilli alla ning lubas 54 EAA. 402-4-13. L 453p-455p. 60 EAA. 402-4-38. L 81-85p. Л|Tartu ülikooli ajalugu. II kd. Lk 39. 62 EAA. 402-4-38. L 94. EAA. 402-4-13. L 437, 438. Raha kohe siiski välja lugema ei hakatud. Esialgu alus­ tati raega sel teemal läbirääkimisi. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 27 seda ka om alt poolt. Edaspidiseks otsustati siiski välja töötada kord, m ille järgi nõukogu ei saa lihtsalt niisama ja kuratoorium ilt eelnevalt luba küsim ata oma liikm eid sem estri ajal puhkusele lubada. Parrotile sel korral siiski mingeid takistusi ei tehtud. Sam as näib, et Parroti kavatsus ei olnud kuratoorium ile eelnevalt siiski päris teadm ata või tuli Parroti 1 see idee koguni kuratoorium i enda plaanide tõttu. Päev varem, 2. oktoobril avaldas tegevkuraator von U ngern-Sternberg nim elt arvamust, et ta peaks ehk sõitma Peterburi ning katsum a kohapeal m õjutada valitsust ülikoolile kohtupidam isõiguse andm ise küsim uses (üks akadeem ilise nõukogu taotlusi, m ille eest kuratoorium oli Senatis kostnud juba varemgi). Peale selle pidas ta olu­ liseks, et keegi kuraatoritest võtaks isiklikult kontakti uue ülemusega - vastasutatud Rahvaharidusm inisteerium i juhi Pjotr Zavadovskiga.64 M ingit hirm u professorite pärast ei saa neist plaanidest küll välja luge­ da. Pigem ini olid kuraatorid sel päeval veel selgelt nõukoguga ühiste eesm ärkide eest väljas. Järgm isel päeval saabunud teade Parroti Peterburi-reisist tegi Ungern-Sternbergi aga juba ärevaks. Ülejäänud kaks kuraatorit laitsid tema enda reisiplaani ometi maha. Ühelt poolt pidasid nem adki kasu­ likuks, kui keegi Peterburis hea asja eest kostaks. Teisalt olid Tartus läbirääkim ised professoritega veel täies hoos. Sellises olukorras ei olevat hea, kui tegevkuraator hoopis ära sõidab. Ka tuli nende meelest arvestada võim alusega, et kuraatori missioon ei õnnestu. Mis näoga siis edaspidi ülikooli liikm etele või ka laiem ale publikule otsa vaada­ ta? Lõpeks tõi vastuväited esitanud kuraator A. Fr. von Sievers välja ka asjaolu, et kuratoorium ei ole volitatud niisugust reisi kinni m aks­ m a.65 Veel vähem tohtivat härra tegevkuraator aga loota ülikooli kassa toetusele juhul, kui tal ei õnnestu Peterburis m idagi saavutada. Sievers pakkus välja ka võim aluse, et ta võiks ise katsuda Peterburis ülikooli asja eest kosta, sest on sinna oma eraasjus nagunii juba järgm ise postitõllaga m inem as.66 Siin võib jätta lahtiseks küsimuse, kas Sievers tõesti Peterburis oma eraasjade ajam ise kõrval ka midagi muud tegi. Hoopis olulisem on see, et tegevkuraatori reisi küsim usega on juba välja joonis­ tunud ühe seni tähelepanuta jäänud tüli jõujooned. Statuutide m uutm ise pinnalt kerkis tõepoolest üles teravaid lahk­ arvam usi, aga seda hoopis kuratoorium i siseselt. Nii võiks öelda, et tõeline statuuditüli toim us kuraatorite vahel. Tegevkuraator Ungern- 64 EAA. 402-4-13. L 439. 65 Sievers ei olnud siiski pelgalt kuratooriumiga tihedalt seotud isik. Vrdl: V. Tamul. Tartu ülikool 19. sajandil - Balti või impeeriumiülikool. Lk 77. Pärast Otto von Transehe lahkum ist kuratoorium ist 29. aprillil 1802 pidi Sievers asuma sinna asendusliikmena. Sisuliselt ikkagi täieõigusliku kuraatorina, kes oli sellele kohale vali­ tud Liivimaa rüütelkonna poolt. Sieversi eemalejäämine kuratooriumi istungitest juunis oli tingitud kehvadest postioludest. Kutse juuni istungitele sai ta kätte alles 26. juulil. Augustist alates oli Sievers igati tegevana kuratooriumis kohal (EAA. 4024-13. L 4, 366, 381). 66 EAA. 402-4-13. L 440-441. 28 M^rju_LHi5 Sternberg esitas pärast Parroti ärasõitu kuratoorium ile oma lise eriarvam use statuutide m uutm ise kohta. Selles s i s a l d u ' at u is kibestum ust väljendab hästi tema seisukoht, et meie aja vaim väljendub olem asolevate asutist,’ põhikorra ja suhete kõigutam ises ning v õim alu sel nende tegemises kasvõi maatasa. Siinne ülikool näikse juba õige noorest peast tingi­ musteta alluvat neile uuema aja seadustele.67 Kõige olulisem a valupunktina käsitas U ngern-Sternberg tõepoolest kuratoorium i õigust valida ja kutsuda ülikooli liikm eid. Nii olulisest eesõigusest ei saavat kuratoorium ometi lihtsalt loobuda. Seda enam, et see oli talle antud juba keiser Paul I kinnitatud plaanis. Om eti ei pidanud U n gern-S:ernberg vajalikuks nende vastuoluliste nõudm iste ettekandm ist keisrikojas või Senatis, et nõutada lõplikku otsust. Selle asem el leidis ta, e kuratoorium il tuleb pöörduda Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade poele. Kuraatorid olid nende korporatsioonide esinda­ jad ja kui nad loobuvad m õnest tähtsast eesõigusest, siis rikuvad nad rüütelkondade antud volitusi.68 N iisiis tuli U ngern-Sternbergi arvates küsida rüütelkondade arvam ust akadeem ilise nõukogu esildise kõigi punktide kohta, mis otseselt puudutasid kuratoorium i volitusi. Tegevkuraator seadis kahtluse alla sellegi, kas professoritel ikka on juba õigust teha üldse mingeid m uudatusettepanekuid (nii 5. jaanuari ukaasi kui ka kuratoorium i 25. m ärtsi otsuse kohaselt tuli seda teha aja möödudes ja vastavalt saavutatud kogem usele). U ngern-Sternberg leidis, et Senati ukaasis Väljendatud tingim us ei ole veel täidetud. Ülikooli avam isest m öödunud vähesed kuud ei lubavat professoritel väita, et nüüd on läinud juba piisavalt aega ning nad on selle jooksul saavu­ tanud küllaldase kogem use vajalike m uudatuste tegem iseks ülikooli elukorralduses. Üldse olevat nõukogu esildises nii korduvalt viidatud põhjendus, et taotletavad m uutused aitavad kaasa ülikooli m aine ning kuulsuse tõstm isele, tühipaljas ettekääne senise korra lam m utam iseks. Tegelikult olla professoritel ainult üks kavatsus: vabaneda kuratoo­ rium ist kui ülikooli kõrgeim ast am etiinstantsist. Ü helt poolt näitavat seda kuratoorium i seniste volituste andm ine nõukogule ja viim asele koguni selliste õiguste nõutam ine, mida kuratoorium il polegi olnud. Ungern-Sternberg väitis sellega seoses, et m ingite volituste või õiguste üm berkantim ine ülikooli siseselt ei saa kuidagi kaasa aidata selle üldi­ se m aine ja auväärsuse tõusule, sest sum m a sum m arum on neid õigusi ikkagi niisam a palju kui enne. Tegevkuraator ei unustanud viitam ast ka igati väljapaistva Göttingeni ülikooli kogem usele, kus kuraatorite institutsioonist tõusvat üksnes tulu.69 L ngern-Sternbergi eriarvam us jäigi pelgalt kuratoorium isiseseks asjaks. Ühelt poolt oli ta küll oma esildise alguses rõhutanud, et see on üksnes tema individuaalne arvam us ja kuratoorium ei pea seda EAA. 402-4-13. L 465-471. Tsiteeritud koht: L 465 j. л|<Samas. L 465p. 64 Samas. L 466p-469p. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 29 käsitam a m ingilgi määral siduvana. Teisalt oli ta aga selle lõppu lisa­ nud, et kui kuratoorium i poolt peaks keskvalitsusele tehtama mingeid ettepanekuid statuutide m uutm ise asjas, siis tuleks kindlasti lisada ka tema eriarvam us. Siin tuli aga kohe ilmsiks, et statuutidega tegevku­ raatori häälele antud ülekaal toimis tõepoolest vaid neil juhtudel, kui ülejäänud kaks kuraatorit olid eriarvam usel. Antud juhul olid aga üle­ jäänud kaks üksm eelselt tegevkuraatori vastu. K uraator Sievers lükkas üm ber Ungern-Sternbergi kahtlused ja kõhklused ning asus kindlalt seisukohale, et nõukogu esitatud ette­ panekud statuutide m uutm iseks on igati asjakohased ning väärivad kuratoorium i juba varemgi väljendatud heakskiitu.70 Muu seas leidis Sievers, et mitte m ingil juhul ei tohiks nende vaidlusküsim ustega pöörduda rüütelkondade poole. Kuratoorium i enda kom petentsist piisas tema m eelest täielikult otsustam aks, kas akadeem ilise nõukogu ettepanekud tuleks tagasi lükata või heaks kiita. Kui need on ülikoolile kasulikud, siis tuleb nad loom ulikult heaks kiita. Ka rüütelkonnad ei pidavat sel juhul sugugi kannatam a. Kõik, mis on hea nende ülikoolile, on kasulik ka neile. Sievers ei arvanud, et uus professorite valimise kord võiks kuidagi kahjustada kuratoorium i õigusi. Samuti ei tulnud tema m eelest karta, et kuratoorium i leitud vääriline isik vakantse professuuri täitm iseks võiks hoopistükkis tähelepanuta jääda. Lõpeks võis ju kuratoorium jätta nõukogu esitatud kandidaadid kinnitam ata. Ainsa punktina nõukogu esildises vaidlustas Sievers taotluse, et nõukogule võiks samuti kuulu­ da õigus pöörduda otse Senati poole.71 Sel juhul kaduvat selge subordinatsioonisuhe kuratoorium i ja nõukogu vahel. Sievers ei nõustunud ka U ngern-Sternbergi kahtlusega, et nõukogu püüab kuratoorium i taandada üksnes ülikooli m ajandusasju haldavaks organiks. Nõukogu poolt taotletud arutam ise ja otsustam ise instantsisüsteem olevat omane enam usele Saksam aa ülikoolidest ning kuuluvat kahtlem ata ülikoolide olulisim ate eesõiguste hulka. Samuti ei jätvat oodatavad m uudatused statuutides kuratoorium i ilma ühestki õigusest, mida U ngern-Sternberg ise G öttingeni ülikooli kuratoorium i puhul nimetas. Sieversi seisukohtadega nõustus ka kolm as kuraator K. G. v. Baranoff ning sellega oli asi kuratoorium i poolt otsustatud. N õuko­ guga jätkati läbirääkim isi selles osas, kas esitada m inisteerium is kinni­ tam iseks kõik ettepandud m uudatused või lugeda osa neist kohapeal otsustam isele kuuluvaks. Lõpptulem usena otsustati viimase variandi kasuks. K õigepealt pidi vähem ate m uudatuste esitam ine Peterburi kinnitam iseks tagama esildise ülevaatlikkuse. Peale selle leiti, et see töö tuleks Peterburis nagunii ette võtta. Uks olulisem aid argum ente osutas aga ülikoolile kõrgem alt poolt antud õigusele teatud asju ise otsustada 70 EAA. 402-4-13. L 472-474p. 71 Nii 1799. aasta plaani §11 kui 1802. aasta statuutide §11 järgi kuulus õigus esitada Senatile ettepanekuid ja esildisi kuratooriumile. ning teha oma statuutides vastavaid m uudatusi. Kui nüüd ikkagi о e s nõutatud otseselt ülikooli enda kom petentsi puutuvais küsim ustes kõrgem alt poolt kinnitust, siis võinuks need seal järeldada, et ülikool ei soovigi oma otsustam isõigust täies ulatuses kasutada. N iisiis kehtestati redaktsioonilised m uudatused jm s kuratoorium i otsusega 18. oktoob­ rist ülikoolis kohe ning kõrgem at kinnitam ist vajavad punktid saadeti esildisena Senatisse.72 U ngern-Sternberg väljendas oma suhtum ist üritusse sellega, et ei võtnud 17. oktoobri kuratoorium i istungist üldse osa. Just sel istungil vaatas kuratoorium läbi nõukogu lõplikud ettepanekud ja saatis esil­ dise statuutide m uutm iseks Senatisse. Sieversi ettepanekul ei lisatud siiski U ngern-Sternbergi eriarvam ust Senatile saadetud esildisele, ehkki tegevkuraator oli selleks ise soovi avaldanud. Sievers arvas ni­ melt, et kujunenud olukorras võidakse U ngern-Sternbergi arvamust edaspidi hakata kasutam a isiklikult tema enda vastu. Nii olevat selle jätm ine üksnes kuratoorium i siseasjaks palju m õistlikum . Seda enam, et U ngern-Sternberg rõhutas ju ise ka oma arvam use alguses selle mittesiduvust kuratoorium ile. R adikaalselt m eelestatud kuraator Sievers läks koguni nii kaugele, et pidas vajalikuks 1802. aasta statuutidega (§45) tegevkuraatorile antud otsustavat hääleõigust ära kaotada või piirata üksnes väga tähtsate asjadega. H uvipakkuv on fakt, et Sievers viitas sealjuures võrdluseks spiikri seisundile Inglise parlam endis ning m aam arssali om ale Liivim aa aadlikogunem istel. K uraator Baranoff ei olnud selle m uudatusega siiski nõus.73 Nii ei saa väita, nagu oleks ku­ ratoorium is seoses statuutide m uutm isega tekkinud lõplik ja ületamatu vastuseis tegevkuraatorile. Leppim ism eeleolusid kinnitab ka fakt, et U ngern-Sternberg kiitis pärast naasm ist 21. oktoobril kõik kuratooriu­ mi vahepealsed otsused tagantjärele om alt poolt heaks. 27. oktoobril lõpetas kuratoorium rahuliku südam ega om a erakorralise istungjärgu ja otsustas taas koguneda alles korralisele istungile 28. d etsem bril.74 Sel ajal, kui Tartus pidasid akadeem iline nõukogu ja kuratoorium üpris viljakaid läbirääkim isi statuutide m uutm isest professorkonnale m eelepärasem aks, tegutses prorektor Parrot vähem alt niisam a viljakalt Peterburis. Päev enne kuratoorium i istungite lõpetam ist oli ta koh­ tunud keisriga ja keiser oli põhim õtteliselt nõus kirjutam a alla Tartu ülikooli uuele Asutam isaktile. A llakirjutam ine ise lükkus süm boolselt A leksandri sünnipäevale 12. detsem bril 1802.75 Need aga on nii tuntud sündm used, et ei vaja enam lähem at tutvustam ist. Edasiste uurim iste küsim useks jäägu ka see, kas 1802. aasta A sutam isakt ja sellele järgn e­ nud professorite endi koostatud 1803. aasta ülikooli Põhikiri vastasid 12 EAA. 402-4-13. L 477-482. 73 Samas. L 488-491p. 74 Samas. L 512. 75 ПСЗ. T. 27. 20551. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 31 oma aja vaim ule enam al määral kui kurikuulsaks saanud kuraatorlikud statuudid koos neis plaanitud m uudatustega.76 K eiserliku A sutam isaktiga määrati ülikoolile riigi poolt tagatavad varad ja vahendid, et see saaks täita oma ülesannet: levitada inimlikke teadmisi meie riigis ning harida noorust isamaa teenimiseks. Ülikooli vara­ de haldam ine tehti ülesandeks rüütelkondade kuratoorium ile, kuhu ka Kuram aa rüütelkond pidi taas valima oma esindaja. Kuratoorium i funktsioonid piirati vaid m ajandusasjade eest hoolitsem isega. K uratoorium ile tuli teade uuest keiserlikust A sutam isaktist ootam a­ tult. Võib-olla oleks Peterburis enne Asutam isakti väljaandm ist siiski jõutud eelnevalt kaaluda ka akadeem ilise nõukogu ja kuratoorium i läbi­ rääkim iste tulem usi kokku võtnud esildist. Kuratoorium oli selle aga läkitanud Senatisse, nagu nägi ette senine kord ülikooli ja im peerium i keskvalitsuse vahelistes suhetes. 9. detsembril saadi sealt vastuseks Se­ nati ukaas 5. detsem brist. Sellega anti käsk ülikooli puudutavates küsi­ m ustes pöörduda otse rahvahariduse ministeerium i poole. Paar päeva hiljem kinnitas seda om alt poolt ka rahvahariduse m inister Zavadovski ise eraldi kirjaga.77 Edasised katsed ülikoolis saavutatud kom prom issi kehtestam iseks olid selleks ajaks aga mõttetud, sest Parrotil oli juba käes keiserlik kinnitus uuele A sutam isaktile, millega kaasnes professorkonnale antud luba seada ise kokku ülikooli põhikiri. Pärast Parroti naasm ist Tartusse toim us 23. detsem bril 1802. aastal ülikooli suures auditoorium is pidulik koosolek, kus keiserlik Asutam isakt ülikooli liikm etele ette loeti. Üks olulisem aid punkte oli professorkonna jaoks m uidugi üksnes akadeem ilisele nõukogule jäetud valim is­ õigus. Ei m ingit kuratoorium i kinnitust enam! Asutam isakti 4. punkti järgi kuulusid ülikooli sisem ist ülesehitust ja töökorda puudutavad küsim used ning seniste põhim õtete m uutm ine samuti ülikooli enda kom petentsi. Seega polnud kuratoorium il statuutide m uutm ise asjaga enam m ingit pistmist. N õukogu saatis talle korralduse, et kõik ülikooli sisem ist organisatsiooni ning professuuride ja m uude am etikohta­ de täitm ist puudutavad m aterjalid tuleb üle anda pädevale organile - akadeem ilisele nõukogule.78 Kuratoorium ise lükkas oma istungid ja igasuguse otsustam ise edasi, kuni on m oodustatud A sutam isaktis ette nähtud uus kuratoorium kõigi kolme kohaliku provintsi esindajatest. Nagu teada, ei m oodustatud edaspidi isegi ülikooli varade halda­ m iseks m ingit rüütelkondade kuratoorium i ning ülikool loobus ka talle eraldatud m õisatest.71' Tartu raekoja kell lööb aga tänini ülikoolielus nii 76 Näiteks õigusteaduskonna struktuuri võrdlus keiser Pauli plaanis, kuraatorlikes statuutides ja 1803. aasta Põhikirjas andis tulemuseks, et just viim ases on genius temporis otsustavalt pidanud taganema genius loci kasuks: M. Luts. Keiserlik Landesuniversität Läänem ereprovintsides. Lk 44 jj. 77 EAA. 402-4-13. L 521-525, 526-528. 7I<Samas. L 529-531. 79 Tartu ülikooli ajalugu. II kd. Lk 48. olulisi veerand tunde. Ajaliste tervitustega m eestelt, kes jäid ' 1 - V1S* rohkem ette uuele pöördele ülikooli ajaloos kui oma aja v a i m u l e . Sõjateaduste õpetamisest Tartu ülikoolis aastatel 1802-1830 TõnuTannberg S is s e ju h a tu s e k s Haritud ohvitserkonna nappuse tõttu Vene armees muutus 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses eriti aktuaalseks sõjalise hariduse andmise küsimus Venemaal. Impeeriumi välispoliitilise aktiivsuse ja armee ar­ vukuse tuntav kasv 18. sajandi teisel poolel ning eriti Napoleoni sõda­ de ajal nõudsid tsaarivalitsuselt järjest suurem a tähelepanu osutamist haritud ohvitserkonna ettevalmistamisele. Venemaa sõjalise haridus­ asutuste võrk oli 18. sajandi jooksul küll laienenud, kuid ei suutnud kokkuvõttes siiski rahuldada sõjaväe vajadusi ohvitserkonna etteval­ mistamisel. 19. sajandi alguses andsid arvestataval tasemel sõjalist haridust Venemaal eelkõige M aavägede kadetikorpus ning Suurtüki- ja Inseneriväe kadetikorpused. 1800. aasta märtsist hakkasid osundatud sõja­ väelised õppeasutused kandma vastavalt 1. ja 2. kadetikorpuste nime. Sõjalise õppeasutusena tegutses tollal veel ka Keiserlik Sõjaväeorbude Maja (asutatud 1795), mille esimene osakond võttis igal aastal vastu 200 vähekindlustatud aadlilast, kes pärast õppeprogram m i läbimist ning lühikest teenistust armees ülendati ohvitserideks. Sõjaväeorbude põhi­ tegevuseks oli siiski sõdurilaste õpetamine (igal aastal võeti vastu 800 last) armeele vajalikel käsitööerialadel. 19. sajandi alguses alustas te­ gutsem ist ka privilegeeritud sõjaväeline õppeasutus - Paažide korpus. O lemasolevad sõjalised õppeasutused ei suutnud ohvitseride puudust arm ees oluliselt vähendada, kuna 19. sajandi alguses suunati sõjaväe­ teenistusse ainult keskmiselt 120 lõpetajat aastas.1 18. sajandi jooksul olid sõjalised õppeasutused ette valmistanud ainult 6000 ohvitseri. 1750. aastate keskel teenis Vene regulaararm ees (ilma laevastikuta) ligikaudu 9000 ohvitseri. 19. sajandi alguseks oli oh­ vitseride arv m õnevõrra tõusnud. 1803. aastal oli teenistuses ligikaudu 12 000 ja enne Vene-Prantsuse sõdade algust 1805. aastal kuni 14 000 ohvitseri. 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja ajaks kasvas nimetatud näita­ 1 Отечественная история. История России с древнейщих времен до 1917 года. Енциклопедия. Т. I. Москва: Большая Российская Енциклопедия, 1994. С. 427. 34 T õ n u T a n n b e rg ja kuni 17 OOO-ni. Sõjakoolide lõpetanud andsid tollal vaevalt v e e r a n i iga-aastasest ohvitseride juurdekasvust, kuna enam use m o o d u s ta s en ­ diselt allohvitseride ülendam ine ohvitserideks.2 Regulaararm ee vaegkom plekteeritus haritud ohvitseridega oli see­ ga 19. sajandi alguses tõepoolest m uutunud üheks kõige olulisem aks probleem iks, m ille leevendam iseks püüti leida erinevaid lahendusi. Ü heks võim aluseks oli loom ulikult sõjakoolide võrgu laiendam ine. Teisest küljest püüti senisest rohkem tähelepanu pöörata ka sõjalise ha­ riduse osatähtsuse tõstm isele im peerium i haridussüsteem is tervikuna, alates üldharidust andvate sõjakoolide loom isest ning lõpetades sõjateaduste õpetam ise sisseviim isega ka Tartu ülikooli. K u b e rm a n g u d e s õ ja lis te õ p p e a s u tu s te ra ja m is e k a v a 19. sajandi alguses oli kavas luua kuberm angudes eraldi sõjalised õppe­ asutused. Idee autoriks oli Peterburi 1. kadetikorpuse šeff3 ja keisrinna Katariina II üks viim astest favoriitidest ning keiser Paul I vastase van­ denõu peam ine organisaator jalaväekindral krahv Platon Zubov.4Tema kava kohaselt tulnuks luua osades im peerium i kuberm angudes aadlike lastele üldhariduse andm iseks sõjalised õppeasutused. Oma projekti saatekirjas tõdes Zubov, et silm as pidades im peerium i suurust ja aad­ like üldist vaesust, ei suuda olem aolevad kadetikorpused ette valm is­ tada vägedele vajalikul arvul ning hea sõjalise ettevalm istusega ohvit­ sere. Kõneksoleva plaani järgi tulnuks luua kuberm angudes sõjalised õppeasutused, kus kohalik aadel oleks saanud üldharidusliku baasi jätkam aks õpinguid juba kõrgem al tasem el. P. Zubovi kava nägi ette sõjakoolide rajam ise 17 kuberm angus järgm istes linnades: N ovogradVolõnskis, Tartus, Grodnos, Kiievis, N ižni-N ovgorodis, Vologdas, Sm olenskis, Tveris, Jaroslavlis, V ladim iris, Rjazanis, O rjolis, Harkovis, Tobolskis, O renburgis ning Kaasanis. O lenevalt aadlike arvust kuber­ m angus nähti ette kas ühe või kahe roodu (ä 120 kasvandikku) asu tam i­ ne loetletud linnadesse - kokku 3000 õpilast vanuses 7 kuni 10 aastat. Õ ppekursuse pikkuseks oli ette nähtud 5 aastat, m illele parim atel lõpetajatel järgnenuks veel 5-aastane õppetsükkel kadetikorpustes täie­ liku sõjalise hariduse om andam iseks. K adetikorpuste lõpetam ise järel pidanuksid kasvandikud suundum a ohvitseridena erinevatesse väeliikidesse (maa-, suurtüki- ja insenerivägedesse) tegevteenistusse. Sel 19^3? Ce 87^9]ЛKOB' РУССКИЙ офицерский корпус. Москва: Военное издательство, Paul 1 ülendas kadetikorpuse ülema P. Zubovi õppeasutuse šefiks 1801. aasta veebruaris, nimetades ühtlasi kadetikorpuse ülemaks F. M. Klineeri kes jäi sel lele ametikohale 20 aastaks (loe lähemalt: Ф аддей Б у л г а р и н . Воспоминания Москва: Захаров, 2001. C. 122 , 126). 4 Ю ри Галуш ко. Александр Колесников. Школа Российского Офицерства. Исторический справочник. Москва: Русский мир, 1993. С. 55-58. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 35 teel sõjalise hariduse om andanud ohvitsere ei kavatsetud esialgu saata ratsaväkke, mis oli tingitud eeldatavasti tõsiasjast, et teenistus ratsaväes oli kulukas. Teised lõpetajad aga oleksid saanud oma haridusteed jätka­ ta ülikoolides - M oskvas, Kaasanis, Vilniuses või Tartus. P. Zubovi arvates oli kirjeldatud kava mitm es m õttes kasulik. Esm alt seetõttu, et pealinna kadetikorpused saanuks endale korraliku välja­ õppega kontingendi. Teisalt hindas Zubov oma kava tugeva küljena ka asjaolu, et aadlinoorukeid ei saadeta kodust kaugele õppim a ning neil säilib noores eas tihe side perekonnaga. Perekondliku sidem e säilita­ mine pidi aga om akorda tugevdam a noorukite tervist ja aitama kaasa nende käitum istavade kujunem isele. Sugugi vähetähtis polnud ka asja­ olu, et nim etatud sõjakoolid olid eelkõige mõeldud vaesem ate aadlike lastele hariduse andm iseks. A leksander I oli Zubovi ettepanekutega nõus ning andis korralduse ettenähtud kuberm angudes ka vastavad hooned sõjakoolide tarbeks leida. Keiser kom andeeris kindral J. Begitševi kuberm angulinnadesse ülesandega koguda inform atsiooni ja hankida kavandatavate sõjakooli­ de rajam isele m ateriaalset toetust kohalike aadlike hulgas. Ühtlasi tehti kindralkuberneridele ja kohalikele aadlikorporatsioonidele keisri poolt ettepanek igati nende koolide rajam isele kaasa aidata. Kuid tegem ist ei olnud siiski mitte am etliku korraldusega, vaid ettepanekuga osaleda vabatahtlikult kuberm angu sõjakoolide rajamisel. M itmel pool leidis see idee tulist toetust ning esim ene taoline sõjakool avati kohalike aad­ like rahaliselt toel juba 1801. aastal Tuulas, hiljem ka Tambovis. Kuberm angu sõjakoolide rajamise ulatuslikum aks ellurakendam i­ seks vajas keskvalitsus koordineerivat keskust, mis oleks läbi töötanud kohtadelt saadud inform atsiooni ja selle põhjal võimalikud lahendusteed välja pakkunud. Sel eesm ärgil m oodustatigi Aleksander I kor­ raldusel 1803. aasta oktoobris ajutine komisjon, kuhu kuulusid hiljuti asutatud õppeasutuste peakom itee liikmed salanõunik A. Chartoryski, tegelik kam m erhärra N. N ovosiltsov ja kindralm ajor F. M. Klinger. N im etatutele lisaks kaasati ajutise komitee töösse jalaväekindral krahv P. Zubov, inseneriväekindral P. Suhtelen, viitseadm iral P. Tšitšagov ja kindralm ajor J. Begitšev. Ajutise kom isjoni ülesandeks oli tuginedes krahv Zubovi esitatud kavale välja töötada lõplik kuberm angu sõja­ koolide rajam ise kava alates nende m oodustam ise põhim õtetest ning lõpetades nim etatud koolide õppeprogram m i väljatöötam ise ja juhti­ m isskeem i fikseerim isega.5 Kom isjoni töö tulem usel valmis 1805. aastaks uus kuberm angu sõjakoolide rajam ise kava, mille järgi tuli sellised koolid asutada 10 kuberm angulinnas: Peterburis, Moskvas, Sm olenskis, Kiievis, Voronežis, Tveris, Jaroslavlis, N ižni-N ovgorodis, Kaasanis ja Tobolskis (vt tabel 1). Iga sõjakooli jaoks m äärati kindlaks ka kom plekteerim ispiirkonnad 5 Сборник постановлений по Министерству Народного Просвещения. Т. I. С.Петербург, 1874.С. 194. Tõnu ТаплЬег; 36 ehk need kuberm angud, kust kooli õpilasi vastu võetakse. T ö ö t a t i v ä ja küllaltki üksikasjalik õppeprogram m (nii üldhariduslike kui ka sõjalis­ te õppeainete osas) ja koolide juhtim iskorraldus. K uberm angude sojakoolide õppetöö kestvuseks nähti ette 7 aastat ning parem ad lõpetajad võisid õpinguid jätkata pealinna kahes kadetikorpuses.'1 Tabel 1. Kubermangude sõjakoolide asutamise kava (1805). S õ ja k o o li asuk oh t K o m p a n iid e arv K o m p le k te e rim is p iirk o n d (k u b e rm a n g u d ) Peterburi, Novgorodi, Arhangelski, Olonetsi, Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Soome Moskva, Vladimiri, Rjazani, Tuula ja Kaluuga Smolenski, Vitebski, Mogiljovi, Grodno ja Vilno Kiievi, Tšemigovi, Poltaava, Jekaterinoslavli, Hersoni, Tauria, Volõõnia, Podoolia ja Minski Voroneži, Kurski, Orjoli, SlobodaaUkraina, Saraatovi, Astrahani, Kaukaasia ning Doni ja Musta mere kasakaoblastid Tveri ja Pihkva Jaroslavli ja Vologda Peterburi 2 Moskva zП Smolensk 2 Kiiev 2 Voronež 2 Tver Jaroslavl NižniNovgorod 1 1 1 Nižni-Novgorodi, Kostroma, Tambovi ja Pensa Kaasan 1 Kaasani, Vjatka, Permi, Simbirski, Orenburgi Tobolski 1 Tobolski, Tomski, Irkutski 1805. aasta sõjakoolide rajam ise kava ei näinud enam ette vastava kooli asutam ist Tartus. Küllap oli üheks argum endiks Tartu m ahakriipsutam isel ka asjaolu, et tolleks ajaks oli ülikoolis juba sõjateaduste õpetam ine käivitunud. Sam as on huvitav siiski nentida, et Tartu kõr\ al oli sõjakooli rajamise kohana 19. sajandi alguses päevakorral ka Võru. Sellekohase ettepaneku tegi tollasele rahvahariduse m inistrile P. Zavado\ skile jalaväekindral S. Golitsõn. Tema arvates rääkis Võru kasuks soodne asukoht ning kindlasti tulnuks kooli rajam ine kasuks linna arengule. Kindral Golitsõni arvates oli Võru eeliseks Tartu ees ka * Allgemeine Plan zur Errichtung der M ilitarschulen und zur Umform ung der Kadettenkorps. /Heinrich Stroch. H istorisch-statistisches Gemälde des Russischen Reichs im XVII Jh. Bd. Vli. Riga, 1803. S. 61-78. Tabeli koostamise alus: Allgemeine Plan zur Errichtung der M ilitarschulen und zur Umformung der Kadettenkorps. S. 61-78. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 37 igapäevaelu suhteline odavus, mis võim aldanuks õpilastel väiksem ate kulutustega läbi ajada. Kindral oli veendunud, et väikelinnas on suu­ rema linnaga võrreldes vähem ahvatlusi, mis segaksid õpilasi õppe­ tööle keskendum ast. Kindrali ideest siiski kokkuvõttes m idagi välja ei tulnud. 1803. aasta jaanuaris teatas rahvahariduse m inister Golitsõnile, et sõjakooli avam ine Võrus ei ole tema pädevuses.8 Eraldi kuberm an­ gu sõjakooli rajam isest ei saanud Balti kuberm angudes asja ilm selt ka seetõttu, et kohalik aadel polnud selle idee tuline poolehoidja. Balti aadlikele ja nende lastele polnud õppim ine im peerium i sõjakoolides probleem iks. Sõjalise hariduse valdkonnas kavandatavate üm berkorralduste väljatöötam iseks ja ellurakendam iseks loodi senise ajutiselt tegutse­ nud kom isjoni asem el 29. m ärtsil 1805. aastal troonipärija Konstantin Pavlovitši juhtim isel alaline Sõjaliste Õ ppeasutuste N õukogu.9 Selle institutsiooni koosseisu kuulusid haridusm inister P. Zavadovski, sõja­ m inister S. Vjazmitinov, inseneriväe kindral P. Suhtelen, suurtükiväe inspektor A. Araktšejev, välism inistri asetäitja A. Chartoryski, jus­ tiitsm inistri asetäitja N. Novosiltsov, kindralm ajorid F. M. Klinger ja A. K leinm ichel.10 Sõjaliste Õ ppeasutuste Nõukogu esm aseks ülesandeks oli kadetikorpuste tegevuse üm berkorraldam ine, nende jaoks uue põhikirja koostam ine ning kuberm angu sõjakoolide loomise problem aatika - seega ka otsustam ine selle üle, mis saab ülalkirjeldatud 1805. aastaks koostatud kuberm angu sõjaliste õppeasutuste rajam ise kavast. Sõjakoolide põhikirja ja koosseisude kindlaksm ääram iseks m oo­ dustati nõukogu koosseisus eraldi õppekom itee, mille koosseisu ni­ metati kolm nõukogu liiget (P. Suhtelen, F. Klinger, A. Araktšejev) ning nendele lisaks veel teisi sõjaväe- ja tsiviilam etnikke (kindralmajorid A. Gogel, N. Hitrovo, H. Schwanebach, polkovnik I. Gogel ja riiginõunik N. Fu ss)." 1806. aasta m ärtsis esitas õppekom itee kubermangu sõjaliste õppeasutuste põhikirja ja koosseisud Aleksander I-le. Kuid esitatud kava ei leidnud kinnitam ist nii nagu ka 1811. aastal nõukogu poolt form uleeritud ettepanekud. Neid kasutati siiski pealinnade kadetikorpuste tegevuse osalisel üm berkorraldam isel.12 Seega ei suudetud 19. sajandi alguses päevakorrale tõusnud kuber­ mangu sõjakoolide rajam ise küllaltki suurejoonelist kava ellu rakenda­ da. Üheks põhjuseks oli kindlasti Euroopas vallandunud sõdade ajastu, m illest Venemaa aktiivselt osa võttis, saamata keskenduda sisem istele üm berkorraldustele. 8 RGIA. 733-56-10. 9 Sõjaliste Õppeasutuste Nõukogu tegutses kuni 6. aprillini 1830. aastal. 10 Государственность России. Словарь-справочник. Книга 4. Москва: Наука, 2001. С. 140. 11 ПСЗ. I. Т. 28. №21685, 21815. 12 Государственность России. С. 140-141. Tõnu T an n b er 38 T artu ü lik o o li s õ ja te a d u s te õ p p e k a v a Ühe võim aliku lahendusena ohvitseride nappuse leevendam iseks nähti ette sõjateaduste õpetam ist ülikoolides. See idee rakendatigi ellu Tartu ülikoolis. Juba 1799. aastal Paul I poolt heakskiidetud õppekohad ja koosseisud nägid Tartu ülikoolis ette eraldi sõjateaduste professuuri avam ise rakendusm atem aatika õppetooli juures. Teatavasti ülikooli taasavam ine venis ja sai lõpuks teoks 1802. aastal, m isjärel järk-järgult käivitus ka õppeprotsess. Esim esed sõjateaduste loengud peeti ülikoolis 1803. aasta 2. sem est­ ril.13 Sõjateaduste õpetam ise aluseks oli nüüd aga juba uus - 1 8 0 3 . aastal kinnitatud põhikiri. Selle järgi kuulus erakorraline sõjateaduste profes­ suur filosoofiateaduskonna juures tegutseva tehnoloogilise klassi juur­ de, kus kokku oli ette nähtud kaks korralist ja üks erakorraline profes­ suur. A m etlikult püsis sõjateaduste professori koht erakorralisena kuni uue põhikirja kehtestam iseni 1820. aastal, mil see am etikoht muudeti k orraliseks.14 Esialgu toim us sõjateaduste õpetam ine ilma kindla õppekavata ning alles 1807. aastal jõustus ülikooli enda poolt koostatud Õppeainete kava Tartu ülikooli üliõpilastele, kes soovivad astuda sõjaväeteenistusse. N im eta­ tud õppekava jagunes õpetatavate ainete osas kaheks: jala- ja ratsaväe ning suurtüki- ja insenerivägede jaoks ettenähtud õ p p eain eteks.15 Ained jagunesid sissejuhatavateks ja põhiaineteks. Sissejuhatava­ teks aineteks olid vene keel, ajalugu, füüsika, aritm eetika, geom eetria, trigonom eetria, rakendusgeom eetria, situatsiooniplaanid, m atem aatili­ ne m aateadus, m ehaanika ning hüdraulika ja arhitektuuri alused. Põhiehk otseselt sõjateaduslike ainetena õpetati välifortifikatsiooni, taktikat, sõjateadust, suurtükiväe algkursust, kindluste ründam ist, kindluste ehitam ist, m ineerim iskunsti, sildade ehitam ist ning strateegiat (vt tabel 2). Lisaks õpiti veel vehklem ist, ujum ist, ratsutam ist, joonestam ist ja m ehhaanikat.16 Täielikult puudus õppekavas riviõppus, kuna eeldati, et tulevased ohvitserid om andavad vastavad oskused hiljem polkudes­ se teenim a asudes. Teoreetilistele loengutele lisandusid praktilised tööd, harjutused väljas ja sem inarid. Kursuse kestus oli 2 -3 aastat, mis lõppes eksam ite sooritamisega. Eduard Vigel. Tartu ülikooli sõjateaduste professuur 1802-1830 seoses üldise sõjalise hariduslooga. //Sõdur. 1934. 21/22. Lk 607. ' CÖOPHI1K постановлений по Министерству Народного Просвещения С 143 1267. г ' n Е- Y *8e l- Tartu üllk°oli sõjateaduste professuur 1802-1830. Lk 607 V illu Tam ul «SO" " S Ä в 88* l,lik° 0liS 1802" 183°- " TarUl R,,klik Ülik0°‘: V. Tamul, R. Helme. Sõjateaduse õpetam isest ülikoolis 1802-1830. Professor E sner luges sõjanduse üliõpilastele praktilist geodeesiat (topograafiat), 1821. aastal luges professor Aderkas ka sõjageog raa fiat (Tartu Ülikooli ajalugu. II. 1798-1918 Koostanud Karl Siilivask. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. Lk 214). Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 39 Tabel 2. Tartu Ülikooli sõjateaduste õppekava (1807)'7 A in ed I. Ü ld ain ed II. E ria in e d III. M u u d ain ed Jala- ja ra tsav äe eriala T eh n ilin e eriala vene keel ajalugu füüsika aritmeetika geo- ja trigonomeetria rakendusgeomeetria situatsiooniplaanid vene keel prantsuse keel ajalugu geomeetria, trigonomeetria ja kõrgem matemaatika mehhaanika ja hüdraulika rakendusgeomeetria matemaatiline geomeetria füüsika tsiviilarhitektuuri alused situatsiooniplaanid välifortifikatsioon permanentse fortifikatsiooni alused jala- ja ratsaväetaktika sõjateadus suurtükiväeasjanduse alused permanentne fortifikatsioon kindluste piiramine tegelik kindluste ehitamine suurtükiasjandus mineerimiskunst sildade ehitamine väeliikide taktika alused (eriti suurtükiväetaktika) sõjateadus strateegia vehklemine ratsutamine joonistamine mehhaanika ujumine tants Euroopas asetleidvate sõjasündm uste taustal oli ülikooli sõjaline hari­ dus arvestatavaks ettevalm istuseks ohvitseriks saamisel. Sõjateaduste õpetam isega jäädi ka ülikooli inspekteerim isel rahule. Ülikooli kuraa­ tor F. M. Klinger tõdes oma 1804. aasta ettekandes: Sõjateadused, mida ülikooli põhjendam isel loeti peaaegu kõrvaliste ainete hulka, muutuvad nüüd niivõrd tähtsaiks, et nad moodustavad nagu omaette teaduskonna.'8 Klingeri hinnang oli seda kaalukani, et tegem ist oli kadetikorpuse direktoriga ja isikuga, kes oli otseselt seotud 19. sajandi alguse üm berkorraldustega sõjalise hariduse vallas.19 17 Tabeli koostam ise alus: E. Vigel. Tartu ülikooli sõjateaduste professuur 1802-1830 seoses üldise sõjalise hariduslooga. Lk 607; V. Tamul, R. Helme. Sõjateaduse õpeta­ misest ülikoolis 1802-1830. 18 E. Vigel. Tartu ülikooli sõjateaduste professuur 1802-1830 seoses üldise sõjalise hariduslooga. Lk 607. 19 F. M. Klinger oli ka mitme sõjalist haridust puudutava reformikava autor (Л. Бескровн ы й. Русская армия и флот в XIX веке. Москва: Наука. С. 123). 40 T õ n u T a n n b e rg Tartu ülikooli sõjateaduste professuuri õppekava oli v õ r r e l d a E u roopa ja Venemaa tollaste sõjakoolide õppekavadega, kuna s e lle välja­ töötam isel oli eeskuju võetud esijoones Saksa ja Prantsuse sõjakoolide õppekorraldusest. Sõjateaduste loengute arv ei olnud piiratud, kõiku ­ des erinevatel aegadel 10-16, m õnikord ka enam kui 20 loengutunm vahel nädalas. Loengutele lisandusid praktilised tööd ja õppused ning kollokvium id läbiõpitu kinnistam iseks. Ü liõpilaste käsutuses oli eriala­ ne raam atukogu, m ille suuruseks 1830. aastal oli 357 köidet. Sõjateaduste õppim ine ja vastavate katsete sooritam ine ei teinud lõpetanuid autom aatselt ohvitserideks. Sõjateaduste lõpetanutel oli tee sõjaväeteenistusse valla, kuid ohvitseriks saam iseks tuli neil enne teenida polkudes. 1806. aasta juulis aga anti Venem aal välja ukaas, m il­ lega sätestati, et güm naasium ide ja ülikoolide aadlikest lõpetajad pidid regulaararm ees teenim a 6 kuud, m isjärel nad ülendati ohvitserideks. 1807. aastal laiendati need õigused ka m itteaadlikest güm naasium i ja ülikooli lõpetajatele ning riviteenistuseks vajaliku aja - 6 kuud - võis nüüd läbi teha ka Peterburi kadetikorpustes. Sõjaväeteenistusse astu­ m iseks oli güm naasium i ja ülikooli lõpetajatel vaja siiski esitada ka ha­ ridusasutuse atestaat, mis kinnitas sõjaväeteenistusse astuja korralikku käitum ist.20 H ilisem õppetegevus näitas siiski, et kinnitatud õppeplaanist täie­ likult kinni ei peetud. Oma mõju ei jätnud avaldam ata ka poliitilised sündm used, eriti 1812. aastal vallandunud Vene-Prantsuse sõda, mis seiskas m itm eks aastaks sõjateaduste õpetam ise Tartu ülikoolis. S õ ja te a d u s te p ro fe s s o rid Tartu ülikooli õppejõudude kaader kom plekteeriti valdavalt välism aalt - eelkõige Saksam aalt - pärit õppejõududega. Erandiks polnud selles suhtes ka sõjateaduste professuur. Tartu ülikooli kuratoorium tegeles sõjateaduste professori otsim isega 1802. aasta augustis ja septem bris, küsides soovitust ka insenerikindral Suhtelenilt. Viim ane soovitaski kuratoorium ile kahte kandidaati, kellest väljavalituks osutus F r ie d r ic h G o ttlieb von Eisner (1771-1832).21 Ülikool tegi talle 1802. aasta no­ vem bris ametliku ettepaneku erakorralise professori kohale asum iseks ning 2o. jaanuaril 1803 valitigi F. G. von Eisner ülikooli erakorraliseks professoriks aastapalgaga 1500 rubla. Tartu ülikooli valikuga nõustus ka haridusm inisteerium .22 P id u l t o o g I a Lk 645-646. S5ii,teaduS,e P ro fe su u r 1802-1830 seoses üldise sõjalise EAA. 402-3-1994 ИмпеРат°Р“ - ° (1802-1902). Под редакцией Г. В. Левицкого. Т. I. Юрьев MOZ Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 41 Parun F. G. von Eisner oli sündinud Berliinis ning pärast sõjalise hariduse om andam ist teeninud Preisim aa insenervägedes. 18. sajandi lõpus tuli ta Venem aale ning tem ast sai 1778. aastal Sklovis kindral S. Zoritši pool asutatud im peerium i esim ese erakadetikorpuse23 õppe­ jõud .24 Sellelt kohalt kutsutigi ta 1802. aastal Tartusse sõjateaduste õppejõuks. Esim esed loengud pidas ta 1803. aasta 2. sem estril. Õ ppejõuam eti kõrval leidis Elsner rakendust veel teisteski ülikooli­ elu valdkondades. Ta nim etati ka ülikooli ehitustegevust kontrolliva kom isjoni esim ehe professor J. W. Krause abiliseks. 1804. aasta kevadel pöördus F. G. von Elsner ülikooli nõukogu poole palvega m uuta tema am etikoht korraliseks ning tõsta palka 2000 rublani. Rektor esitas selle ettepaneku nõukogule, tunnustades igati F. G. von Elsneri aktiivsust ülikooli ehitustegevuse edendam isel. Kuid samas viitas ta ka asja­ olule, et palga tõstm iseks pole ülikoolil vajalikke summ asid. Korralise sõjateaduste professuuri sisseseadm ise takistusena tõi rektor esile ka võim aluse, et erakorraline veterinaariakunstide professor võiks siis sa­ muti hakata taotlema oma ametikoha m uutm ist korraliseks. Küsim use lahendam iseks otsustati pöörduda keisri poole, kellest tegelikult ainu­ isikuliselt sõltus täiendavate sum m ade eraldam ine ülikoolile. Ülikooli pöördum ine oli tulem uslik - 18. juunil 1804 andis Aleksander I välja korralduse, m illega F. G. von Elsneri palk tõsteti ülikoolile eraldatud sum m ade arvelt 2000 rublani ning ta nim etati korraliseks professoriks (klausliga, et korraline am etikoht ei kehti tema järglase puhul).25 F. G. von Elsner valiti kahel korral (1805, 1809) ka filosoofiateaduskonna de­ kaaniks ning üheks aastaks akadeem ilise apellatsioonikohtu liikm eks.26 F. G. von Elsneri vaieldamatuks saavutuseks oli sõjateaduste profes­ suuri tegevuse käivitamine. Tema õlule langes loomulikult ka sõjateadus­ te õpetam ise põhiraskus, kuid mõnel aastal (1803, 1811) luges ta ühtlasi matemaatilisi aineid. Tema teeneks oli kindlasti suurtükiväe ja fortifikatsioonialaste mudelite kollektsiooni loomine. Paljud mudelid valmistas F. G. von Elsner ise ning ühtlasi tegi ta mudeleid ka Peterburi 1. kadeti­ korpuse tarbeks, mille eest Aleksander I autasustas teda Vladimiri ordeni 4. järguga.27 Elsnerile kui õppejõule andis kiitva hinnangu F. M. Klinger, kes oma 1804. aasta ettekandes tõdes: Palju aadlisoost idiõpilasi kuulab loen­ guid p ro f Elsneri juures, kes on tööga üle koormatud, kuna ta teostab ka ülikooli hoonete ehitustööde järelvalvet. Arvan, et peatselt on ülikool sunnitud veel teise sõjateaduste professori juurde võtma. Üldse leian, et hr. Elsner on suurte tead­ mistega omal alal ja tema isikus on ühinenud töökus andekusega,28 23 Kuni 1799. aastani kandis nimetust Šklovi Heategevuslik Õppeasutus. 24 Vt lähemalt: Валери Крылов. Кадетские корпуса и российские кадеты. СанктПетербург, 1998. С. 34-36. 25 ЕАА. 402-3-1994. L 26-28р. 26 Биографический словарь. 456-457. 27 ЕАА. 402-3-1994. L 65-67. 28 Е. Vigel. Tartu ülikooli sõjateaduste professuur 1802-1830 seoses üldise sõjalise hariduslooga. Lk 608. __________________________________i i Jo o n is 1. Mortiir. Fragment Tartu ülikooli sõjateaduse professuuri õppematerjalist (TÜR KHO). 1812. aasta novem bris kutsuti F. G. von Elsner ootam atult tollase kind ralkuberneri m arkii Paulucci korraldusel Riiga. Elsneri lahkum i­ sega katkes ajutiselt ka sõjateaduste õpetam ine ülikoolis. Ta pere jäi Tartusse ülikooli ülalpidam isele ning teda ennast ei kustutatud ülikooli professorite nim ekirjast.291813. aastal alguses teatas F.G. von Elsner üli­ koolile, et ülendati polkovnikuks ning m äärati kindralkuberneri juures vägede ü lem korterm eistriks koos vastava palgalisaga sõja ajaks. Tar­ tusse tuli ta tagasi alles 1815. aasta jaanuari lõpus ning m itte õppetööd jätkam a, vaid om a naise m atustele. Seejärel lahkus F. G. von Elsner üli­ koolist ning siirdus Peterburi, kus ta 1815. aasta augustis võeti teenistus­ se polkovniku auastm es insenerivägede kadetikorpusesse. Sam a aasta novem bris autasustas A leksander I teda briljantsõrm usega. 1823. aastal ülendati ta kindralm ajoriks ning m äärati insenerivägede kadetikorpuse ülem a abiliseks. F. G. von Elsner suri Peterburis 1832. aastal.30 Elsneri lõpliku lahkum ise järel 1815. aastal vajas ülikool sõjateaduste õpetam ise jätkam iseks uut professorit. Uue õppejõu otsim ine ei olnud lihtne ning abi saam iseks pöörduti ka kindralfeldm arssal Barclay de Tolly poole, kes ei osanud siiski kedagi soovitada.31 Sõjatead uste õpe­ tam ine küll osaliselt taastati ja aastatel 1816-18 kohustati neid aineid lugema puhta ja rakendusm atem aatika professorit J. S. Huthi, kes seda 1818. aasta 2. sem estril ka tegi.32 Kuid see oli üksnes hädalahendus. Alles 1818. aastal leiti sobiv kandidaat, kelleks osutus endine Tartu ülikooli kasvandik33 inseneri- :.9, Fb G w ° n Elsneri1 oli küllalt sageli probleeme võlgade tagasim aksm isega, m illest ülikool ta mitmeid kordi välja aitas. 5 ' 30 Биографический словарь. C. 457 31 EAA. 402-3-1809. L 2. 32 V. Tamul, R. Helme. Sõjateaduse õpetam isest ülikoolis 1802-1830. Aastatel 1802—05 õppis ta Tartu ülikoolis õigusteadust. Ajalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) ) //. 44. > ■ A. r .\A. ^,, ' 1 о..«« .'h.-r •ChujfiMm i-.&y C li* nntrbrkui )(lüU<r . .4. .»•. lfn.br.. , »uywJrli l.tpb.m ,lu t X u \ ~ .b ~ p ^ ~b.»L fint. V‘,fxrrt* Jt . It. Nla^n.v, mil ъ ы и л ь » - « r. M.t f«<. frklwbr t<rliaa » i .« Jite Ц«/ «..1 » ,j Jtr r*£anc*KäuJtr.b.2Qt-2>C&. / i ■ • ' . j <tp.r ltluBif llurrk «««W . /' A* ’ ’ J ' } mli-t«*.' a.Xv'fc.*!!- r«>t V'irluli' miUoi i/| . t 43 * UU14* . ,.L С и . . . » д о « »•elt.tftje. *«<-л . . J? Ле!* . +.rjtlu .U,4r*>„ V. Mf(, r.-jfriUU* Lj»*. 1. .. Jtomf mArArt ШИН</ J tr inl t.fil 0 -r,, ^ »it - « . . ^ , 1 « Я/Л,м . - 4... « "У-«•••'b.-,/«. (./«к, , . 1.. ^ <W... .W m . b .1;.....W/U «., «Л«*«** Л »„ .4 Л/, /у...» 1..... ..'U ..... ,J frrp - 2 '" X £ . S $ 1. 1£ и л ~ 1 ...... Jo o n is 2. Kaitseehitiste rajamine. Fragment Tartu ülikooli sõjateaduse professuuri õppe­ materjalist (TÜR KHO). väe erum ajor A lexander W ilhelm Johann von Zoeckell.34 1818. aasta m ärtsis valis ülikooli nõukogu am etisse A. W. J. von Zoeckelli ja tegi ettepaneku nim etada ta korraliseks professoriks. Õ pperingkonna ku­ raator sellega ei nõustunud viidates tõsiasjale, et ülikooli põhikiri ei näe sõjateaduste õpetam iseks ette korralist professuuri. Zoeckell ei olnud aga nõus asum a erakorralise professori kohale ning teatas, et jääb oota­ ma, mil põhikirja tehakse parandus ja m uudetakse erakorraline koht korraliseks. Ta luges eraõppejõuna sõjateaduslikke aineid ülikoolis 1818/19. õppeaastal, kuid seejärel loobus professori koha taotlem isest. H iljem töötas ta Liivim aa Krediidiseltsi peanõunikuna ja suri om a m õi­ sas Riia lähistel 1874. aastal.35 Zoeckelli loobum ise järel oli sõjateaduste professori koht jällegi va­ kantne ning uue kandidaadi otsim isel pöörduti taas välism aalaste poole. Valik langes Preisi erum ajorile Friedrich W ilhelm Carl von Aderkasele (1767-?)36, kes oli kõigiti soliidse pagasiga õppejõud ja kogenud sõja­ väelane. A derkas oli teeninud Preisi armees, töötanud seejärel Berliini kadetikorpuse õppejõuna, Braunschw eigi Paažideinstituudi direktorina ning hiljem osalenud aktiivselt ka Saksa vabadussõjas. 1816. aastal läks ta m ajori aukraadis erru. Ü htlasi oli Aderkas ka Berliini Sõjateaduste Seltsi tegevliige.37 1819. aasta juunis valiti Aderkas ülikooli erakorrali­ seks professoriks ning järgm isel aastal sai tem ast pärast ülikooli põhi­ kirja vastavat m uudatust sõjateaduste korraline professor. Aderkas jäi am etisse kuni sõjateaduste professuuri kaotam iseni 1830. aastal, m is­ 34 EAA. 402-3-1809. 35 Биографический словарь. C. 458. 36 EAA. 402-3-13. 37 Биографический словарь. C. 458-460. järel ta pensioneerus.38 Õ ppe^ ^ г кттпгм jõuna luges ta enam -vähem sam u loengukursusi, m ida oli lugenud varasem al ajal F. G. von Eisner. A derkas täiendas olulisel m ääral ka sõjateaduste õpetam iseks vajalike m udelite kollektsiooni ja erialast raam a­ tukogu. M itm el aastal valiti A derkas apellatsioonikohtu ja ülikooli ehituskom itee liikm eks ning korra ka filosoofiateadus­ konna 2. ja 4. osakonna dekaa­ n ik s.39 Sõjateaduste professuuri ek ­ sisteerim ise ajal töötasid Tartu ülikoolis seega arvestavate õppejõududena kaks professo­ rit: F. G. von Eisner ja F. W. K. Jo o n is 3. Belgradi piiramine 1717. aasta juulis. Skeem Tartu ülikooli sõjateaduse pro­ von Aderkas. M õlem ad olid fessuu ri õppem aterjalist (TUR KHO). saanud sõjaväelise hariduse Preisim aal ning Tartusse tulles oli neil olem as varasem õppejõukogem us. Senises ajalookirjanduses on neid esile tõstetud kui andekaid ja tunnustust pälvinud pedagooge.40 Sam as leiab kaasaegsete m älestustes ka teisi hinnanguid. 19. sajandi alguses Tartu ülikoolis sõjateadust õppinud C. M artens on pidanud F. G. von Elsneri loenguid igavateks ja kuivadeks, tõdedes, et õppejõud piirdus enam asti sellega, mida võis leida kõigist sõjateaduse käsiraa­ m atutest.41 Tõepoolest, m õlem ad Tartu ülikooli sõjateaduste professo­ rid olid eelkõige loengute lugejad ning nad ise pole sel alal m idagi kir­ jutanud. Küllaltki negatiivselt iseloom ustab professor F. G. von Elsnerit oma m älestustes ka tema am etivend professor J. W. K rause.42 Sellegi­ poolest tuleb m õlem a sõjateaduste professori tööd igati tunnustada. Aderkase pensioniks määrati alguses 2000, hiljem suurendati seda sum m at kind­ ralfeldmarssal Diebitši palvel 2500 rublani. Aderkas elas pärast ülikoolist lahku­ mist alul Tartus siirdudes seejärel Dresdeni. 39 Биографический словарь. C. 458-459. J V. Tamul, R. Helme. Sõjateaduse õpetam isest ülikoolis 1802-1830. C. M artens. Vana ohvitseri märkmetest. / M älestusi Tartu Ü likoolist (17.-19. sajand). Koostanud S. Issakov. Tartu: Eesti Raamat, 1986. Lk 58. Johann Wilhelm Krause. Kunagise Tartu ülikooli esimene aastaküm m e. /M äles­ tusi Tartu Ülikoolist (17.-19. sajand). Koostanud S. Issakov. Tartu: Eesti Raamat Ajalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 45 S õ ja te a d u s te e ria la ü liõ p ila s e d 19. sajandi esim esel poolel ei peetud väga ranget arvestust selle kohta, kes m illist ainet ülikoolis õppis ning alati ei m ärgitud, m illisesse filo­ soofiateaduskonna osakonda üliõpilane astus. Seega on ilm a kõiki üli­ õpilaste isikutoim ikuid läbi töötam ata võim atu täpselt fikseerida Tartu Ü likoolis sõjateadust õppinud üliõpilaste arvu. O lem asolevatel (seega m ittetäielikel) andm etel õppis aastatel 18 0 3 30 sõjateaduste professuuri all vähem alt 97 üliõpilast ning kursuste osaliste kuulajate lisam isel - kokku 139 üliõpilast.43 Sõjateadust õppi­ nute enam ik pärines Balti kuberm angudest, kuna teistest im peerium i sisekuberm angudest, Soom est ja Poolast oli vähem alt 28 sõjateadust õppinut. V älism aalastest sõjateaduse õppijaid oli kokku ainult kahek­ sa, kellest kaks lahkusid ülikoolist juba esim esel aastal. Sõjateaduste tegelik kuulajate arv oli aga kindlasti tunduvalt suurem , sest paljud kuulasid neid loenguid vabatahtlikult, olles tegelikult põhiõppes teise teaduskonna juures. Nad ei sooritanud sõjateaduste ainetes katseid, vaid lõpetasid ülikooli om a põhierialal. Tartu ülikoolis sõjateadust õppinutest astusid vähem alt 56 üliõpi­ last sõjaväeteenistusse ning tegid selles vallas küllaltki edukat karjääri. Sõjateadust õppinud leidsid rakendust veel am etnikena (21 üliõpilast) ja õpetajatena (5) ning m uudel aladel. M õnegi sõjateadust õppi­ nud üliõpilase karjäär kujunes küllaltki om apäraseks. Uks ü li­ õpilastest, kes peale lõpetam ist läks sõjaväeteenistusse ning teenis seal välja m ajori auastme, astus seejärel m ungaks. Lisaks sõjateadust õppinute­ le astus aastatel 1802-30 arm ee­ teenistusse veel 104 lõpetajat teistest osakondadest. Kokku ulatus sõjaväelise karjääri va­ linute arv ülikooli lõpetanute seas nim etatud ajavahem ikul seega vähem alt 160 inim eseni, kellest paljud tegid Vene armee hiilgavat karjääri. Sõjaväeteenis­ tusse astunutest said hiljem 11 Joonis 4. Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (TÜR KHO. Alb 12:4). ülikooli lõpetanut kindralm ajo­ 43 E. Vigel. Tartu ülikooli sõjateaduste professuur 1802-1830 seoses üldise sõjalise hariduslooga. Lk 646-647. Esimeseks sõjateaduse immatrikuleeritud üliõpilaseks oli parun F. von Ungern-Sternberg. 44 Samas. Lk 646-647. riks, 4 kindralleitnantiks, 2 kindraliks ja 1 - krahv Friedrich lihe m Rem bert von Berg - koguni feldm arssaliks.44 Sõjateadust õppinutest tõusis suurtükiväekindraliks N. von M edem , m itm etest (näiteks A. C. von Stern, E. J. Solbing) said ka tuntud sõjaväepedagoogid, kes leidsid rakendust im peerium i juhtivates sõjakoolides.43 S õ ja te a d u s te p ro fe s s u u ri lik v id e e rim in e N ikolai I korraldusel m oodustati 11. mail 1826 Sõjaliste Õ ppeasu­ tuste Kom itee, mida hakkas juhtim a inseneriväe kindral ja krahv K. O pperm an. Kom itee koosseisu kuulusid tollaste kadetikorpuste ja teiste sõjaväeliste õppeasutuste direktorid ning m itm ed kõrgem ad sõjaväelased. K om itee peam iseks ülesandeks oli olem asolevate sõjaliste õppeasutuste kehtiva sisem ise organisatsiooni üksikasjalik tundm a­ õppim ine ning ühtse õppeplaani koostam ine, m illes oleks arvestatud ka eriõppeasutuste spetsialiteeti. Kom itee kohustuseks pandi sõjaliste õppeasutuste jaoks vajaliku õppekirjanduse väljavalim ine ning vajadu­ sel ka uute õpikute kirjastam ise kindlustam ine. Sõjaliste õppeasutuste kom itee tegevuse tulem usel valm is Sõjaliste õppeasutuste üldm äärustik, mis kinnitati N ikolai I poolt 1830. aasta aprillis. Kõik sõjalised õppeasutused jaotati kolm e klassi, m ääratleti ära ühtsed vastuvõtu tingim used ning pandi paika ka õppeasutuste sise­ kord. N im etatud üldm äärustik koosnes kolm est osast, m illest esim ene käsitles õppurite füüsilist ja kõlbelist ettevalm istam ist, teine vaim set haridust ning kolm as iga õppeasutuste juhtim ist.46 Kom itee kavades polnud ette näha sõjalise õpetuse andm ist ülikoo­ lides. See saigi ülikooli sõjateaduste professuurile saatuslikuks - see likvideeriti 1830. aastal keiser N ikolai I käsul kui m ittevajalik ülikooli allstruktuur." Tollase rahvahariduse m inistri korraldus kateedri sulge­ mise kohta ilm us 13. juulil 1830.48 Rahvahariduse m inister lubas om a kirjas Tartu ülikoolile, et sõjateadusliku õppetooli asem el asutatakse kolm e Balti kuberm angu jaoks eraldi kad.etikorpus.'’9 Seetõttu säilitati esialgu tervikuna ka õppetööks \ajalik materiaalosa. Kuid 1836. aastal selgus, et im peerium i Läänem ere kuberm angude jaoks siiski om aette sõjakooli ei asutata ning kõik Tartu üiikcvhs. sõjateaduse õpetam isel kasutatud m udelid ja näidised tuli üle ^V. Tamul, R. Helme. Sõjateaduse õpetam isest ülikoolis 1802-1830. России. Словарь-справочник. Книга 2. Москва: Наука, 1999. 402-V 1? ier Xlkolai 1 otsesõnu rahvahariduse m inistrile 13. juulil 1830 (EAA. рнмк постановлеиш пю Министерству Народного Просвещения. C. 357. АL 'Ь- Ь^ 0. aastal koostati ulatuslik kava uute kadetikorpuste % euineV kubermangukeskustes - Novgorodis, Tuulas, Tambovis olotskis, P oita,, s atennoslavlis. Kadetikorpuste rajamist Balti kuberm an’ gudes see kava siiski ette ei namud (loe lähemalt: ПСЗ. II. Т. V. № 3457, 3593, Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 47 anda Peterburi A adlipolgule, geodeesiaalased m udelid m atem aatika kabinetile, kipsist medaljonid õpetajate sem inarile, kuna raam atud ja teised õppevahendid jäid ülikooli raam atukokku.50 Sõjaliste Õ ppeasu­ tuste K om itee likvideeriti 1831. aasta augustis ning kom itee asjaajam ine anti üle teisele institutsioonile - 1830. aastal loodud Sõjaliste Õ ppeasu­ tuste N õukogule.51 K o k k u v õ tte k s Sõjateaduste õpetam ine Tartu Ülikoolis 19. sajandi esim esel poolel oli om anäoliseks ja m itm etahuliseks seigaks nii ülikooli enda kui ka kogu im peerium i haridusajaloos. Ü hiskonnas järjest suurenev vajadus oh­ vitseride järele sundis valitsust otsima erinevaid lahendusi probleem i leevendam iseks. Ühe võimaliku lahendusteena nähti ette sõjaliste tead­ miste senisest laiaulatuslikum at levitamist ühiskonnas ja ohvitseride väljaõppeks vajalike distsipliinide õpetam ist väljaspool olem asolevat sõjalise hariduse süsteem i. Nii tõusiski 18.-19. sajandi vahetusel päeva­ korrale idee sõjaliste ainete õpetam isest ülikoolis ning sama eesmärki pidi täitma ka kavandatav kuberm angu sõjakoolide rajam ine im peeriu­ mi erinevates piirkondades. Sõjaliste teadm iste levitam ise avardamisega loodeti m õistagi laiendada võim alikku ohvitseriks õppijate kontingenti ühiskonnas. Kuberm angu sõjakoolide lõpetajad pidid saama laia üldhariduse, mis võim aldanuks parim atel lõpetajatel jätkata õpinguid kadetikorpustes ning teistel ülikoolides. Sõjateaduste õppim ine ülikoolides pidi aga andm a kadetikorpuste tasemel hariduse, mis võim aldas lõpetanutel pärast lühikest teenistust arm ees ja praktiliste oskuste om andam ist saada kaadriohvitseriks. järelikult olid nii kavandatavad kuberm angu sõjakoolid kui ka sõjateaduste õpetam ine ülikoolis mõeldud om a­ laadseks vaheetapiks ohvitseriks saamisel. Kuid oluline on siinkohal asjaolu, et selle tee valinutel polnud edasine karjäär ühem õtteliselt sõja­ väeteenistusega seotud, vaid neile jäi võimalus hiljem valida ohvitseri elukutse asem el ka mõni teine amet. Eelöeldu kinnituseks on ka Tartus sõjateadust õppinute ja lõpetanute hilisem elukäik. 19. sajandi alguse kontekstis tuleb sellist lähenem ist kindlasti paindlikuks ja asjakohaseks pidada. Sõjateaduste õpetam ine 19. sajandi esimesel poolel ei olnud Vene im peerium i tollastes ülikoolides tavapärane - sellelaadse (esialgselt erakorralise) professuuri sisseseadm ine Tartu ülikoolis oli selgelt 50 EAA. 402-3-13. L 78-79. 1921. aastal võttis Eesti Vabariigi kaitsem inisteerium selle raamatukogu ülikoolilt enda käsutusse (E. Vigel. Tartu ülikooli sõjateaduste pro­ fessuur 1802-1830 seoses üldise sõjalise hariduslooga. Lk 607). 51 Государственность России. Словарь-справочник. Книга 2. C. 352. Tõnu T an n b erg 48 erandlik nähtus.52 Sam as ei kujunenud sõjateaduste õpetam isest üli­ koolis suurt üritust - see ei arenenud välja iseseisvaks õppetooliks ega osakonnaks, mida kokkuvõttes ei tohiks siiski üksnes negatiivses võtm es hinnata. Sõjateaduste õpetam ise laiendam ine ülikoolis oleks tähendanud ka ülikooli osalist m ilitariseerim ist, mis oleks võinud m inna vastuollu nlma materi üldise õhustikuga. Pealegi ei anna sõja­ teaduste õpetam ine akadeem ilise ülikooli seinte vahel seda efekti, mis saavutatakse kõrgem ates sõjakoolides. Seega võim e keiser Nikolai I korraldust 1830. aastast, m illega sõjateaduste õpetam ine Tartu üli­ koolis kaotati, käsitleda ka kui positiivset sam m u. Eriti kui silmas pidada võim ude poolset lubadust rajada Balti kuberm angude jaoks eraldi kadetikorpus. Selle idee ellurakendam ine oleks kindlasti olnud pikem as perspektiivis olulise tähtsusega sündm us baltisakslaste ning kindlasti ka kohalike elanike - eestlaste ja lätlaste - jaoks. Nii oleksid Balti kuberm angud teatud m õttes võrdsustunud Soom ega, kus tegutses om aette kõrgem sõjakool ning m ille rolli meie põhjanaabrite ajaloos on raske alahinnata.53 Tõepoolest - 1830. aastal koostati ulatuslik kava uute kadetikorpuste avam iseks erinevates kuberm angukeskustes: N ovgoro­ dis, Tuulas, Tam bovis, Polotskis, Poltaavas ja Jekaterinoslavlis. Kadeti­ korpuste rajam ist Balti kuberm angudes see kava siiski ette ei näinud.54 1830.-40. aastatel avatigi rida uusi kadetikorpusi erinevates Venemaa kuberm angudes,55 kuid lubatud korpuse rajam ine Baltikum is jäi seni­ teadm ata põhjustel ellu viimata. Sõjateaduste professuuri tegevus Tartu ülikoolis aastatel 1802-30 ning kuberm angude sõjakoolide loom ise kavad 19. sajandi alguses ei jäänud im peerium i üldises haridusloos siiski mitte ainukeseks katseks sõjateaduste õpetam ist laiendada. Küsim us m ilitaarainete õpetam isest tsiviilhariduse süsteem is tõusis Venem aal uuesti päevakorrale 19. sa­ jandi keskel - Krim m i sõja ajal - , mil sõjateaduslikke aineid hakati aju­ tiselt õpetam a pealinnade (Moskva, Peterburi) güm naasium ides ning ülikoolides.36 M oskva ja Peterburi ülikoolide eeskujul seati K rim m i sõja ajal sõjateaduslike ainete õpetam ine sisse ka H elsingi ülikoolis, kusjuu­ res Soom es oli selle idee ellurakendajaks tollane kindralkuberner krahv F. VV. R. von Berg.57 Tema õppis teatavasti 19. sajandi alguses Tartu üli­ koolis ja kuulas kindlasti ka tollase sõjateaduste professori F. G. von Elsneri loenguid ning pole ilm selt kahtlust, et sõjateaduste õpetam ise sisse\ iimisel Helsingi ülikooli m eenutas ta oma Tartu kogem ust. Teine erand oli kindlasti Tsarskoe Selo lütseum, mille lõpetajad said enam asti ohvitserideks. Vt. selle kohta lähemalt: J. E. O. Screen. The H elsinki Yunker School 1846-1879. A Case Study of Officer Training in the Russian Army. Helsinki: SHS 1986 54 ПСЗ. II. Т. V. № 3457, 3593. Л. Бескровны й Русская армия и флот в XIX веке С 125 ПСЗ. II. Т. XXX. № 29339. Р ‘ S creen - Tlie Entry of Finnish Officers into Russian M ilitary Service 18091976 P. 2e2S3-225PrOVed ^ ^ d0gree ° f Р Ш ^ ^ University of London- London, Tartu ülikooli zooloogiakateedri eellugu ja rajamine Erki Tammiksaar S is s e ju h a tu s Tartu zooloogid pole seni om a õppetooli ajaloole erilist tähelepanu pööranud, kui m itte arvestada artikleid, mis on pühendatud Tartu üli­ kooli zooloogiam uuseum i rajam ise ja arenguga seotule. Viim ane oli aga orgaaniliselt seotud zooloogia õpetam isega Tartus juba enne õppetooli tegelikku rajam ist, mis kirjandusallikate kohaselt toim us 1843. aastal.1 Käesoleva uurim use eesm ärk pole kirjutada Tartu ülikooli zooloogiaprofessuuri ajalugu alates algusest, vaid valgustada asjaolusid, miks sündis Tartu ülikoolis zooloogia õppetool alles 1843. aastal. N im elt oli Vene riigi ülikoolides selleks ajaks töötanud zooloogiaprofessuurid juba pea 10 aastat (rajati Vene ülikoolide põhim äärusega aastast 1835). Käesolev uurim us põhineb eeskätt Saksa ja Eesti arhiivide materjalil, m ida täiendavad Venem aal säilitatavad toim ikud. Z o o lo o g ia p ro fe s s u u ri ra ja m is e k a ts e d (1 8 2 0 -1 8 3 5 ) Tartu ülikooli esim ese põhikirja kohaselt rajati 1802. aastal filosoofiatea­ duskonna juurd e loodusloo ajaloo õppetool rõhuga botaanikale, mille esim eseks professoriks valiti Gottfried A lbert G erm ann (töötas sellel kohal 1809. aastani). G erm anni õppetooli töö sisuks oli pidada loenguid mitte ainult botaanikast, vaid ka zooloogiast ja m ineraloogiast (tänases m õistes geoloogiast). G erm annist sai ka esim ene Tartu ülikooli loodus­ 1 Vello Kaavere. Johann Friedrich Eschscholtz. //Eesti Loodus. 1968.11. Lk 659-663; Ingrid H eidemaa. Zooloogiam uuseum 150-aastane. // Eesti Loodus. 1972. 8. Lk 456-462; Tartu ülikooli ajalugu. Koost. K. Siilivask. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. Kd. 2; Tarm o Tiido. Johann Friedrich Eschscholtz ja tema teaduslik pärand. // Eesti Loodus. 1993. 11-12. Lk 379-381; Ю. Кеннел. Адольф Эдуард Грубе. // Г. В. Л евицкий. Биографический словарь профессоров и преподавателей И мпе­ раторского Юрьевского, бывшего Дерптского университета. Юрьев: Маттисен, 1902. С. 270-275. 50 Erki Tam rniksaar loo kabineti (ehk m uuseum i) juhataja, tema juhtim isel pandigi alus Tar­ tu ülikooli zooloogilistele, botaanilistele ja geoloogilistele kogudele. 1809. aastal valiti Germ anni kohale Carl Ledebour, kes om a ette\ alm istuselt ja huvidelt oli eelkõige botaanik. M ineraloogia ja zooloogia teda ei huvitanud, kuid ülikooli põhikirja kohaselt pidi ta vastavalt õppetooli suunitlusele neid aineid lugem a. Ledebouri õpilase Karl Ernst von Baeri m eenutuste kohaselt piirdus Ledebour zooloogialoengutes ainult kõrgem ate loom aklasside süstem aatikaga. Sam as aga ei teinud ta saladust, et ka need teadm ised olid tal väga kesised ning Baeri sõnul saatnuks ta kõige m eelsam ini kuulajad üldse oma zooloogialoengutest m inem a.2 Seega oli Ledebour eluliselt huvitatud iseseisva m inera­ loogia- ja zooloogiaprofessuuri rajam isest Tartu ülikoolis ja sobivate õppejõudude leidm isest nende jaoks. 1820. aastal valmistati Venemaa haridusm inisteerium is ette uut Tartu ülikooli põhikirja, mille kohaselt pidi kaasajastatam a aima materi õppe­ toolide süsteem. Korraldus teha ettepanekuid uute professuuride osas sai Tartu ülikooli teaduskondades teatavaks 7. veebruaril 1820. aastal.3 Järgm isel päeval kirjutas Ledebour Baerile, et ta tegi rektor Johann Philipp Gustav Evversi õhutusel ettepaneku uute õppetoolide seas ra­ jada ka zooloogia ja võrdleva anatoomia professuur. Oma kirja lõpetas Ledebour järgm iselt: Annaks Jumal, et see [ettepanek] läbi läheks ja seda üsna peatselt. Siis loodan ma varsti Teid siin näha ja siis m oodustam e me kindlasti hea ja loova loodusloolise töögrupi.4 Ledebour arvestas õigesti. Ta tundis Baeri hästi ja teadis ka tema soovist naasta kodum aale, lisaks tema viljakast tööst Königsbergi ülikooli zooloogiam uuseum i rajamisel ning võrdleva anatoomia alal. Võib oletada, et Ledebouri esitatud professuuri nimigi lähtus eelkõige soovist luua Tartus professuur spetsiaalselt Baeri jaoks. Vaatam ata suurtele lootustele ei tulnud asjast m idagi välja ning Baer jäi Königsbergi. Uue ülikooli põhikirjaga rajati küll 1820. aastal loodusteaduste ajaloo professuuri asem el korraline botaanika- ja mineraloogiaprofessuur (koos m ineraloogiam uuseum iga), kuid zooloogiaprofessuur jäi seni väljaselgitam ata põhjustel loom ata.5 Ledebour tegi ettepaneku kasutada ülikooli uues eelarves olevat eradotsendi raha (2000 assignaatrubla) eradotsendi palkam iseks zooloogia alal, kes ühtlasi vastutanuks ka zoolöogiliste kogude eest.6 Aastail 1821-23 töötaski sellel kohal paleontoloog Eduard Eichwald. - K. E. v. Baer. Nachrichten über Leben und Schritten des Herrn Geheim raths Dr. Karl Ernst von Baer. St. Petersburg: Schmitzdorff, 1866. S. 118. EAA. 402-4-60. L 156. Filosoofiateaduskonna ettepanek haridusm inisteerium ile rajada zooloogia ja võrdleva anatoomia korraline professuur on kirjas ülikooli nõu­ kogu protokollis 2. aprillist 1820 (EAA. 402-4-60. L 159p). Universitätsbibliothek Giessen (UB Giessen). Nachlass von Baer Bd 14 Ledebour an Baer, D[orpat], 8./20.02.1820. _EA A . 402-4-6CX L 227; Сборник постановлении по Министерству Народного Просвещения. Санктпетербург: Императорская Академия Наук, 1864 Т 1 С 1259. 6 ЕАА. 402-4-60. L 161. J ■v_. Ajalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 51 Lisaks Eichw aldile sai 1820. aastal õiguse pidada ülikoolis zooloogialoenguid ka Johann Friedrich Eschscholtz, kes valiti 1819. aasta lõpul anatoom ia, füsioloogia ja kohtum editsiini erakorraliseks profes­ soriks.7 Seega langes Ledebourilt kohustus zooloogialoenguid pidada ära. Teiselt poolt jäi ta aga vastutavaks loodusloo kabineti sh ka zooloogiliste kogude eest. Teadusloolase Vello Kaavere õige m ärkuse kohaselt kasutas Ledebour zooloogiliste kogude eraldam iseks botaanilistest kogudest osavat strateegiat,8 N im elt teatas ta, et kuigi Eschscholtz vajab oma loengute illustreerim iseks zooloogilisi kogusid, ei saa ta seda teha. Põhjusena m ärkis Ledebour, et sel juhul ei saa ta kindlustada enda vastutusalas olevate kogude korrektset säilim ist (m eenutam e siinko­ hal, et Eschscholtz töötas arsti-, Ledebour aga filosoofiateaduskonnas). Zooloogiliste kogude üleandm ise eelduseks pidas Ledebour nende andm ist enda vastutusalast Eschscholtzile. Kogude üleandm ine toimus 26. juulil 1822. aastal ning nii sündis Tartu ülikooli arstiteaduskonna juures zooloogiam uu seu m i Zooloogiliste kogude üleandm ise järel tundus Ledebourile, et nüüd on zooloogia küsim us Tartus lahendatud, kuid ta eksis. 1831. aastal suri ootam atult Eschscholtz. Jälle pöördus Ledebour Baeri poole palvega, kas ta ei tahaks üle võtta Eschscholtzi anatoom ia ja kohtum editsiini õppetooli, et jätkata Tartus zooloogia õpetam ist.10 Baer aga keeldus." Seejärel arutas 1831. aasta detsem bris kujunenud olukorda filosoofia­ teaduskond. Koosolekul esines ka Ledebour, kes selgitas, et seoses Eschscholtzi surm aga oodatakse nüüd tem alt zooloogialoengute taas­ alustam ist. Ta pidas seda aga võim atuks, sest ta polevat enam üheksa 7 Kirjanduses on ilmunud andmeid, milles väidetakse, et Ledebouri lemmikõpila­ seks oli Johann Friedrich Eschscholtz (Tartu ülikooli ajalugu. Lk 190). Kui see tõesti olnuks nii, siis on kummastav, miks ei toetanud Ledebour Eschscholtzi püüdeid 1818. ja 1819. aastal saada anatoomia, füsioloogia ja kohtumeditsiini professuuri prosektoriks, millest annab tunnistust Eschscholtzi kiri üm bermaailmasõitjale Adam Johann von Krusensternile (Т. А. Лукина. Иоганн Фридрих Эшшольц. Ленинград: Наука, 1975. С. 66). Ainus järeldus on, et Ledebour eelistas kedagi teist. Ledebouri kirjad Baerile tõestavad, et Ledebour pidas Baeri võimekamaks. Seepärast näinuks Ledebour Baeri meelsasti ükskõik millisel õppejõu kohal Tartu ülikoolis. Eschscholtz oli aga nii ülikoolile kui Ledebourile tähtis teise valikuna. Nii valitigi Eschscholtz alles 1819. aastal pärast Baeri loobumisotsust anatoomia, füsioloogia ja kohtumeditsiini erakorraliseks professoriks ja prosektoriks (vrdl: T. А. Л укина. Иоганн Фридрих Эшшольц. C. 67). 8 V. Kaavere. Johann Friedrich Eschscholtz. Lk 662. 9 Kuna zooloogiaprofessuuri ülikooli juures polnud, nimetati Eschscholtz mitte zooloogiam uuseum i juhatajaks, nagu kirjanduses alatasa märgitakse (nt: I. Heide­ maa. Zooloogiam uuseum 150-aastane; V. Kaavere. Johann Friedrich Eschscholtz; T. Tiido. Johann Friedrich Eschscholtz ja tema teaduslik pärand), vaid juhataja kt-ks, nagu kõik hilisem adki muuseumi eesotsas seisnud korralised professorid (M artin Heinrich Rathke, Johann Friedrich Parrot, August Wilhelm Volkmann, Alexander von Hueck, Alexander von Bunge) kuni Tartu ülikooli esimese korralise zooloogia ja võrdleva anatoomia professori valimiseni (vrdl: EAA. 402-5-255). 10 UB Giessen. Nachlass von Baer. Bd. 14. Ledebour an Baer, Dorpat, 25. 10./ 06. 11. 1831. 11 UB Giessen. Nachlass von Baer, Bd. 14, Ledebour an Baer, Dorpat, 13./25. 08. 1831. 52 Erki T a m m ik s a a r aastat vastavat ettevalm istus­ tööd teinud ja zooloogia olevat selle aja jooksul väga palju ed a­ si arenenud. O lukorra lahen­ dam iseks soovitas Ledebour võtta uuesti am etisse eradotsent zooloogia alal (tõenäoselt lähtudes eeldusest, et järgm isel anatoom ia ja kohtum editsiini professoril ei pruugi olla huvi zooloogiat lu g ed a).12 Teaduskonna nõukogu toe­ tas Ledebouri, kuid koht jäi loom ata. Lisaks eelnevale sel­ gub Ledebouri kirjadest Baerile, et ka keegi korralistest profes­ soritest ei soovinud zooloogiaf loengute pidam ise lisakohustust endale võtta. Lõpuks soos­ tus zooloogiam uuseum i ja loenguid üle võtm a juba 1828. aasJoonis *■ Karl Ernsl vm Baer Ш 0 ' aastatel tast Tartus füsioloogiaprofessorina töötanud M artin H einrich Rathke. V iim ane oli aga m uutliku m eelega. Ledebouri kirjade põhjal otsustades selgub, et kord polnud ta nõus m ingil tingim usel zooloogialoenguid pidam a, veidi hiljem aga otsustas hoopis kandideerida zooloogia ja võrdleva anatoom ia profes­ sori kohale, m ille loom ise eest seisis 1832. aastal Peterburis rektor Jo ­ hann Friedrich Parrot.13 Tõenäoliselt lootis Parrot, et kavandatava uue Vene ülikoolide põhi­ m ääruse raames, m illes nähti ette ka zooloogiaprofessuuride rajam ist,14 on võim alik rajada see ka Tartus. Ledebouri sõnul seisis konsu ltatsioo­ nide tulem usel professuuri rajam ine 1833. aastal vaid Vene riiginõuko­ gu ja haridusm inistri otsuse tag a.15 K ooskõlastust professuuri rajam ise osas aga ei saavutatud arvatavasti seepärast, et Tartu ülikoolil oli erine­ valt teistest Vene ülikoolidest autonoom ia ja om a põhim äärus. Lisaks kõigele lahkus Rathke 1835. aastal Tartust K önigsbergi ja jälle ei olnud Tartus kedagi, kes lugenuks zooloogiat. Ülikooli juhtkond m õistis hästi, et ilm a korralist professuuri raja­ mata ning seda zooloogiale spetsialiseerunud inim esega täitm ata, pole sellel erialal Tartus suurt tulevikku. Kuna aga õppetooli rajam isele kooskõlastust ei saabunud, tuli leida R athke asem el uus füsioloogia12 EAA. 402-4-60, L 227-227p. 13 UB Giessen. Nachlass von Baer. Bd. 14. Ledebour an Baer, Dorpat, 03 /15 10 183101./13.12.1832; 15./27. 12.1832. Сборник постановлении по Министерству Народного просвещения. С. 744 15 UB Giessen. Nachlass von Baer. Bd. 14. Ledebour an Baer, Dorpat, 17./29. 01. 1833 Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 53 professor, kes jätkaks ka zooloogialoengute pidamist. Rathke ise soovi­ tas oma järglaseks toona Erlangenis töötanud zooloog Rudolf Wagnerit, m editsiiniteaduskond aga Bonni füsioloog Theodor Ludw ig Wilhelm von Bischoffi ja Breslau ülikooli professor Baskhoffi.16 Eelnim etatud kandidaatide tasem e kohta küsis rektor Johann Christian M oier Baeri arvamust. Kahjuks ei ole teada, kas Baeri vastus M oierile on säilinud. Küll aga tõestab M oieri järgm ine kiri Baerile, et viim ane avaldas esm akordselt ametlikku soovi asuda Tartu ülikooli korralise professori kohale ning paluda Peterburi Teaduste Akadeem iast kaheaastast akadeem ilist puh­ k u st.17 Loom ulikult ei tulnud sellest Baeri uitm õttest m idagi välja, kuid see tekitas Tartus parajalt segadust. H e rm a n n M a rtin A s m u ss ja tem a töö z o o lo o g in a Lahenduse zooloogiam uuseum i ja -loengute osas tõi endaga kaasa Parrot noorem a nim etam ine zooloogiam uuseum i juhataja kohusetäit­ jaks, kes nõudis enda am etisse astum ise tingim usena abilise palkamist. Selleks sai 1835. aasta juunis Tartu ülikooli zooloogina lõpetanud H er­ m ann M artin A sm u ss.18Asm usse näol leidis zooloogiam uuseum omale tänuliku hooldaja ja korrastaja.14 Lisaks hakkas Asm uss pidam a suure innuga ka zooloogialoenguid ning tema silme ees terendas zooloogiaprofessori koht (Vene ülikoolides loodi nad 1835. aastal). Ja sam am oo­ di, nagu A sm uss oli kõik eeldused loonud professori koha saam iseks, suutis ta teiselt poolt kõik ise ära rikkuda. Nim elt oli Asm uss terav­ m eelne ja -keelne õpetlane ning naljatlem ine ülikooli kuraatori Gustav 16 UB Giessen. Nachlass von Baer. Bd. 16. Moier an Baer, Dorpat, 03. 04. 1835. 17 UB Giessen. Nachlass von Baer. Bd. 16. Moier an Baer, Dorpat, 23. 04. 1835. Sellist Baeri ootamatut soovi on võimalik selgitada vaid väga sügava hingelise ebastabiil­ susega, mis oli tingitud Baeri sisseelamisraskustest suurlinnas Peterburis. Ta jõudis Königsbergist Peterburi 1834. aasta lõpul ning avaldas valmisolekut asuda Tartusse juba aprilli algul 1835 - vaid mõned kuud pärast Peterburi jõudmist. 18 Hermann M artin Asmusse elust ja teaduslikust tegevusest on Ajaloolises A jakir­ jas ilmunud eraldi käsitlus, mistõttu toon siinkohal esile vaid tema zooloogiamuu­ seumi ja -õppetooliga seonduva. Vt: Erki Tammiksaar. Hermann Martin Asmuss -T a r tu Ülikooli esimene zooloogiaüliõpilane. // Ajalooline Ajakiri. 2000. 4 (111). Lk 5-28. 19 Nii Ledebour, Eschscholtz kui Rathke olid tuntud reisijad, kes täiendasid zooloogilisi kogusid, kuid kogutu süstem atiseerim iseks ja kirjeldamiseks polnud korraliste professoritena töötanud zooloogiamuuseumi juhataja kohusetäitjatel piisavalt aega. Lisaks kõigele toimus 1829. aastal zooloogiamuuseumis tulekahju, mille käigus palju eksponaate hävis ja päästetu kordaseadmine nõudis suurt töökulu. Just Asmusse teeneks tuleb lugeda zooloogiamuuseumi kordaseadmist ja sealsete eksponaatide asjatundlikku kirjeldamist ning zooloogiliste eksponaatide välisvahetuse korraldamist. Selle määratu töö väärtust tunnistasid ülikoolis kõik, millest annavad tunnistust nii zooloogiamuuseumi juhataja kohusetäitjate kui üli­ kooli nõukogu kirjad, kaasaarvatud 3000-rublane summa, mis talle määrati zooloo­ giamuuseum i kordategemise eest. 54 Erki Tam m iksaar Craffström i aadressil (arvatavasti 1839. aasta lõpul) rikkus lõplikult tema karjääri Tartus.20 Z o o lo o g ia p ro fe s s u u u r i ra ja m in e A sm usse lahkum ine zooloogiam uuseum ist vallandas sündm uste ahe­ la, mis viiski zooloogiaprofessuuri tegeliku rajam iseni. Ülikooli nõu­ kogu koosolekul 14. aprillil 1841, mil A sm uss am etist vabastati, esitas zooloogiam uuseum i juhataja kohusetäitja Alfred W ilhelm Volkmann ülikooli nõukogule tungiva palve [...] rajada meie ülikoolis nii kiiresti kui võim alik zooloogiaprofessuur, sest vastasel juhul pole võim alik saavutada ei rahuldavat zooloogiam uuseum i juhtim ist ega vajalikku kindlust zooloogialoengute pidam isel ülikoolis.2' Vastava palve esitas ülikooli nõukogu kuraatorile, kes vastas all­ järgnevalt: Kui peaks rajatama zooloogiaprofessuur, siis muutub ülikooli juures olev [zooloogia] eriala eradotsendi koht üleliigseks. Seepärast palun ma nõukogul otsustada, enne kui ma kostan selle professuuri rajam ise eest, kas viim ane ei pea eelkõige mitte vajalikuks hr. A sm usse lõplikku vabastam ist oma am etist, sest nagunii on ta juba osaliselt lahti öelnud oma tegevusest ülikooli heaks [st kohast zooloogiam uuseum is].“ Erinevalt kuraatorist pidas üli­ kooli nõukogu laitm atu teenistusega A sm usse jätkam ist vajalikuks ja lootis valida Asm usse esim eseks Tartu ülikooli zooloogiaprofessoriks. 1842. aasta juuni algul saatiski haridusm inisteerium i meditsiinikomitee Tartu ülikooli kirja, m illes sisaldusid ettepanekud uute arstitea­ duskonna õppetoolide rajam ise osas. Kiri lõppes järgm iselt: Lõpuks peab komitee tingimata vajalikuks Tartu ülikooli ju urde teiste [Vene] ülikoolide õppetoolide eeskuju järgides, rajada korraline zooloogia ja võrdleva anatoomia professuur [...], millega ühendataks ka võrdleva anatoom ia kogud ja zooloogiam uuseum .23 O ktoobri keskpaigaks 1842 oli selge, et zooloo20 Loe lähemalt: E. Tamm iksaar. Hermann M artin Asmuss - Tartu Ülikooli esi­ mene zooloogiaüliõpilane. J 1 EAA. 402-4-60. L 308. E. Tammiksaar. Hermann M artin Asmuss - Tartu Ülikooli esimene zooloogia­ üliõpilane. Lk 16. -3 EAA. 402-4-60. L 318. H aridusm inisteerium i m editsiinikom itee ettepanek ühen­ dada Vanas Anatoomikumis paiknev võrdleva anatoomia kollektsioon ülikooli peahoones asuva zooloogiamuuseumiga tekitas füsioloogiaprofessorites meele­ paha. Nii saatsid Friedrich Bidder ja Volkmann ülikooli nõukogule 1842. aasta novembris kirja, milles avaldasid resoluutset vastuseisu kavale ühendada anatoo­ milised kogud zooloogiamuuseumiga. Nad tegid ettepaneku jätta anatoom ilised kogud anatoomia professuuri juurde ja ühendada võrdlev anatoomia, mis oli kokku pandud zooloogiaga, hoopis inimese anatoomia õppetooliga (EAA. 402-460. L 327p). Kuraator saatis küsimuse seisukohavõtuks filosoofiateaduskonnale, kus moodustati kolmeliikmeline komisjon. Oma arvamust avaldasid geofüüsik Ludwi^ 1n e d n c h Kamtz, geoloog Hermann Abich ja botaanik Alexander von Bunge (EA/V 402-4-60. L 330-330p) ning nende koondarvamuse esitas ülikooli nõukogule filo­ soofiateaduskonna dekaan astronoom Johann Heinrich Mädler. Oma kirjas märkis ta eelnimetatud piofessorite arvamusele tuginedes, et anatoomilised kollektsioonid Ajalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 55 giaprofessuur Tartusse tuleb, sest ülikooli lisaeelarves oli filosoofiateaduskonna eelarve juures m ärge: korralise zooloogia ja võrdleva anatoom ia professorile on ette nähtud 1429 hõberubla ja 143 hõberubla korteriraha ning zooloogiam uuseum i konservaatorile 300 hõberubla,24 Ü likooli nõukogu soovis sel­ lel kohal näha A sm usst ja A sm uss ise soovis sellele kohale kandideerida. Kuid tal polnud nõutavat Vene m agistri ja dok­ torikraadi, et saada valituks vastavalt kas siis erakorraliseks Joonis 2. Hermann Martin Asmuss (ERM. või korraliseks professoriks. 863:15). See-eest oli tal ette näidata Vene kandidaadikraad25 ja K önigs­ bergi ülikooli filosoofiadoktori kraad. Viim ane oli aga toonase tsaari­ riigi teadussüsteem is vähese väärtusega, kuna professorikohtadele eelistati valida kodum aal kaitstud teaduskraadidega õpetlasi, et kaitsta Vene ülikoole välism aiste professorite eest ja kasvatada sel m oel ise oma kõrgkoolidele järelkasvu. Tänu aga Tartu ülikooli põhim äärusest tulenevatele üldistele ja süsteem isisestele erinevustele õppejõudude valim ise korras26 otsustas ülikooli nõukogu toetada Asm usse püüdeid saada zooloogiaprofessoriks. Teades kuraator Craffström i viha Asm usse vastu, esitas ülikooli nõukogu kuraatorile järelepärim ise, kas kaasm aalasest välism aise doktorikraadiga isikut võib valida Tartu ülikooli pro­ fessoriks ,27 üldises vorm is ilma A sm usse nim e m ainim ata. Kuraatori kaudu läks küsim us haridusm inister Sergei U varovile ja tem a vastusele tuginedes teatas Craffström ülikooli nõukogule (5. septem bril 1841) järgm ist: Tartu ülikooli põhikirjas pole piirangut välism aise doktori­ kraadiga isiku valim isel professoriks, küll m inevat see aga vastuollu 1838. aasta teaduskraadide seadusega, mille kohaselt välism aisel dok­ võiksid tõesti jääda inimese anatoomia õppetooli juurde, kuid võrdleva anatoomia eriala ühendam ist inim ese anatoomia õppetooliga ei pidanud filosoofiateaduskond otstarbekaks. Mädler põhjendas teaduskonna seisukohta sedasi, et võrdleva ana­ toomiata ei saa tänapäeval enam ühtegi zooloogi ette kujutada ja seepärast peaks keisri poolt lisaeelarves kinnitatud zooloogia ja võrdleva anatoomia professuuri nimi ka sel moel jõusse astuma (EAA. 402-4-60. L 329). Nii ka läks. 24 EAA. 402-4-60. L 321p; Сборник постановлении по Министерства Народного просвещения.С. 744. 25 Kandidaadikraadist piisas vaid koosseisuvälise eradotsendi kohal töötamiseks. 26 A. E. И ванов. Ученые степени в Российской империи XVIIIb.—1917 г. Москва: Российская Академия Наук Институт российской истории, 1994. 27 ЕАА. 402-4-60. L 312. 56 Erki Tam m iksaar torikraadil pole sellist tähendust, mis kodum aisel k ra a d il S e e g a voi välism aise teaduskraadiga isikut valida Tartus professoriks v a id era­ korralisel juhul (rahvusvaheliselt tuntud autoriteet oma e r i a l a l) . Kuna a g a nüüd püütakse järgida uut seadust täie ra ngu sega, siis [. ■] tuleb va­ kantsetele professorikohtadele Tartu ülikoolis eelistatult valida igal ju h u l kaas­ maalasi, kellel on Vene ülikooli doktorikraad ,28 L ahtiseletatult tähendas kuraatori kiri ülikooli nõukogule seda, et vajaduse korral on võim alik seadusi ülikooli kasuks tõlgendada ja neid mitte täita. A sm uss oli aga toonases teadusm aailm as tõesti üsna tund­ matu (tal polnud ilm unud alates venia legen di kaitsm isest 1835. aastal ühtegi uurim ust) ning tüli tõttu kuraatoriga polnud tal viim ase poolt loota seaduste tõlgendam ist enda kasuks st A sm usse kandidatuuri esi­ tam ist haridusm inistrile zooloogiaprofessori kohale ilma Vene doktori­ kraadi kaitsm ata. D oktorikraadi kiire kaitsm ine oligi A sm ussele ainus võimalus säilitada lootust zooloogiaprofessoriks saada. K irjutam ine tegi aga Asm usse haigeks ja töövõim etuks.29 Seepärast valis ta kuraatori vastu­ panu m urdm iseks teise tee ning palus Peterburis m inistri juu res tema eest kosta Peterburi Teaduste A kadeem ia zooloogidel Johann Friedrich Brandtil ja Baeril. A sm uss saatis Brandtile isegi lühikese u u rim u se oma kandidatuuri toetuseks, kuid see ei sobinud isegi trükis avaldam i­ seks, rääkim ata kaitsm isest doktoritööna. Lisaks eelnevale ei leidnud A sm usse kandidatuur ka Uvarovi juures soodsat vastuvõttu .30 Sel m oel oli Asm uss konkurentsist väljas. Baer ning Brandt aga asusid otsim a teisi kandidaate, kel olnuks kodum aine doktorikraad. Brandt soovitas Odessa ülikooli zooloogi A lexander N ordm anni ning Baer ootas sellal Siberis reisiva A lexander Theodor von M iddendorffi seisukohavõttu,3: kes ihkas juba 1840. aasta algusest alates Tartus zoo­ loogi kohta.32 Erinevatel põhjustel jäid m õlem ad Tartusse siiski tulem a­ ta. Kuna professuur vajas täitm ist, sobilikku kandidaati kaasm aalaste hulgas aga polnud, tegi Baer haridusm inistrile ettepaneku valida sellele kohale oma õpilane Königsbergi päevilt A dolf G rube.33 Grubel polnud küll ette näidata Vene ülikooli doktorikraadi, kuid nagu eespool juba märgitud, olid seadused vajaduse korral tõlgenda­ tavad. On saatuse iroonia, et Königsbergi doktorikraadiga A sm uss pol­ nud zooloogiaprofessori kohale sobilik, sama ülikooli doktorikraadiga Grube aga küll. Kuigi kraadidelt ja suhtum iselt teadustöösse polnud 28 EAA. 402-4-60. L 312a-312b. E. T am m ik saar. H erm ann M artin A sm uss —Tartu Ülikooli esim ene zo o lo o eiaüliõpilane. Lk 12-13. С. Петербургский Филиал Архива Российской Академии Наук (PFA RA N ) 66-2-14. Л . 31об. 31 Е. T am m ik saar. H erm an n M artin A sm uss - Tartu Ülikooli esim ene zo o lo o g ,auliopilane. Lk 17. ö 32 Росийская Национальная Библиотека (RNB). Отд. Рук 965-1-1302 Л 1-1об- М аг burgi Riigiarhiiv (HSM ). В. 702. № 320, Baer ап Middendorff, St Pbg 2 4 .0 2 1841 " L B Giessen. N achlass von Baer. Bd. 24. Baer an Grube, [St. P b g .],2 2 . 06. [1843]' A jalooline A jakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 57 neil suurt vahet, tekkis vahe oma töötulem uste teadvustam isel te a d u s­ ringkondades. A sm ussel, kes ei arm astanud kirjutada, jäi puudu rah­ vusvahelisest autoriteedist zooloogias, Grube oli aga Saksam aal tuntud ja viljakas teadlane. Nii valitigi Grube tema rahvusvahelise tuntuse põhjal Tartu ülikooli nõukogu poolt korraliseks zooloogia ja võrdleva anatoom ia professoriks ja zooloogiam uuseum i juhatajaks, Asm uss oli aga sunnitud jätkam a kuni Grube lahkum iseni Tartust (1856) eradotsendina. K okk u võte Vajadus zooloogiaprofessuuri järgi tekkis Tartus juba 1820. aastatel, selle teostam iseni jõuti aga alles 1842. aastal. 19. sajandi esimesel kol­ m andikul oli iseseisva zooloogiaprofessuuri rajamise eest seismisel otsustav osa botaanikaprofessor Carl Ledebouri!. Tänu tema oskusli­ kule tegutsem isele rajati arstiteaduskonna juurde 1822. aastal zooloogiam uuseum ning algasid regulaarsed zooloogialoengud. Sam as aga ebaõnnestusid Ledebouri pidevad püüdlused tuua Karl Ernst von Baer Tartusse zooloogiks. See m õjus pikem as perspektiivis zooloogia eriala arengule Tartus takistavalt, sest sundis ülikooli juhtkonda leidma zoo­ loogia õpetam iseks Tartus 1820.-1830. aastatel ajutisi lahendusi. Kõige olulisem takistus zooloogiaprofessuuri rajam isel oli aga Tartu ülikooli põhim äärus eriseisundil võrreldes Vene ülikoolide põhim äärusega, mis ei võimaldanud alati õigeaegselt m uutuda koos teadustegevuse praktiliste vajadustega. Seetõttu jäi 1830. aastatel zoo­ loogiaprofessuur Tartus loomata, kuigi im peerium i teistes ülikoolides see toimus. Alles tungiv vajadus reorganiseerida ajale jalgu jäänud arstiteaduskonna õppetoolide struktuuri Tartu ülikooli põhim ääruse väliselt 1840. aastate algul võimaldas seni arstiteaduskonna juurde koondunud zooloogia õpetam ise iseseisvumist. See viis kokkuvõttes zooloogia õpetam ise tagasi filosoofiateaduskonna alluvusse, kust see vahepeal oli ajutise lahendusena ära viidud. M is puutub vastrajatud korralise zooloogiaprofessori koha täitmist, siis ilm nesid selles ilm ekalt Vene teadussüsteem i nõrkused. Vaatamata selle välisele rangusele (1830. aastate lõpust alates tohtisid Vene ülikoo­ lides korraliste professoritena töötada vaid kodum aal doktorikraadi kaitsnud õpetlased), tuli selles reeglis teha sagedasti mööndusi. Vastav reegel pidi kaitsma vakantseid professorikohti Vene ülikoolides välis­ m aiste konkurentide eest, kuid om am aiste doktorite puudus sundis otsim a võim alusi sellest m öödam inem iseks ning seda m õnikord ha­ ridusm inistri enda heakskiidul! Pole kahtlust, et rumal vahejuhtum Gustav C raffström i ja Hermann Martin Asm usse vahel rikkus viim ase kindla võim aluse saada Tartus zooloogiaprofessoriks. See, et tal polnud nõutavat Vene doktorikraadi ja tuntavat rahvusvahelist autoriteeti, oli rohkem form aalne läbikukkum ise põhjus. Seda tõestab ilmekalt Adolf 58 Erki T a m m i k s a a r G rube valimine. N õutav kraad puudus tem algi, kuid see ei s a a n u d tema valim isel takistuseks, sest zooloogia-alase õppetöö korraldam ine Tartus ilma korralise professorita osutus 1840. aastate algul juba võim atuks. Tartu ülikooli orientalistide asendist teadusmaailmas 19. sajandil Martin Hallik Kas Tartu ülikool võis olla õnnelik selle üle, et ta 19. sajandil asus Saksa kultuuriruum i äärealal, olles sam al ajal Vene Keisririigi osa? Vastus on jah ja ei. Tartu ülikoolil läks parem ini kui mitmel teisel im peerium i kõrgkoolil, kuid kaugeltki mitte nii hästi, nagu oleks võinud minna ühel sam a suurel ja sam ade eeldustega ülikoolil, kui tema geograafiline asukoht oleks olnud teistsugune. On üldtunnustatud tõde, et Tartu ülikool koolitas paljuski õppejõu­ dude kaadrit teiste Venemaa ülikoolide jaoks. Kuid kas Tartu ülikooli enda õpetlased olid siis parim ad oma ala asjatundjad? Kas nende pa­ nus oma eriala raam es oli m ärkim isväärne m aailm a m astaabis? N en­ dele küsim ustele sooviks järgnevalt vastust leida, vaadeldes olukorda hum anitaarorientalistika valdkonna vaatevinklist. O rientalistika (studia Orientalin) mõiste kui selline on läbi ajaloo m uutunud. Selle all on eri aegadel peetud silm as erinevate geograa­ filiste alade ja rahvaste uurim ist ning tundm aõppim ist. M õiste O rient tuleneb ladinakeelsest sõnast oriens, mis tähistab nii tõusvat päikest kui ka Idam aad. Euroopa kultuuriareaalis on tavapäraselt Oriendiks nim etatud A asia ja Kirde-A afrika maid. Terminit kasutasid juba m uist­ sed kreeklased ja room lased, andes sellele teatud poliitilise värvingu: ühel pool kultuursed Läänem aad (ladina occidens - õhtu, Õ htumaa), teisel pool barbaarsed Idamaad. Kuna tollal teati Euroopas Aasiast ja A afrikast väga vähe, siis tähistas O rient vaid suhteliselt kitsast piirkon­ da Edela-A asias ja Põhja-Aafrikas. Keskajal tunti Euroopas laiem alt peam iselt neid O riendi ajaloo fragm ente, mis olid seotud Euroopa aja­ looga. Kõige tuttavam oli Lähis-Ida regioon, nn Piiblim aad. O rientalistikat on m õnikord püütud sam astada O riendi m uistsete ühiskondade, orientaalse kultuuri lätete uurim isega. See seisukoht ei ole siiski valdav, sest 19. sajandil ja hiljem on orientalistid käsitlenud ka Idam aade kaasaegseid ühiskondi ja kultuure. Sedam ööda, kuidas laienesid eurooplaste teadm ised A asiast ja A afrikast, avardus ka Idam aade mõiste, seda eelkõige ida, mitte nii­ võrd lõuna suunas. Keskajal sakslaste poolt kasutusele võetud termin H om m ikum aad (M o rg en lä n d er ) tähistas peam iselt Lähis- ja Kesk-Ida 60 M artin Hallik Põhja-Aafrika maid. Tänapäeval m õistetakse O riendi a ll eelkõige Euroopast ida poole jäävaid maid Aasiast kuni Vaikse o o k e a n i n i . Saksa traditsiooni silm as pidades võiks Oriendi m õiste hõlm ata k a Egiptust, m illest osa (Siinai poolsaar) kuulub geograafiliselt Edela-A asiasse, Su­ n in g daani ja Etioopiat. O rientalistika kui eraldi teadusharu kujunes välja 19. sajandi algul. Loom ulikult olid sellel protsessil ka praktilised tõukejõud. Teadupärast olid Euroopa suurriikide poliitilised huvid suunatud Aasia mitmete piirkondade hõivam isele. Sellest tulenes ka kõrgendatud huvi selle m aailm aosa keelte, ajaloo ja geograafia vastu. O rientalistika haaras nii praktilise eesm ärgiga kui puhtteaduslikust huvist lähtunud uurin­ guid. Vene im peerium vajas kindlasti inimesi, kes tegeleksid Venemaa m ajandusliku, poliitilise ja kultuurilise arengu huvides nii teadusliku uurim istööga, im peerium i ida-alade valitsem ise ja seal võimu kind­ lustam isega kui ka Venemaa esindam isega Aasia riikides. Kuid selline jaotus on vaid üks aspekte Tartu ülikooli hum anitaarorientalistika uuri­ misel, sest isegi 19. sajandil ei saa pidada orientalistikat pelgalt kolo­ nialism i üheks kaasnähtuseks. Kui kolonialism i mõiste juurde kuulub sageli halvustav suhtum ine allutatud m aade kultuuri, ajalukku jne, siis orientalistika kui teaduse eesm ärk on eelkõige idam aiste vaim usaavutuste uurim ine, nende parem ate ja hinnatum ate joonte esiletoom ine teaduse ja ühiskonna üldise arengu huvides. O rientalisti eesm ärk oli ja on erinevate teadm isekildude liitm ine terviklikuks ja mõtestatud pildiks Idam aade kultuurist ja ajaloost. 19. sajandi Venemaal oli hum anitaarorientalistika uurim ine Eu­ roopaga võrreldes üsna m ahajäänud. Sajandi lõpu poole olukord küll m õneti paranes, kuid arengu katkestas Esim ene m aailm asõda. Võrdle­ va keeleteaduse ja orientaalkeelte vallas oli Venem aa ülikoolides õpeta­ vatel teadlastel m ärkim isväärseid saavutusi. Sem itoloogid Tartu Ülikoolis õpetati idam aade keeltest kõige suurem as m ahus ning kõige järjekindlam alt semi keeli. Need kuulusid usuteaduskonna õppe­ kavasse, sest tulevane teoloog pidi neid keeli hästi tundm a. Sem i keel­ tega tegelenud õpetlaste hulgas oli nii andekaid õpetajaid kui ka silm a­ paistvaid teadlasi, mõned suutsid edukalt ühendada koguni m õlem aid tahke. Esimene eksegeesi ja idakeelte professor oli Johann W ilhelm Fried­ rich Hezel (1754-1824, TÜ õppejõud 1802-1820), kes kinnitati sellesse ametisse juba enne ülikooli ametlikku avamist, 1801. aasta sep tem bris1 ning töötas siin kuni errusaatmiseni 1820. aasta alguses. Tema ülikoo- 1 EAA . 402-3-440. L 174. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 61 list lahkum ise põhjuseks sai ratsionalistlik m aailm avaade.2 Hezelit on peetud selle perioodi ainukeseks silmapaistvaks teadlaseks tollase Tartu ülikooli usuteaduskonnas.1 Hezeli 86 teadustööst võime eksegeesi vald­ konda liigitada 17, põhiosa moodustasid keeleteaduslikud uurim used.4 Juba enne Tartusse asum ist oli ta kirjutanud mitu raamatut heebrea kee­ lest ja selle õpetamisest/ 1804. aastal valmis aga täiesti algupärane õpik heebrea keele õpetam iseks algajatele, mida autor ise hindas kõrgemalt kui 1787. aastal kirjutatut.6 Oma elu õnnestunuim aks tööks heebrea kee­ le vallas pidas ta aga 1816. aastal valminud käsitlust.7 Ka araabia keele õpetam iseks oli Hezel enne Tartusse saabumist koostanud mitu õpikut.8 Üldiselt tunnustatud heebrea ja araabia keele õpikuid tollases Euroopas veel polnud, see seletabki Hezeli vajadust ning soovi kasutada nende keelte õpetam isel just enda õpikuid. Hezeli isiklik orientalistika-alane kirjanduskogu oli suur ning ta on annetanud Tartu ülikooli raam atuko­ gule mitmeid araabia, türgi, mongoli, tiibeti ja kopti keelseid käsikirju.9 J. W. Fr. Hezeli oli nii oma kvalifikatsiooni kui ka koostatud õppem a­ terjalide poolest üks m itm ekülgsem aid orientaliste Tartu ülikoolis. Soo­ me tollane kuulsaim orientaalkeelte õppejõud Hans Henrik Fattenborg (1 7 6 9-1844)10 tegeles peam iselt heebrea keele õpetam isega ning luges ainult eraviisiliselt süüria ja araabia keele aluseid." Ka heebrea keelt käsitlevate publikatsioonide poolest oli Hezel Fattenborgist viljakam .12 2 Tartu Ülikooli ajalugu. II. Koost. K. Siilivask. Tallinn, 1982. Lk 80. ' R. v. E ng e lhardt. Die D eutsche Universität Dorpat. Reval, 1933. S. 199. 4 J. Frey. Die Theologische Fakultät der Kais. U niversität Dorpat-Jurjev 1802-1903. Reval, 1905. S. 103-107. 5 J. W. Fr. Hezel. G eschichte der hebräischen Sprache und Literatur. Halle, 1776; J. W. Fr. Hez el. A nw eisung zum Hebräischen, bei Erm angelung alles mündlichen U nterrichts. W eim ar, 1781; J. W. Fr. Hezel. Kürzere hebräische Sprachlehre für A nfänger. D ortm und und M ayenburg, 1787; J. W. Fr. Hezel. Paradigm ata der hebräischen Zeitw örter und N ennwörter. Giessen, 1789; J. W. Fr. Hezel. Allgemeine N om inal-Form lehre der hebräischen Sprache. Halle, 1793; J. W. Fr. Hezel. K ritisches W örterbuch der hebräischen Sprache. Halle, 1793; J. W. Fr. Hezel. Institutio Philologi hebraei, tyronibus scripsit. Halle, 1793; J. W. Fr. Hezel. H ebräische L ehrstu nd en. D uisburg, 1793. 6 J. W. Fr. Hezel. N eue hebräische Sprachlehre für Anfänger. Dorpat, 1804. 7 J. W. Fr. Hezel. P aläographische Fragm ente über die Schrift der H ebräer und G riechen. Berlin, 1816. 8 J. W. Fr. Hezel. Erleichterte arabische G ram m atik. Jena, 1776; J. W. Fr. Hezel. N öthige V erbesserungen und Zusätze zu seiner erleichterten arabischen G ram m a­ tik. Jena, 1780; J. W. Fr. Hezel. A nw eisung zu r arabischen Sprache. I—II. Leipzig, 1784-1785. 9 TÜ R KHO. M scr. 70-74. Il) H. H. Fattenborg valiti 2. juulil 1812 esim eseks orientaalkeelte õppetooli professo­ riks Äbo (Turku) Ülikoolis (professuur loodi 1811, varem oli orientaalkeeli õpetatud koos kreeka keelega. H. H. Fattenborg oli selle õppetooli raam es juba 1796. aastal valitud dotsendiks). Sam as am etis jätkas ta ka pärast ülikooli kolimist H elsingisse. 11 E. Stenij. Die orientalischen Studien in Finland w ährend des ersten H albjahrhunderts der Universität zu H elsingfors 1828-1875. // Studia O rientalia. I. H elsingforsiae, 1925. S. 271. 12 P. Aalto. O riental Studies in Finland 1828-1918. Helsinki, 1971. 62 M artin H allik H ezeli tööd idakeelte õpeta­ misel jätkasid Sam uel Gottlieb R udolf H enzi (1794-1829, TÜ õppejõud 1820-29) ja A dolph Friedrich K leinert (1802-34, TÜ õppejõud 1829-34), kuid oma eelkäijaga võrreldavale tasem e­ le nad ei küündinud. M ärkim isväärseid tulem usi teadusvallas saavutas Johann Karl Friedrich Keil (1807-88, TÜ stud, theol. 1827-30, TÜ õppejõud 1834-57), 13 kes alustas oma stuudium i Tartu ülikooli usuteaduskonnas, kuid lõpetas juba Berliini ülikoolis, kaitstes seal 1833. aastal ka teoloogia litsentsiaadi ja filosoofiadoktori Joonis 1. Johann Karl Friedrich Keil (T Ü R kraadi. Teoloogiadoktori kraadi K H O . Fo 653a). sai ta 1838. aastaks.14 J. K. Fr. Keil tuli oma aima m aterisse eradotsendiks, eelistades seda kohta tööle H alle ü lik oolis.1" Keil pidas aastatel 1834-57 suhteliselt korrapäraselt loenguid araabia, süüria, piibli-aram ea (kaldea) ja sanskriti keelest, lisaks veel piibli ar­ heoloogiast, ta kirjutas koguni Piibli arheoloogia käsiraam atu , 16 Araabia keele õpetam isel on ta ühel sem estril kasutanud ka om a eelkäija S. G. R. Henzi raam atut.17 H eebrea keelt ta ei õpetanud. Keili suurem aks uuenduseks saigi sanskriti keele õpetam ise alusta­ mine Tartu ülikoolis 1837. aastal.18 Seoses võrdleva keeleteaduse inten­ siivse arenguga hakati oluliseks pidam a sanskriti baastekstide tundm a­ õppimist. Esimene sanskriti keele õppetool Euroopas avati 1815. aastal Pariisis Prantsuse Kolledžis ( College de Fran ce). 1827. aastal alustas kirjandusteadlane, indoloog ja orientaalkeelte korraline professor Friedrich Rückert (1788-1866) sanskriti keele õpetam ist Erlangeni üli­ koolis, toetudes tollase Euroopa kuulsaim a sanskritoloogi Franz Boppi b J. Frey. Die Theologische Fakultät der Kaiserliche U niversität D orpat-Jurjev 1802-1903. Reval, 1905. S. 113-120; A lbum A cad em icum der K aiserlichen U niversität Dorpat. Bearbeitet von A. H asselblatt und G. Otto. D orpat, 1889. S. 166. 14 Биографический словарь профессоров и преподавателей И мператорского Юрьевского, бывшего Дерптского Университета за сто лет его сущ ествования (1802-1902). Юрьев, 1902. Под редакцией Г. В. Левицкого. Т. I. С. 91-92. 15 Sam as. Lk 92. 16 K. Fr. Keil. H andbuch der biblischen A rchäologie. I-II. Erlangen, 1858-1859. 17 Verzeichniss der Vorlesungen auf der Kayserlichen Universität Dorpat. 1837.1. S. 3. 18 Verzeichniss. 1 8 3 5 .1. S. 3. 15 250 Jahre Friedrich-A lexan der-U n iversität. Erlangen -N ürnb erg Festschrift. Herausgegeben von H. Kössler. Erlangen, 1993. S. 4 8 2 -4 8 3 . Ajalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 63 töödele.19Ka Keil kasutas Boppi õpikut.20 See oli kirjutatud spet­ siaalselt loenguid täiendavaks õpikuks. Lisaks gram m atika selgitam isele tutvustas Keil oma loengutes m itm eid m uinasindia kirjandusteoseid.21 Pikem alt jäi ta loengukavadesse India eepos M ahäbhärata.22 Selle tõlkim ise ja seletam ise aluseks oli jällegi F. Boppi teos.23 Keili teadustegevuse tase­ mest annab tunnistust koostöö Leipzigi ülikooli teoloogiapro­ fessori Franz Julius Delitzschiga (1813-90)24 teose Piibli kom m en­ taar Vana Testam endi kohta kuue osa kirjutam isel.25 [oonis 2. Johann Christoph Wilhelm Volck Oluliseks näitajaks õppejõu '}. Frey. D ie theologische Fakultät d er Kaiserja teadlase erialasest aktiivsu­ iche Universität D orpat-Jurjew 1 8 0 2 - 1 9 0 3 . Zeval, 1 9 0 5 . S. 1 3 0). sest ja tasem est on osalem ine rahvusvahelistel kongressidel. 19. sajandi teisel poolel toim usid < rientalistide kongressid suhteliselt regulaarselt. Tartu ülikooli õppejõu 1Johann C hristoph W ilhelm Volck (1835-1904, TÜ õppejõud 1861-98) võttis osa neljast rahvusvahelisest kongressist. 1872. aastal viibis ta n<?li kuud teaduskom andeeringus ja osales ka konverentsil L eipzigis.26 1876. aastal osales ta konverentsil Peterburis,27 kus pidas Tartu miine iikogudel baseeruva ettekande num ism aatikast. 1878. aastal osales ta konverentsil Firenzes.28 Viim aseks rahvusvaheliseks konverentsiks, n lillel Volck osales, oli 1881. aastal 20 Franz Bopp (1791-1867) oli aastatel 1821- -64 orientaalse kirjanduse ja üldise keeleteaduse professoriks Berliinis. Ta oli im lo-eu roopa keelte võrdleva g ram m atika looja. J. K. Fr. Keil k asutas sanskriti keele ( tpetam ist alustades tem a õpikut: F. Bopp. K ritische G ram m atik der Sanskrita-Spra che. Berlin, 1834. Ei ole teada, kas seda väljaannet, või hoopis esim est, m is ilm us Berliinis 1827. aastal 21 Verzeichniss. 1 8 3 8 .1. S. 3. 22 M ahäbhärata on india eepos, mis pandi ]cirja 4.-7. sajandil. 23 F. Bopp. Die Sündflut nebst drei ändern der w ichtigsten Episoden des M ahabharata. Berlin, 1829. Boppilt pärin eb veel: N alus M aha-Bharati Episodum . Textus S anscritu s cu m interpretatione atine et annotationibus criticis. Berlin, 1832. 24 F. J. D elitzschi õpilaseks heebrea keele valdkonnas oli ka Soom e orientalist Klas A ugust Reinhold Tötterm an (1835-1907). 25 K. F. Keil, F. Delitz sch. Biblische Com n en tar über das Alte Testam ent. Leipzig, 1862-1875. 26 EA A . 402-3-1765. L 78. 27 EA A . 402-3-1766. L 6. 28 E A A . 402-3-1765. L 86. 64 M artin H allik Berliinis toim unud viies rahvusvaheline orientalistide konverents. Konverentsi korraldajaks oli Saksam aa H om m ikum aa Ühing ( D eu tsch e M o rgen lä n d isch e Gesellschaft ) ning korraldava toim konna esim eheks oli tuntud etiopist professor Christian Friedrich August D illm ann.'" Kon­ verentsist võttis osa 189 teadlast kogu m aailm ast, sh Indiast, Jaapanist ja Hiinast. Esindatud olid kõik vähegi olulisem ad orientalistikat õpeta­ vad ülikoolid E u ro o p ast.'1 Volck osales konverentsi kõige populaarsem a, sem itoloogia sekt­ siooni töös. Ta tegi ettekande H. Fr. W. G eseniuse Vana Testam endi käsi­ raamatu (8. trüki) üm bertöötlusest, mis oli valm inud koostöös professor H einrich Ferdinand M ühlauga (1839-1914, TÜ õppejõud 1869-95).-2 Järgm istel orientalistide kongressid Volck enam ei osalenud. Põhjuseks võis olla ülikoolipoolne alafinantseerim ine, sem itoloogia töögrupi kes­ kustelu keskm esse tõusnud arabistika ja assürioloogia.3’ Indoloogid K eiserlikust Tartu Ü likoolist sai alguse m itm e andeka indoloogi ha­ ridustee. N eist silm apaistvam ad olid Robert Lenzi (1808-36, TÜ stud, theol. 1824-28) '4 Leopold A lexander von Schroeder (1851-1920, TÜ stud, phil. 1870-73, TÜ õppejõud 1877-94) ja A lexander W ilhelm von StaölH olsteini (1876-1937, TÜ stud. phil. 1894-96). Keiserliku Tartu Ü likooli­ ga oli neist oma töös olulisel määral seotud vaid L. A. von Schroeder. Robert Lenzi karjäär algas paljulubavalt, kuid selle katkestas vara­ jane surm. Teda on peetud 19. sajandi esim ese poole silm apaistvaim aks sanskritoloogiks Venem aal,35esim eseks, kes sü stem aatiliselt ja teadusli­ kul alusel tegeles sanskriti keelega. Lenz sündis 23. jaanuaril 1808. aastal Tartus,36 rae ülem sekretäri teise pojana. Aastatel 1824-28 õppis ta Tartus teoloogiat. Seejärel oli ta paar aastat Tallinna Toomkooli õpetajaks. Siis siirdus ta Peterburi, et juba m õne kuu pärast (m õningatel andm etel37 filosoofia alal) ennast Berliini täiendama sõita. Tegelikult keskendus ta professor F. Boppi juhendam isel sanskriti keelele. Ta vaim ustus indoloogiast sedavõrd, et peagi valm is tal ladinakeelne tõlge koos kom m entaariga India ühe 29 EAA . 402-3-1765. L 98. \ erhandlungen des fünften internationalen O rientalisten-C oneresses. Berlin, 1881. L k l . ' Sam as. Lk 19-21. 32 Sam as. Lk 53, 57-5 8 . 'V erhandlungen des VIII internationalen O rientalisten-C ongresses W ien 1888 Lk 1, 19, 47, 73, 83, 115,167,183, 257. ■4 Album A cadem icum der Kaiserlichen U niversität D orpat. S. 138-139. Г. A. З о г р а ф . Роберт Христианович Ленц (1808-1836) (к 150-летию со дня рож­ дения). / И стория и филология Индии. Ленинград, 1960 С 31 -3 2 36 ЕАА. 1253-3-4. L 120р. А. К уликова. P. X. Ленц в истории отечественной индологии. // Tartu ülikooli ajaloo küsimusi. VIII. Tartu, 1979. C. 158. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 65 väljapaistvam a kirjaniku Kälidäsa draam ast Vaprusega saadud U rvashi ( Vikramorvashi).38 Hiljem, kui ta oli Londonis tutvunud talle varem tundmata käsikirjadega, andis ta välja kriitilise täienduse selle töö koh­ ta.39 R. Lenzi töö väärtust rõhutas saksa orientalisti professor Friedrich Rückerti (1788-1866) retsensioon.40 Tema teadustööga oli väga rahul ka prof F. Bopp, andes sellest teada ka Peterburi tuntud orientalistile Chr. M. J. Frähnile. Berliinis töötas R. Lenz doktoriväitekirja kallal, mis mõnede uurijate väitel oli filosoofia valdkonnast, kuid mis teemal, pole teada.41 1833. aastal siirdus R. Lenz kaheaastasele teaduskom andeeringule Londonisse. Tema eesm ärgiks oli koguda m aterjale sealsete sanskriti käsikirjade kohta ja uurida budism i ajalugu Londoni Ida-India raam a­ tukogus ( East-India H ouse), Briti M uuseum is ja Briti Kuninglikus Aasia Ühingus.42 Talve 1834/35 veetis Lenz Oxfordis, septem bris 1835 külastas veel ka Pariisi.43 Nagu Lenz ise Londonist kirjutas, olid tal selle kom an­ deeringuga suured plaanid, ta lootis koguda sedavõrd palju materjale, et jätkuks küllaga tööd kogu edaspidiseks eluks.44 Tema vaim seks tee­ juhiks oli Inglism aal Oxfordi ülikooli sanskritoloogia professor Horace Hayman W ilson (1786-1860), kes oli küm m ekond aastat töötanud Indias Bengaalia Aasia Ühingu sekretärina ja kellel oli rikkalik isik­ lik sanskriti käsikirjade kogu. Kõikidest m anuskriptidest, millega ta töötas, jõudis R. Lenz avaldada vaid töö Lalitavistara puraanast.45 Suur töö oli ka indialase Radhakanta-Deva poolt avaldatud sanskriti entsük­ lopeedia kohta retsensiooni koostam ine.46 R. Lenzi huvid olid erakordselt laialdased. Ta tahtis kirjutada töö vanaindia draam a teooriast ja ajaloost, huvitudes samal ajal ka india luulest ja reaalseid ajaloosündm usi kajastavatest kirjandusm älestistest. Paljud alustatud töödest jäid pooleli, osa tema varase surma, osa suure hulga teem adega sam aaegselt tegelem ise tõttu. Inglism aalt ja Prant­ susm aalt naasis ta kaheküm ne paksu vihikuga, m illes olid koopiad v4 R. Lenz. U rvasia fabula Calidasi. Textum san scritum editit, interpretationem latinam et n otas illustrantes adiecit Robertus Lenz Dr. Ph. Berlin, 1833. 39 R. Lenz. A pp aratu s criticus ad U rvasiam , fabulam Calidasi, quem, tanquam suae eius libri editionis appendicem , Londonii conscripsit Robertus Lenz. Berolini, 1834. 40 Vt: P. T h . F alck . D er Stam m baum der Fam ilie L enz in Livland, nach einem neuen Svstem. Beilage. N ürnberg, 1907. S. 35. 4I" Vt: A. К у ли ко ва. P. X. Ленц в истории отечественной индологии. С. 158. 42 Г. А. З о г р а ф . Роберт Христианович Ленц (1808-1836). С. 33. 43 А. К ули ко ва. P. X. Ленц в истории отечественной индологии. С. 159-160. 44 A llgem eine D eutsche Biographie. 18. S. 279. 45 R. Lenz. A nalyse du Lalita-vistara-p ourana, Tun des principaux ouvrages sacres des Bouddhistes de l Asie centrale, contenant la vie de leur prophete, et ecrit en sanserif. // Bulletin scientifique publie par lA cad äm ie Im periale des Sciences de St. Petersbourg. I. No. 7-13. St. Petersbourg, 1836. Lalitavistara on um bes 5. sajandist eKr pärit tähtis budistlik kirjapala, m is käsitleb Shäkyam uni (Buddha) elu. (>R. Lenz. A ccount of the Sabda Kalpa D rum a; a Sanscrit encyclopaedical lexicon, published in Calcutta by R adhakanta-D eva. // Journal of the Royal A siatic Society. II. London, 1835. P. 188-200. 66 Martin Hallik paljudest käsikirjadest koos kom m entaaride ja m ä r k u s t e g a . Lisaks unikaalsetele sanskritoloogia m aterjalide kopeerim isele oli ta ka raske tööga om andanud teadmised praakriti keeltest, sh paalist, m ida Vene­ maal seni hästi ei tuntud.47 Inglism aal olles jõudis R. Lenz tõdem usele, et peale vanade keelte tuleks rõhku pöörata ka elavatele India keeltele, mida tal Venem aal oleks olnud raske om andada. Nii õppiski ta usinalt hindi ja urdu keelt.48 Peterburi tagasi pöördunud, tegi Lenz Peterburi Teaduste Aka­ deem ias ettekande Londoni raam atukogudes ja arhiivides leiduva­ test sanskriti käsikirjadest.49 A kadeem ikute Chr. M. J. Frähni ja Jakov (Isaac) Schm idti ettepanekul valiti R. Lenz Peterburi Teaduste Akadee­ mia adjunktiks. J. Schm idt avaldas St. P eterburi Ajalehes kõrge hinnangu Lenzi kui sanskritisti kohta.50 Lenz sai võim aluse Peterburi Ülikoolis eradotsendina loenguid alustada. Ta pidas ka avalikke loenguid sansk­ riti keelest ja võrdlevast keeleteadusest.51 R. Lenz oli erakordselt suure töövõim ega andekas teadlane. Ta ei tahtnud käia sanskritoloogias juba sissetallatud radu, vaid uurida seni tundm atut. Paraku ei olnud tal aega korda saata kaugeltki nii palju, kui ta soovis ning tema võimed oleksid lubanud. Ta suri Peterburis 30. juu­ lil 1836 28-aastasena.52 Leopold Alexander von Schroeder oli järgm ine rahvusvaheliselt särama löönud indoloog Tartust. L. A. von Schroeder õppis aastail 187073 Tartu ülikoolis võrdlevat keeleteadust. Tema õpetajate hulgas olid professor L. Meyer ja klassikalise filoloogia professor Ludw ig Schwabe. Aastatel 1874-75 õppis ta Leipzigis dotsent Ernst Kuhni käe all sanskriti keelt,53 seejärel (1875) on ta kuulanud Jenas professor Berthold Delbrücki ning 1875-76 Tübingenis professor Rudolf von Rothi54 loenguid. Leipzi­ gis tutvus ta ka professor Hermann Brockhausiga.55 Juba 1879. aastal jõudis ta doktorikraadi kaitsmiseni vanaindia kirjandusest.56 4' Г. А. З о гр аф . Роберт Христианович Ленц (1808-1836). C. 38. 48 Samas. Lk 34. 44 P. Th. Falck. Der Stam m baum der Fam ilie L enz in Livland, nach einem neuen System. S. 35. M St. Peterburgische Zeitung. 1833. 209. A. К ули кова. P. X. Ленц в истории отечественной индологии. С. 160-161. D eutschbaltisches biographisches Lexikon 1710—1960. H erausgegeben von W. Lenz. Köln-Wien, 1970. S. 447. E. Kuhn oli paali ja teiste praakriti keelte spetsialist, kuid L. A. von Schroeder ei hinnanud teda kuigi kõrgelt (L. von S chroeder. Ueber die Entw icklung der Indologie in Europa und ihre Beziehungen zu r allgem einen Völkerkunde. W ien, 1895. S. 9, 16). Hiljem oli ta võrdleva keeleteaduse professor H eidelbergis ja M ünchenis. R. von Ruthi pidas L. A. von Schroeder epohhiloovaks uurijaks, kes pani aluse veedade uurim isele Euroopas (L. von Schroeder. U eber die Entw ick lu ng der Indologie. S. 6). Lin nar t Mäll. Leopold von Schroederi tegevusest Tartu ülikoolis. // Tartu üli­ kooli ajaloo küsimusi. I. Tartu, 1975. Lk 214. " L. von Sch roeder. Ueber die M aitrayani Sam hita, ihr alter, ihr V erhältniss zu den verw andten C^akhas, ihre sprachliche und historische Bedeutung. D orpat, 1879 A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 67 Väärtusliku teadusalase tutvuse sai ta enesetäienduse ajal Jenas. Ni­ melt õppis ta seal tundma Euroopa üht silm apaistvam at sanskritoloogi O. N. von Böhtlingki, Peterburi akadeemikut. N endevahelised kontak­ tid kestsid pikki aastaid. Tänu Berliini Teaduste Akadeem ia poolt kahel korral määratud F. Boppi nim elisele stipendium ile57 (mis ühtlasi oli suur tunnustus) sai L. A. von Schroeder pea neli aastat järjest (1878-81) pühenduda algallikate uurim isele Saksamaa (peam iselt Jena) arhiivides ja raam a­ tukogudes. 1880. aasta veebruaris sai L. A. von Schroeder järjekordse lähetuse välismaale, et valmistuda professorikutseks.58 Ta plaanis uurida seni Euroopas veel tundm ata m anuskripte ja tuua Euroopa sanskritoloogias teaduslikku käibesse uusi allikm aterjale. A ruandes rahvaharidusm inisteerium ile 17. detsem brist 188054 m ärkis L. A. von Schroeder, et tema esim eseks eesm ärgiks oli sõita Berliini, tutvum aks sinna Indiast värskelt saabunud käsikirjadega - M aiträyani-sam hitä60 ühe osa ning Kapi§thala-samhitä' ga. Viimase puhul oli tegu selle teose esimese eksem plariga Euroopas ja Schröder lootis leida midagi uut. Käsikirja sai ta indoloogia professori Albrecht Weberi käest. Berliini ülikooli raam atukogust laenutati talle m õneks ajaks ka Kathakami käsikiri, sam uti Euroopas ainuke. L. A. von Schroeder kirjeldab oma aruandes pikalt tehtud tekstianalüütilist tööd, mis hõlm as rea tekstide (.Kathakami, Kapi§thala-samhitä, Taittinya-samhitä, Väjasaneyi-samhitä ja Taittinya-Brähm ana 61) võrdlust M aiträyani-sam hitä' ga. Berliinist sõitis Schroeder edasi Jenasse. A ruandes mainib ta oma töiseid kontakte professor Johann Georg Bühleriga, keda ta pidas üheks tähtsam aks India käsikirjade avastajaks Ahm adabadis. L. A. von Schroeder tellis endale uurim iseks India käsikirju Londonist India O ffice 'i kaudu Jenasse. Tal õnnestus saada Padapatha täpne käsikirjaline koopia. Bengaalia Kuninglik Aasia Ühing (Royal Asiatic Society o f B en­ gal) tegi talle koostööettepaneku tema raamatu (M aiträyani-sam hitä ) esimese osa trükkim iseks. L. A. von Schroeder ütles sellest ära, kuna oli saanud soodsam a pakkum ise (kirjastam iskulude katmine) Saksamaa H om m ikum aa Ühingult ( D eutsche M orgenlä nd ische Gesellschaft). Koos­ töö viim asega rahuldas teda väga. Ühest India tähtsam ast kirjandusm älestisest - veedadest - oli Euroopas selleks ajaks välja andmata kolm osa Y a jurveda ' st: M aiträyani-sam hitä, Kathakam ja Kapi§thala-samhitä. Schröder pidas neist tähtsaim aks esimest, kuna just sellest toob näi­ teid Panini62 gram m atika. Ülejäänud veedad - Rgveda, Atharvaveda ja Sämaveda - olid juba teiste euroopa sanskritoloogide poolt publitseeri­ tud. 57TÜR KHO. 71. 29:10. L 217. 58 EAA . 402-3-1913. L 21, 2 3 -2 5 . 59 Sam as. L 4 0 -4 3 . 60 Smnhitä - sanskr. k. kogu, valim ik. 61 Braahm anad - b rahm anism i pühad raam atud. 62 5 .-4 . sajandil elanud India lingvist. 68 M artin H allik M aiträyani-sam hitä nelja osa väljaandm ine oli väga oluline saavutus Schröderi teadusbib­ liograafias.63 Tema tõlketöödest tuleb esile tuua eepose M ahäbhärata kuuenda raam atu ühe osa Bhagavati laulu (Bhaga vadgita ) ja vanaindia kirjand us­ teose D ham m apäda avaldam ist saksa keeles.64 L. A. von Schroederi käsitlus india kirjanduse ja kultuuri ajaloolisest arengust om as olulist tähtsust Tartu ü li­ kooli kui orientalistika keskuse arenguloos.65 1887. aastal külastas L. A. von Schroeder Sankt-PeterJo o n is 3. Leopold Alexander von Schroeder burgis Teaduste A kadeem ia Aa­ (TÜR KHO. Fo Norm 17:259). sia M uuseum i kogusid, et viia lõpule üks om a peam isi töid: India kirjandus ja k u ltu u r ajaloolises aren­ g u s .66 1. juulil 1888. aastal läks ta jälle kuueks kuuks kom andeeringusse, m ille käigus külastas vanaindia käsikirjade uurim iseks Königsbergi, Berliini, M ünchenit ja Viini. 1890. aasta lõpul avaldas ta soovi veelkord m inna uurim a india käsikirju Berliinis ja V iinis.67 Om a arvukate kom andeeringute ja reiside vaheajal, 1882. aastal, sai ta Tartu ülikooli vanaindia (sanskriti) keele ja kirjanduse dotsendiks. Sam a aasta 20. veebruaril pidas ta inauguratsiooniloengu sanskriti poeesiast.68 Tema õppejõutöös said oluliseks kursused sanskriti gram ­ m atikast ning sanskriti tekstide selgitavast lugem isest.69 L. A. von Schroederi teadustöös dom ineerisid kaks valdkonda: india kirjanduse ajalugu ja religiooni ajalugu. M õlem as valdkonnas kasutas ta võrdlevat L. von Sch roeder . M aitrayani-Sam hita. I-IV. Leipzig, 1881-1886. L. von Sch roed er . Bhagavadgita, des Erhebenen Sang. Jena, 1912; L. von Schroeder. W orte der W ahrheit - D h am m ap adam . Eine zu m b ud dh istischen Canon gehörige Spruchsam m lung. Leipzig, 1892. L in n art Mäll on m õlem ad teosed välja andnud ka eesti keeles. L. von Sch roeder. Indiens Literatur. Pole hästi aru saad av, m iks Pent N urm ekund nim etab seda teatmeteoseks. Ta lisab küll juurde, et tegem ist on 19. sajandi Euroopa indoloogia-alase su ursaavutusega ja et teos püsis aastaid asen d am atu n a, kuid ikkagi teatmeteosena käibel (Pent N u r m e k u n d . Tartu ülikooli an dam indoloogiasse. // Edasi. 1981. 22. septem ber). 66 L. von Sch roed er . Indiens L iteratur und K ultur in h istorisch er E ntw ick lu ng. 50 Vorlesungen. Leipzig, 1887. 67 EAA . 402-3-1913. L 87, 91,107,111. ,A L. von Sch roed er . Ueber die Poesie des indischen M ittelalters. D orpat 1882 69 Verzeichniss. 1882; 1884-1888; 1890-1893. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 69 meetodit. O rientalistikat käsitlevatest kirjutistest valm is Tartus 11; kok­ ku kirjutas ta aga antud valdkonnas ligi 40 m onograafiat ja artiklit.70 Suurem osa tema teaduslikust toodangust valmis juba pärast Tar­ tu ülikoolist lahkum ist. Loom ingilisele tõusule aitasid kaasa tema jõudm ine küpsesse loomeikka, allikm aterjalide parem kättesaadavus, uurim iskeskkonna paranem ine, m ateriaalsete tingim uste avardum ine, publitseerim isvõim aluste laienemine. L. A. von Schroederi m onum entaalseks usundialaseks kirjatööks oli kaheköiteline m onograafia Aaria religioon1' - võrdleva usuteaduse alane suurteos. L. A. von Schroederil oli kontakte orientalistidega kogu Euroopas. Ta käis viiendal rahvusvahelisel orientalistide kongressil Berliinis, osa­ ledes indogerm aani sektsiooni töös.72 1886. aastal osales ta VII rahvus­ vahelisel orientalistide kongressil V iinis.73 1889. aastal esindas ta Tartu ülikooli VIII kongressil Stockholm is ja O slos.74 Tal oli isiklikke tuttavaid ja kaastöölisi ka Aasia maades. Indiast m uretses talle m aterjale Saksa­ maa peakonsul Calcuttas (ja hilisem saadik Pekingis) Edm und Fried­ rich Gustav von Hey king (1850-1915, TÜ stud, iur., rer. poi. 1870-73). Schröderi loobum ine õpetam isest Tartu ülikoolis oli seotud venes­ tamisega, mida juhtis rektor Anton Budilovitši (1892-1901). Venesta­ mine sundis lahkum a ka enam iku saksakeelseid professoreid, sh ka Schröderi. 1892. aastal kutsuti teda sanskritoloogia professoriks C hi­ cago ülikooli, kuid ta ei võtnud ta seda pakkum ist vastu. Nähtavasti ei tahtnud ta lahkuda Euroopast, kus indoloogia alaseks tööks olid pa­ remad tingim used. Peagi sai L. A. von Schroeder pakkum ise M arburgi ülikooli eradotsendi kohale, kuid seegi ettepanek ei rahuldanud teda. 1894. aastal õnnestus tal aga saada Vana-India ajaloo ja m uinasteaduse professori koht Innsbrucki ülikoolis. 27. juulil 1894 kirjutas ta Tartu ülikooli rektorile ja N õukogule avalduse am etist vabastam iseks alates 1. augustist sam al aastal, m otiveerides oma avaldust m itm ete erinevate põhjustega.15 Schröder hindas kõrgelt Austria ülikoolide (Innsbruck, Graz, Viin) indoloogia taset.76 Parim aks neist pidas ta Viini. 1899. aastal valitigi ta Viini ülikooli indoloogia professoriks. Järgm isel aastal sai ta ühtlasi Viini Teaduste Akadeem ia liikmeks, mis oli talle kui rahvusva­ helise m ainega teadlasele-indoloogile väljateenitud au.77 70 F. von Schroeder. Lebenserinnerungen von Leopold von Schroeder. Leipzig, 1921. S. 276-281. 1 L. von Schro eder. A risch e Religion. I—II. Leipzig, 1914. 2 V erhandlungen des fünften Internationalen O rientalisten-C ongresses. S. 54. 73 EAA . 402-3-1913. L 68, 71. 74 VIII orientalistide rahvusvahelisel kongressil olid peale Euroopa riikide esin­ datud ka Türgi, Parsia, Egiptus, Tuneesia, M aroko, H iina, Jaapan jt. Idam aad (Zeitschrift der D eutschen M orgenländischen Gesellschaft. Leipzig, 1889. S. IV). 75 EAA. 402-3-1913. L 126. 76 Sam as. L 139-145. L. M ail. Leopold von Schroederi tegevusest Tartu ülikoolis. Lk 215. 70 M artin H allik L. A. von Schroeder suri 8. veebruaril 1920. aastal V iin is .1' Tema kirjanduslik pärand oli suur: 69 teaduslikku m onograafiat ja artiklit, 51 populaarteaduslikku kirjutist, üle küm ne ilukirjandusliku töö. A lexander von Stael-H olstein oli kolm as Tartu ülikoolis õppinud ere indoloog ning budism i uurija. Nelja sem estri jooksul (1894-1896) registreeris ta end 26 kursusele, kuid ei sooritanud ühtegi eksam it.1''1 1896. aastal sõitis ta edasi õppim a Berliini, kus huvitus peamiselt sanskritist. Õ pinguid Saksam aal kroonis 1900. aastal dissertatsioon K arm apradipa: 11. Prapäthaka ,81 mis oli vanaindia budistliku tekstikatkendi tekstikriitiline publikatsioon koos tõlke ja kom m entaariga.82 Töö näi­ tas algaja budoloogi ja sanskritisti teadm iste head taset, kuid ei ärata­ nud erilist rahvusvahelist tähelepanu. N aasnud 1901. aastal Venemaale, sooritas A. W. von Stael-H olstein m agistrieksam id ning leidis teenistus­ koha välism inisteerium i Aasia osakonnas. Ta veetis aasta (1903-04) In­ dias, kus uuris preestrite ja õpetlaste abiga raam atukogudes ja tem p­ lites m uinasindia kirjatöid. Oma reisist Indiasse tegi ta 29. mail 1904. aastal ettekande Vene G eograafiaühingu Etnograafia O sakonnas,85 mis äratas tähelepanu eelkõige m aterjali valikuga. Staöl-H olstein asus tööle praktikandina Peterburi Teaduste Akadeem ia juu res.84 Peterburis sai ta 1911. aastal eradotsendiks ja kaks aastat hiljem idakeelte m agistriks.85 Teaduste Akadeem ia kom andeeris ta 1915. aastal Tokyosse, kuhu ta aga ei jäänud kauaks. 1916. aastal õnnestus StaёlHolsteinil (arvatavalt seal töötavate prantsuse orientalistide abiga)86 saada sanskriti ja tiibeti keele professori õppetool Pekingi kõrgkoolis, mille ta säilitas oma elu lõpuni, pidades vahepeal loenguid ka Am eeri­ ka Ühendriikides H arvardi ülikoolis. A. W. von Staäl-H olsteini tegevusest õppejõuna Pekingi ja Harvardi ülikoolis pole peaaegu midagi teada. Ilm selt rahuldas tema idakeelte oskus ja õppetöö tase Pekingi ülikooli. Lisaks tööle ülikoolis sai temast 1921. aastal Hiina valitsuse nõunik ülikoolide korraldam ise a la l}' Loengud Harvardis (1928-29) ja budoloogiline uurim istöö andsid talle rahvus­ vahelise tuntuse. 7S F. von Schroeder. Lebenserinnerungen von Leopold von Schroeder. S. 268. 79 Samas. Lk 276-281. 80 EAA . 402-1-25317. L 13-14. 8‘ A. von Stael-Holstein. Der K arm apradipa: II. P rap ath aka. H alle, 1900. M ärt Läänem ets . A lexander von Stael-H olsteini 50. su rm a-aastap äeva puhul. // Loom ing. 1987. 5. Lk 712. А. С т а л ь - ф о н - Г о л ь ш т е й н . Путевые впечатления из Индии. // Известия Императорского Русского Географического Общества. XL. 4. Санктпетербург, 1904. С. 557-583. М. L äänem etsa tõlkes on valik teksti sellest ilm unud eesti keeles: A lexand er Stael von Holstein, H e rm a n n von K eyserling. India-reisid Tallinn, 1991. Lk 9-29. R evalsche Zeitung. 1937. 23. Septem ber 85 EAA. 1674-2-185. L 7. ^ M . Laanem ets. A lexander von Stael-Holsteini 50. su rm a-aastap äeva puhul. Lk 87 Päevaleht. 1937. 24. septem ber. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 71 A. W. von Staöl-Holsteini publikatsioonide koguarv ei tõusnud üle kolm eküm ne,88 kuid need tõid talle siiski nii kohaliku kui ka rahvus­ vahelise tunnustuse (Pekingi Sino-India Instituudi direktor, Hiina Akadeem ia liige, Prantsuse Auleegioni risti kavaler, posthuum selt m onum ent Tõstam aal). Tema saksa keelest vene keelde tõlgitud (1923) Viini indoloogiaprofessori J. G. Bühleri sanskriti õpik84 teenis edukalt vene algajate indoloogide lingvistilisi vajadusi. A. W. von Staäl-Holsteini teaduslikuks peatööks tuleb lugeda Shang­ hais 1926. aastal avaldatud mahajaana suutra Käshynpaparivarta sansk­ riti-, tiibeti- ja hiinakeelset teksti,90 koos sellele 1933. aastal järgnenud kom m entaaridega. Kuna suutra originaaltekst pole tervikuna säilinud, pani ta selle kokku fragm entide ja tõlgete põhjal. See oli kahtlem ata väga suur töö ja nõudis küm m ekond aastat vaevanägem ist ning andis tõhusa panuse budoloogiasse, orientaalsesse lingvistikasse ja ajalukku. A. W. von Staёl-H olstein suri Pekingis 16. m ärtsil 1937. aastal.91 A jaloolased ja filosoofid Idamaade ajalooga tegeleti 19. sajandil Tartus suhteliselt vähe. Kuid mõni ajaloolane väärib siiski esiletõstm ist. 1828. aastal sai üldajaloo professoriks varem Halle ülikoolis professoriam etit pidanud Friedrich Karl H erm ann Kruse (1790-1866, TÜ õppejõud 1828-63).92 Loengute alusena võttis ta kasutusele oma isa Christian Karsten Hinrich Kruse (1753 - 1827), Leipzigi ülikooli endise ajaloo abiteaduste professori koostatud ja kaartidega varustatud ajalootabelid.9-' See oli väga origi­ naalne õppevahend nii oma suure formaadi, rohkete kaartide ja ge­ nealoogiliste skeem ide, võrdlev-kronoloogilise ülesehituse kui ka sisu ajalise ulatuse (2000 eK r-1834) poolest. Kuigi teos käsitles eelkõige Eu­ roopa m aade ajalugu, oli üks veerg pühendatud ka Aasiale, A afrikale ja (alates 16. sajandist) Am eerikale. Suures mahus oli käsitletud Osmani riigi ehk Türgi ajalugu. Kogu ülejäänud Aasiat vaadeldi kokku sama suures mahus. Kahjuks ei kajasta õpiku suurepärased kaardid Pärsiast ida poole jäävaid alasid. Tabelites olid konspektiivses vormis esile too­ dud O riendi olulisem ad sündm used ning ajaloolised nimed. Kruse oli üks väheseid Tartu ülikooli ajalooprofessoreid, kes luges spetsiaalselt 88 M. L äänem ets . A lexander von Staöl-Holsteini 50. su rm a-aastap äeva puhul. Lk 713. 89 G. Bühler. Leitfaden für den E lem entarcursus des Sanscrit mit Ü bungstücken und zwei G lossaren. W ien, 1883. 90 A. von Sta el-H ols te in. The K agyapaparivarta: A m ah ayanasutra of the Ratnakuta class; Ed. ln the original Sanskrit, in Tibetan and in Chinese. Shanghai, 1926. 91 Revalsche Zeitung. 1937. 23. September. 92 EAA. 402-3-878. L 8. 93 Chr. K ru se. Atlas und Tabellen zu r Übersicht der G eschichte aller europäischen Länder und Staaten von ihrer ersten Bevölkerung an bis zu den neuesten Zeiten. Halle, 1834 (viies trükk, Fr. K. H. K ruse täiendustega). M artin H allik 72 O riendile pühendatud kursusi, nim elt 1829. ja 1834. aastal juudi rahva vanim at ajalugu, seos­ tatuna piibli geograafiaga, ja 1844. aastal Türgi ajalugu, mida ta käsitles koos paavstluse ja Kreeka ajalooga.94 Võim alik, et Türgi ajaloo käsitlem isele andis tõuke Türgi tõusm ine rahvus­ vahelisse huvipunkti: 1 8 3 9 41. aastal toim us Türgi-Egiptuse konflikt, Venem aa, Inglism aa, Austria ja Preisim aad m oodus­ tasid Türgi kaitseks N elikliidu, algasid ka sisem ised ü m berkor­ raldused ( tanzim at) Türgis. Idam aade filosoofia uuri­ m ine Tartu Ü likoolis on seotud krahv Hermann Alexander Jo o n is 4. Friedrich Kruse (TÜR KHO. Fo Keyserlingi 32Ш (1880-1946, TÜ stud. ehem . 1898-1900) nim ega.95 Peale Tartu õppis ta Genfi, H eidelbergi ja Viini ülikoolides geoloogiat ja loodusteadust, jõudes filosoofiadoktori kraadini. Idam aade filosoofiast oli tal enne aastail 1911-12 sooritatud ü m berm aailm areisi vähe aimu, See reis, mis sai teoks Kõnnu m etsade m üügist saadud raha abil,96 viis teda Tseilonile, Indiasse, K agu-A asiasse, H iinasse, Jaapanisse ja PõhjaA m eerikasse (hiljem lisandusid eraldi reisid Põhja-A afrikasse ja LõunaA m eerikasse). Just see reis etendas olulist osa tem a vaadete edasises kujunem ises. Ilm unud reisikiri (1919),9’ mis oli kirjutatud populaarses stiilis, sai laialdase tähelepanu osaliseks ja tõi autorile tuntuse filosoo­ fina. Kuigi H. A. K eyserlingi reisikiri pühendas palju m õtisklusi O rien­ dile - nii India, Hiina kui ka Jaapani religioonidele, ei läinud autor ida­ maise filosoofia uurim isel süvitsi ega huvitunud nende käsikirjalistest allikatest. Pärast tema reisikirja ilm um ist läks Saksam aa ülikooliringkondades liikvele salmike: W enn Gottes A tem leiser g in g , s c h u f er den G rafen K ey serlin g,98 94 V erzeichniss. 1 8 2 9 .1. S. 11; 1 8 3 4 .1. S. 10; 1 8 4 4 .1. S. 8 -9 . Album A cadem icum U niversitatis Tartuensis. I. T artu, 1986. D eutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. S. 378. 96 D eutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. S. 378. <* H - K ey serling. Das Reisetagebuch eines Philosophen. M ünchen, 1919 ' Tõlkes: K ui Jumal ära väsis, lõi ta krahv K eyserlingi. Lk 75; Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 73 H. A. Keyserling kasutas saadud orientaalse filoloogia teadm isi eelkõige võrdlusm a­ terjalina Euroopa filosoofiliste süsteem idega. Tema peaees­ märk ei olnud Idam aiste m õtle­ jate seisukohtade sügavam analüüs, vaid püüd nende üksi­ kuid m õtteavaldusi esile tuues näidata Euroopa m õttem aailm a mandumist. D om ineerim a jäi teatud pealiskaudsus, m ida kin­ nitavad ka m itm ed te o sed ." Keyserlingi arvates peaks inim kond Idast ja Läänest kõrgem ale tõusma, kuid sam as ei tohiks neid kultuure kokku sulatada, sest kum bki tähendab oma tasandil viim ast astet.100 Ta tunnetas orientaalse ja oktsidentaalse m õttem aailm a erinevust ja soovis nende om aette aren­ Jo o n is 5. Hermann Alexander Keyserling gut, välistam ata aga vastastikust (Jahrbuch des baltischen Deutschtums 1963. tundmist ja püüdlust teineteise Bd. 10. Hamburg-Hamm, 1962). mõistmisele. Nende mõtte välgatuste ja heietuste juures jäi H. A. Keyserling Saksa kultuuriareaali raam es siiski vaid tagasihoidliku tähendusega filosoofiks. Seda, et Tartu ülikoolist ei sirgunud ühtegi m aailm a tippklassi kuuluvat Idamaade filosoofiat tundvat ja m õtestavat teadlast, võib pidada om a­ moodi süm ptom aatiliseks. Idam aade filosoofia uurim ine ja m õistm ine ning asjatundlik tõlgendam ine eeldab väga head keeleoskust, kultuuri ja ajaloo tundm ist ning m ingi konkreetse teem a sügavat läbiuurim ist. See eeldab ka edukaks teadustööks vajalikke tingim usi - vastava raa­ m atukogu ja allikabaasi olem asolu, sam uti sotsiaalset tellimust. Tartu ülikool jäi Saksa kultuuri areaali, mis võim aldas olla sõltu­ matum Venem aa teadus- ja hariduspoliitikast. Kuid olles siiski selle kultuuriareaali äärealal, jäid Tartu orientalistide teaduskontaktid teiste 99 H. K e y serling . Ü ber die innere Beziehung zw ischen den K ulturproblem en des O rients und des O kzidents. Jena, 1913. Teos on kirjutatud Raikkülas p ärast ü m b er­ m aailm areisilt n aasm ist ja kujutas endast Shanghai H iina R ahvusvahelises Insti­ tuudis 1912. aastal peetud ettekannet; H. K eyserling. W iedergeburt. D arm stadt, 1927 100 H. K ey se rling . H om m ik u- ja õhtu m aine m õtlem ine kui tee mõtteni. / Loov tu n ­ netus. Tartu, 1998. Lk 27-28. 74 M artin H allik Euroopa riikide (Inglismaa, Prantsusm aa) kolleegidega väga tagasi­ hoidlikeks ning võim alused sealsetes raam atukogudes ja arhiivides lei­ duvate Idam aade käsikirjade uurim iseks - episoodilisteks. Seda enam väärivad austust üksikud eredalt säram a löönud tähed. Johann Ludwig Müthel Tartu Keiserliku Ülikooli õigusteaduskonna isa Marju Luts Õ igu stead u sk on n a algus 1802. aastal Õ igusteaduskonna istungite protokolliraam at A ctu m in Facultate Caesareae A cadem iae D orpatensis on avatud 24. aprillil 1802 sellise sis­ sekandega: Pärast seda, kui 21. ja 22 . aprillil oli to im un ud selle akadeemia pidulik avamine, seadis austatud kõrgeltseatud kuratoorium täna sisse akadee­ milise nõukogu, mis pidas kohe oma esim ese istun gi n in g asus päevakorra järgi form eerim a teaduskondi. Sealjuures võtsin mina, Johann L udw ig M ü th el, roo­ ma ja saksa algupära tsiviil- ja krim inaalõiguse 1 ku tsutud korraline professor õigusteaduskonna seni ainsa liikmena üle selle teaduskonna dekanaadi. N ii on kirjas ka akadeemilise nõukogu protokollide väljavõttes, mis on lisatud aktides­ se. Sellises kvaliteedis alla kirjutades JLM iithel, dekaan.2 Teaduskonna esim ene dekaan oli kuratoorium i poolt professoriks valitud juba enne ülikooli avamist. Kohe, kui kuratoorium 1802. aasta alguses oma organiseerim istööga jälle Tartus alustas, pöörduti tollal veel Riias m aakohtus sekretäriam etit pidanud M ütheli poole ning pa­ kuti talle ülalnim etatud professuuri. M ütheli vastusest kuratoorium ile ilmneb, et kuraator Carl Otto von Transehe oli juba eelm isel suvel tem a­ ga võim alikust professuurist rääkinud.3 Tollal oli juttu õigusteaduskon­ na kolm andast, Liivi- ja Eestim aa provintsiaalõiguste ning praktilise õiguseõpetuse professuurist. N üüd teatas M üthel, et talle oleks tema senise tegevuse pinnalt see praktiline p rofessuu r küll parem ini sobinud, kuid nõustus siiski üldise tsiviil- ja krim inaalõiguse4 professuuri vastu 1 Vrdl nn kuraatorlikud statuudid: Statuten der Kayserlichen U niversität zu Dorpat, nach A nleitu ng des am 4. M ay 1799 A llerhöchst confirm irten Planes nebst den durch den nam entlichen Befehl Sr. Kayserl. Majestät am 5. Januar 1802 hinzugekom m enen V eränderungen. Zum eigenen G ebrauch der U niversität gedruckt. In der acad em isch en B uchdruckerey bey M. G. G renzius, 1802, §82, kus on sätestatud õigusteaduskonna struktuur. 2 EAA . 402-9-1. L 2. 3 J. L. Müthel an das ritterschaftliche K uratorium . Riga, 25. Jan u ar 1802 (EAA . 4024-7. L 339). 4 Ma n im etan M ütheli esim est professuuri õigusteaduskonnas üldise õiguse õ p p etoo ­ liks sellepärast, et sisuliselt mõeldi selle pikavõitu n im etu se all room a, kanoonilise ja germ aani algu p äraga õiguste kogum it. N iisugune üldine ja p eaaegu ü le-eu roopaline õigus oli kujunenud eelkõige room a õiguse retseptsiooni tulem usena alates keskajast. Ladina keeles nim etati seda ius com m une, saksa keeles gem eines Recht. 76 M arju Luts võtm a.5 Nii tuleb tõdeda, et õigusteaduskonnas oli ülikooli avam isel vaid üks professor ja seegi teatud m õttes valel õppetoolil. Kui vaadata M ütheli eelnevat teenistuskäiku, siis võib täiesti us­ kuda, et tal oli igati põhjust pidada end õiguse praktilise poole pealt tugevam aks kui üldõigusliku professuuriga paratam atult seonduvas teoreetilisem as õiguseõpetuses. M üthel oli oma 18 tööaasta jooksul jõudnud praktiseerida auskultandi (st kantseleiam etniku) ja protokol­ lijana Riia am etikohtus, Riia ülem konsistoorium i ja m aakohtu sekretä­ rina ning sam a m aakohtu assessori asetäitjana, tegeledes aastaid veel ka advokaadipraktikaga.6 See am etite loetelu viitab ka valdkondadele, milles M üthel end ilm selt tugevana tundis: Riia linnaõigus ja Liivimaa maaõigus. Ta kinnitas ka ise oma kirjas, et ülejäänud kahe Läänem ere- 5 Kui raske oli siiski ka lähed alasu vast Riiast Tartu sse üm ber asuda, näitab Mütheli tihe k irjavahetus k uratoorium iga. Müthelil oli võrdlem isi suur pere, kus ülikooli tuleku ajal kasvas viis alaealist last. Võib ette kujutada, et sellise perega kolimine ei saanud olla kuigi odav. Müthel paluski, et kuratoorium eraldaks talle kolimiseks ja elu sisseseadm iseks Tartus esim esel kolmel aastal neli- kuni viissada rubla toe­ tusraha. K uratoorium leidis, et Mütheli esitatud põhjused toetu se taotlem isel on liigutavad ning otsustas eraldada talle üm b erasu m isega seotud kulude katteks ühe­ kordselt ja lõplikult 1000 rubla. Lisades om a otsusele sam as nõudm ise, et Müthel ei tohi sellest kellelegi teada anda. 200 rubla sellest su m m ast sai Müthel kätte juba Riias, et tal oleks võim alik kolim isega alustada (EA A . 402-4-7. L 328p, 339p, 375). 6 Johann Ludw ig Müthel sündis 20. veebruaril 1763 Liivim aa L äti-osas Cesvaines (sks. к Scßw egen). E rinevate allikate järgi pidas tem a isa seal m aapastori, jutlus­ taja või kiriku vöörm ün dri am etit. Igatahes soovis isa om a pojale teoloogilist haridust. 12-aastasena saadeti Johann Ludw ig Saksam aale, M agdeburg! lähedale Klosterbergeni kloostrikooli. 1781. aastal alustas M üthel õpinguid H alle ülikooli teoloogiateaduskonnas. V äidetevasti oli õigusteadus talle andale m eelepärasem ja selle saladuste süüvim iseks olid kulunud öötunnid. V iim aks oli ka isa nõus poja erialavahetusega ning 1783. aastal G öttingenis om a õpinguid jätkates pühendus Müthel juba ainult õigusteadusele. 20-aastase noorm ehena kodum aale tagasi pöördunult sai tem ast 1784 auskultant, hiljem protokollist Riia käsitöökohtus. 1785. aastal Riia ülem konsistoorium i sek retäriam etis avanes M üthelil võim alus rakendada oma topeltkvalifikatsiooni. 1797. aastal sai tem ast Riia m aakohtu sek­ retär, aasta hiljem ka sam a kohtu assessori asetäitja. Sellelt kohalt saabus Müthel Tartusse professoriks. Vt ka: А л е к с а н д р Н е в з о р о в . Мютель, Йоган Лудвиг / Г. Л е в и ц к и й (Ред.). Биографический словарь профессоров и преподавателей императорскаго Юрьевскаго, бывшаго Дерптскаго университета за сто лет его существования (1802-1902). Т. 1. Юрьев, 1902. С. 544 jf; J. F. Recke, C. E. Napiersky (H rsg .). A llgem eines Schriftsteller- und G elehrten-Lexikon der P rovin zen Livland, Ehstland und Kurland. Bd. 3. Mitau, 1831. S. 291 ff; E du ard Traem er. Müthel, Johann Ludwig. / Allgem eine D eutsche Biographie. Bd. 23. Leipzig, 1886. S. 104; D eutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. H rsg. von W ilhelm Lenz. S. 538; vt ka teenistusleht Mütheli isiklikus toim ikus: EAA . 402-3-1190. L 62 jj. Ilmselt on professor N evzorov koostanud Mütheli biograafia just selle teenistuslehe alusel. Nimelt täägib üksnes tema Mütheli kinnitam isest Riia lin n asek retärik s valitseva Senati ukaasiga 26. aprillist 1800, arvestades teenistusaega 31. d etsem brist 1799 (A. Н евзо ро в . Мютель, Йоган Лудвиг. C. 544). Sam a võib lugeda ka M ütheli teenistus­ lehest, kus seda nim etatakse ülendamiseks. Ükski teine allikas M ütheli puhul Riia linnasekretäri am etit ei maini. Ka 1802. aasta läbirääkim iste ajal professuuri osas on juttu ikkagi Riia m aakohtu sek retärist M üthelist (vrdl nt: EA A . 402-4-7 L 285, A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 77 provintsi kohalikku õigust ei oleks ta siiski võim eline kohe lugem a.7 1802. aasta alguses pakutud üldõiguslik professuur ei hirm utanud teda vast sellepärast, et ta oli nii rooma kui üldist saksa õigust õppinud oma tudengiaastail Saksam aal Halle (1781) ja Göttingeni (1783) ülikoolides. M üthelil ei tulnud talle veidi sobim atut õppetooli siiski kuigi kaua täita. M itte küll ülikooli,8 vaid iseenese palvel õnnestus tal üm ber asuda Liivi- ja Eestim aa provintsiaalõiguste õppetoolile. Juba 26. aprilli istun­ gil arutas kuratoorium M ütheli esitatud tungivat soovi vahetada pro­ fessuuri ning asuda tegutsem a tema soodum usele ja pikaajalises praktikas kogutud kogem ustele vastaval õppetoolil.9 Igatahes ei olnud M üthel ü li­ koolis ainuke professor, kes soovis juba sel esim esel sem stril õppetooli vahetada. Peale tema esitasid sam asisulise taotluse veel professorid G. F. Parrot, M artin Ernst Styx ja H erm ann Leopold Böhlendorff. Niisiis leidus igas teaduskonnas oma professuurivahetaja. Seepärast kogus kuratoorium vastavad taotlused kokku ning esitas 28. juunil uued vor­ milised kutsed .10 M üthel võis 30. juunil õigusteaduskonna protokolliraamatusse tehtud sissekandele oma professuurim uutusest taas uues kvaliteedis alla kirjutada." Tegelikult oli see ka viim ane kord, kui tal tuli teaduskonna istungiprotokoll üksinda allkirjastada ehk üksi koosole­ kut pidada. Sam ale esim esele lehele on m ahtunud 2. juuli sissekanne veel ühe kolleegi, alguses ülikooli siindiku am etisse kinnitatud Carl Friedrich M eyeri12nim etam isest vabanenud üldõiguslikule õppetoolile. 19. sajandi Tartu ülikooli õigusteaduskonna esim ese aastaküm ne juhtiv ja tooniandev tandem oli kokku saanud. 7 Müthel ilm selt ei teadnud, et K uram aa rüütelkond ei osalenud enam ülikooli o rg a­ niseerim isel ja ka provintsiaalõiguslik professuur hõlm as p ärast seda vaid Liivi- ja Eestim aa kohalikku õigust. 4 Nii nimelt: П. Я р в е л а й д . Комплектация преподавательского состава юридического факультета Тартуского университета в первые десятилетия XIX в. // Studia iuridica: H istoria et theoria 4: Из истории юридического образования в Эстонии в XV II-X IX вв. (Tartu Ülikooli Toim ertised. 868.). Тарту, 1989. C. 97. 9 EAA. 402-4-7. L 394. 10 EAA. 402-4-7. L 417. Senises kirjanduses käibib Mütheli professuurivahetuse kuu­ päevana 14. m ai 1802 (П. Я р в е л а й д . Комплектация преподавательского состава юридического факультета Тартуского университета в первые десятилетия XIX в. С. 97, viitega L. Leesm endi artiklile, kuid viim ases pole üldse juttu Mütheli professuurivahetusest; vrdl: Leo Leesm en t. Esim esest õigusteaduse professorist 1802. a. taasavatu d Tartu Ülikoolis. // N õukogude Õ igus. 1978. 6. Lk 435. Järvelaiu viidatud venekeelne variant Leesm endi artiklist on eestikeelse tõlge). 14. mail 1802 toim us küll ak adeem ilise nõukogu istung, kus muu seas kanti ette ka kuratoorium i 8. maiga dateeritud kiri nõukogule, et Müthelil on lubatud professuuri vahetada (vt: väljavõtet nõukogu istungiprotokollist EAA. 402-3-1190. L 2). Mütheli isikutoi­ mikus leiduvas teenistuslehes pole m uide sõnagi toim unud p rofessuurivahetusest (EA A . 402-3-1190. L 63p). 11 EAA. 402-9-1. L 2. 12 Carl Friedrich M eyer (1757-1817) oli Tartus saksa ja room a algu p ära k rim inaal- ja tsiviilõiguse p rofessor surm ani. M arju Luts 78 M üthel k olleegin a M ütheli puhul on ikka rõhu­ tatud tema tihedat lävim ist F. G. P arrotiga.13 28. m ail 1812 M üthelile peetud leinakõnes ülistas Parrot lahkunu teeneid ülikooli algusaastate organisee­ rim istöös: Siin kontsentreerusid kõik tema ko gutud teadm ised ja teoreetilised väärtuslikud koge­ m used, et teha temast [...] tekkiva asutise üks alustalasid. Tema tahte p u htus ja hoole soojus olid võrdsed tema teadmiste hulgaga. põhjalikkuse ja Kes jõuaks lugeda üles kogu tema tööde hulga m eie h ü v a n ­ guks, selle akadeemia rajamiseks ja hoidm iseks? [...] M a m eenutan joonis 1. Johann M üthel (T Ü R K H O . Fo tänulikult eelkõige seda, mis ma 3 6 2 3 :8 a ). ise talle võlgnen. Oma sõbrakäega juhatas ta m ind asjaajamistes ja juhtis m inu sam m e siinsete seaduste mulle tundm atul teel.'4 Võib uskuda, et juriidilised nõuanded kulusid ülikooli tulihingelisele juhile m arjaks ära ning enam -vähem ühevanuste meeste (Müthel oli vaid neli aastat Parrotist vanem) vahel valitses ilm selt tõesti sõbralik suhe. Samas ei ole põhjust arvata, et iseenesest küll Tartu professorite seltskondliku kooskäim ise ringi E phesinische K irch e 15 liikm ete hulka arvatud M üthel16 oleks olnud eriti seltskondlik. Ehkki Parrot rõhutas M ütheli sõbralikkust, piiras temagi selle eelkõige perekonnaga: Temas [Müthelis] oli sügav tu nd m us sõpruseks. Seda kogesid tema vähesed läheda­ sed sõbrad. Kuid ta ei otsinud võim alust selle välja näitam iseks, eriti mitte seltskondlikus ringis, millega ta n a gun ii vaid väga harva liitus. Tema vaim oli selleks liiga tõsimeelne, mis oli talle üldse iseloomulik. Ta otsis oma sõpru kitsast perekonnaringist ja tegelikult õigusega, sest sealt võib neid ikka leida.'1 П. Я р в е л ай д . Комплектация преподавательского состава юридического факультета Тартуского университета в первые десятилетия XIX в. С. 97; vt ka: Friedrich Bieneman n. Der D orpater Professor G eorg Friedrich P arro t und K aiser Alexander I. Reval, 1902. S. 81. 14 G eorg Fri ed rich Parrot. Trauerrede auf Johann Ludew ig M üthel, ru ssisch ­ kaiserlichen Collegienrath, Professor des Livländischen P ro v in zialrech ts und der practischen R echtsgelehrsam keit an der Kaiserlichen U niversität zu D orpat, gehalten am 1802. Dorpat, s.a. S. 12 f. * Tartu ülikooli ajalugu. II kd. 1798-1918. Koost. К. Siilivask. Tallinn, 1982. Lk 41. Vi dl. Johann W ilh elm Krause. Das erste Jah rzeh n t der ehem aligen U niversität Dorpat. // Baltische M onatsschrift. Bd. 53. Riga, 1902. S. 362 f. 17 G. F. Parrot. Trauerrede auf Johann Ludew ig Müthel. S. 5. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 79 M ütheli perek o n n a rin g Tartus oli aga kaunis suur, sest siin elasid pal­ jud tema enda ja ka naisepoolsed sugulased.18 Ka M ütheli lähedaseks sõbraks nim etatud filosoofiaprofessor B. G. Jäsche oli 1808. aastast selle suguvõsaga seotu d .19 M üthel ei saanud ülikooli professorina siiski üksnes oma pere kes­ kel viibida, vaid pidi suhtlem a ka kolleegidega. Nagu öeldud, oli tema esim ene teaduskonnakaaslane Carl Friedrich Meyer, kellega koos tuli seista silmitsi teaduskonna ülesehitam isega seotud raskustega. Johann W ilhelm Krause väitel oli M eyer M üth eli salajane vastane. Erinevalt en­ dassetõm bunud M üthelist oli M eyer avatud ja seltskondliku loomuga, mis ometi ei tähendanud eriti sõbralikku läbikäim ist kolleegidega teaduskonnast või ülikoolist üldse.20 Olgu isiklike sõprus- või vaenusuhetega kuidas oli. Minu käsutuses ei ole allikaid, mis Krause väidet toetaksid või üm ber lükkaksid. A sjaajam iste ning töösuhete puhul tundub siiski, et õigusteaduskonna esim este professorite vahel valitses sõbralik koostööõhkkond. Olgu siinkohal näitena toodud kasvõi ülikooli uue põhikirja välja­ töötamine. M üthel valiti 1802. aasta 29. detsem bril vastava komisjoni liikm eks.21 Kui hiljem nõukogus esitasid teiste teaduskondade profes­ sorid vastuväiteid M ütheli plaanile õigusteaduskonna struktuuri osas, siis kaitses M eyer M ütheli koostatud struktuuri tunduvalt tulisem alt kui M üthel ise.22 Ka toetas M eyer väga ning koguni käendas M ütheli laenutaotlust. Vastuolude tõttu oma senise üürileandjaga soovis M üthel 1805. aastal saada laenu ülikooli pensionifondist, et soetada omale maja.23 Pensionifond oma esialgse kapitaliga (10 000 rbl) pidi 1803. aas­ ta põhikirja §288 järgi andm agi selle aastase summa laenudena välja, et kasvatada fondi kapitali laenuintressidest.24 Enne M üthelit olid profes­ soritest seda võim alust kasutanud juba Carl Friedrich Meyer, Friedrich Eberhard Ram bach ja W ilhelm Friedrich Hezel, sam uti ülikooliga m itte­ seotud isikud.25 Võib-olla seisis Meyeri toetusvalm iduse taga tõepoolest ka asjaolu, et ta ise oli juba pensionifondilt laenu saanud. Ometi viitab vastastikusele sõprusele ja ühistundele seegi asjaolu, et pärast M ütheli 18 Lähem alt: Jo h a n n W ilh e lm Krause. Das erste Jahrzehnt der ehem aligen Universität D orpat. // Baltische M onatsschrift. Bd. 54. Riga, 1902. S. 81. 19 J. W. Krause. Das erste Jahrzehnt der ehem aligen U niversität Dorpat. Bd. 53. S. 384. 20 J. W. K rause. Das erste Jah rzeh n t der ehem aligen Universität Dorpat. Bd. 54. S. 92. 21 Ülikooli 1803. aasta põhikirjast ja selle väljatöötam isest vt ka: Tartu ülikooli aja­ lugu. 1Г. Lk 42 jj. 22 Lähem alt ja viidetega: M arju Luts. Keiserlik Landesuniversität L äänem ereprovintsidele. Tartu ülikooli õigusteaduskonna stru ktuu r 19. sajandi alguses. // Ajalooline Ajakiri. 1998. 3 (102). Lk 43 jj. 23 Mütheli laenutaotlus on üksikasjalikult dokum enteeritud tema isiklikus toim i­ kus (EA A . 402-3-1190. L 8 -2 0 ). 24 Statuten der K aiserlichen U niversität zu Dorpat. 25 Ü levaade pensionifondi olukorrast ja võim alustest 1805. aastal (EAA. 402-3-1190. L 16). 80 M arju Luts surma sai just M eyerist tema orvustunud laste eestkostja (seadusega ettenähtud teine eestkostja oli professor G. B. Jäsche).26 Tandemil M üthel-M eyer oli taasavatud ülikooli esim esel aasta­ küm nel õigusteaduskonnas kahtlem ata juhtpositsioon. K õigepealt olid nad kuni 1803. aasta lõpuni üldse vaid kahekesi ning olid kordam ööda dekaaniam etis. 1804. aasta esim esest sem estrist vaid 1805. aasta aprilli­ ni Eestim aa ja Soom e provintsiaalõiguste professuuri täitnud Christian Daniel R osenm üller valiti küll dekaaniks, kuid jõudis selles ametis olla vaid m õne kuu. Sam uti 1804. aastast teaduskonna liikm eskonda kuulunud Kuram aa provintsiaalõiguse professor Friedrich Kasimir K leinenberg27 oli vaid erakorraline ning ei saanudki teaduskonnas juhtivaid am etikohti täita. Alles 1805. aastal Eestim aa ja Soom e provint­ siaalõiguste professoriks valitud C hristian H einrich Gottlieb Köchy28 sai m eie kahele sõbrale selles mõttes konkurentsi või ka koorm useleevendust pakkuda. Köchy saabum isest 1805. aasta teisest sem estrist kuni M ütheli surm ani 1812. aastal jagunesid dekanaadisem estrid järgm iselt: nii M üthel kui Köchy viiel sem estril, M eyer neljal. Viim ane oli aga 1806.-08. aasta viie sem etri vältel ülikooli rektor. Õ igusteaduskonna professoritel tuli tihti ka ülikooli ap p ellatsiooni-ja revisjonikohtu eesis­ tuja am etit pidada. M üthel tegi seda oma küm ne teenistusaasta jooksul kaheksal sem estril ja lisaks veel üks kord (1805. aasta sügissem estril) ühe konkreetse asja arutam iseks esim ehe kohusetäitjana. M eyer ja Köchy jõudsid esim esel küm nendil selles am etis olla vaid vastavalt kahel ja kolm el sem estril. Arvatavasti oli M ütheli nii korduv valim ine ülikooli kõrgeim ale kohtunikupostile seotud nii tema praktilise kogem ustepagasi kui ka isikuom adustega. Juba enne ülikooli tulem ist oli M üthel väidetavasti kogu Liivim aal kuulus oma äraostm atuse ja põhim õttekindlusega. Parrot on seda kuulsust kirjeldanud järgm iselt: Tema tegevus ja põhjalik­ kus oma töös on Riias n in g kogu maal niisam a kuulsad kui tema äraostmatus. Tema vaim oli tegev, tema süda puhas, tema käed plekkideta. Selles ei saa kahel­ da, sest tema öötöö, tema väsimatu põhjalikkusetaotlus ja tema pistisevihkamine olid tihti ka selle ülbe pööbli pilkamisobjektid, kes ei s u u tn u d mõista sellist tegevust ja voorust.29 Ü likooli akadeem iline pere ilm selt oskas hinnata neid voorusi, kui valis M ütheli ikka ja jälle oma asjade üle kohtum õist­ jaks. Võimalik, et muu seas oli m äärav ka M üthelile üldiselt om istatav olem uslik isalikkus. Müthelil tuli vahel teaduskonnaski täita teatud m õttes kohtuniku või lepitava isa rolli. Näitena võib tuua õigusteaduskonnas 1811. aasta algul puhkenud loengutüli. Professor Köchy oli nim elt välja kuuluta­ 26 EAA. 402-3-1190. L 33 j. F ritd г ich K asim ir K leinenberg (1754—1813) oli K uram aa õiguse p rofessor kuni surm ani. 28 C hristian Heinrich Gottlieb Köchy (1769-1828) Eestim aa ja Soom e õigu se profes­ sor Tartus 1805-1817. 29 G. F. Parrot. Trauerrede auf Johann Ludew ig Müthel. S. 11 f. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 81 nud M eyeri professuuri ainete hulka kuuluvad loengud rooma õiguse pandektidest. Ehkki teiste professuuride ainete lugem ine oli teadus­ konnas üsna tavaline, tundis M eyer end sel korral puudutanuna. Ta oli nim elt ka ise pandektiloengud välja kuulutanud. Nii leidis ta, et Köchy oleks pidanud eelnevalt vähem alt küsima, ega M eyer ise ei kavatse sel sem estril sama ainet lugeda.30 Köchy vaidles om alt poolt vastu, et selline eraviisiline loa nõutam ine oleks vastuolus ülikooli põhikirjas ettenähtud akadeem ilise õpetam isvabadusega.31 M eyer siiski niisam a lihtsalt leppida ei kavatsenud ning esitas akadeem ilisele nõukogule taotluse, et see võtaks vastu otsuse niisuguste kollisioonide keelam i­ seks.32 Loom ulikult ei olnud küsim us ainult põhim õttes või konkurentsikartuses. Professorite loenguhonorarid sõltusid ka kuulajate hulgast. Kui kaks professorit lugesid samal sem estril ühte ainet, jagunesid üli­ õpilased nende vahel ja m õlem a honorar pidi paratam atult kujunem a väiksemaks kui tavaliselt. Sam as tuli professoril endal siiski kogu töö ära teha. Tekkinud pingelises olukorras pakkus M üthel dekaanina välja saalom onlikult vahepealse lahenduse. Ühelt poolt andis ta õiguse Köchyle, et põhikirja järgi on õpetam isvabadus tagatud ning lubatud lugeda ka teise professuuri aineid ilma vastava professori enda loata. Ainus piirang põhikirja §-st 88 seisnes selles, et sealjuures ei tohtinud kannatada lugeja enda professuuri kuuluvate ainete õpetam ine. Selle reegli vastu oli Köchy aga oma väljakuulutatud loengutega eksinud. Ta oligi vaid teiste professuuride ained välja kuulutanud, pakkum ata ainsatki loengut Eestim aa või Soom e provintsiaalõigustest. Nüüd tahtis dekaan M üthel, et vastav reegel oleks siiski täidetud. Köchy oli seepeale valmis taganem a um bes poolele maale oma esialgsest teadaandest lu­ geda 1) rooma õiguse pandekte ja 2) üldist krim inaalõigust. Ta kuulutas nüüd lisaks eelnim etatuile välja ka Eestimaa tsiviilõiguse loengu ning lubas vastavalt lugeda kas seda või üldist krim inaalõiguse kursust, ole­ nevalt kogunenud kuulajate hulgast. Igatahes ei m ingit järeleandm ist pandektiloengute küsim uses. Selles tegelikus tüliküsim uses jäi Köchy jonnakalt truuks oma esialgsele plaanile.33 Tähelepanuväärsel moel ei nõustunud M üthel aga mingil juhul Meyeri keelunõudm isega. Igaühele pidi jääm a õigus lugeda ka teiste professuuride aineid omal algatusel. Küll aga tuli M ütheli arvates plaanitavad loenguajad eelnevalt dekaanile teada anda, et see saaks kõrvaldada võim alikud ajalised kokkulangevused.34 Tähelepanu­ väärseks nim etan ma M ütheli seisukohta sellepärast, et ka tema enda loenguhonorari suurus oli sam asuguses ohus nagu M eyeri oma. N im elt 30 Õ igusteaduskonna istungiprotokoll 28.01.1811 (EA A . 402-9-2. L 58). 31 Sam as. L 58p. 32 Sam as. L 59p. 33 Sam as. L 60p. 34 EA A . 402-9-2. L 61. 82 M arju Luts oli tem agi kuulutanud välja üldise krim inaalõiguse loengud, m ida soo­ vis lugeda ka Köchy ning lõpptulem usena lugeski. Päris täpselt ei ole kahjuks võim alik kindlaks teha, kuidas jagunesid seepeale kuulajad. Andmed on üksnes Köchy kuulajate kohta. Pandektiloerigutes oli tal neid 20 ja krim inaalõiguses 16.35 M itte päris täpset, aga siiski kõnekat pilti pakuvad 1807. aasta teise sem estri lõpust kuni 1811. aasta esimese sem estri lõpuni ülikoolist lahkunud tudengitele väljaantud tunnistus­ te ärakirjad õigusteaduskonna protokolliraam atus. Selle ajaga nõutas teaduskonnalt tunnistust 41 tudengit, kellest 17 ei kuulanud oma stuu­ dium i vältel üldist saksa krim inaalõigust mitte kordagi. Seega jääb üle 24 tudengit. N eist 15 olid kuulanud Köchy loenguid, 8 M üthelit ja üks huviline koguni m õlem a loenguid sam as aines.56 N iisiis olid tegelikus konkurentsis hoopis M ütheli ja Köchy loengud. Protesteerinud Meyer nim elt luges 1811. aasta esim esel sem estril pandektide asem el rooma õiguse institutsioone.37 Igatahes tundub, et M ütheli pakutud lahendus toim is. Edaspidi kuulutasid Köchy ja M eyer oma pandektiloengud välja erinevatel se­ m estritel, mitte kordagi enam korraga. Kirjeldatud juhtum is leiab aga tõepoolest kinnitust M ütheli paljukiidetud erapooletus ning mõneti isa­ likult m õjuv lepitav ja rahustav tasakaalukus. Kui tem ast kuus aastat vanem kolleeg M eyer ilm utas lapsikuid solvum ism ärke ja kuus aastat noorem kolleeg Köchy lapsikut jonnakust, siis M üthel näib kõige selle keskel tõesti leebelt naeratava isana. Leppides m uuhulgas sellegagi, et laps tema võileivast poole endale haarab. M üthel ak ad eem ilise õp etajan a M ütheli isaliku hoolitsusega pidi seostum a ka teatav, võib-olla koguni pelutav rangus. M iks m uidu oleks Parrot oma leinakõnes m eenutanud tudengite algusaastate võõristust M ütheli suhtes: M itte alati ei olnud tema õpetlaslik teene nii tu nn ustatud , kui oleks pidanud. M eie akadeemia algaegadel ei olnud õppiv noorus [veel] valmis võtma vastu tema mehelikku, põhjalikku, kriitilist ettekannet. A lles vähehaaval saabus kü psus n in g õpiti suurepärast õpetajat mõistma, austama ja arm astam a - 3 8 J. W. K rause läks oma hinnangus M üthelile tunduvalt kaugem ale: Tema m uid u pehm et südant ja tundem aailm a teravdas m in gi askeetlik hape. Ta haistis igal pool kõige hullem at sorti kehnust. M õ nele võis tunduda, na gu oleks temas kehastu­ nu d Torquemada v õ i ... ' Kellele vihjas Krause oma kolm e punktiga, seda 35 EAA . 402-4-45. L 296. EAA . 402-9-1. L 72p, 73p, 77, 79p, 86, 86p, 89p, 91p; 402-9-2. L 2, 8, 8p, 9 ,1 0 ,1 1 ,1 2 13, 15, 15p, 16, 17, 20p, 24, 24p, 25p, 29, 40, 40p, 41, 42, 45, 54p, 64p, 68p, 69p, 71p 74p ’ 3' EAA . 402-4-45. L 312р. У' y< Y' G. F. P arro t. Trauerrede auf Johann Ludew ig M üthel. S. 15. J J. VV. K rau se. Das erste Jahrzehnt der ehem aligen U niversität D orpat. Bd. 54. S. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 83 saab üksnes oletada. Juba võrdlus kurikuulsa suurinkvisiitori Thom as de Torquem adaga iseenesest tundub päris teravana. Igatahes jääb nii Parrot ettevaatlikust kui Krause ülepritsivast väljendusest m ulje, et üli­ õpilased vähem alt alguses pigem pelgasid kui austasid ja arm astasid oma akadeem ilist õpetajat. Ometi oli tal neile aastail 1802-12 välja pakkuda terve hulk erinevaid loengukursusi. Andrei Nevzorov nim etas oma M ütheli-biograafias 14 kursust.40 Samu aineid viitega Nevzorovi nim ekirjale loetleb ka Peeter Järvelaid.41 Sealjuures on erinevate ainetena nim etatud viit loengukur­ sust Liivimaa õigusajaloost, mis osaliselt olid küll pühendatud erineva­ tele ajaperioodidele. Loengukavade alusel M ütheli väljakuulutatud ai­ neid kokku arvestades saab aga tulem useks koguni 17 erinevat kursust alates 1802. aasta teisest sem estrist. N evzorovi-Järvelaiu nim ekirjast on täiesti välja jäänud sellised loengud nagu: - korraline tsiviilprotsess (1802 II42); - rooma õiguse ajalugu (1802 II, 1810 II); - poliitikateooriad (1803 II); - üldine saksa krim inaalõigus (1803 11,1804 I ja 11,1805 1,1806 I ja II43,1807 1,1810 11,1811 I); - positiivne saksa tsiviilõigus (1803 II; 1804 I ja II); - kohtuliku praktika alused või praktiline õiguseõpetus (1803 I ja II; 1805 II; 1806 I); - kantseleistiil ja -tserem oonia (1803 II; 1808 I välja kuulutatud, kuid jäi ära44; 1808 II; 18121); - saksa krim inaalprotsess (1805 I); - kanoonilise õiguse ajalugu (1812 I); - saksa õiguse ajalugu (1812 I). Eriti palju loetud saksa krim inaalõigusega konkureerivad seni käibi­ nud nim ekirjast eelkõige Liivimaa õigusajalugu (1806 II; 1807 I; 1809 II; 1810 I; 1811 I ja II), mille M üthel ühendas vahel ka üldise õigusajalooga (1805 I ja II; 1809 II). Liivimaa provintsiaalõiguse professorina luges M üthel m uidugi ka vastavaid positiivõiguslikke aineid: - rüütli- ja m aaõigus koos selle ajalooga (1802 II; 1803 II); - krim inaalõigus rüütli- ja m aaõiguses (1805 II); - Liivimaa krim inaal- ja tsiviilõiguse alused (1803 I; 1807 II); - Liivim aa õiguse pandektid (1808 I ja II; 1809 I ja II); - Liivimaa krim inaalõigus (1810 I ja II); 40 А. Н е в зо р о в . Мютель, Йоган Лудвиг. C. 545. 41 П. Я р в е л а й д . Комплектация преподавательского состава юридического факультета Тартуского университета в первые десятилетия XIX в. С. 98. 4“ Rooma num ber aastaarv u järel tähistab vastavalt kas esim est või teist sem estrit. 43 Polnud küll loengukataloogis välja kuulutatud, kuid tegelikult toim us (EA A . 402-4-45. L 76p). 44 Sam as. L 95p. - solitaar- ehk isikuõigus Liivim aa tsiviilõiguses (1811 I välja kuu lu ta­ tud, kuid jäi ära; 1811 II). Küm ne aasta kohta on see ikkagi kaunis kirju ainetepalett. Sam as kõrval luges kolleeg M eyer vaid rooma õiguse institutsioone ja pandekte, va­ hel ka nn kaasaegse rooma õiguse süsteem i loenguid. Kuigi krim inaal­ õigus kuulus M eyeri professuuri nom inaati, luges ta seda vaid ühel korral (1802 II) ja edaspidi jäi krim inaalõiguse õpetam ine enam asti M ütheli hooleks. Nagu eelpool nägim e, tuli tal sealjuures arvestada konkurentsiga Köchylt. Om eti ei olnud M ütheli aktiivsus ka üldise sak­ sa krim inaalõiguse lugem isel tingitud 1802. aasta professuurivahetuse tingim usest, nagu väidab A. Nevzorov.45 Kuratoorium i nõusolek vahe­ tuseks oli tõepoolest seotud klausliga, ja nim elt: M iithelile peab jääma ko­ hu stus jätkata juba väljakuulutatud loengutega ku n i u u e sem estri a lgu sen i.46 Selleks esim eseks sem estriks olid aga kogu ülikoolis kuulutatud välja pigem sissejuhatava või propedeutilise sisuga loengud. M üthelil olid need vastavalt õigusajaloo alused ja sissejuhatus õiguse teooriasse, m il­ lest ta kum bagi hiljem enam sel kujul välja ei kuulutanud. Niisiis tuleb M eyeri professuuri ainete lugem ist seostada ikkagi M ütheli enda huvide ja võim etega. Peale selle tuleb silm as pidada, et M üthel lähtus juba tema õpinguaegadel ülikoolides levinud m eetodist kohaliku õiguse õpetam isel. Erinevalt varasem atest aegadest, kui üli­ koolis õpetati juristidele üksnes rooma õigust, tõi nn usus m od ernu s kaa­ sa ka kohalike õiguste loengud. Ometi kanti neid ette room aõigusliku süsteemi järgi või räägiti kohalikest eripäradest lisana room aõigusliku tüve juurde.47 Läänem ereprovintsides kehtis aga subsidiaarõigusena nn üldine saksa õigus, mis tegelikult koosnes nii room a-, germ aanikui kanoonilisest õigusest pärit materjalist. Nii on üpris loom ulik, et Liivimaa provintsiaalõiguse professor luges päris palju ka neid üldõiguslikke aineid. Hiljem ja uute teaduslike m eetodite valguses sai sel­ line lähenem ine küll ka kriitika osaliseks. 1822. aastal nim etas tollane õigusteaduskonna juhtfiguur C. C. D abelow 48 senist provintsiaalõiguse õpetam ist Tartus täiesti ebateaduslikuks ning osutas siin juba kirjeldatud õpetam ism eetodile: Õpetati hoopis lahjat, algusest peale ühekülgset prov int­ siaalõiguse ajalugu n in g provintsiaalõiguse dogm aatiline osa lisati pandekti-, krim inaalõiguse- ja protsessiloengutele. Ja kui m idagi kuulu tatigi välja eriliselt provintsiaalõiguslikuna, siis ei olnud ka see põhimõtteliselt m idagi m u u d kui provintsiaalõigusega ääristatud pandektiõigus.49 45 А. Н ев зо р о в . Мютель, Йоган Лудвиг. C. 546 46 EAA. 402-4-7. L 394. Selle m eetodi olem usest ning 19. sajandi vastureaktsioon ist lähem alt ja edasijuhatavate viidetega. M arju Luts. Juhuslik ja isam aaline: F. G. v. Bunge p rovin tsiaalõigusteadus. Tartu, 2000. Lk 65 jj. 4X Christoph C hristian Dabelow (1768-1830) oli T artus room a ja saksa algu p äraga eraõiguse professor 1819-30. 4<' C h risto p h C h ristia n D abelow . Ueber die Ju risten-Fakultät zu D orpat. / E G Bröcker (Hrsg.). Jahrbuch für Rechtsgelehrte in Russland. Bd. 1. Riga, 1822. S. 288 f. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 85 Vaevalt võib aga tudengite eelm ainitud võõristuse põhjuseks pidada seda, et neile õpetati kaasaegse saksa õigusteaduse silm is juba mitm es mõttes vananenud ja kõrvalejäetaval meetodil. Pole vist põhjust arvata, et 19. sajandi alguse Tartu juuratudeng luges innukalt uuem at õigusteaduslikku kirjandust ning nõudis selle pinnalt ka oma ülikooli õppe­ jõududelt m odernsem at üm berkäim ist m aterjaliga. Neid pidi M ütheli loengute puhul eem ale pelutam a siiski mingi muu põhjus. Võib-olla oli see äärm useni arendatud süstem aatika, mida küll M üthel ise nim etas tingim atult rangeks logism iks.50 Nagu öeldud, lähtus M üthel oma õpetam ism eetodis ilm selt eesku­ just, millega ta oli kokku puutunud õpinguaastail H alles ja Göttingenis. Sel ajal valitses veel nn m õistuseõiguslik suundum us, mis püüdis ka õiguslikku m aterjali esitada de more geom etrico .51 Kui aastatel 1817-22 oli kõne all M ütheli loengukonspektide võim alik avaldam ine, väitis hilisem õigusteaduskonna professor Erdm ann Gustav Bröcker52, et M ütheli m uidu tunnustusväärse teadusliku saavutuse puhul tuleb ikkagi kahetseda kaht viga. Esim ene tulenes Bröckeri m eelest m a­ terjali liigsest ulatusest, mis paratam atult tingis pinnapealsust ning vigu. Teine on aga tõepoolest suguluses nn geom eetrilise meetodiga. Nimelt m ärkis Bröcker, et M ütheli tööde kasutam ist segab ülepingu­ tatud alapunktistam ine ja alapunktide alapunktistam ine.53 M ütheli käsikirjade kasutam ine on selles mõttes tõepoolest kaunis keeruline. Pikapeale kipub järg ikkagi kaduma. Nii tuleb kogu aeg tähele panna, millise alapunkti alapunkti alapunktis parasjagu asutakse. Sam as ei puudu M ütheli järjekindlal ja rangel süstem aatikal oma võlu. Ometi võib arvata, et niisugust teksti suulises esituses jälgida oli vägagi raske ning tudengid ei tarvitsenud professori ranget logism i just nauditavaks pidada. M üthel tead lasen a M ütheli ühe olulise uurim isvaldkonna m oodustanud Liivim aa kohalik õigus oli varem teaduslikult läbi töötamata. See on ka asjaolu, mida ikka ja jälle rõhutatakse, et M üthel pidi oma uurim is- ja õpetam isesem e 50 Tegelikult küll tihti, kuid nii äärm uslike ja kum ulatiivselt kokkuseatud pred ik aa­ tidega 1805. ja 1806. aastal peetud krim inaalõiguseloengute konspektis (TÜR KHO. 8-21. L 108p). 51 D em onstreerivast m eetodist õigusteaduses: W o lfg an g D rech sler. Einführung. / W. D rechsler (Hrsg.). Johann Ulrich von Cram er. O puscula I. H ildesheim , Zürich, NewYork, 1996. S. XXII ff; lühendatud variant eesti keeles: W olfgan g D rech sler. Johann U lrich von C ram er ja dem onstreeriv m eetod õigusteaduses. // Juridica. 1996. 8. Lk 400 jj. 52 E rdm ann Gustav Bröcker (1784-1854) oli aastal 1825 Tartus provintsiaalõiguse erakorraline, 1 831-50 rahvusvahelise õiguse ja riigiõiguse korraline professor. " [E rd m an n G ustav B rö ck er]. M üthel's rechtsw issen sch aftlich er N achlass. / E. G. Bröcker (Hrsg.). Jahrbuch für R echtsgelehrte in Russland. Bd. 1. Riga, 1822. S. 231. M arju Luts 86 ?З Т Л л<п% ^П^ИЙ^Т^Й-' J I /|--^ ^ <с ä 'Z Z Z Z fa ** W I t c W / у r •f* гр . )ТУ £ f, ../„ ,, . :■. Г1/ õ u /t£< ;-*~>ёилtt £uy£ Ьлц. ^ Ä fc * < y 7 . Ш 4 М ( (м я к ^ 'ч ^ ; Gk£f)br , .. ^ '-'л _ ' ? с-д-се*ш u- v ;V г й Ф " ‘* Jo o n is 2. Lehekülg J. L. M ütheli loengukonspektist (System des livländischen Provinzial­ recht. II. Vorlesungen an der U niversität Dorpat. M it E rg ä n z u n gen und V erb esseru ngen. [1 8 0 3 ]. T Ü R K H O . 8-7). n.ö toorainena kokku kandm a ja üleüldse m ingisse korda seadm a.54 Sam as pidi üm berringi siiski valitsem a kindel ootus, et kohalik ü li­ kool oma kohalike õiguste professoritega hakkab avaldam a ka vastava 54 Nt: E. Traem er. M üthel, Johann Ludwig. S. 104. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 87 valdkonna uurim usi. Nii väitis Gustav Johann von Buddenbrock, et õi­ gusta tu lt vaadati selle sajandi alguses rajatud keiserliku ülikooli poole Tartus, milles sisseseatud spetsiaalsete õppetoolide tõttu Venemaa, Liivimaa, Eestimaa ja Kuram aa õiguste jaoks pidi tärkama lootus, et tulevad ka vastavad süstem aa­ tilised käsitlused.55 Sam as tuli tal tõdeda, et neile ootustele vastasid lõpp­ tulem usena siiski vaid M ütheli tööd, mis paraku olid olem as üksnes käsikirjalistena. Ka oma üldhinnangus õigusteaduskonna varasem ale tegevusele ülim alt kriitiline D abelow tõstis esile just M ütheli teadusliku taseme kõrgust. Tema hinnangust ei puudunud siiski ka suur annus irooniat: Tartu õigusteaduskonna krooniks jääb alati M ü th el, kuivõrd on juttu rangest õigustundest, truu st kohusetäitm isest ja püsivast hoolsusest. See võiks kehtida ka tema kui õpetlase kohta, kui tal oleks oln ud parem teaduslik haridus ja saatus oleks teda varustanud helgem a peaga.56 M ütheli käsikirjaliste loen­ gukonspektide kohta arvas Dabelow samas, et vähem alt provintsiaal­ õiguse osas on need väga väärtuslikud. M ütheli teaduslik pärand on tänini jäänud suurelt jaolt käsikirja. M ütheli eluajal ei jõudnud avalikkuseni ükski kirjutis tema sugugi m it­ te viljatust sulest. Kaasaegsete hinnangutest võib järeldada, et M ütheli teaduslik tagasihoidlikkus tulenes eelkõige tema äärm useni ulatunud enesekriitikast ja täiuslikkusetaotlusest. Tartu Ülikooli Raam atukogu käsikirjade osakonnas säilitatav käsi­ kirjaline pärand57 on m ahult kaunis aukartustäratav. Selle 31-st ühikust on 29 M ütheli enda loengukonspektid, kõik ligi 300 lehe ehk ca 600 le­ heküljega. Kaks aastat pärast M ütheli surma, 1814. aastal avaldas Karl M orgenstern lootust, et tema [Mütheli] kaheldamatult väga teenekaist kir­ janduslikest töödest edaspidi keegi asjatundjaist k a su ta m isk õ lblik u osa trüki­ tuna teatavaks teeks, sest sellele tugevale jõulisele m ehele ei olnud m ääratud pikemat elu .58. Peatselt leiduski selleks tööks sobiv asjatundja. Juba aasta hiljem võis M orgenstern teatada, et M ütheli käsikirjad on trükiväljaan­ de ettevalm istam iseks antud iile G. J. Buddenbrockile, kes arm astusest kohaliku õiguse teadusliku käsitluse vastu lubas need välja anda nii s u rn u d isa laste hü va ngu ks kui Liivimaa õiguse uu rim ise edandam iseks.59 1817. aastal andis Buddenbrock avalikult teada, et on oma ettevalm is­ tustöödega jõudnud trükivalm is järku. Buddenbrock kavatses M ütheli pärandist välja anda vaid selle osa, mis puudutas kohalikku õigust ja selle ajalugu: - [G u stav Jo h an n B u d d en b ro ck ]. A nkündigung. [Riga, 1817]. S. 2. 56 C. C. D abelow . Ueber die Juristen-Fakultät zu Dorpat. S. 299. 57 Ülikool ostis M ütheli käsikirjad tema pärijatelt 1820. aastal. [K arl M o rg e n ste rn ], Chronik der K aiserlichen U niversität zu D orpat vorn Jahre 1812. / K. M orgenstern (Hrsg.). D örptische Beyträge für Freunde der Philosophie, Litteratur und Kunst. Bd. 1, Jg. 1813. D orpat und Leipzig, 1813. S. 218. y> [K arl M o rg e n ste rn ]. M üthels litterarischer N achlaß. / K. M orgenstern (Hrsg.). D örptische Beyträge für Freunde der Philosophie, Litteratur und Kunst. Bd. 2, Jg. 1814. D orpat und Leipzig, 1815. S. 282. 88 M arju Luts 1) Liivim aa õigusajalugu kolm es köites. Sellele tahtis Buddenbrock li­ sada ka sissejuhatuse õigusajaloo ülesannetest ja m e e to d ite s t, mille M üthel ise oli ühendanud üldise õiguse ajalooga. 2) Liivim aa krim inaalõigus kahes köites. 3) Liivim aa isikuõigus ühes köites. 4) Liivim aa abieluõigus ühes köites. 5) Liivim aa rüütli- ja m aaõiguse süsteem ühes köites.60 Seega plaanis ta avaldada kokku kaheksa köidet M ütheli uurimusi. Probleem oli aga selles, kust leida väljaandm iseks vajalik raha. Mütheli pärijaid ei tahtnud Buddenbrocki rahaliselt koorm ata. Vastupidi, neile pidid osaks saama hoopis raam atute m üügitulud. Buddenbrocki avalik pöördum ine oligi m õeldud selleks, et leida väljaandele eeltellijad ja koguda vajalik sum m a niisugusel moel. Trükkim ist sai tema arvestuse järgi alustada üksnes juhul, kui tellijaid koguneb vähem alt 150. Ilmselt ei leidunud Liivim aal siiski nii suurt hulka õigusteaduse toetajaid, tundjaid ja armastajaid , 6 1 sest M ütheli käsikirjad jäid sel korral kõik avaldam ata. M ütheli teaduslikest vaadetest võib aga aimu saada ka käsikirjade vahendusel. Kahjuks ei ole neid siiani kuigi põhjalikult analüüsitud. Nii saab ka siinkohal esitada vaid esm ased tulem used, mis vajaksid kind­ lasti veel edasiarendam ist ja süvendam ist. Om eti aitavad needki senist pilti natuke korrigeerida. Kõigepealt tuletam e m eelde D abelow i väidet, et provintsiaalõiguse õpetam isel kanti ette ühekülgset õigusajalugu. D abelow pidas niisugu­ se väljendiga silm as seda, et loeti üksnes nn välist õigusajalugu. Juba 18. sajani lõpus hakati saksa õigusteaduses nim elt eristam a õiguse välist ja sisem ist ajalugu. Välise õigusajaloo all peeti silm as eelkõige õiguse allikate ajalugu. Sisem ine õigusajalugu pidi aga uurim a konk­ reetsete õigusinstituutide ja nende om avaheliste suhete ajalugu. Just viim ane oli eriti oluline 19. sajandil saksa õigusteaduse nägu jõuliselt kujundanud õigusteaduse ajaloolise koolkonna program m is.62 Seda koolkonda ei saa aga silm as pidada P. Järvelaid, kui ta räägib esim esest Tartu juristide teaduskoolkonnast - õigusajaloo koolkonnast, kuhu ku ulu sid ]. L. M ü th el, [...].63 M üthelit ei saa nim elt kuidagi pidada saksa õigusteaduse ajaloolise koolkonna ideede poolehoidjaks. M üthel väljendas küll veendum ust, et tulevasele juristile on sissejuhatuseks stuudium isse hädavajalik just välise õigusajaloo ehk õiguse allikate ajaloo kursus. K aasaegse õigus­ teaduse katsed siduda ühte käsitlusse nii väline kui sisem ine õigusajalugu lükkas ta aga otsustavalt tagasi. Veel enam a kriitika osaks sai 60 [G. J. Bu dd enb rock i. A nkündigung. S. 7. 61 Sam as. Lk 9. 6‘ Lahem alt ajaloolise koolkonna m õistest õigusteaduses ja selle koolkonna p rog­ ram m ist: M . Luts. Juhuslik ja isam aaline. Lk 28 jj, 48 jj. P eeter Jä rv e la id . 360 aastat Tartu ülikooli õigusteaduskonda II // Eesti Turist 1992. 2. Lk 158. J A jalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 89 tema poolt ajaloolises koolkonnas viljeldav suundum us kuulutada just sisem ine õigusajalugu õigusteaduse kui niisuguse jaoks hädavajalikuks ja süstem atiseerim isel m öödapääsm atuks. M ütheli õigusajalooliste vaadete teaduslikule sugulusele 18. sajandi Göttingeni pragm aatilise ajalooteaduse koolkonnaga viitab seegi, kuidas ta rõhutas just prag­ m aatilise käsitlusviisi tähtsust.64 M ütheli õigusteaduslikud vaated kuulusid ajaloolise koolkonna eelsesse perioodi ka selles mõttes, et ta oli täiesti valmis tunnustam a m õistuseõiguse koolkonna juriidilist loom uõigust ja selle subsidiaarset kehtivust positiivse õiguse kõrval.65 O m eti võib just selles punktis täheldada ka M ütheli teaduslike vaadete m uutum ist tema kümne professoriaasta vältel. See avaldus eelkõige M ütheli krim inaalõiguslike seisukohtade ja veendum uste üm berkujunem ises. M üthel luges aasta­ tel 1802-07 üldist saksa krim inaalõigust G öttingeni ülikooli professori G. J. F. M eisteri õpiku66 järgi. Valiku võis tingida asjaolu, et M üthel oli selle õpikuga tuttav juba oma õpingute ajast Göttingenis. Veel 1805. aasta loengute kirjapaneku ajal oli M üthel ilm selt veendunud oma valiku õigsuses või vähem alt ei pidanud seda küsitavaks. Arva­ tavasti 1806. aasta loenguteks tehtud täiendused konspektis näitavad aga juba m uutusi. Hiljem lisatud lehel püüab ta põhjendada, miks ta ei valinud ühtegi kolmest kuulsast uuem ast filosoofilisest õpikust Feuerbachilt, G rolm annilt või Kleinilt. M eisteri õpiku eelistena tõi M üthel välja neli põhjust. Esiteks järgivat see kenasti tasakaalukat keskteed olukorras, kus uuem ad autorid tuleb liigitada terroristideks [P. J. A. Feuerbach] või äärmuslikeks hum anistideks [E. F. Klein], K. L. Grolm ann ei kuulunud küll kumbagi nim etatud suunda, kuid esindas om akorda äärm uslikku preventsionism i, mille eest tahtis M üthel oma kuulajaid hoopis eraldi hoiatada. M eisteri õpiku eelisena tõi M üthel välja käsitletud materjali rikkalikkuse ning ülejäänud ladinakeelseist õpikuist oli selle 1802. aasta väljaanne lihtsalt uusim. Viim ane põhjus, mis pidi andma eelise vali­ tud õpikule, seisnes selle lisas, milles M ütheli väitel on lisana trükitud vanim ja parim väljaanne Karl V 1532. aasta kaelakohtuseadustikust C onstitutio crim inalis Carolina.67 Om eti on selge, et M üthelis süvenes ajapikku veendum us Feuerbachi uue krim inaalõigusõpetuse paikapidavusest. Kui ta pärast kol­ m eaastast vaheaega kuulutas 1810. aasta teisel sem estril taas välja sak­ sa krim inaalõiguse loengud, võttis ta aluseks Feuerbachi juba tõeliselt 64 J. L. M ü th el. Vorlesungen über die röm ische, canonische, d eu tsch eu , liefländische Rechtsgeschichte (TÜR KHO. 8-1. L 15b jj). 65 Lähem alt: M . Luts. Keiserlik Landesuniversität Läänem ereprovintsidele. Lk 50. 66 G eorg Jak o b F rie d rich M eister. Principia iuris crim inalis G erm aniae com m unis. G öttingen, 1802. 67 J. L. M ü th el. Vorlesungen über M eisters jun. K rim inalrecht, lstes Sem ester 1805 iter lstes Sem ester 1806 (TÜR KHO. 8-21. L 2. Praegu TÜ raam atuk ogu s leiduvas Meisteri õpikus igatahes ei ole lisa, m is sisaldaks Carolinat). 90 M arju Luts kuulsaks saanud õpiku.68 E. G. Bröcker on seda m uutust kirjeldanud nõnda: Ü lem inek krim inaalõiguse puhtpraktiliselt süsteem ilt puhtfilosoofilisele nõudis kogu loengukonspekti täielikku üm bertöötam ist. K uid juba va­ rem , aastatel 1 8 0 5 ja 1 8 0 6 kaldus M ü th el oma ettekandes u u e õigusfilosoofia poole.69 Selle uue õigusfilosoofia tuum a m oodustas tees, et kedagi ei tohi karistada teo eest, mida pole eelnevalt seaduses karistatavana kirjeldatud ja selgesti m ääratletud ka võim alik karistus ( n u llu m crim en nulla poena sine lege). See põhim õte on tänini jäänud õigusriiklikult m õistetud karistusõiguse tuum aks. Küll aga võis see tekitada mõnin­ gaid raskusi 19. sajandi alguse Läänem ereprovintside seadusandlikus situatsioonis. N äiteks Feuerbach töötas oma uuel kodum aal Baieris ise välja m odernse krim inaalkoodeksi, m is kehtestati aastal 1813 ja mõjutas selle eeskujule toetuva Preisim aa krim inaalkoodeksi (1851) kaudu ka Saksa Keisririigi krim inaalkoodeksit (1871). M üthel pidi aga õpetama krim inaalõigust olukorras, kus peaaegu puudusid positiivsed ja uue­ ma aja selguse nõuetele vastavad karistusseadused. Selles mõttes oli Feuerbachi legalistliku õpetuse rakendam ine siinm ail kaunis keeruline. Ilm selt tundus M üthelilegi, et vanast loom uõiguslikust krim inaalõigusõpetusest võib ehk siiski veel midagi kõlblikku leida. Igatahes lubas ta 1810/11. aastal, et hakkab edaspidi saksa krim inaalõigust lugem a va­ heldum isi Feuerbachi ja M eisteri õpikute järgi.70 Sellelt pinnalt tundub, et Bröckeri kirjeldatud m uutus ei olnudki võib-olla nii kategooriline. Sam as annab M ütheli uuest kiindum usest kinnitust just see osa tema pärandist, mis on pühendatud Liivim aa kohalikule krim inaalõigusele. Sellest osast M ütheli loom ingust võim e me mingil m ääral osa saada ka trükisõna kaudu. N im elt andis tollal veel eradotsendina provintsiaalõigust õpetav Friedrich Georg von Bunge 1827. aastal välja M ütheli Liivimaa krim inaalõigusõpetuse käsiraamatu esim ese osa.71 P. Järvelaid on sellega seoses väitnud järgm ist: Asjaolu, et F. G. B u n g e valis oma oluli­ simaks objektiks tsiviilõiguse u u rim ise ja krim inaalõiguse osas publitseeris J. L. M üth eli käsikirja, räägib veelkord viim ase tööde kõrgest teaduslikust Paul Jo h an n A n selm Feuerbach. Lehrbuch des gem einen in D eutschland geltenden peinlichen Rechts. 4. Aufl. Giessen, 1808. Feuerbachi õpiku esimene väljaanne ilmus vaid seitse aastat varem , 1801. Autori eluajal jõudis ilm uda veel õpiku 11. vlja. (1831), C. J. A. M itterm aieri väljaandel veel kolm järgnevat välja­ annet. Feuerbachi krim inaalõiguslikest vaadetest ja nende olulisusest m odernse krim inaalõiguse kujunemisel vt nt: Jaan S o o tak . K rim inaalpoliitika. Tallinn, 1997. Lk 83 jj. K II E. G. Bröcker. M üthel's rechtsw issenschaftlicher N achlass. S. 230. J. L. M üthel. Vorlesung über Feuerbachs Lehrbuch des gem einen in D eutschland gültigen peinlichen Rechts. Zuerst gehalten in 2ten Sem ester 1810, iter ltes Sem ester 1811 (TUR KHO. 8-23. L. 2). F. G. Bunge (H rsg .). H andbuch der livländischen C rim in alrech tsleh re von Dr. (.sie '.) Johann Ludwig Müthel, weiland Kaiserl. R ussischem Collegienrath und P ro ­ fessor des livländischen Rechts und der practischen Rechtsgelehrsam keit auf der Kaiserl. U niversität zu Dorpat, nach dessem Tode herausgegeben und m it einigen A nm erkungen begleitet. 1. Abth. D orpat, 1827. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 91 tasem est.72 Niisiis: kui juba kuulus Bunge ise tegi sellise valiku, siis pidi M ütheli töö olem a seda väärt. Bunge oli M ütheli käsikirja avaldam ise ajal aga kõigest 25 aastat vana ja kuulsuse tulekuni oli veel tükk aega. Pealegi oli Bunge teatud mõttes sundolukorras. Ta oli nim elt 1826. aasta teiseks sem estriks kuulutanud välja loengud Läänem ereprovintside krim inaalõigusest. Eradotsendina tulnuks tal aga akadeem ilisele nõu­ kogule esitada kirjalik loengukonspekt, mida tal veel ei olnud. Sellest tuligi idee anda välja hoopis M ütheli käsikiri.73 Paraku on Bunge väljaandel mõned olulised puudused. Esiteks jäigi see poolikuks ning teist, Liivim aa krim inaalõiguse eriosa lõpuni sisaldavat köidet Bunge ei ilm utanud.74 Nagu ta m uide kordagi enam ei kuulutanud välja ka loenguid kohalikust krim inaalõigusest. Teiseks puudub väljaandja eessõna, mis ütleks kasvõi sedagi, m illisest käsi­ kirjast on ikkagi lähtutud.75 Rääkim ata sellest, et oleks poetatud sõnagi editeerim isprintsiipide kohta. Just need tunduvad aga Bunge väljaande puhul kum m alisevõitu. Trükitud käsiraam atust on nim elt enam asti välja jäetud M ütheli õigusdogm aatilised põhjendused, miks üks või tei­ ne lahendus peab olema just selline. M üthel on m ääratlenud kuriteoga tekitatud kahju hüvitam ise ja tsiviilõigusliku deliktiõiguse vahekorra,76 kuriteo kui delicta publica olem use nii kitsam as kui laiem as tähendu­ ses,77 kuriteo ja politseilise korrarikkum ise eristam ise tähtsuse78 jne. Kõik need krim inaalõigusteaduse ja praktikagi jaoks olulised m ääratlu­ sed ning piiritlem ised on Bunge käsiraam atust välja jätnud. M ütheli käsikirjas kasutatud esituskord algab igas punktis sellega, et kõigepealt esitatakse teaduslikud kaalutlused, mis enamasti lähtu­ vad Feuerbachi teooriast saksa üldise krim inaalõiguse kohta. Seejärel analüüsitakse asjassepuutuvaid allikakohti kohalikust õigusest ning näidatakse, et esitatud teoreetilisi väiteid toetavad ka kohalikud õigusallikad. Just neis kohtades võib näha, millise vaevaga pidi M üthel ikkagi kokku kandm a vähesed tükikesed kohalikest seadustest, et : П. Я р в е л а й д . Комплектация преподавательского состава юридического факультета Тартуского университета в первые десятилетия XIX в. С. 99. Л EÄA. 402-9-72. L 39 j, 46-47. 74 Bunge k äsiraam at lõpeb §-ga 65. Mütheli käsikiri Liivim aa k rim inaalõigusõpetusest hõlmab kokku kolm säilikut TÜR KHO nim elisest fondist nr 8: säilikud 7, 9, 10. N um ber 8 on nim elt ekslikult nende vahele seatud ja sisaldab Mütheli v ara­ sem aid loenguid kohalikust õigusest. Eelnim etatud kolmes kokkukuuluvas köites on Müthelil kokku 144 paragrahvi. Seega ei hõlma trükitud käsiraam at isegi mitte poolt M ütheli käsikirjast. Seda ka m ahulises mõttes. Bunge käsiraam atu ja Mütheli käsikirjade võrdlem isel tundub, et aluseks on võetud eelm ises viites kirjeldatud loengukonspekt Liivimaa provintsiaalõiguse süsteem. A lustatud 1807. aasta II sem estril. See käsikiri pidi olem a aluseks loengu­ tele, mida M üthel nim etas kõigepealt Liivimaa kriminaal- ja tsiviilõiguse alusteks ning hiljem Liivimaa õiguse pandektideks. 76 J. L. M ü th el. System des liefländischen Provinzial-Rechts. Vorgetragen den 2ten Septem ber 1807 (TÜR KHO. 8-7. L 5). J. L. M ü th el. System des liefländischen Provinzial-Rechts. Vorgetragen den 2ten Septem ber 1807. L Юр jj. 7X Sam as. L llp jj. 92 M arju Luts teostada feuerbachilikult legalistlikku krim inaalõigusõpetust. Peale üksikute rootsiaegsete seaduste sai ta peam iselt toetuda vaid Katariina II instruktsioonile, mis oli adresseeritud keisrinna poolt kokkukutsutud kodifitseerim iskom isjonile. Selles m õttes ei saa sedagi pidada päris eht­ saks positiivseks karistusseaduseks. M ütheli allikaanalüüsid on Bunge publikatsioonis taandunud vaid viideteks vastavatele kohtadele. O m eti ei olnud M ütheli kasutatud allikad ka 1827. aastaks veel avaldatud ja selles m õttes ei olnud nende kättesaadavus 20 aasta jooksul sugugi parem aks m uutunud. Käsikirjas hoolikalt esitatud sõnasõnalised väljavõtted allikaist võim aldavad au­ tori seisukohti ja tõlgendusi igatahes suurepäraselt kontrollida. Bunge käsiraam atul see eelis puudub. Võib-olla võttis Bunge väga tõsiselt Buddenbrocki väidet, et M ütheli käsikirjad tuleb nen d e loetam atuse ning siia-, sinna-, ette- ja tahapoole viitam ise tõttu korrastada ja läbi töötada, samuti suulise ettekande ülem äärasest taagast puhastada.79 Sedapuhku on aga koos pesuveega välja visatud ka laps.80 Sam as oli Bungel kahtlem ata õigus, kui ta väitis, et M ü th el on just selle osa Liivimaa õigusest, mis oli teatavasti tema lemmikobjekt, vähemalt m inu arvates läbi töötanud harvaesineva täpsuse, täielikkuse ja hoolikusega ,S1 Eelnim etatud põhjustel ei saa kahjuks sama väita Bunge avaldatud käsiraam atu kohta. Nii tuleb paradoksaalsel moel tõdeda, et tänapäe­ val vääriks ehk avaldam ist just see osa M ütheli käsikirjalisest pärandist, mis on juba korra avaldatud. M ütheli loengukonspekt on nim elt ainus teaduslikult läbitöötatud süstem aatiline käsitlus Liivim aa kohalikust krim inaalõigusest tervikuna. Selle teaduslik analüüs pakuks kindlasti ka huvitavat pilti sellest, kuivõrd ikkagi oli Feuerbachi legalistlik teoo­ ria rakendatav suurelt jaolt olem atute positiivsete karistusseaduste tingimustes. Tükkhaaval suutis M üthel Rootsi kuningate plakatitest ja ka üksikutest Vene seadustest leida tuge isegi teoreetiliselt põhistatud süsteem is esitatud eriosa kuriteokoosseisude m ääratlem iseks.82 Seni on olnud põhitähelepanu M ütheli saavutustel krim inaalõiguse vallas. Niisugune rõhuasetus on tegelikult tingitud M ütheli enda tea­ ’ [G. J. B u ddenbrocki. A nkündigung. S. 8. ' Vrdl kasvõi juba päris algust, kus on esitatud k rim inaalõigu se üldised alusprintsiibid. Kõik need on tuletatud põhim õttest nullum crim en ... Bunge on küll trükki­ nud ära põhimõtted ise, kuid loobunud nende p aikapidavuse põhjenduste avalda­ misest. K um m aline tundub ka see, et ta ei ole pidanud trü kiväärilisek s printsiipide osa lõpetavat ja krim inaalõiguse jaoks põhim õttelise tähtsusega väidet: N eed üldised printsiibid kriminaalõigusest üldse [...] kujutavad endist üldisi reegleid. M a võiksin veel lisada, et erandid neist on meile t ä ie s t i võõrad. See kehtib isegi üksikute seaduste puhul, rääkimata õigusem õistm isest (J. L. M üthel. System des liefländischen Provinzial- Rechts. \orgetragen den 2ten Septem ber 1807. L 21p). Bunge käsiraam tust me seda lausa m odernsele õigusriiklikule krim inaalõigusele osutavat kategoorilist nõud­ mist ei leia. !! ^ ^un§ e an den Dekan C. C. Dabelow. Dorpat, 25.05.1826 (EAA. 402-9-72. L 39p). - Vrdl viited: F. G. Bunge (FIrsg.). H andbuch der livländischen C rim in alrech tslehre S. 103 ff, kus algab krim inaalõiguse eriosa ehk üksikute k uritegude kirjeldused ja nende eest ettenähtud k aristuste m ääratlem ine. 93 A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) duslikust pärandist. Tema põhihuvi oligi suunatud krim inaalõigusele, ehkki ta luges natuke ka tsiviilõigust. Proportsioonidelt kuulub aga esikoht kindlasti krim inaalõigusele. Võib-olla sellepärast, et iikski teine Õigusteaduse haru pole nii tihedalt seotud inim suse h ü v a n gu ja hä vin guga kui krim inaalõigus.83 Igatahes näitab M ütheli keskendum ine krim inaal­ õigusele ka provintsiaalõiguslikes loengutes, et D abelow i väide provintsiaalõigusega ääristatud pandektiõigusest vajab vähem alt M ütheli puhul m õningast korrektuuri. Et tema tähelepanu oli koondunud eelkõige krim inaalõigusele, siis jäi keiser Iustinianuse korraldusel koondatud C orpus iuris civilise nn ehtne pandektiõigus M ütheli käsitlusest praktili­ selt välja. Pandektiõiguse lõviosa m oodustas nim elt hoopis tsiviilõigus. M üthel lähtus oma õpetuses küll tõesti m ittekohalikust õigusest, kuid see ei olnud siiski mingi sajanditevanune rooma õigus, vaid kaas­ aegne teaduslik kontseptsioon saksa üldisest krim inaalõigusest. Ka Mütheli napilt esindatud tsiviilõiguslikest käsitlustest ei ole võim alik leida kinnitust D abelow i väitele. Sellestki vallast on m eie käsutuses üks F. G. Bunge ja Carl Otto M adai välja antud uurim us M üthelilt, soolise eestkoste osa puudutav osa perekonnaõigusest.84 Igatahes ei leia selles mingit pandektiõigust, mida provintsiaalõigus vaid pitsina ääristaks. Müthel on süvenenud hoopis kohalikesse allikatesse, ehkki samas tundub m õneti küsitav tema kõhklem atus ka üldiste vene seaduste lülitam isel nende hulka.85 M ütheli teaduslike saavutustega on seotud ka üks natuke m õista­ tuslik lugu. Nii E. Traemer kui A. N evzorov väitsid, et M ütheli veidi enne surma valminud doktoridissertatsioon olevat teel H allesse kaotsi läinud.86 Sam as võib Parroti leinakõnest hoopis nii aru saada, et M üthel alles kavatses seda kirjutam a hakata: M eie su u rep ärane sõber oli ju st valmis selle tööga esm akordselt kirjanikuna üles astuma n in g taotlema doktorikraadi (mille ta tegelikult palju lihtsamate töödega oleks võinud juba am m u saada), kui su rm ta meilt ja õpetlasilmalt röövis.87 M üthel püüdis võim alikult täpselt m ääratleda, mil m ääral saab kuritegu selle toim epanijale om iss' ]. L. M ü th el. C rim in ale über M eisters principia juris crim inalis G erm aniae com m unis edit. 4ta G oettingae 1802. ltes Sem ester 1804 (TÜR KHO. 8-20. L 2); J. L. M üthel. V orlesung über M eisters jun. K rim inalrecht. Göttingen 1802. ltes Sem ester 1805, iter lte s Sem ester 1806 (TÜR KHO. 8-21. L lp). X4 Jo h an n L u d w ig M ü th el. Die G eschlech tsvorm u nd schaft nach Livländischem Recht. // F. G. Bunge, C. O. M adai (Hrsg.). Theoretisch-practische E rörterungen aus den in Liv-, Esth- und Curland geltenden Rechten. Bd. 1. D orpat und Leipzig, 1840. S. 185 ff. Väljaandjad lubasid küll edaspidigi avaldada tükke Mütheli teaduslikust pärandist, kuid see jäigi üksnes lubaduseks. Vene seaduste kehtivuse probleem ist näiteks Bunge õpetuses vt lähem alt: M. Luts. Juhuslik ja isam aaline. Lk 168 jj. 86 E. Traem er. Müthel, Johann Ludwig. S. 104; [G u stav Jo h an n B u d d en b rock ]. A nkündigung. 104; А. Н ев зо р о в . Мютель, Йоган Лудвиг. С. 546. Ilm selt toetu ­ vad m õlem ad juba 1831. aastal avaldatud väitele: Sam uti kahetsetakse, et läks kaotsi tema krim inaalõiguslik inauguratsioonitöö omistatavuse määrast. Ta oli saatnud selle H allesse doktorikraadi saamiseks (J. F. R eck e, C. E. N ap iersk y (H rsg .). A llgem eines S chriftsteller- und Kurland. S. 292 f. G elehrten-Lexikon der P rovinzen Livland, Ehstland und 94 M arju Luts tada (lad im putatio, sks к Z u rec h n u n g , Im putation, Im putabilität ).88 Parroti sõnul püüdis ta selles küsim uses jõuda matemaatilise t ä p s u s e n i Kas ka töö valm im iseni, ongi jäänud saladuseks. Kui Parroti sõnadest võib ise­ gi nii aru saada, et M üthel alles kavatses dissertatsiooni kirjutada, siis K. M orgensterni ülikoolikroonika lubab oletada, et töö oli juba valmis: Täiesti trükivalm is ei tu nd u [M ütheli käsikirjalisest pärandist] olevat miski peale krim inaalõigusliku u u rim u se om istatavuse määrast.90 M orgenstern selgitab sedagi, m iks tahtis M üthel doktorikraadi just m õnest teisest ülikoolist taotleda. Ta olevat oma vahel lausa piinlikult hoolsas kohusetruu­ duses pidanud sobim atuks taotleda doktorikraadi teaduskonnast, kuhu ta ise kuulub.91 Kui M ütheli käsikirjad jõudsid Buddenbrocki kätte, selgus aga, et nende seas ei olnud doktoritöö käsikirja. M orgenstern küsis ka Halle ülikoolist järele, et ehk oli see tõesti juba sinna ära saadetud. Sealt tuli eitav vastus. O m eti ei arvanud M orgenstern seepeale, et käsikiri läks teel kaotsi. O letati pigem , et see on kellegi kohaliku käes, kellele Müthel võis anda oma töö lugeda. M orgenstern pöördus kohaliku avalikkuse poole palvega, et käsikirja võim alik valdaja annaks selle välja Mütheli laste eestkostjaile. Ta lisas ka lubaduse, et avaldab väljailm unud käsi­ kirja kohe oma ajakirjas.92 M orgensterni üleskutse kohtas kas kurte kõrvu või ei olnudki käsikirja tõepoolest veel olem as. Igatahes ei anna ükski hilisem siinm ail ilm unud kirjutis põhjust kahtluseks, nagu oleks M ütheli uurim us olnud kellelgi siiski kasutada. Nii ei saagi kindlalt väi­ ta, kas M üthel jõudis oma luigelaulu valmis, enne kui ta suri, olles alles jõudnud õigusteadlase jaoks parim asse loom eikka. Isa surm Lõpetuseks peaks M ütheli puhul olem a õigustatud tulla siiski veel kord tagasi tema isarolli juurde. Parroti väitel oli M ütheli m eelistege­ vus nim elt lastekarjaga jalutam ine: Vist ainult oma lastega tundis ta end õnnelikult. Tema arm astatuim n a u d in g oli nend ega jalu ta m in e m õnel ilusal suveõhtul. N õnda, üm britsetuna iseenese, õe ja väim ehe lastest, pakkus see õnnelik oma patriarhaalses lihtsuses m eile kauneim at pilti tõelisest pereisast.93 Pilt tundub tõesti kena ning selle äkiline purunem ine pidi asjaosalisi raskelt tabama. ^ G. F. P arro t. Trauerrede auf Johann Ludew ig M üthel. S. 14. \ arauuasaegsest im putatsiooniteooriast ja sellele järgnenud om istam isteooriast kiim inaalõiguses lähem alt: ]aan S oo tak . Eetiline või n orm atiivn e etteheide? Süü m õistest krim inaalõiguses. // A kadeem ia. 1998. 2. Lk 300 ii s9 Samas. 90 [K. M o rg en stern ], Chronik der K aiserlichen U niversität zu D orpat vom lahre 1812. S. 218. F v u m JdlIlc 41 [K. M o rg en stern ]. Miithels lite ra risch e r N achlaß. S. 283 f. 92 Sam as. Lk 284. G. F. P arro t. Trauerrede auf Johann Ludew ig Müthel. S. 15 f. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 95 49-aastase M ütheli surm tuli ootam atuna nii tema lähedastele kui kolleegidele. M orgensterni väitel polnud ta eelneva küm ne Tartu-aasta jooksul kordagi haige olnud ning 1812. aasta mais jäid tema loengud esm akordselt ära haiguse tõttu.94 Haigus oli aga kiire, kestis vaid kuus päeva. Tollane Tartu ülikooli anatoom ia ja füsioloogia professor K. F. Burdach on seda oma m älestusraam atus nim etanud närvipalavikuks.95 Burdachi järgi oli see põhjustatud pingest, m ille oli toonud M ütheli ellu arm astatud abikaasa surm viim ase lapse sünnitusel. Et M üthel elas oma naise surma sügavalt läbi, väidavad ka kõigi teiste kaasaegsete tunnistused. Ta püstitas oma kadunud naisele kogu­ ni om apärase m älestusm ärgi, kui nii võib öelda. Vastsündinud valulapse ristimise eel pöördus ta M orgensterni poole palvega, et too aitaks oma rikkalikust filoloogilisest varasalvest leida lapsele nimi, mis m ulle iga päev teda ristinim ega kõnetades väljendaks seda, mida ta m ulle tähendab 96 Küllap oligi M orgensterni varasalvest pärit väikese M nem ona97 nimi. Parroti sõnul leidis M üthel selle sü ü tu olendi, unustam atu abikaasa ar­ mastuse viimase pandi hoidm isest ning tema kasvam ise jälgim isest siiski tröösti ja leevendust oma leinas.98 Võib-olla said M ütheli tervisele saatuslikuks sügavast leinast kan­ tud piirangud, mis ta endale seadis. Burdachi väitel olevat ta muu seas täiesti loobunud oma senistest sööm isharjum ustest ning toitunud veel üksnes taimedest. A rstiteaduskonna professorid ei pidanud niisugust dieeti võim eliseks tekitama sapi ja sellega koos naatrium i ülejääki n in g mädasest käärim isest tulenevat am moniaaki.99 Niisam uti ei nõustunud nad ravima M üthelit Parroti soovitatud äädikaga. Selle asem el olevat nad valinud hoopis ärritam ism eetodi,m mis siiski ei andnud soovitud tulemusi. Igatahes tekkis M ütheli surma (24. mail 1812) järel Parroti ja Burdachi vahel tõsine vaidlus äädikaravi õigustatuse ja tõhususe ü le.101 Paraku ei aidanud keiserliku ülikooli õigusteaduskonna esim est professorit ja suure pere isa tagasi ellu enam ükski meetod. Tema oli leidnud endale koha kirstus, millele olevat kirjutatud järgm ised sõnad: 94 [K. M o rg e n ste rn ]. C hronik der K aiserlichen U niversität zu D orpat vom Jahre 1812. S. 217. 95 Karl F rie d rich B u rd ach . Rückblick auf mein Leben. Selbstbiographie. Leipzig, 1848. S. 260; N ärvipalaviku (N erv en fieber ) all on tavaliselt silm as peetud tüüfust (vt: L em m in g R o o tsm äe. N akkushaigused su rm a põhjustena Eestis 1711-1859. Tallinn: Valgus, 1987. Lk 51). Toim. 96 J L. Müthel an K. M orgenstern. 12.09.(1811?] (TÜR KHO. 3-CCCXLII. Bd. 6. L 197). 97 EAA. 402-3-1190. L 63. 98 G. F. P arro t. T rauerrede auf Johann Ludew ig Müthel. S. 16. 99 Nii on Parroti diagnoosi andnud edasi Burdach. K. F. B u rd ach . Rückblick auf mein Leben. Selbstbiographie. S. 260. 100 Sam as tsitaadiga Parrotilt. Milles selline ravi võis seisneda, oskavad ehk meditsiiniloolased seletada. 101 Viiteid kohalikus ajakirjanduses ja üksikväljaannetes arendatud terava vastastik use poleem ika kohta vt. K . F. B u rd ach . Rückblick auf mein Leben. Selbstbiographie. S. 260 ff. 96 M arju Luts Õigusmeel, õigusteadus ja õigusfilosoofia, kohusearmastus ja kohusetunne, voorus ja usklikkus liitunult õpetlase, inimese ja kristlase karakteris.'02 Täna­ päeval võib vaid soovida, et osagi selle isasüm bolina kujutatud mehe õigusem eelest, töökusest ja kohusetundest leiaks tee tem a järeltulijate töödesse-tegem istesse nii õigusteaduskonnas kui Tartu ülikoolis üldse. Vt: [K . M o rg en stern ). C hronik der K aiserlichen U niversität zu D orpat vorn Jahre 1812. S. 219, viitega professor Jäschelt pärit andm etele. TAEVAST kui mõtlemise häälestuskaarest 1808. aasta veebruari Tartu üle Eduard Parhomenko Und so steht sie n u n da .... Ja siin ta nüüd ongi - see uus tarkusele, teadusele ja humaansusele pühendatud kasvatusasutus, rajatud ja avatud soodsaimate auspiitside all, mis ealeski seesugusele asutu­ sele osaks on saanud. Kirjanduse ja teaduste ajalugu õpetab meile, missugust head mõju on ülikoolide rajamine avaldanud teadusliku kultuuri õnnelikule edenemisele ning seeläbi üksikute inimeste ja tervete rahvaste haridusele.1 Nõnda tõdes Tartu ülikooli taasavam ise pidustuste kirjelduse lõpetu­ seks vastne Tartu ülikooli teoreetilise ja praktilise filosoofia professor Gottlob Benjam in Jäsche. Järgnenud pea 37 aasta vältel verm is ta siin­ kandis ning laiem altki filosoofilist m aastikku. Filosoofia ajaloos on ta tuntud om a õpetaja Im m anuel Kanti loogikaloengute käsiraam atu2 koostaja ja väljaandjana. Tähelepanu pälvib ka tema osalus om aaegse­ tes filosoofilistes väitlustes spinotsism i ja panteism i üle. * See kirjutis siin püüab tabada häälestust, m illest oli kantud Gottlob Benjam in Jäsche filosofeerim ine, eriti selle käändum ine 19. sajandi esi­ mese küm nendi lõpus - ajal, mil ta õpetas Tartu ülikoolis. A dum aks Jäsche filosofeerim ise häälestust, püüdkem näha tema pilku Tartu üle kõrguvasse taevasse, pilku, m ille ta koos Karl M orgensterniga tõstis oma koduaia lähedusest ühel 1808. aasta veeb­ ruarikuu kirkal hom m ikul, teisel päeval pärast oma kaasa surma: Jah muidugi, kõlasid me mõlema suu ja süda üheskoos, muidugi on loodus, nähtav taevas me kohal vaadeldav pildi ja sümbolina moraalsele maailmale, meelte- ja tähistaeva kohal nähtamatule teispoolsusele ja taevale, mis on vaimu- ja südamesilmaga tunnistatav 1 G ottlob B en jam in Jäsch e. G eschichte und Beschreibung der Feyerlichkeiten bey der G elegenheit der am 21. und 22. April 1802 geschehenen Eröffnung der neu angelegten K ayserlichen U niversität zu D orpat in Livland. D orpat: G edruckt bey M. G. G renzius, 1802. S. 89. 2 Im m an u el K an t. Logik. Ein H andbuch zu V orlesungen. Hsg. v. G. B. Jäsche. Königsberg: Bey Friedrich N icolovius, 1800. 98 FHnarri Parhomenko ning millele on vaimse, ideaalse inimese tahtmine ja igatsemine ja lootmine suunatud.3 See pilk avas taeva m õtlem ise häälestuskaarena. M eenub Im m anuel Kanti Praktilise m õistuse kriitika lõpetus, selles kirjel­ datud taevapilk: Kaks asja täidavad hinge [Gemüt] üha uue ja kasvava imestuse ja aukartusega, mida sagedamini ja püsivamalt selle üle järele mõel­ dakse: tähistaevas minu iile ja moraaliseadus m inu sees. Kumbagi ei tohi ma otsida hämaruses varjatuna või kaugel väljaspool oma nägemisringi ega paljalt oletada; ma näen neid enda ees ja ühendan nad vahetult teadvusega enese eksistentsist. Esimene algab sellest kohast, mille võtan sisse välises meelteilmas, ja avardab ühendu­ se, milles ma seisan, äraarvamatusse suurusse - maailmadega üle maailmade ja süsteemidega süsteemidest, peale selle veel nende perioodilise liikumise, selle alguse ja edasikestmise piiritutesse ae­ gadesse. Teine algab minu nähtamatust isest, minu isiksusest ning näitab mind maailmas, millel on tõeline lõpmatus, ent mis on tajutav vaid arule, ja millega ma end tunnetan (seeläbi aga ühtlasi ka kõigi nende nähtavate maailmadega) mitte paljalt juhuslikult nagu seal, vaid üleüldises ja paratamatus ühenduses. Esimene pilk arvututele maailmahulkadele hävitab ühtlasi mu tähtsuse loomse kreatuurina, kes peab planeedile (pelgalt punktile maailmaruumis) tagasi andma mateeria, millest ta oli tekkinud, pärast seda kui see on olnud mõnd lühikest aega varustatud (pole teada, kuidas) elujõuga. Teine [pilk] seevastu aga ülendab lõputult mu väärtust intelligentse isiksusena, milles moraaliseadus ilmutab mulle loomsusest ja isegi kogu meelteilmast sõltumatut elu vähemalt niipalju, kui saab seda järeldada selle seadusega minu olemasolu eesmärgipärasest määratlusest, mis pole piiratud sellesinase elu tingimuste ja piiridega, vaid ulatub lõpmatusse.4 Kanti taevakaeja pilk nagu avanuks juba taevakaare Jäsche ja M orgensterni pilgule. Ometi oli 1808. aasta veebruaris häälestuskaar Tartu üle kuidagi teine. * 1808. aastal kirjutas Jäsche oma päevikusse: N on om nis moriar. N icht ganz w erde ich sterben.- Hiljem valis ta need H oratiuse oodist E xegi Ja wohl, stimmten wir beide mit seinem M u n d un d H erzen zusam m en —wohl ist die Natur, d a sichtbare Him m el über uns anzusehen als ein Bild und Sym bol der m oralischen Welt, des unsichtbaren Jenseits un d über dem S innen- und Sternenh im m el, mit dem A u g e des Geistes und des H erzens zu erspähenden H im m els, w elchen das W ün schen un d Sehnen und Hoffen des geistigen, idealischen M en sch en gerichtet ist (G ottlob B en jam in Jäsch e. Liebe und Glaube. M orgen-G edanken. Käsikiri, TÜR. KHO. L 39p). ;i — 1 K a n t- Kritik der praktischen Vernunft. H am burg: Felix M einer Verlag, " G. B. Jäsch e. Liebe und Glaube. L 13p. 99 A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) m o n u m en tu m pärinevad sõnad6 motoks oma portreele.7 Surem atus oli talle sügavalt isiklik ning ühtlasi filosoofilis-religioosne küsim us. Kirjas O. von M irbachile kinnitas ta, et pani "eht filosoofilis-m oraalses reli­ gioosses m õttes täie veendum usega oma isikliku intelligentsi edasikest­ mise suhtes oma portree alla kirja järgm ised sõnad: non om nis m oriarY '* Karl M orgensterni arvates oli see moto ajendatud Jäsche "kaunis tähenduses tagasihoidlikust, ent ometi iseeneses kindlast enesetundest [Selbstgefüh l]."9 Ja kuigi N on om nis m orinr peaks algselt tähendam a eeskätt m aapeal­ set edasikestm ist oma töö, loomingu, õpetuse, sellele rajaneva kuulsuse läbi ning 18. sajandi lõpupoole m õtestati seda Kanti kõlbelis-praktilise kristluse vaim us10 - siis 1808. aasta veebruari Tartus apelleeris see taevale, m ille helgus ehk alles andis kindluse ja kinnituse: N on om nis moriar! * Pilk kõrgesse taevasse. Igatsus surematuse järele. * Gottlob Benjamin Jäsche sündis 15. (3.) juulil 1762. aasta! A lam -Sileesias Kuramaa hertsogi valdustesse kuuluvas linnas W artenbergis (praegu Sycõw Poolas) kirikuõpetaja ja kohaliku linnakooli juhataja perekon­ nas. Kodus sai Jäsche sügavalt religioosse kasvatuse.11 Aastatel 1777-83 6 Ain Kaalepi tõlkes: "[...] Ei kao täiesti ma, suurt osa võtta m ust ei saa m atu sepäev -jä rg la s te austuses värskeks jään, seni kuni näeb Kapitoolium pontifeksi, kes käib vaikiva neitsiga [...]" (Room a kirjanduse antoloogia. Tallinn: Eesti Raam at, 1971. Lk 333). 7 F. Schlateri joonistatud 1837. aastaga dateeritud portree. NG. B. Jäsch e. Jäsche ап О. von M irbach. / Johann Friedrich H erbart. Säm tliche Werke. Bd. 18. L angensalza: H erm ann Beyer & Söhne, 1912. S. 307. K arl M o rg e n ste rn . Dr. Gottlob Benjamin Jäsche. K athedervortrag. D orpat: H. Laakm ann; Leipzig: E. Kum m er, 1843. S. 40. 10 Vt ka: Jo h a n n G eb h ard E h ren reich M aass. Versuch über die Gefühle, besonders über die A ffecten. Bd. I—II. Halle, Leipzig": Ruffsche Verlagshandlung, 1811-1812. Jäsche on selle raam atu II osa eeslehele m ärkinud "S. 304. N .o.m .ec." M aass arendab nim etatud teoses om alaadset filosoofilist tunnetekäsitust (psühholoogiat) tugine­ des Kantile, eeskätt "O tsustusvõim e kriitikale". K äsitledes teose teises osas au tu n ­ net (E h rgefü hl ), illustreerib M aass 304. leheküljel su rem atu t järelkuulsust, selle ülevust (kui esteetilist ideed) H oratiuse sõnadega: "N on om nis m oriar, multaque pars mei vitabit libitinam ". See, et M aass seob au- ja kuulsusetunde "ideaalse endatunde" ja om aenda "täiuslikkuse" edendam isega, asetab ka tem a N on omnis moriar'i Kanti m oraalifilosoofia raam esse (O sutuse eest Maassile olen tänu võlgu Viiu Klementile, vt ka V. K lem en t. Tartu ülikooli esim ene filosoofiaprofessor Gottlob Benjamin Jäsche. / Tartu Ülikooli R aam atukogu aastaraam at 1998. Tartu: Tartu Ü li­ kooli R aam atu kogu, 1999. Lk 134). 11 Jäsche elu ja tegevu se kohta vt: K. M o rg en stern . Dr. Gottlob Benjamin Jäsche. K athed ervortrag; M atth ias W olfes. Jaesche, Gottlob Benjamin. / BiographischBibiliographisches K irchenlexikon. Bd. XVI. Verlag Traugott Bautz, 1999. [http: //w w w .bautz.de/bbkl/j/jaesche] 11.11.2002; V. K lem en t. Tartu ülikooli esimene filosoofiaprofessor Gottlob Benjamin Jäsche; Rein R u utsoo. Kanti filosoofia Tartu ülikoolis XIX sajandi esim esel poolel. // Tartu ülikooli ajaloo küsimusi VII. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1979. Lk 17-25. 100 Frliiard Parhomenko õppis ta Breslau güm naasium is, kus omal käel uuris C hristian Wolffi loo g ik at.12 Sellele varajasele huvile on tagasi viidud tema hilisem tege­ lem ine loogikaga. A astatel 1783-85 õppis ta H alle ülikoolis teoloogiat. Seal verm is teda Leibnizi ja Wolffi järgijate valgustuslik ratsionalism . Nii tärkas tal w olffiaanist filosoofiaprofessor J. A. Eberhardi loogi­ ka- ja m etafüüsikaloengute m õjul huvi filosoofia vastu. Halles õpe­ tatavat teoloogiat iseloom ustas m õõdukas ratsionalism . Ometi läks noor Jäsche teravalt vastuollu ortodoksse luterlusega. See avaldus nii konfliktis om aenda isaga, kelle m eelest olid poja vaated ülem äära li­ beraalsed, kui ka Sileesia kiriku ortodoksse juhtkonnaga. Selle viimase puhul sai konflikti vahetuks ajendiks Jäsche pikem artikkel: Katse u u ri­ da küsim ust: Kas puhtast naturalism ist võib saada ra hv areligioo n?n , mille ta avaldas 1789. aastal anonüüm selt. Jäsche m ääratles siin oma koha kahe filosoofilis-religioosse äärm use: ortodoksse luterliku teoloogia ja järjekindlalt lõpuni viidud ratsionaalse teoloogia ehk naturalism i suhtes. Sisuliselt oli tegem ist vastasseisuga religioosse ja teadusliku m aailm aseletuse vahel. Oma kirjutises arvas aga Jäsche, et on leidnud lahenduse - nim elt kesktee kahe nim etatud äärm use vahel. Ent selleks polnud enam Leibniz-W olffi filosoofiast kantud m õõdukas valgustuslik ratsionalism , vaid hoopis Kanti kriitiline filosoofia. Jäsche väljavaated saada am etisse kirikuõpetajana, m istarvis ta pärast ülikooliõpinguid hoolega valm istus, ahenesid igatahes. Järgnevalt suunduski Jäsche Königsbergi, kust tem ast sai Imm anuel Kanti järgija ja õpilane. Esim ene kord viibis ta K önigsbergis oktoobrist 1791 aprillini 1792 ning teine kord veebruarist 1799 juulini 1801. Oma esim esel Königsbergi perioodil külastas Jäsche Kanti m etafüüsika ja antropoloogia loenguid ning sõlm is filosoofiga ka isikliku tutvuse. Tänu Kanti soovituskirjale sai ta koduõpetaja koha Kuram aal, kuhu jäi kuni tagasipöördum iseni Königsbergi. Kuram aal tegi Jäsche algust Kanti filosoofia populariseerim isega. Ta avaldas teose Idee kõigi tea­ duste u u e süstemaatilise entsüklopeedia tarvis (1795),14 mis lähtub puhta m õistuse arhitektoonika käsitusest Puhta m õistuse kriitikas. Kahasse F. G. M aczew skiga koostas Jäsche ülevaatliku kokkuvõtte Kanti m oraa­ lifilosoofiast Õ iguse- ja kohusteõpetuse arusaadava kokkuvõtte katse (1796),15 mis on üks esim esi om asuguste seas. ^ C h ristian Wolff. Philosophia rationalis sive logica. Pars 1—3. Fran kfurt/Leip zig, [G. B. Jäsch e]. Versuch einer U ntersuchung der Frage: K ann reiner N atu ralism u s Volksreligion w erden? // Berlinisches Journal für Aufklärung. Bd. 2. Stück 3. M ärtz 1798; Bd. 3. Stück 1, April 1789. G. B. Jäsch e. Idee zu einer neuen system atischen E ncyclopädie aller V\ issenschaften. / / 1 hilosophisches Journal einer G esellschaft Teutscher G elehrten. Hrsg. von F. I. N ietham m er. Bd. I. H. 4. 1795. 15 G. B. Jäsch e, F. G. M aczew sk i. Versuch eines fasslichen G ru nd risses der R echts­ und Pflichtenlehre. Zum Unterricht der reifen und gebildeten Jugend in Schulen und bey der häuslichen Erziehung. Königsberg: Bey Friedrich N icolovius, 1796. A jalooline A jakiri. 2002. 1/2 (116/117) 101 Teise K önigsbergis viibim ise ajal sai Jäsche Kanti toetusel akadeem iliseks eradotsendiks. Ü likoolis hakkas ta pidam a loengukursusi Kanti Puhta m õistuse kriitika üle. Ta sai sage­ daseks külaliseks lõunasöökidel Kanti pool kodus. Jäsche osales filosoofilistes diskussioonides. Nii ründas ta nime D. K. varjus ägedalt nii Fichte isikut kui ka tolle tea­ dusõpetust ( W issenschaftslehre ) kalam buuritsevas kirjutises Ühe arktiklase hääl Fichtest ja tolle m enetlusest kantiaanide va stu16, ./) о-гг. а ?п л гл & W o r L < x r andes nii om a panuse Fichte ümber puhkenud ateism itülisJo o n is 1. Gottlob Benjam in Jäsche (T Ü R K H O . Fo 5 1 5b ). se (A theism u sstreit ). Kanti enda palvel tõrjus ta H erderi Kantikriitikat traktaadis Ü he fantaseeriva m õistuse uusim a em pirism i kolmest põhialusest: ru um ist, ajast ja jõ u s t.'1 Aastal 1800 andis Jäsche välja Kanti loogikaloengud kokkuvõtliku kom pendium ina (1800). Tema kui kantiaani jaoks oli see kahtlem ata oluline töö, ent silm as pidades filsoofilise publiku jahedat reaktsiooni, valm istas see talle m õnesuguse pettum u­ se. Arvatavasti just seetõttu loobus ta hiljem Kanti m etafüüsikaloengute väljaandm isest, kuigi Kant oli ka seda tem alt palunud.18 1802. aastal sai Jäschest taasavatud Tartu ülikooli teoreetilise ja praktilise filosoofia korraline professor. K ahtlem ata aitas Jäschet see­ juures asjaolu, et ta oli Kanti õpilane, ent vähetähtis polnud ka tõik, et Kuram aal veedetud aastail kujunesid tal head sidem ed baltisaksa aad­ likega, eeskätt M annteuffelite ja M irbachide perekondadega. G. A. von M annteuffel ja O. von M irbach kuulusid taasrajatava Tartu ülikooli ku­ raatorite kolleegium i. Jäsche oli olnud O. von M irbachi koduõpetaja. 16 [G. B. Jä sch e ]. Stim m e eines A rktikers über Fichte und sein Verfahren gegen die K antianer von D.K. [K önigsberg], 1799. 1 G. B. Jä sch e . U eber die drey G rundvesten des m odernsten Em pirism us einer p hantasierenden Vernunft, Raum , Zeit und Kraft. / M ancherley zu r G eschichte der m etacritischen Invasion. K önigsberg: Bey Friedrich Nicolovius, 1800. 18 Vt ka: W ern er S tark . Neue K ant-Logiken. Zu gedruckten und u ngedruckten Kollegheften nach K ants V orlesungen über Logik. / N eue Autographen und Doku­ m ente zu K ants Leben, Schriften und V orlesungen. K ant-Forschungen. H rsg. v. R einhard Brandt, W erner Stark. H am burg: Felix M einer Verlag, 1987. S. 123-164; E d u ard P arh om en k o . Gottlob Benjam in Jäsche Im m anuel Kanti loengute väljaand­ jana. // Studia Philosophica I (37). Tartu Ülikooli Toim etised. Vihik 962. Tartu: Tartu Ülikooli K irjastus, 1993. Lk 2 3 -4 0 . 102 F.rinard Parhom enko Tartu-perioodi jääb olulisim pööre Jäsche filosoofilistes tõekspi­ dam istes - nim elt ajavahem ikus 1808-13 teisenes tema kantiaanlus. N üüdsest püüdis Jäsche ühitada Kanti õpetust Friedrich Heinrich Jacobi usufilosoofiaga, st käsitada Kanti Jacobi seisukohalt. Sellesse aega langeb Jäsche ulatuslike panteism iskäsitluste algus. Panteismi kui spinotsism i ja ateismi ründam ine kujuneski järgnevalt tema üheks põhiliseks teem aks. Ta sekkus ägedalt vaidlusesse panteism iküsim use üle, mis puhkes väitlusest M endelssohni ja Jacobi v ah el19 ning kujunes 19. sajandi esim estel küm nenditel üheks ulatuslikum aks filosoofiliseks debatiks - vaidluseks Spinoza õpetuse (spinotsism i ja panteism i) kui radikaalse ja järjekindla ratsionalism i (mis viib ateism i) üle. Seesu­ guses kontekstis valm is Jäsche ulatuslik filosoofiliste õpetuste ajaloo kui panteism i ajaloo esitus kolm eköitelise teosena Panteism oma erine­ vate põhivorm ide j ä r g i ...20 (1826, 1828, 1838), kus ta jõud is ka Fichte ja Schellingi ning lõpuks Hegeli filosoofia kui spinotsistlike ja panteistlike süsteem ide arvustam iseni. Hegeli õpilane Karl Rosenkranz arvab oma Kanti filosoofia ajaloos, et Jäsche leiab panteism i "kõikjalt, kus ta ei leia eest deism i" ja seepärast olla ta panteism ikriitika "täis tahtm atut eba­ õiglust. "2I Tartu ülikooli professorina pidas Jäsche loenguid 1802. aasta april­ list kuni 1838. aasta detsem brini. Ta luges enam kui küm m et erinevat kursust: loogika, psühholoogia, m etafüüsika, loom uõigus, m oraali­ filosoofia, loom ulik teoloogia, filosoofia ajalugu, vanaaja filosoofia ajalugu, saksa uusim ate filosoofiliste süsteem ide ajalugu, filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, sissejuhatus filosoofia stuudium isse jne; pidas sem inare C icerost ja Senecast, filosoofilisi konversatsioone, praktilisi kolleegium e kirjutam ise ja vaidlem ise harjutam iseks. Õ ppejõuna oli Jäsche väga hoolas. Kuni 1826. aastani m ääras ta 3 -5 loengukursusele 12-16 tundi nädalas, 1808. aasta esim esel sem estril koguni 18 tundi. Lisaks viis ta peaaegu igal sem estril 1-3 tundi nädalas läbi praktikume ja sem inare. Taoline koorm us ületas tunduvalt õppejõule esitatavad nõudm ised. Ülikooli põhikirja järgi oli iga korraline ja erakorraline professor kohustatud pidama poole aasta jooksul kaks loengukursust 6 -8 tundi nädalas. Jäsche oli tegev ka Tartu ülikooli juhtim isel ning laiem alt Liivi- ja Eestimaa hariduselu korraldam isel. Ta oli korduvalt filosoofiatea­ duskonna dekaan ja akadeem ilise kohtu liige, üks kolm est aastatel 1 8 0 3 -2 0 - ülikooli juures tegutsenud ja güm naasium iõpetajaid ette­ F. H. Jacob i. Ü ber die Lehre des Spinoza, in Briefen an H errn M oses M endelssohn. 1785. 20 G. B. Jäsch e. Der Pantheism us nach seinen verschieden en H auptform en, seinem U rsprung und Fortgange, seinem speculativen und praktischen W erth und Gestalt. Bd. I-III. Berlin: Bei G. Reimer, 1826-1832. K arl R o sen k ran z. G eschichte des K ant'schen Akademie-Verlag, 1987. S. 245. Philosophie (1840). Berlin: 22 Pedagoogilis-filoloogilise sem in arina tegutses asu tu s edasi kuni 1856 aastani Toim. A jalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 103 valmistanud Ü ldise Õ petajate Instituudi direktorist. Ühtlasi oli ta fi­ losoofiaprofessoriks aastatel 1828-38 Tartu ülikooli juures tegutsenud Professorite Instituudis, mis valm istas ette õppejõude Vene im peerium i kõrgkoolide tarvis. Jäsche suri 6. septem bril (25. augustil) 1842. aastal. Nos te ordine, quo Deus permiserit, cuncti sequem ur [Meie kõik selle korra kohaselt, mida Jumal meile andnud, üheskoos järgneme], kõlas Tartu Jaani kalmistul Jäsche muldasängitamisel vanarooma matusevormel, milles Natura oli asendatud sõnaga Deus - respek­ tist lahkunu panteismivastaste religioossete ja filosoofiliste veendu­ muste ees.2’ * Pöördumisega Friedrich Heinrich Jacobi usufilosoofia poole m uutusid Jäsche senised filosoofilised arusaam ad. M uudatus väljendus eeskätt tema Kanti-käsituse teisenem ises. Ta ise koges seda dram aatilise ja sügava pöördena, kuigi uurijad kalduvad siin nägem a pelka aktsentide nihkumist, mis peam ises jäänud kantiaanluse piiresse. Nii või teisiti on tegemist m ärkim isväärse arenguga Jäsche vaadetes. Puhta m õistuse kriitika (1781) ühe esim ese olulisem a arvustajana mõjutas F. H. Jacobi kogu Kanti kriitilise filosoofia varajast retseptsioo­ ni. Jäsche suhtus Jacobi Kanti-kriitikasse esialgu küll eitavalt, hiljem aga hoiak muutus: ta jõudis arusaam isele, et Kanti ja Jacobi õpetustes on olulisi ühisjooni. N im elt leidis ta Jacobi spinotsism i- ja panteism ikriitikas lähte Kanti seisukohtade ühendam iseks Jacobi om adega - seega ka võim aluse oma filosoofiliste vaadete lähendam iseks Jacobi usufilo­ soofiale. Panteism i- ja spinotsism ikriitika tähendust aitab mõista ehk asja­ olu, et Spinoza õpetusest oli saanud üks Kanti filosoofia retseptsiooni saatvaid (vaidlus)kiisim usi. Jacobi oli see, kes oma 1785. aastal ilm u­ nud raam atus Ü ber die Lehre des Spinoza, in Briefen an H errn M oses M endelssohn (Spinoza õpetusest, kirjades härra M oses M endelssohnile) väljakäidud süüdistustega Lessingi aadressil, et too olla spinotsist, see aga tähendab ateist, reaktualiseeris Spinoza filosoofia kui teatud laa­ di m õtlem ise näite (nn Spinoza-renessanss) ning vallandas skandaali ( Sp ino zism u s-P antheism u s-Streit), mis samas omal kum m alisel moel käi­ vitas kauaoodatud diskussiooni Kanti filosoofia üle.24 Spinoza õpetuses ja selle väidetavates retsidiivides (spinotsism ) nägi Jacobi seesugust filosofeerim ise laadi, mis käsitab kõike olevat - ka jum alat - kausaalselt determ ineerituna - mis viivat aga vältim atult jum ala ja m aailm a erisu­ se (s.t jum ala transtsendentsuse) ja jum ala isiksuslikkuse kaotam iseni (panteism ) ning lõpuks ühtlasi ateismi. Sisuliselt käis vaidlus küsim use 23 K arl M o rg e n ste rn . Dr. Gottlob Benjamin Jäsche. S. 50, 58. 24 U rsula G old en b au m . Kants Stellungnahm e zum Spinozism usstreit 1786. / Im manuel Kant und die Berliner Aufklärung. H rsg. v. Dina Em undts. W iesbaden: Dr. Ludwig Reichert Verlag, 2000. S. 98. F.duard Parhomenko 104 üle, kas filosoofiline dem onstratsioon ehk tõestamine, kujul, nagu seda arvati paradigm aatiliselt Spinoza õpetuses esinevat, tähendab vältim a­ tult vabaduse ja seega igasuguse kõlbluse eitam ist ning seega lõpuks panteism i ja fatalism i.25 * Jäsche avanem ist Jacobi usufilosoofiale ning sellega kaasnenud spinotsism i ja panteism i ründam ist tuleks vaadelda laiem alt filosoofia ja teoloogia vahekorra taustalt 18. ja 19. sajandite vahetusel. See oli sügavalt m õjustatud Kanti õpetusest. D ogm aatilise m etafüüsika kriitikaga, kitsam alt spekulatiivsete jum alatõestuste vääram isega Puhta m õistuse kriitikas võttis Kant teo­ reetiliselt m õistuselt igasuguse õiguse tunnetada jum alat. Teoreetilises tunnetuses pidi jum ala-ideele jääm a pelgalt form aalne regulatiivne funktsioon. Küll aga pidas Kant võim alikuks praktilis-moraalset tead­ m ist jum ala kohta, st pidi olema võim alik seletada ja põhjendada jum ala olem asolu lähtuvalt m aailm as ilm nevast kõlbelisest korrast ja täiuslikkusest. Jum ala mõiste põhjendam ine sai seega olla vaid prak­ tiline, st moraaliteoloogia ehk eetikoteoloogia (Ethikotheologie ) ülesanne. "M oraaliteoloogia on veendum us kõrgeim a olendi olem asolust, mis [veendumus] põhineb kõlblu ssead u sel."26 Praktilise m õistuse kriitikas lahendab Kant "ju m ala" ja "surem atuse" dialektika, st praktilise m õistuse enese vastuolu seeläbi, et käsitab neid praktilise m õistuse postulaatidena. See näitab, et jum al ja surem atus ei lisandu eetikale pelgalt väliselt, vaid neil on otsustav tähendus prakti­ lise m õistuse seesm iste vastuolude ületam isel. Vastuolud aga tarvitse­ vad lahendam ist, kuna vastasel korral lakkab m õistus olem ast mõistus. Kant om istab jum alale ja surem atusele sam asuguse paratam atuse kui kõlblusseadusele.27 Praktilise m õistuse dialektikast sünnib vajadus kaasata eetika alustesse jum ala-idee. Ent kuna teoreetilisel filosoofial pole põhim õtte­ liselt õigust anda põhistust jum ala-ideele, siis jum ala-idee kaasam ine kõlblusseaduse põhistam isse lõpuks ähvardab tühistada kõlbluse sidu­ va jõu ja tähenduse. Kui siduda jum ala-idee eetikaga, eetika on Kantil jällegi iseenesest autarkne,28 aga siduda kuidagi lõdvem alt, siis hakkab selle all kannatam a jum ala-idee enese evidentsus. On osutatud, et Kan­ til viib jum ala-idee praktiline põhistam ine "d ialem m an i", kus aluspõhi Ingo K au tilis. Von "A ntinom ien der Ü b erzeu g u n g " und A porien des m odernen Theism us. / Religionsphilosophie und spekulative Theologie. Der Streit um die Göttlichen Dinge (1799-1812). H rsg. v. W alter Jaeschke. H am burg: Felix Meiner Verlag, 1994. S. 1. 20 Im m an u el K ant. Kritik der reinen Vernunft. H am b urg: Felix M einer Verlag 1990 S. 597 (B 660). 27 W alter Jaesch k e. Die Vernunft in der Religion. Studien zu r G ru nd legu ng der Religionsphilosophie Hegels. Stuttgart-Bad C annstatt: F ro m m an n-holzboog, 1986. 28 Kõige radikaalsem alt ja järjekindlam alt on eetika autonoom ia & autarkia Kantil läbi viidud "A lusepanekus kom m ete m etafüüsikale" (1785). A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 105 ise, millelt see põhistam ine lähtub, minetab oma siduva (st kõlbeliselt kohustava, seega ka põhistava) tähenduse.29 Puhta m õistuse kriitika ja Praktilise m õistuse kriitika seovad (kumbki omal moel) kõlblusseaduse kehtivuse jum ala olem asolu eeldusega. Kuna jum ala olemasolu pole aga võim alik kindlalt eeldada (teoreeti­ line m õistus ei saa seda anda!), siis võib see kõlblusseaduse kehtivuse sidumine jum ala olem asoluga lõpuks (tahtm atult) tähendada lahti­ ütlem ist kõlblusseadusest kui millestki seesugusest, mis jääb "tühjaks ajuviirastuseks 30 või "täiesti fantastiliseks ja väärak s."31 Tabanud ära ohu, mida kätkeb eneses kõlblusseaduse kehtivuse sidum ine jum ala olemasolu eeldusega, on Kant O tsustusvõim e kriitikas juba ettevaatli­ kum ning selgitab, et suutm atus veenduda jum ala olem asolus ei anna vähimatki õigust lahti öelda kõlblusseaduse siduvusest.32 Veendunud ateist on tegelikult aga ebajärjekindel, kui peab kinni m oraaliseadusest, sest siis peaksid kõlbelised nõudm ised paistma talle vastuolulisena. Seesugune järeldus saab olla vältim atu eelduse korral, et jum ala-idee on seesm iselt konstitutiivne praktilise m õistuse kooshoidm isel. Nii on kõlbeliste nõuete siduvus lõpuks siiski osutunud sõltuvaks teoreetili­ sest tunnetusest.33 See vastuolu, mis ilmneb nii teoloogia põhistam isel eetikaga kui ka teoloogilise lähte kaasam isel moraali alustesse, ei jäänud Kanti kaas­ aegseil sugugi m ärkam ata. Nii asuti otsima uusi võim alusi teoloogia põhistamiseks. See ei saanud aga sündida enam ei praktilisel ega ka mitte teoreetilisel teel - või kui, siis tulnuks kõigepealt revideerida Kan­ ti kriitikat spekulatiivse teoloogia aadressil. Sellesuunalised katsed jäid esialgu väheveenvaks. F. H. Jacobi eripäraks on aga, et tema usufilosoofia asetus hoopis­ ki väljapoole ülalnim etatud võimalusi - seega ühtlasi ka väljapoole filosoofiat selle rangem as tähenduses. Jacobi taotluseks oli asendada filosoofia m itteteadm ine jum alast mitte-filosoofilise teadmisega. Jum al ei saa olla diskursiivse tunnetuse objektiks. Kui Kant oli näidanud, et spekulatiivne m õtlem ine on loom uldasa võimetu m inem a kogem use piirist üle jum ala tunnetam iseni, kuna see sünnitab pelgalt "ajuviiras- 29 W. Jaesch k e. Die Vernunft in der Religion. S. 68. 30 "Die Sittlichkeit an sich selbst m acht ein System aus, aber nicht die Glückseligkeit, außer sofern sie der M oralität genau angem essen ausgetheilt ist. Dieses aber ist nur möglich in der intelligibelen Welt unter einem w eisen U rheber und Regierer. Einem solchen sam m t dem Leben in einer solchen Welt, die w ir als eine künftige ansehen müssen, sieht sich die Vernunft genöthigt anzun ehm en, oder die m oralischen G esetze als leere H irngespinste anzusehen, weil der nothw endige Erfolg derselben, den dieselbe Vernunft mit ihnen verknüpft, ohne jene V oraussetzung wegfallen m üßte"(I. K an t. Kritik der reinen Vernunft. S. 733, В 839). 31 "Ist also das höchste Gut nach praktischen Regeln unm öglich, so muß auch das m oralische G esetz, welches gebietet dasselbe zu befördern, phantastisch und auf leere eingebildete Zw ecke gestellt, m ithin an sich falsch sein" (I. K ant. Kritik der p raktischen Vernunft. S. 131). W. Ja esch k e. Die Vernunft in der Religion. S. 74-75. ъ Sam as.Lk 77. 106 Frhiard Parhom enko tu si", siis Jacobi seisukoht oli, et diskursiivne tunnetus alandab jumala vältim atult m illekski lõplikuks. Jacobi: "Jum al, keda saaks teada, poleks üldse mingi ju m al."34 * Jäsche kantiaanluse käändum ise vaagim iseks annab hea tausta Kan­ ti enda seisukohavõtt Jacobi ja M endelssohni spinotsism iväitluses. O tseseks ajendiks sai Jacobi püüe näidata, et tema, st Jacobi spinotsism ikriitika olla kooskõlas Kanti filosoofiaga/5 m ispeale Kant kostis artikliga Was heisst: Sich im D en ken orien tieren ? (Mida tähendab: end m õtlem ises orienteerida?) (1786). Puhta m õistuse kriitika teise väljaande eessõnas (1787) kirjutab Kant: "M a pidin seega teadm ise tühistam a, tegem aks ruum i u sule [~.]."36 Kant peab silm as tunnetuse ulatuse piiram ist m eelelise kogem usega, st teoree­ tilise tunnetuse pretensioonide ohjam ist ülem eelelise suhtes, säästmaks puhta m õistuse praktilist kasutust ja selle ideid nagu jum al, vabadus ja surem atus. O luline on aga seejuures rõhutada, et usk tähendab Kantil siin m õistuse usku, mitte aga Jacobi tu n d m u s u s k u / tu n d m u sk ristiu st. A rtiklis Was heisst: Sich im D enken orien tieren? kõneleb Kant otsesõnu puhtast m õistuseusust (der reine V ernu nftglaube), mis tuleneb mõistuse loom ukohasest ja paratam atust vajadusest eeldada ( voraussetzen) kõrge­ ma olendi olem asolu. Selle puhta m õistuseusu eristab K ant (teoreetili­ sest) teadm isest: jum ala olem asolu ei saa tõestada (dem o n strieren ). Puhas m õistuseusk peab eelnem a nii ilm utusele kui ka usu ajaloolisele tradit­ sioonile, olema pärim usele aluseks. M e vajam e puhast mõistuseusku, jum ala mõistet loom uldasa, orienteerum aks ülem eelelises valdkonnas ning rahuldam aks meie m õistuse vajadust seletada m aailm as kehtivat otstarbekust ja korrapära (st anda m õistust rahuldav' alus sellele), ent seejuures ei anna m õistuseusk ega jum alam õiste m eile m ingit teadmist ülem eelelise kohta. Jacobi ja M endelssohni vaidluses spinotsism i üle häiris Kanti kõige rohkem asjaolu, et see õõnestas "m õistuse õigust" kaasa rääkida as­ jus, mis kuuluvad ülem eelelisse valdkonda - jum al, hinge surematus - ning mille järele (praktiliste) ideedena tunneb m õistus loomuldasa vajadust. Kuna aga Jacobi (oma spinotsism i kui konsekventse ratsio­ nalism i kriitikaga) ei seadnud kahtluse alla m itte ainult nende asjade kohta käiva teadmise võim alikkuse, vaid lõpuks m õistuse usu üldse kui usu ja uskum ise aluse, siis avas ta Kanti arvates sellega tee igasugusele ebausule, koguni ateism ile. Kant ei saanud m itte kuidagi nõustuda Ja­ cobi ja M endelssohni väitlusest järelduvaga, et Spinoza filosoofia resp spinotsism on ainus võim alik m õistuseprintsiipidega kooskõlastuv, neile rajanev jum ala-käsitus - seega just Jacobile soodsa järeldusega, et Fried rich H ein rich Jacob i. Werke. Leipzig: Bev G erhard Fleischer, 1816 Bd III. S.7. U. G old enb aum . Kants Stellungnahm e zum Spinotzism usstreit S. 109-110. -6 "Ich m usste also das W issen aufheben, um zu m G lauben Platz zu bekom m en (В XX X) f 1" 107 Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) üldse igasugune m õistuseusk on kõlbmatu. Spinoza esindas Kanti sil­ mis küll vastuvõetam atut traditsioonilist ja dogm aatilist m etafüüsikat, mis oli otseselt vastuolus tema kriitilise filosoofiaga: Spinoza õpetus ei tundnud põhim õttelist eristust asja iseendas ja asja meile vahel, laien­ das aja ja ruum i kui m eelelise kaem use puhtad vorm id ja aru kategoo­ riad (kausaalsuse kategooria) ülem eelelisele, seega väitis teoreetilise teadm ise võim alikkust jum ala kohta - siis om etigi ei järeldunud Kantile sellest m õistusele rajaneva usu kui seesuguse võimatus. Jäsche puhul sai m ääravaks asjaolu, et Kanti käsitus usust kui mõis tuse usust teda m ingist hetkest enam ei veennud ning ta võttis om aks Jacobi tu n d m u s u s u (tu n d m u s k ris tiu se ), kuigi Kant oli sellest selgesõna­ liselt distantseerunud. * Isiklikuks taustaks Jäsche m õtlem ise käändum isel on abikaasa Sally surm 1808. aasta 7. veebruaril. Selle kaotuse ränkus kajastub tema pihtim uslikus m õttepäevikus A rm astus ja usk. H om m ikum õtteid. Päevi­ kus püüdis Jäsche m õtestada juhtunut. Lein üha süvenes ning kujunes raskeks hingeliseks ja ühtlasi filosoofiliseks kriisiks. Jäsche püüdis seda endale seletada kui vastuolu elu ja filosoofia vahel. Kanti filo­ soofia, vähem alt sellisel kujul nagu Jäsche seda seni oli m õistnud, ei võim aldanud tal abikaasa surm aga leppida ning sellega kaasnenud üleloom ulikku m õtestada. U m m ikust juhatas välja Jacobi usufilosoofia, millest inspireeritud "religioosne" ehk siis "m õistuse idealistlik seisu­ koht" aitas ületada elu ja filosoofia vastuolu. See seisukoht pidas silmas absoluutset ja igavest, suhestades kõik piiratu ja tingitu tingim atuga kui kõige lõpliku printsiibiga .” Seesugune lähe pidi nüüd ka filosoofiliselt lubama tunnistada imet, üleloom ulikku kogem ust vastukaaluks sellele, mida ta ise nim etab loodusteaduslikuks ja natuurfilosoofiliseks skepsiseks - arule ( Verstand ) ja selle printsiipidele rajanevale tunnetusviisile. Jäsche aktsepteerib Jacobi tõlgenduse, et mõistuse sisuks (silmas pidades justkui Kanti V ernu nft’i, selle olulises eristuses Verstand' ist) on suun atus ülem eelelisele. M õistuse, selle ideede funktsioon seega ei amm endu regulatiivse funktsiooniga (nagu Kantil), vaid ideid m õel­ dakse objektsena (s.o objekti omavana) - nad kajastavad ülem eelelist reaalsust tingim atu ja absoluutse olem isena, osutavad sellele, mis see­ sugusena saab aga olla antud vaid vahetult - ilm utuslikult. See on juba põhimõtteline kõrvalem inek Kanti käsitusest, kuigi väliselt jäädakse Kanti term inoloogiale ju isegi truuks. Samas Jäsche selgitused "m õistuse idealistliku seisukoha" osas haakuvad paiguti silm nähtavalt Jacobile eripärase kõnepruugiga, kus on keskne koht mõistetel nagu bedingt, mittelbar ja natürlich, mis Jacobi sõnutsi saavad aga mõtte alles oma korrelaatidelt unbedingt, unmittelbar, übernatürlich. Tuleb tähele panna neid korreleeruvaid sõnu, kui Jäsche inspireerituna Jacobist seab nüüd oma "m õistuse 37 G .B. Jä sch e . Liebe und Glaube. M orgen-G edanken. L 69p. F.Hnard Parhom enko 108 ^ /Q /r^ » / V O » , i* V/m С {ъ c7 'C ^ r c / ^ &У& A l (сУл^^иГт^<»т. . ^ c i/b u ^ ) ' 'b O t *~ y /' r ^ e & Г^ C ^ C C ^ JL ^ -&-c '7 z&~Y' ~ алс^ ~ ^ r'+ i*s- г У ^ 4^ ^ _ t Jo o n is 2. Filosoofiaprofessori Gottlob Benjam in Jäsche mõttepäevik "A rm astu s ja usk. H om m ikum õtteid" oli ajendatud tema kaasa Sally Strakeri surm ast 7. veebruaril 1808. M õttepäeviku käsikirja tiitellehele jä rgneb ühise hauakivi ("m e hauale püstitatagu püramiid arm astuse ja usu sümbolitega") pealiskirjade visand. Päevikus püüab Jäsche mõtestada ju h ­ tunut, vaigistada armastatud naise surm a läbi vallandunud hingelist ja ühtlasi filosoofilist kriisi, mida ta tõlgitseb kui vastuolu filosoofia ja elu, kaine m õistusepärasuse ja armastuse (tundm usliku arm astuse kui religioosse usu algupära) vahel. Sügavas hingehädas ei leidnud Jäsche Im m anuel K anti filosoofiast, kelle truu õpilane ta oli olnud, enam küllaldast tuge oma tungivale vajadusele uskuda surem atusse, vajadusele seletada oma kalli kaasa surm ajärgset " üleloom ulikku" ilmumist tõelisusena, mille kogem ise vahetut meelelist teravust ta päevi­ kus kirjeldab. Vastavalt oma uuele ja päästvale arusaam ale arm astuse ja usu ülemlikkusest kõrgema tarkusena palja m õ istu seta g u se ehk ilmatarkuse (filosoofia) suhtes m ärgib Jäsche hauakivi pealiskirjade kavandis iseenda kohta: "Varem alt ilmatarkuse õpetaja Keiserlikus Kõrges Koolis Tartus, n ü ü d Kõrgem a Tarkuse õpilane K õrgem as Koolis. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) idealistliku seisukoha", mis tähendab 109 lähtum ist teadukindlusest (Gew issheit), mis ei saa olla kausaalselt tingitud (ja on seega tingim atu), ühtlasi m õisteliselt seletatav ehk vahendatav (ja seega on vahendam atu) ja mis seetõttu on loodus eü le n e (übernatürlich) - aluseks kõige tingitu ja lõpliku m õistm isele. Kogu see oleva valdkond kokku, mida iseloom us­ tab ja konstitueerib vahendlikkus, m oodustab Jacobi sõnutsi looduse (N atur). Sellele aga eelneb, sellest ülemal on olem ine, mis on loom uldasa tingimatu (u n b ed in gt) ja vahendamatu/vahetu (unm ittelbar), mida peab teadma ette ja en n e igasugust loom ulik-looduslikult olevat. Seesugust olevat saab mõtelda vaid kui m idagi üleloom ulikku/looduseiilest - ja see teadmine saab olla vaid vahetu (unm ittelbar). Oluline on, et teadukindlus (Gewissheit) tingim atu olem asolust (st jum alast) ja teadm ine tingitust olemisest (sh om aenese olem asolu tingitusest) pole om avahel seotud nii, et nende teadm iste näol oleks tegem ist järeldustega, m illest annaks omakorda teha järeldus (millegi) ü/eloomuliku/\ o odu seiilese olem asolu kohta. Veendumuse, et range ja katkematu tuletusseos lõpliku/tingitu ja lõpmatu/tingimatu vahel on võimatu, seab Jacobi vastu Spinoza filosoofiale, õigem ini küll selle om apoolsele rekonstruktsioonile nn spinotsismina. Jacobi silmis on spinotsism õpetus kogu oleva tuletusseotusest/ tingitusest, mis on oma tuletuslikkuses range ja liingatu (m ore geom etrico). Selles tuletusseose tervikus on iga liili see, mis ta on, vaid suhtes teise lüliga, - seega vaid ratsionaalse relatsiooni läbi. Jacobi näeb siin ohtu jum alale - see kui tingim atu ja absoluutne osutub tingituks. Kui aga Spinoza õpetab jum alast, õpetab kui tingim atust, siis peab see teadmine jum alast olema saadud kuidagi teisiti kui (m õistelise) m õtle­ mise ja loogilise tuletuse teel. Enamgi: puhtratsionaalne ja deduktiivne meetod (mille Jacobi om istab Spinozale) teeb m õtlem isele juba ette võimatuks küündida selleni, mis jääb väljapoole ja ülem ale igasugusest tingimusest ja relatsioonist.38 See saab olla antud vaid vahetult - usus või religioosses tundm uses. Avanemine Jacobi usufilosoofiale andis Jäschele võim aluse kõnelda teispoolsusest, surem atusest ja jum alast kui reaalsusest ning selle tunnetatavusest usu läbi vahetu antuse tähenduses. Usu läbi adum ise võim a­ likkus pidi kindlalt näitam a, et ülem eeleline ja jum alik ei jää mõistuseideedena (Kant) pelgalt ajuviirastusteks (H irn gesp in ste), pelgalt inimtunnetusvõime paratam atuteks produktideks, vaid on tegelikkus. Usk ja tu n d m u s, et jum alik ja üleloom ulik on reaalsused, kujunesid Jäsche filosoofiliste veendum uste uueks lähtekohaks, mida ei saanud ega tohtinudki püüda ratsionaalselt põhjendada (dem onstreerida), s.o m õisteliselt vahendada. 38 M an fred F ran k . Ein fü hrun g in die früh rom antische Ä sthetik. Vorlesungen. Frankfurt am M ain: Suhrkam p, 1989. S. 242. 110 FHnard Parhomenko Laiem publik sai Jäsche filosoofiliste tõekspidam iste teisenem isest tea­ da kirjutises M õistleva aru filosoofia vastuolus aru ja m õistuse filosoofiaga (1813).39 Jäsche väidab siin, et Kant ja Jacobi on eri teid m ööda jõudnud m itm es olulises küsim uses lähedastele seisukohtadele; et “mõlemad seavad oma aru- ja m õistuse-filosoofiad vastu dogm aatilise dem onst­ ratiivse õpetussüsteem i kujul esinevale mõistleva aru filosoofiale."40 Väljendiga Philosophie des v ern ü n fteln d en Verstandes (m õistleva aru filo­ soofia), m ille Jäsche võttis otse Jacobilt,41 on m õistetud spinotsism i ning konkreetselt "h äbim ärgistatud " Schellingi filosoofiat. Jäsche arvates langevad Jacobi ja Kanti vaated kokku põhiliselt kol­ mes punktis: 1. Aru ei ole jum aliku tunnetusprintsiip; pigem töö ja teaduse enese huvides on, et tema sfääri ei toodaks sisse absoluutset ega jum alik­ ku. 2. Seevastu m õistus kui millegi tingim atu printsiip tunnistab jumalat ja eeldab, et jum al on nüüd m oraalse-praktilise usu printsiibina, Kanti õpetuse järgi, või siis intellektuaalse kaem use, vahetu ja algu­ pärase teadm ise objektina, mille printsiibiks on just m õistus, ideede sees ja ideede kaudu [...] Jacobi vaadete kohaselt. 3. Et iga m õistuse katse rajada sellele usu või vahetu ja algupärase teadm ise printsiibile teadust jum alikust pole mitte ainult asjatu, vaid teeb m õistuse mõistleva aru m änguks.42 Jäsche kirjutab Jacobi vaimus Kanti ebajärjekindlusest, vastuolust tolle õpetuses: "k ahetähend uslikku sest", "lõh est tema õpetuse vaim u ja kirjatähe vahel", "ü letam atu st antagonism ist tema kui inim ese põhiveendum uste ja tema kui filosoofiaõpetaja teaduslike printsiipide vah el."43 Selle argum endiga õigustab Jäsche Kanti filosoofia läbipõim im ist Jacobi sei­ sukohtadega. M illes siis seisneb Jacobi ja Jäsche m eelest Kanti kui filosoofi, kui teadlase põhiseisukoht? N im elt tulenevat Kanti õpetusest inim ese täie­ lik võimetus tunnetada midagi reaalselt olem asolevat: "see peab jääma igavesti problem aatiliseks, kas m õistuse objekt on olem as väljaspool ettekujutust ja sellest sõltum atult" , sest et Kanti süsteem is on "m õistus kui tunnetusvõim e suhestatud ainuüksi aruga ja [mõistus] saab meele­ lisest kogem usest väljapoole vaid luuletada" ning "aru ei kõlba looma tõest tunnetust, kuna kõik aru m õisted saavad oma kehtivuse ainuüksi G ottlob B en jam in Jäsch e. Die Philosophie des vernünftelnden V erstandes, im G egensätze gegen die Philosophie des V erstandes und der V ernunft. // D örptische Beyträge für Freunde der Philosophie, Literatur und Kunst. H erausgegeben von K. M orgenstern. Jhrg. 1813. Bd. I. H. 1. D orpat: J. C. Schiin m an n; Leipzig: P. G. Kum mer, 1813. 40 Sam as. Lk 8 41 F ried rich H ein rich Jacob i. Von G öttlichen Dingen und ihrer O ffenbarung. Leip­ zig: Bey G erhard Fleischer, 1811. S. 133. 42 G. B. Jäsch e. Die Philosophie des vernünftelnden Verstandes. S. 8 -9 . 43 Sam as. Lk 2 9 -3 0 . A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 111 kaem use kaudu, kaem us aga ei ütle reaalse kohta üldse mitte midagi, annab vaid ettekujutusi nähtu m ustest."44 Samas oli Jäsche nagu Jacobigi veendunud, et Kant ( inim esena ) oma sisim as peab võim atuks möönda nähtum usi ilma selleta, m is sealt nähtub; ilma selleta, mis selle "taga" reaalselt olem as on. Ses mõttes on Kantil nähtum uste "tag a" m eelelise ülem eeleline substraat ehk "loo d u ­ se intelligiibel substraat väljaspool meid ja m eie sees."45 Siit nüüd, varju­ des Kanti sõnade taha, tuletab Jacobi põhjenduse oma seisukohale: "et mõistus ei saaks üldse olemaski olla [...] kui kõrgem ad ideed, mis ta produtseerib, jum al, vabadus ja surem atus [...] oleksid vaid objektitud ajuviirastused, eksitavad pettepildid [...] ilma et nad kunagi kinnitust leiaksid."46 Jäsche tahab niisiis näidata, et Kanti jum ala-idee pole vaid pelgalt subjektiivne m õistuseprodukt, vaid objektiivne reaalsus, mida ei saa küll tunnetada, st m õistuse printsiipidest lähtuvalt tuletada või seleta­ da, ent mis om etigi on antud inim esele vahetult ja tõsikindlalt, st usu läbi. * 1808. aasta veebruarikuu üheksanda päeva hom m ikul, teisel päe­ val pärast oma kaasa surma astus Jäsche ühes tema poole tulnud M orgensterniga aeda: selge pilvitu taevas helgas talvise Tartu kohal. M eenutagem veelkord algul tsiteeritud sissekannet Jäsche päevikus: Welch ein schöner heiterer Tagl rief der heitere und den Freund zu erheitern gekommene Freund aus ... Milline ilus helge päev! hüüatas helgemeel­ ne ja oma sõpra helgusega trööstima tulnud sõber. Jah muidugi, kõlasid me mõlema suu ja süda üheskoos, muidugi on loodus, nähtav taevas me kohal vaadeldav pildi ja sümbolina moraalsele maailmale, meelte- ja tähistaeva kohal nähtamatule teispoolsusele ja taevale, mis on vaimu- ja südamesilmaga tunnistatav ning mil­ lele on vaimse, ideaalse inimese tahtmine ja igatsemine ja lootmine suunatud.47 Helgav hom m ikutaevas ja m oraalne m aailm - ühes hingetõm bes välja­ öelduna kordavad põhim õtteliselt Kanti Praktilise m õistuse kriitikas lau­ sutud seost tähistaeva ja m eisse kätketud m oraaliseaduse vahel. Pealegi nimetavad Jäsche ja M orgenstern veel tähistaevastki. Kant oli haaratud tähistaevast, Jäsche ja M orgenstern aga innustunud hom m iku taeva st - ent nii või teisiti on tegem ist nähtava, aistitava taevaga - loodusega, meelelisega. 44 F.H. Jacob i. Von G öttlichen D ingen und ihrer Offenbarung. S. 133. 45 Im m an u el K an t. Kritik der Urteilskraft. H am burg: Felix M einer Verlag, S. 204. 46 F.H . Jacob i. Von G öttlichen Dingen und ihrer O ffenbarung. S. 132. 4 G. B. Jäsch e. Liebe und Glaube. L 13p (K ursiiv autorilt). F.duard Parhom enko 112 "M illine ilus helge päev!" hüüatas M orgenstern. See oli ilm ailu, mis lasi nähtaval taeval paista nähtam atu taeva, m oraalse m aailm a "pildi ja süm bolina." Et taevas tol hom m ikul pani kõnelem a ilust, on tähenduslik. Me ei leia Jäsche ja M orgensterni taevapilgust m idagi, mida nad oleks kogenud rõhuva ja m ahasuruvana. Asi pole pelgalt selles, et ilm oli tol hom m ikul ilus ja taevas Tartu kohal kõrge ja selge - ja üldse, et oli päev, aga mitte öö. Kantilgi tähendab ttihistaevapilk selget ja lõputult kirgast taevast, mis meid ülendab, ent teisalt rõhub ja alandab, lausa hävitab. Kant ei kipugi kõnelem a taeva ilust, pigem on (tähis)taevas talle midagi ülevat. Kuigi Praktilise m õistuse kriitika lõpetuses on tähistaeva ülevusest juttu vihjam isi, siis om etigi seal kirjeldatud taevapilk on oma dünaam i­ kalt täiesti üleva oma (vt ka O tsustusvõim e kriitika). Ülevana kogetavad nähtused mõjuvad loom uldasa ähvardavana, meid põrm ustavana. Nii ohustab Kanti taevakaeja m eelelise taeva lõputusse, öise taevalaotuse tähtede kättesaam atusse kulgev pilk lõpuks kaejat ennast: [...] pilk arvututele maailmahulkadele hävitab ühtlasi mu tähtsuse loomse kreatuurina, kes peab taas tagasi andma mateeria, millest ta oli tekkinud, planeedile (pelgalt punktile maailmaruumis), pärast seda kui see on olnud mõnd lühikest aega varustatud (pole teada, kuidas) elujõuga.48 Ja kui //7 usilmaga taeva lõputusse heidetud pilk näitab (refleksioonis) taevakaejale ta enese tühisust homo p h a en o m en o n ' ina (surelikkust füüsi­ lise olendina), siis vaim usti ma pilk ilm utab talle ta enese ülevust homo n o u m e n o n ' ina (surem atust m oraalse isiksusena): Teine [pilk] seevastu ülendab minu väärtust kui intelligentsi väärtust lõputult mu isiksuse [Persönlichkeit] läbi, m illes m oraaliseadus ilm utab mulle loom susest ja isegi kogu m eelelisest maailmast sõltum atut elu [...].'49 Sellele tähistaeva kaeja "teisele" pilgule võiks Jäsche juures vastata "vaim u- ja südam esilm a" pilk, mis kaeb ja tunnistab m oraalset ilma, mis justkui nähtam atu taevana kõrgub m eelelise taeva kohal, ning m illele on siis "vaim se" ja "ideaalse" inim ese lootus ja ootus suunatud. M oraaliseadus ilm utab kaeja teisele pilgule tem as eneses kui isiksuses ( 'moraaliseadus m inu sees") "m eelelisest m aailm ast sõltum atut elu vähe­ malt niipalju [w enigstens soviel], kui seda saab võtta [abnehm en - võtta, järeldada] minu olem asolu eesm ärgipärasest m ääratlusest, mis pole piiratud seesinase elu tingim uste ja piiridega, vaid läheb lõpm atusse. "50 Kant peab siin silmas tõika, et ülem eelelise kõlbelise m aailm ast saame I. K ant. Kritik der praktischen Vernunft. S. 186. 49 Samas. 50 Samas. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 113 rääkida (järeldada, ab nehm en) ehk vaid niipalju, kui see on võim alik teatud analoogia põhjal inim elus ja üldse looduses adutavast eesm ärgipärasusest (teleoloogiast) lähtuvalt. Niisiis taevakaeja pilgule avaneb ülem eeleline maailm vaid kõlbelises, praktilises tähenduses... küsim us pole selle (teoreetilises) tunnetam ises, vaid selles, et ülemeelelise/ intelligiibli m aailm a mõiste kui puhta m õistuse idee on siin mõeldud meie tahte m ääratlusalusena, s.o alusena, mis m äärab m eie tahte (sõltu­ matult m eelelisest kogem usest) - seega on ülem eelelise m aailm a puhul Kanti jaoks tegem ist eeskätt puhta praktilise m õistuse ideega kui meie tahte vahetu m ääratlusalusega - ja ka ainult selles tähenduses saab ja võib rääkida selle tegelikkusest - mitte aga m õistusidee objekti tegelik­ kuse tähenduses. * Ülevatunne on loom uldasa vastuoluline, see kätkeb eneses m urdum ist, katkestust, tähendab korraga nii naudingut (L ust) kui ka kannatust ja õudu (U n lu st) - kannatusest murtud naudingut. Nii on ülevas midagi niisugust, mis rikub harm ooniat, lõhub ilus väljenduva m aailm a otstar­ bekohasust ja korrastatust seeläbi, et laseb meie võim etel kogeda oma haprust ja tühisust loodusnähtuste võim suse palge ees. Vägevad, ettekalduvad, otsekui ähvardavad kaljud, taevas lasudena kerkivad äiksepilved, mis tulevad välgu ja müristamisega peale, vulkaanid kogu nende purustavas jõus, orkaanid neist mahajäänud laostusega, piiritu ookean end koguva tormiga, võimsa jõevoo kõrge kosk ja kõik seesugune muudavad meie võime vastu panna võrrel­ des nende [loodusnähtuste] võimsusega tühiselt väikseks. Aga nen­ de vaatlus on seda ligitõmbavam, mida hirmuäratavam see on, kui vaid ise viibime ohutuses.51 Jäsche puhul vahest abikaasa lahkum isel kõrvalt kogetud surm ning selle ligiolu lasi tunda õudu ja alandust ja jõuetust - inim ese lõplikkust. Ent hom m ikune ilmailu oli Jäschele kinnituseks, et lahkunud, ent end surmale järgnenud ööl käepuudutusega hüvastijätuks korra ilm utanud kaasa pole surnud: "Ei! M inu jaoks pole ta surnud - minu jaoks ta elab ning nüüd ja alati saab minule ja koos minuga elam a ."52 * "P ild i" ja "sü m bolina" nähtam atule taevale, teispoolsusele - m oraalse­ le maailm ale oli lõputult nähtav taevas kaardus 1808. aasta veebruari Tartu üle. Pilt (Bild) tähendab siin ilm selt S in n b ild ' i, mis on saksa vaste süm bo­ lile. Siin ehk võiks Sin n b ild ' i (piltkuju, võrdkuju) võtta koguni tähendu­ ses, et nähtav taevas on ülem eelelise nähtam atu taeva m eelepilt ehk m ee­ 51 I. Kant. Kritik der Urteilskraft. S. 107. 52 "N ein! Sie ist nicht tot für mich - Sie lebt für m ich und wird Jetzt und im m er für mich und m it m ir leben" (G. B. Jäs che. Liebe und Glaube. L 15). 114 Fduard Parhom enko leline pilt. Kui nüüd mõista seda juttu pildist ja süm bolist nii, et nähtav pilt väljendab m idagi nähtam atut, osutab m illelegi oma ülem eelelisuses nähtm atule ja teistlaadsele, siis on tegem ist traditsioonilise arusaamaga süm bolist. Kant käsitab süm bolit kui m õistete meelelist kujutamist/esitamist. Skeem i 53 puhul esitatakse Arumõisteid ehk kategooriaid meeleliselt, s.t neile antakse "korrespond eeriv kaem us a priori." Süm boli puhul omis­ tatakse m eeleline kaem us m õistuse m õistele ehk ideele, st "mõistele, mida on kohane mõtelda ainult m õistusel ja m illele ei saa olla kohane ükski m eeleline kaem us." Ideede m eeleline esitam ine rajaneb aga pel­ galt analoogial, st et skem atiseerim isega langeb siin ühte vaid meeleliste aistingute reflekteerim ise reegel, mitte aga kaem us ise, seega pelgalt refleksiooni vorm , mitte aga selle em piiriline sisu.54 Skeem ides on m õisteid näidatud otse, süm bolites vaid kaudselt. Skeem id esitavad m õistet dem onstratiivselt, süm bolid analoogia vahen­ dusel. Ka m eie teadm ised jum alast, niivõrd kui neist saab praktilises tähenduses rääkida, on siim bolilised. Mis m õttes kõneleb Jäsche pildist ja süm bolist? Tähendab sümbol siin objektitu m õistuse-idee kui m õtlem ise subjektiivse printsiibi kujus­ tam ist m eelelisena (Kant) või siis väljendab nähtav taevas nähtam atut - ent tegelikku ja tingim atut (meie m õtlem isest sõltum atut) - meelelise pildina? * Ilmailu paistes helgas taevas 1808. aasta veebruaris Tartu üle ülem eele­ lise taeva ja m aailm a m eelepildina. See ilm ailus taevas polnud lihtsalt ülem eelelise, vaid ülem eelelise kui moraalse, kui kõlbelise sümbol. O tsustusvõim e kriitika nim etab ilu kõlbelisuse süm boliks.55 Seos ilu ja kõlbelisuse vahel saab võim alikuks seeläbi, et ilu kogem isega kaasne­ vas refleksioonis, selle vabaduses näitlikustub vabaduse idee kaemuslikult. Vabaduse idee on aga kõlbeliselt hea aluseks ja m oraalse eeldus.56 Ilu süm boliline loom us osutab esteetilise ja m oraalse tunnetuse analoo­ giale: ilu kaudu teadvustub m eile vabadus kui m eie vaim uvõim ete mängu eesm ärgipärasus ja vabadus, mis osutab vabadusele kui meie loom ukohasele võim ele seada sihte, ning m eenutab, et meil tuleb nende sihtide poole püüelda kui teovõim elistel ja seega autonoom seil olen­ deil. " Vabaduse idee, m illest meie m õistuslik enesem õistm ine praktilise [mõistuse] prim aadi all rohkem kui kõigist teistest [ideedest] sõltub ja millel peab puudum a objektiline kaem us, pole seepärast veel määratud tühjaks mõisteks jääm a, kuna vabaduse m eelestum ine ehk meeleline Transtsendentaalse skeemi puhul on tegem ist p uh ast aru m õistet ja nähtum ust vahendava ettekujutusega, mis üheltpoolt on puhas või intellektuaalne, teiseltpoolt aga meeleline. Nt suuruse skeem iks on arv. I. Kant. Kritik der Urteilskraft. S. 255. 55 Sam as. Lk 213-215. 56 Birgit Recki. Ä sthetik der Sitten. Die Affinität von ästhetischem G efühl und praktischer Vernunft bei Kant. Fran kfurt am M ain: Vittorio K losterm ann 2001 S 171. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 115 kujustum ine [ V ersin n lich u n g ] siiski esteetiliselt, st esteetilise tunde va­ hendusel on võ im alik ."57 "Ilu refleksioonis saab m õistuse-idee m eeleli­ seks [V ersin n lich u n g] tundm use kaudu, õigem ini selle tund m usena."58 Pangem ent tähele, siin on juttu aprioorse m õistuse- idee m eelelisest kujustam isest, mitte aga selle idee võim alikust (ülem eelelisest) objektist ega selle ülem eelelise objekti süm bolist ehk m eelelisest pildist. Kuidas ikkagi võiksid ühte kuuluda Jäsche pilk ilm ailus helgavasse tae­ vasse tema panteism i- ja spinotsism ikriitikaga? Ja m issugune siis ikkagi pidi olema see taevas 1808. aasta veebruari Tartu üle? Oluline on, et Jäsche jaoks tähendab panteism ja spinotsism disku r­ siivset mõtteviisi, mis käsitab kogu olevat läbivalt tuletus- ja põhjusseostest tingituna. Seega on tema silmis tegem ist õpetusega, mis välistab religioosse tundm use, teeb võim atuks jum ala vahetu antuse tundm uses tingim atu tegelikkusena - ühesõnaga hävitab usu jum alasse ja hinge su­ rematusse. Taeva lõputu helgus veebruarikuu kaheksandal päeval pidi andma Jäschele kindluse, et ime, surem atus, jum al - kõik see oma äraseletamatuses on tegelikkus - tegelikkus, mis paistab siiailm a nähtava taeva ilmailuna. Ehk kujustab see pilk taeva lõputusse helgusse diskurssiivse mõtlemise piiri, teeb aistitavaks ratsionaalse dem onstratsiooni vaibum i­ se? Heidaks veel kord oma pilgu selle ilm ailus helgava, kõlbelisuse meelepildina nähtuvasse taevasse, kaeks selle fenom enaalset karakte­ rit. Väljendid ein sch öner heiterer Tag, ein fre ie r heiterer H im m el lubavad oletada, et taevas oli kõrge ja läbipaistev - eeterlik - vähimatki pilveriba polnud tol hom m ikul Tartu kohal. Seesugust taevast saab võtta m eelelisuse m iinim u m ina, lõputut läbi­ paistvust m eeleliste aistingute m aksim aalse redutseeritusena. Nii nähtuna läheneks taevas puhtale vormile - paistaks m eelelisuse (selle reflekteerimise) puhta vormina, puhta reeglina. Sam as aga kuuluks niimoodi nähtud taevas ikka veel m eelelisse maailm a, oleks ikka veel meeleline. Ehk saaks koguni ütelda, et nii nähtud taevas oleks puhas vorm oma maksimaalses m eelelisuses. Kas ja mis tähenduses saab siin olla juttu dem onstratsiooni ja diskursiivsuse piirist - eriti kui pidada silmas tõika, et Kanti seisukohalt saab juttu olla mõistete, antud juhul m õistuse m õistete ehk ideede m ee­ lelisest kujustam isest selles tähenduses, et aru tegevusest võetakse üle see viis ehk reegel ehk vorm, kuidas aru kategooriate abil reflekteerib ja korrastab aistinguid - ning see m eelelise refleksiooni pelk vorm ehk reegel kantakse nüüd üle ideedele, nendele m eelelise kaem use om ista­ misele, ideede kujustam isele. O luline on, et seejuures ei toimu em piiri­ 7 Birgit Recki. Ä sthetik der Sitten. Die Affinität von ästhetischem Gefühl und praktischer Vernunft bei Kant. S. 175. Sam as. Lk 171-172. 116 Friuard Parhom enko lise sisu ülekandm ist. N üüd tuleks aga m ärkida, et nii nähtud taevapilk nagu jääks m õistuse ja m õistuspärasuse raam esse. Jäsche pilk kõrgesse taevasse polnud ei astronoom i ega m õne muu lo o d u stea d la se pilk, kes oleks näinud taeva nähtum ist selle kausaalses tingituses ja kellele pilgu pea lõputu kulg oleks tõotanud põhjusseoste laiendam ist kogu olevale ning seeläbi kõigi saladuste (ka jumalike) n a tu u rfilo so o fia t äraseletam ist. Pigem võiks Jäsche taevapilku ise­ loom ustada kui eetilist ja esteetilist - seda ülalpoolt m ainitud Kanti vorm eli tähenduses, et ilu süm boliseerib kõlblust. Ka Jäsche enda sõnapruuk justkui kinnitaks seesuguse lähenem ise võim alust. Oluline on seejuures, et kõlbelise kogem ine esteetilises elam uses peaks meile m eeleliselt kujustam a vabaduse, täpsem alt vabaduse-idee. Just vabadu­ se ilm nem ine m eelepildina ehk süm bolina, annab ühe olulise võimaluse m eelelises vahetuses - ilu t u n d e s -t u n n e ta d a vabadust, mis muidu jääks pelgalt puhta m õistuse sisutühjaks m õisteks ehk ideeks. Vabadus on Kanti jaoks aga kõlbluse ratio essendi ehk olem isalus.59 Kuigi Kanti õpe­ tus küll m öönab võim alust ja koguni vajadust kogeda kõlbelis-praktilise usu aluseid - jum ala ja surem atuse ideid - süm bolites ja seega esteetilises elam uses (kõrge hom m ikutaeva ilm ailu paistis kui kõlbelise m aailm a ja teispoolsuse m eelepilt Tartu kohal üheksandal veebruaril 1808), ei tohiks siiski unustada tõika, et Kanti järgi on siin tegem ist vaid ainult m õistuse- ideede m eelelise kujustam isega - puhaste mõistusem õistetega, mis on põhim õtteliselt objektitud ning m illede kehtimine (tegelikkus) kõlbelis-praktilises tähenduses mitte kuidagi ei saa asen­ dada ega tõestada nende ideede (neile vastavate objektide) objektiivset tegelikkust (jum ala olem asolu tõestus - välistatud!!). See, kuidas kaardus taevas Jäsche pilgule tol hom m ikul, oli oluliselt m ääratud m õne päeva eest lahkunud naise ilm um isest öösel - hüvastijätvas randm e p u u d u tu ses. Seesugust ilm um ist, mida Jäsche koges lausa m eelelisele aistingule om ase vahetusega, polnud võim alik mõisteliselt vahendada, st arum õistetega (kategooriatega), seega kausaalselt seletada - kuna seesugune seletus oleks pidanud näitam a surm ajärgse ilmumise võim atust ja olem atust. Või siis teisisõnu: Abikaasa surm ajärgse ilmu­ m ise ühtpidi üleloom ulikkus ja teistpidi selle m eeleline, aistinguline va­ hetus olid Jäschele (kui filosoofile) teineteist välistavad ka selles mõttes, et katse seda sündm ust (kui eeskätt üleloom ulikku) teaduslikult (st arwprintsiipidest lähtuvalt) seletada oleks tähendanud arukategooriate, mille kasutam ine on Kantil rangelt seotud m eelelisusega, rakendam ist ülem eelelisele - st väära kasutam ist. Abikaasa ilm um ise üleloom ulikkuse, ent m eelelise vahetuse mõjul võiski Kanti pelgalt kõlbelis-praktiline usk jum alasse ja hinge sure­ m atusesse Jäsche silm is m inetada oma senise veenvuse, kuna Kanti käsituses jääb jum al ja surem atus lõpuks ikkagi pelgalt (subjektiivseks) m õistusem õisteks, pelgalt objektituks ideeks. Teisti öelduna: Jäschel 591. K an t. Kritik der praktischen Vernunft. S. 4. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 117 tekkis vajadus leida sellele kantilikule kõlbelis-praktilisele usule alus. Seda aga polnud Jäschel kui põhim ises Kanti küllaltki truul järgijal või­ malik anda teoreetilise teadm ise teel, st pöörduda jum ala spekulatiivse tunnetuse poole. Selle tee oli Kant oma kriitikaga jum alatõestuste aad­ ressil Puhta m õistuse kriitikas kinni pannud - vähem alt Jäschele ja veel paljudele Kanti pooldajateks jäänuile. Ka Friedrich H einrich Jacobi oli selles osas Kantiga ühel meelel. Temale tähendas jum ala spekulatiivne tunnetamine, teoreetiline käsitam ine spinotsism i ja lõpuks ateismi. Küll aga ei loobunud Jacobi arusaam ast, et jum al kui tingim atu tegelikkus on meile antud - antud vahetult usus, tu nd m uses, aim duses. See jum ala vahetu antus on aga igasuguse filosoofia, s.t dem ostratsiooni väline. Just niisuguses tu nd m uses leidis Jäsche uue ja kindla lähtealuse oma kantilikule kõlbelis-praktilisele usule jum alasse ja hinge surm atusse. Ja nii võiski Tartu üle nähtav taevas paista oma ilm ailus mitte pelga esteetilis-eetilise m eelepidina, st subjektiivse m õistuse-idee m eelelise kujustusena, vaid süm bolina, mis väljendab tegelikkust, m illeni ükski arukategooria ei küüni ning mida ükski m õistuse-idee ei am m enda. Nii tuleks tähele panna, kuidas Jäsche kõneleb sellest, et taevas on me üle või kohal (saksa über): [...] wohl ist die Natur, der sichtbare Himmel über uns anzusehen als ein Bild und Symbol der moralischen Welt des unsichtbaren Jenseits und über dem Sinnen- und Sternenhim m el mit dem A u ge des Geistes und des Herzens zu erspähenden Himmels 60 See sisendab esialgu m uljet, et tegem ist on Kanti ü b er’ iga Praktilise mõistuse kriitka lõpetusest: "[...] der bestirnte H im m el über mir und das moralische G esetz in m ir." Kanti taevakaeja pilk algab kohe vahetult sellest paigast, kus too välises m eelelises m aailm as viibib, ning kulgeb "ins unabsehlich Große mit Welten über Welten und System en von Sys­ temen, iib e rd em noch in grenzenlose Zeiten ihrer periodischen Bew e­ gung, deren Anfang und Fortdauer." Ja tõesti - Jäsche esim ene über osutab nagu Kantilgi m eeleliselt nähtavale taevalaotusele me kohal, me üle. Kanti järgm ine über käib samuti m eeleliste taevaste m aailm ade kohta ning väljendab nende lõputult suur hulka. Ja kui m eelelise tähistaeva (taevaste) ülev lõpm atus, heites taevakae­ ja oma lõplikule minale tagasi, teda alandades, laseb tal ühteaegu endas kogeda oma intelligiibli seesm u se kõlbelist totaalsust ja jõudu, siis Jäsche taevapilgule avaneb ilm ailus nähtav taevas kõlbelise m aailm a kui w/emeelelise teispoolsuse helgav meelepilt. See Jäsche teine über, mis taandab "m eelte- ja tähistaeva" taeva ülem eelelise süm boliks, adudes selle üle "nähtam atu teispoolsuse m oraalset m aailm a", mida on antud tunnistada ainuüksi vaim u -ja südam esilm aga - kajastades, tõsi küll, Ja­ 60 K ursiiv autorilt. 118 Eduard Parhom enko kobi veendum ust, et jum ala olem asolu tingim atus selle teadukindluse vahendam atuses ehk ebavahendlikkuses on loodus eiilen e ja üle loom u­ lik ( ü b ern a tü rlich ) - , paistab sam as ühtlasi kui Platoni hyper. Dialoogis Phaidros teatakse ju kõnelda "taevaüfeseist paigust" (hyperouranion topon), kuhu suunduvad surelike surem atud hinged "vaatlevad seda, mis on väljaspool taevast" (247c). Seal on nii (tuleb ju söandada kõnelda tõtt, kui kõneldakse tõest): värvideta, kujuta, puudutamatu olevalt oleva olemine [...]"61 ы Platon. Phaidros. Tlk. M arju Lepajõe [käsikiri]. Lk 22. Professor Martin Ernst Styx ja kohtuarstiteaduse õpetamise algusTartu ülikoolis Jaan Kasmel Kõigil tegutsem isperioodidel Tartu Ü likooli koosseisu kuulunud arsti­ teaduskonnas on õpetatud läbi aegade paljusid erinevaid distsipliine. Üheks vanem aks ja m ääravam aks aineks on nende hulgas olnud ana­ toomia, mille lugem isega tehti algust juba A cadem ia G ustavianas.] Kuid kes, millal ning m illistes tingim ustes alustas esm akordselt kohtuarsti­ teaduse lugem ist Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ning m ida nägid ette selle aine õpetam ise osas tol ajal kehtinud ülikooli põhikirjad? Vaata­ mata sellele, et viim ase kahe sajandi jooksul on avaldatud palju arsti­ teaduskonna ajalugu käsitlevaid uurim usi, puudub nende seas siiani põhjalikum ülevaade kohtuarstiteaduse õpetam ise algusest. Kohtuarstiteaduse alged ulatuvad kaugesse m inevikku, aega, mil hak­ kasid tekkim a esim esed õigusnorm id.2 Iseseisvaks arstiteaduse haruks kujunemise käigus, mis toim us väga pika aja jooksul tihedas seoses õigussuhete ning erinevate loodusteaduste ja m editsiini arenguga, tekkis vajadus hakata kohtuarstiteadust ka õpetam a. Ü likoolides ja akadeem iates saadi sellega algust teha 18. sajandi esim esel veerandil, pärast seda, kui olid ilm avalgust näinud m õned õpikuna kasutatavad kohtuarstiteaduslikud teosed. Algul kandis õpetam ine siiski juhuslik­ ku iseloom u.3 Venem aal seostub kohtuarstiteaduse õpetam ise algus Moskva Ülikooliga, kus doktor I. Erasm us luges kohe pärast ülikooli avamist 1755. aastal loengukursust kohtum editsiinilise teaduse alus­ test.4 Süstem aatiliste kohtuarstiteaduse loengute ja praktiliste töödega alustati Peterburi K irurgilise A rstiteaduse A kadeem ias 1798. ja M oskva Ülikoolis 1804. aastal.5 1 Tartu ülikooli ajalugu, I. 1632-1798. K oost H. Piirim äe. Tallinn, 1982. Lk 42. 2 1. W irth. Tote geben zu Protokoll. Berlin, 1988. S. 8. Судебная медицина. / Большая медицинская энциклопедия. Т. 24. И здание третье. Москва, 1985, 3 3 9 -3 4 3 . 4 В. Л. П о п о в , Р. В. Б а б а х а н я н , Г. И. З а с л а в с к и й . Курс лекций по судебной медицине. Санкт-Петербург, 1999. С. 12. 5 А. А. С о л о х и н , Ю. А. С о л о х и н . Судебно-медицинская наука в России и СССР в XIX и XX столетиях. Москва, 1998. С. 6. 120 Taan Kasm el Ü likooli taasavam ise eelloost 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi algul on käesoleva ajakirja num bri lehekülgedel juba üsna põhjalikult juttu olnud, m istõttu keskendun järgnevalt vaid arstiteaduskonda puuduta­ vale. 4. m ail 1799. aastal Paul I poolt kinnitatud Senati otsusega ülikooli asutam ise kohta6 nähti usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskonnale ette kokku 22 professorit. A rstiteaduskonnale oli ette nähtud kuus korralist professorit, üks nendest pidi lugem a anatoom iat ja medicina fo ren sist (kohtuarstiteadust). Need õppeained olid enam ikus Euroopa ülikoolides ühendatud ühe professuuri alla. Ü lejäänud viie professo­ ri vahel olid arstiteaduskonnas loetavad ained jaotatud järgm iselt: 1) füsioloogia ja patoloogia; 2) teraapia ja kliinik; 3) kirurgia ja ämmaem andakunst; 4) botaanika ja materia m edica (raviainete õpetus) ning 5) keem ia ja farm aatsia. Sama plaan nägi teaduskonnid ette mitme abiõppeasutuse loomise. A rstiteaduskonnale leiti vajalikud olevat: 1) kliiniline instituut 14 voodikohaga; 2) haavaarstihaigla 10 voodiko­ haga; 3) sünnitusm aja kuue voodikoha ning äm m aem andate kooliga selle juures; 4) anatoom iateater prosektori8 ning tema kahe abilisega; 5) keem ialaboratoorium . N im etatud abiõppeasutuste tegevust pi­ did juhatam a vastavate ainete korralised professorid.9 Üks kuu enne planeeritud ülikooli pidulikku avamist, 14. detsem brist 1800, asusid arstiteaduskonnas esim estena am etisse anatoom ia ja kohtuarstiteadu­ se korraline professor M artin Ernst Styx (1759-1829) ning keemia ja farm aatsia korraline professor Erdm ann H einrich Gottlob Arzt (1746 või 1 747-1802).10 Avamiseks tehtavate ettevalm istuste ajal tegi Paul I ootam atult uue otsuse ning m ääras 25. detsem bril 1800 ülikooli asukohaks Tartu ase­ mel vastavalt Kuram aa rüütelkonna taotlusele siiski Jelgava (Miitavi). Pärast vahepealseid segadusi11 jõuti 1802. aastaks siiski niikaugele, et 5. jaanuari ukaasiga kinnitas A leksander I uue ülikooli põhikirja,12 milles arstiteaduskonna professorite arvu oli 1799. aasta plaaniga võrreldes vähendatud kuuelt neljale. Sam as kasvas hügieeniainete lisandumise tõttu loetavate ainete hulk, mis oli professorite vahel jaotatud järgm i­ selt: 1) anatoom ia, füsioloogia, kirurgia ja äm m aem andakunst; 2) pato­ loogia, sem iootika, teraapia ja kliinik; 3) dieteetika, riiklik ja populaarne 6 Plan der errichtenden Universität. [Riga, 1799]. S. 11-12. A natoom iateater (theatrum nnatom icum ) või an atoom iku m spetsiaalselt ehitatud am fiteatri tüüpi hoone (ruum ) inim ese an atoom ia õpetam isek s ja uurim istööks. Esim esed anatoom iateatrid tekkisid Euroopas 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul (Д. А. Ж д а н о в , В. В. К у п р и я н о в . Анатомия. / Большая медицинская энцикло­ педия. И зд. третье. Т. I. Под ред. Б. В. Петровского. Москва, 1974. С. 428). Prosektor — arstiteaduskonna abiõppejõud, kes toim etab lahanguid ja juhatab prepareerim istöid. Plan der errichtenden Universität. S. 16-17. 10 Г. В. Л е в и ц к и й . Биографический словарь проф ессоров и преподавателей. И мператорского Юрьевского университета за сто лет его сущ ествования. Т. I. Юрьев, 1902. С. 235; Т. II. Юрьев, 1903. С. 315. 11 Tartu Ülikooli ajalugu. II. Lk 3 4 -3 5 , 62. 12 Statuten der Kayserlichen Universität zu D orpat. [D orpat], 1802. S. 15-16. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 121 arstiteadus ning materia medica ja 4) keemia ja farm aatsia. Võrreldes ü li­ kooli asutam ise plaaniga 1799. aastast ei toonud põhikiri kaasa m uutu­ si arstiteaduskonnale ettenähtud abiõppeasutuste nim ede ja nende töö juhtim ise osas. Lisaks kahele juba olem asolevale arstiteaduskonna professorile asus 27. veebruarist 1802, seega vähem kui kaks kuud enne ülikooli taasava­ mist uue põhikirja alusel, kolm andana am etisse patoloogia, sem iootika, teraapia ja kliiniku professoriks Daniel Georg Balk (1764-1826).13 A na­ toomia, füsioloogia, kirurgia ja äm m aem andakunsti korralise professo­ ri am etikoht jäi täitmata. Kui ülikool 21.-22. aprillil 1802 9 professori ja 19 üliõpilasega pidulikult avati, oli arstiteaduskonnas kuus üliõpilast. Ülikoolis puudusid kindlad ja kohustuslikud õppeplaanid. Täpse­ malt m ääratlem ata oli õppeaja kestvus, kuigi arstiteaduskonnas oli see algul kaks aastat. Ü liõpilaste poolt om andatud teadm iste kontroll oli pindmine ja juhuslik. Peale kohustuslike loengute pidid professorid üli­ õpilasi individuaalselt juhendam a ja harvem ka praktikum e läbi viima. Ülikooli taasavam isele järgnenud aastatel andsid teravalt tunda õppe­ jõudude ja õppetegevuseks kõlbulike ruum ide puudum ine - õppetöö toimus selleks üüritud eram ajades ja -korterites. Kuna üliõpilaste arv kiiresti kasvas, hakati kohe m õtlema uute ajakohaste hoonete ehitam i­ sele.14 E sim en e a n a to o m ia ja k o h tu a rs tite a d u s e p ro fe s s o r M a rtin E rn st S tyx Mõnevõrra rohkem kui üks aasta ja neli kuud enne ülikooli taasava­ mist oli korraliseks professoriks, kelle ülesandeks oli hakata õpetama anatoomiat ja kohtuarstiteadust, mis oli esm akordselt ülikooli ajaloos eraldi distsipliinina program m i võetud, saanud M artin Ernst Styx. Järgnevalt annan ülevaate M. E. Styxi elust ja tegem istest enne üli­ kooli teenistusse astum ist ja teenistuse ajal, eesm ärgiga välja selgitada tema teedrajav roll kohtuarstiteaduse õpetam isel Tartu ülikoolis. Styx sündis Riias 19. detsem bril 1759 välism aalase pojana. Õppis aastatel 1770-79 sünnilinna lütseum is ning seejärel Jenas ja Göttingenis arstiteadust. 1782. aastal sai ta Jena ülikoolist m editsiini- ja kirurgiadoktori kraadi väitekirja eest, mis käsitles sääre- ja toppenärvi anatoo­ milist kirjeldust. Hiljem täiendas Styx end veel Göttingeni ja Strassburgi ülikoolis. Venemaal arstina praktiseerim ise õiguse saam iseks sooritas ta Peterburis vastava eksami, töötas aastatel 1783-85 kreisiarstina Oudovas ja lühikest aega jaoskonnaarstina Peterburis. Järgneval viiel aastal oli ta O renburgi hospidali ülem arst ning sai seal ka linna auko­ 13 Г. В. Л е в и ц к и й . Биографический словарь профессоров и преподавателей. II. С. 315. 14 Tartu Ülikooli ajalugu. II. Lk 62. 1 22 Taan Kasm el danikuks. 1/90. aastal määrati ta sõjaväehospidali peaarstiks Tallinna ja aasta pärast sam ale am etikohale Riiga. Alates 1793. aastast hakkas M. E. Styx seal tegutsem a vabalt praktiseeriva arstina ning avaldas samal aastal ka om a saksakeelse raamatu aadrilaskm ise kuritarvitam isest Balti kuberm angudes. Veel enne ülikooli taasavam ist esim eseks anatoom ia ja kohtuarsti­ teaduse korraliseks professoriks saanud M. E. Styxil ei avanenud sellel am etikohal võim alust lugeda kum m astki ainest mitte ühtegi loengut. 1802. aasta jaanuari algul kinnitatud ülikooli põhikirja alusel viidi ta sama aasta 9. aprillist, seega kolm nädalat enne õppetöö ametlikku algust, üle dieteetika, riikliku ja populaarse arstiteaduse ning materia medica korraliseks professoriks. Uute distsipliinide kõrval jäi eelmise am etikoha ülesannetest Styxile lugeda ka kohtuarstiteaduse aine, mis m oodustas ühe osa riiklikust arstiteadusest põhiliste hügieeniainete kõrval. Oma loengutega ülikoolis alustas prof Styx 1. mail 1802 alanud ke­ vadsem estril. Järgneva kahe kuu jooksul luges ta arstiteaduskonna üli­ õpilastele populaarm editsiini ja raviainete õpetust, kum bagi ainet neli tundi nädalas ning kohtuarstiteaduse valdkonda kuuluvaid loenguid vigastuste surm avusest, kaks tundi nädalas. Viim aste puhul kasutas ta loengute alusm aterjalina 1798. aastal ilm unud Königsbergi profes­ sori Johann Daniel M etzgeri (1739-1805) teose System der gerichtlichen Arzneywissenschaft teist väljaannet.15 Sellega oli prof Stvx pannud aluse kohtuarstiteaduse õpetam isele arstiteaduskonna üliõpilastele, ja mitte m õne üksiku loengu pidam isega, vaid terve loengukursusega selle aine ühest võrdlem isi keerukast peatükist. Kuna ülikoolil anatoom iateater esialgu puudus, siis ei saanud õpetam isel kasutada lahangute dem onst­ ratsioone. 15. septem bril 1803 kinnitatud järjekordse ülikooli põhikirjaga nähti arstiteaduskonnale ette neli korralist ja kaks erakorralist professorit.56 Sellest lähtudes m äärati Styx dieteetika, materia medica, meditsiiniajaloo ja -kirjanduse korraliseks professoriks. Riikliku arstiteaduse alla kuulunud kohtuarstiteaduse aine õpetam ine anti nüüd anatoom iat ja füsioloogiat õpetavale korralisele professorile. N iisiis luges prof Styx kohtuarstiteaduse valdkonda kuuluvaid loenguid oma teenistusaja sees ainult ühel sem estril (1803. aasta kevadsem estri kohta puuduvad ülikooli loengukavad). Kuigi Styxi viim ase am etikoha nim etuses ei esine ühtegi sõna m editsiinipolitseist (ühiskondlikust hügieenist), tuli tal seda riikliku arstiteaduse osa edasi lugeda. Et vähendada oma koor­ m ust ja saada rohkem tegelda raviainete õpetuse küsim ustega, hakkas Styx taotlema hügieeniainete õpetam iseks arstiteaduskonnas eraldi koosseisulist dotsendi kohta, mis 1823. aasta sügisest ka realiseerus. b A nzeige der Vorlesungen, w elche aus der Kayserlichen A kadem ie zu D orpat vom 1. M ay bis zum 1. Julius des jahres 1802. D orpat, [1802]. S. 3 - 4 . 16 Statuten der Kaiserlichen U niversität zu D orpat. S. 18. A jalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 123 H ügieeniainete koondam ine ühe õppejõu kätte oli Tsaari-Venemaal esm akordne. 1833. aastal hakati taotlema vastava professuuri loomist. Kui aastaid hiljem, 1. jaanuarist 1843 avati arstiteaduskonnas riikliku arstiteaduse õppetool, siis oli selle professori kätte koondatud kohtu­ arstiteaduse, hügieeniliste distsipliinide, arstliku seadusandluse, veterinaarpolitsei ja epizootiliste haiguste õpetam ine. Peaaegu samal ajal avati sama nim ega õppetool ka Kiievi Ülikoolis ning need said esim es­ teks Vene im peerium is.17 Oma pika teenistusaja (55 sem estri) jooksul õpetas prof Styx palju­ sid arstiteaduslikke distsipliine.18 Raviainete õpetuse loenguid luges ta 1826. aasta lõpuni, 20 korda kevad- ja 21 korda sügissem estril, nädala­ koormusega 4 -6 tundi. Suurem a arvu tundide puhul olid põhikursu­ sele lisatud ka retseptuurikunstialased küsimused. Eraldi retseptuurikursust luges ta kuuel kevad- ja viiel sügissem estril. Tema dieteetika loengud toimusid 24 sem estril. M editsiinipolitsei loengutega alustas prof Styx 1805. aasta kevadel, lugedes seda kursust kokku 18 sem estril, sh kolmel sügissem estril (1810-12) kõigi teaduskondade üliõpilastele. Arstiteaduse m etodoloogia loenguid luges professor Styx kahel ning meditsiinilist entsüklopeediat ja m etodoloogiat kolmel sem estril, arsti­ teadusliku kirjanduse ajalugu ning raviainete õpetuse kirjandust kum ­ bagi kolmel, uuema aja raviainete õpetuse ajalugu ja kirjandust, üldist patoloogiat ja füsioloogiat ühel semestril. Kuigi Styxi am etikohustustesse kuulus juba 1803. aasta sügisest ka m editsiiniajaloo ja -kirjanduse õpetamine, alustas ta arstiteaduse ajaloo loengutega alles 1820. aasta teisel poolaastal ja järgm ise aasta sügisest hakkas neid lugem a eradotsent dr. med. Herm ann Johann Köhler (1792-1860). Veel leiame professor Styxi loengute nim ekirjast 1805. ja 1806. aasta kevadsem estril fiiüsilis-filosoofilise antropoloogia loengud uuem ate vaadete seisu­ kohalt, mis toimusid neli korda nädalas, üks tund korraga. Ta tõstatas ka mitmete erikursuste lugem ise vajaduse ( Kehalisest kasvatusest ja selle mõjust vaimsetele om adustele; Esmaabi äkkhaigestum iste ja õ n netu sju htu m ite pidiul). Prof Styxi ettepanekul määrati 1819. aastal Emajõel üliõpilastele kindel suplem iskoht (praeguse Laia tänava ja Vabaduse puiestee ristu­ miskoha lähedal), et vältida ebam eeldivusi veekogu kasutam isel, mõni aasta hiljem püstitati sinna hoone ja 1828. aastal pandi am etisse valvur, kelle käsutusse anti ka vajalikud päästevahendid. Professor Styx pööras suurt tähelepanu tervishoiuteadm iste popu­ lariseerimisele, püüdes välja töötada sanitaarpropaganda teaduslikke aluseid. Juba ülikooli taasavam ise aktusel esines ta kõnega populaarmeditsiini vajalikkusest ja kasulikkusest. Selles rõhutas ta vajadust tugevdada talurahva tervist, anda neile vahendeid, mille abil saaks haigusi mitte niivõrd ravida, kuivõrd nendest hoiduda. Ta kinnitas, 1/ S. T alvik. Kohtuliku arstiteaduse algetest Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. // Eesti Arst. 1928. 4. Lk 205-209. 1K Verzeichnis der haltenden Vorlesungen auf der Kaiserlichen U niversität zu Dorpat, 1802-1929. Dorpat, 1802-1829. 124 Taan Kasm el Jo o n is 1. Tartu Ülikooli Vana A natoom ikum (T Ü R K H O . Fo 3 5 8 9 :2 6 b ). et iga inim ene peab tundm a om a keha ehitust ja kõige selle mõju, mis võib seda kahjustada. Professor Styx pidas vajalikuks ka populaarm editsiini loengute pidam ist tulevastele õpetajatele ja pastoritele. Tema sulest ilm usid saksakeelsed Populaarm editsiini ideed koos populaar meditsiin iloengu te temaatikaga n en d e kuulajatele ning vaim ulikele ja mõisnikele m õeldud Populaarm editsiini käsiraamat. Kuid erinevalt professor Balkist, kes rõhutas ühiskondlikku tervishoiukorraldust, koondus Styxi arusaa­ m ine profülaktikast peaasjalikult isiklikule hügieenile saksa arsti-klinitsisti C. W. H ufelandi vaim us. O m a töödes käsitles prof Styx kliima, atm osfääri, aastaaegade, eluviisi, toitum ise, une ja ärkveloleku ning tem peram endi mõju tervisele, puudutas vaim set tööd ja keha omadusi, analüüsis abielu küsim ust ja naise käitum ist raseduse ajal. 24. aprillil 1802 valiti M. E. Styx19 arstiteaduskonna kolm e korralise professori hulgast teaduskonna esim eseks dekaaniks. Selles am etis oli ta korduvalt ka edaspidi (1803-04, 1807-08, 1809-10, 1814-15, 1819-20, 1826-27), andes om a panuse arstiteaduskonna tegevuse kujundam isse. Styx kuulus ka 1803. aastal ülikoolile vajalike hoonete püstitam iseks m oodustatud ehituskom isjoni koosseisu. Esim este hoonetena asuti kohe projekteerim a ja ehitam a anatoom ikum i, raam atukogu ja pea­ hoonet. Professorite Styxi ja Balki järelevalve all alustati 8. juunil 1803 anatoom ikum i vundam endi rajam ist. 1805. septem brikuuks oli nägus, kuigi väikene rotunditaoline ehitus valm inud, mis oluliselt parandas õppetöö läbiviim ise tingim usi arstiteaduskonnas.20 Aastatel 1809-16 oli professor Styx ühtlasi m editsiinilis-kliim lise ins­ tituudi majandus- ja politseidirektoriks. Ta tegeles ka ravitööga, aidates 19 V K a ln in . M artin Ernst Styx (1759-1829). / Eesti arstitead u se ajaloost. Koost V. K alnin. Tartu, 1996. Lk 16-19. 20 J. W. K rau se. K unagise Tartu ülikooli esim ene aastakü m m e. / M älestusi Tartu ülikoolist (17.-19. sajand). Koost S. Issakov. Tallinn, 1986. Lk 6 0 -6 6 . A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 125 ülikooli juures aastatel 1812-13 organiseeritud ajutises sõjaväehospidalis 257 abivajajat. Kuna Styx oli üks vähestest tolleaegse ülikooli professori­ test, kes oskas korralikult vene keelt, arvati ta vene keele eksam ikom is­ joni, mille ülesandeks oli eksamineerida riigiteenistusse minevaid lõpe­ tajaid. M itmel korral valiti Styx ülikooli apellatsiooni- ja revisjonikohtu, tuletõrjekomisjoni ning ülikooli kassakolleegiumi liikmeks. 1813. aasta teisel poolel täitis ta prorektorina rektori kohuseid ning oli sama aasta detsembrikuu lõpust järgm ise aasta 1. augustini kinnitatud ülikooli rek­ toriks. Sellele ametikohale asumisel pidas prof M. E. Styx kõne üliõpilaste suhtlemisest haritud seisustega. Ta jõudis riiginõuniku teenistusastmeni (1822) ja sai 1828. aastal Püha Vladimiri IV järgu ordeni. Oma hoolsa töö eest pälvis ta valitsuselt kallihinnalise kingituse - briljantsõrm use. Viimast korda oli professor M. E. Styx arstiteaduskonna dekaan 1826. aastal, 30. oktoobril läks ta teenelise professorina erru, kuid jätkas dekaanina järgneva kahe kuu jooksul. Seejärel tegi ta viiel sem estril ta­ suta õppetööd, lugedes populaarset farm aatsiat, m editsiinipolitseid ja tõlkeid farm akopöadest. Ta suri Tartus 13. märtsil 1829. K o h tu a rs tie a d u se õ p e ta m ise jä tk u m in e 20. m ärtsist 1803 asus anatoom ia, füsioloogia, kirurgia ja äm m aem andakunsti korralise professori am etikohale H einrich Friedrich Isenflamm (1771-1825, õppinud Erlangenis ja W ürzburgis). Juba 6. juunil 1803 oli professor Styx ülikooli nõukogule esitanud taotluse üürida anatoom iateatriks 2 -3 tuba köögi ja keldriga. Isenflam m leidis selleks sobiva puust elumaja, mis kuulus parukam eister J. G. Drew ingile. Üürileping kirjutati poolte vahel alla 20. augustil 1803 ja pikendati aasta pärast.21 Tegemist oli praegu aadressil Struve 2 asuva majaga. Septem bris 1803 kinnitatud ülikooli põhikirja alusel viidi H. F. Isenflamm anatoom ia, füsioloogia ja kohtuarstiteaduse korralise professori am etikohale. Võib arvata, et ta võis järgneval kahel aastal selles üüritud elum ajas sisse seatud ajutises anatoom iateatris õpetada kohtuarstiteadust esialgu ainult laipade lahangute läbiviim ise juures. Prof Isenflammi sulest 1805. aastal ilmunud Keiserliku Tartu Ülikooli Anatoomiateatri päevikust võim e leida põhjalikum a ülevaate hoones nelja semestri vältel toimunud õppetööst, selle korraldusest, õppe­ vahenditest, doktoriväitekirjade kaitsm istest, loengutest, lahangutest. Viimaseid, nii kohtum editsiinilisi kui ka kliinilis-patoloogilisi, tehti anatoom iateatris kahe õppeaasta jooksul ligikaudu 30. Kohtuarstiteaduse loengutega arstiteaduskonna üliõpilastele alustas ta 1805. aastal teisest poolaastast, kui Toomemäel oli valminud uus õppe­ hoone - anatoomikum, lugedes seda ainet kuus tundi nädalas. Tema 21 E. Käer-Kingisepp. Lehekülgi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppetööst 19. saj. algusaastail. // N õukogude Eesti Tervishoid. 1985. 2. Lk 118-122. 126 Jaan Kasmel loengutele pääsesid ainult need arstiteaduskonna üliõpilased, kes olid enne ära kuulanud keemia-, patoloogia-, teraapia- ja kirurgialoengud. Prof Isenflamm pidas kohtuarstiteaduse loen­ guid veel järgneva nelja aasta sügissemestril ja pöördus siis tagasi oma sünni- ja ülikoolilinna Erlangenisse. Ka tema kasutas oma kohtuarstiteaduse loengute läbiviimisel D. J. Metzgeri õpi­ с kut, kuid selle 1805. aastal ilmu­ Jo o n is 2. P ro f H einrich Friedrich Isenflamm nud kolmandat väljaannet. (T Ü R K H O .F o 3 3 9 5 -la ). Anatoom ia, füsioloogia ja kohtuarstiteaduse korralise pro­ fessori H. F. Isenflam m iga seostub 1805. aasta sügisest kohtuarstiteadu­ se regulaarse õpetam ise algus arstiteaduskonna üliõpilastele. M. E. Stvxi kõrval asus ülikooli taasavam ise eel patoloogia, sem ioo­ tika, teraapia ja kliiniku korralise professorina am etisse Daniel Georg Balk.:: 1. augustist 1803 sai ta ühtlasi Tartu ülikooli rektoriks ja hakkas sam al sem estril omal initsiatiivil lugem a õigusteaduskonna üliõpilas­ tele m editsiinilis-filosoofilise jurisprudents! kursust. Professor Balk tegi seda om akoostatud saksakeelse õppevahendi (231 lk) järgi, mis ilm us aastal 1803 Tartus. Need loengud ja tema õpik, kuigi saksakeel­ setena olid kohtum editsiini valdkonnas esim esed Tsaari-Venemaal, mis m ääratud spetsiaalselt õigusteaduskonna üliõpilastele. K o k k u v õ tte k s Senini on esile tõstetud professor M. E. Styxi teeneid ülikooli ja eriti arstiteaduskonna tegevuse kujundam isel, raviainete õpetuse ja hügiee­ niliste distsipliinide õpetam isel ning tervishoiualaste teadm iste levita­ misel. Teda on peetud üheks sanitaarhariduse teerajajaks Baltikumis. Kõigele sellele võim e nüüd lisada, et dieteetika, riikliku ja populaarse arstiteaduse ning materia meciica korralise professorina alustas Styx 1802. aasta kevadsem estril loengutega vigastuste surm avusest esim ese­ na Tartu ülikooli ajaloos kohtuarstiteaduse õpetam ist arstiteaduskonna üliõpilastele. Nii kuulub see aine esim este d istsipliinide hulka, mida hakati õpetam a 200 aastat tagasi taasavatud Tartu ülikooli arstiteadus­ konnas. : : J. K asm el, T. Kasmel. Professor Daniel G eorg Balk - the first an th rop ology lect­ urer at the reopened University of D orpat (Tartu) in 1802. // A cta M edico-H istorica Rigensia. V. Riga, 2000. P. 103-107. Keiserliku Tartu Ülikooli usuteaduskonna esimesed professorid Urmas Petti Tartu ülikooli usuteaduskond oli 19. sajandi Venem aal iseäralik ning ootam atu nähtus. Juba tem a olem asolu rikkus üldist tava, liiati siis kuu­ lum ine algusest peale euroopalike eeskujude järgi rajatud ülikooli ter­ vikusse. Kuni tsaaririigi lõpuni oli Tartu ülikooli usuteaduskonna näol tegemist ainsa evangeelse fakulteediga tervel õigeusklikul Venemaal. Neist asjaoludest tingituna oli teaduskonna roll ning m õju nii tänasel Eesti alal kui laiem alt väga kaalukas, kaalukam ilm selt, kui me endale ette oskam e kujutada. Veidi enam kui saja aasta jooksul valm istati siin ette protestantlikke teolooge, peam iselt luterlikke hingekarjaseid, kes asusid hiljem am etisse mitte üksnes Baltim aades, vaid teisteski Vene­ maa provintsides. Ka teadustegevuses jõuti eriti sajandi teisel poolel silm apaistvate tulem usteni, m itm etele Tartu usuteaduskonna lõpeta­ nutele pakuti tööd Saksam aa ülikoolides ning neist said tunnustatud teadlased. U niversitase enda sees m ääratles usuteaduskonna rolli ning vaim ­ sust ülikooli statuut. Selle §64 sätestas: Teoloogilised loengu d peavad olema vastavuses Pühakirja n in g selle ustava tõlgendusega, n in g teoloogiat õpetavad professorid peavad andm a vande, et nad õpetavad puhast Pühakirja; lisaks peavad nad, nagu ka kõik teised õpetajad, kõige siduvam alt kohustum a, et nad m ingeid põhim õtteid ei levita, mis religiooni, avaliku korra, riigi põhiseaduse või eluviisi p u h tu sega vastuolus on, ega ka oma käitum isega m ingit avalikku meelepaha ei tekita. Paraku viis see selge m ääratlus m õnikord ka konflik­ tide ning kriisideni. Teaduskonna õppekeeleks oli keiserliku ülikooli algusest lõpuni (1802-1918) saksa keel. Seda kõigepealt seepärast, et õppejõud ning üliõpilased olid enam uses rahvuselt sakslased. Kui kogu ülejäänud ülikooli õppetöö viidi 19. sajandi lõpus üle vene keelele, tekitas evan­ geelse teoloogia õpetam ine vene keeles õigeusklikul Venem aal m itm es otsustajas kahtlusi. Nõnda säilitas usuteaduskond oma saksakeelsuse ja -m eelsuse ka venestam isperioodidel, hoolim ata asjaolust, et sajandi teisest poolest olid õppetoolid täidetud enam asti kohalike baltisakslastega, kes vähem alt form aalselt vene keelt valdasid. 128 U rm as Petti N im etatud keiserliku Tar­ tu ülikooli esim ese statuudi (1803) §81 alusel pidi looda­ vas usuteaduskonnas olem a neli õppetooli: dogm aatika ja teoloogilise m oraali, eksegeetika ja orientaalkeelte, kiriku­ loo ja teoloogilise literatuuri ning praktilise teoloogia ehk kateheetika, hom ileetika ja pastoraalteoloogia õppetool. Sajandi keskel loodi vastavuses piibliteaduste arenguga ning lähtuvalt vajadusest vähendada eksegeetikaprofessori loengukoorm ust juurde sem iidi keelte ja Vana Testam endi õppetool, st lahutati Vana ja Uue Testam en­ Jo o n is 1. Lorenz Ferdinand Ew ers (]. Frey. di teadused. D ie theologische Fakultät der Kais. Universität Ü likooli avam ise hetkel Dorpat-Jurjew 1 8 0 2 - 1 9 0 3 . Reval, 1905). 1802. aastal olid täidetud vaid kaks õppetooli: dogm aatika kateeder professor Lorenz Ferdinand Ew ersi (1742-1830, professor Tartus 1802-24) ning eksegeetika professor W ilhelm Friedrich Hezeliga (1754-1824, professor Tartus 1802-20). Juba sügissem estril 1802 li­ sandus küll kolm as korraline professor, praktiline teoloog Hermann Leopold Böhlendorff (1773-1828, professor Tartus 1802-23). Esimesel tegutsem isaastal im m atrikuleeriti teaduskonda 11 üliõpilast, esimesed kaks lõpetajat anti aastal 1804. Lorenz Ew ers sündis 7. veebruaril 1742 Karlskronas. Tema isa oli Rootsi laevastiku proviantm eister. A astatel 1760-62 õppis Ewers Kalm ari güm naasium is. Kõrgem a hariduse om andas ta aga juba Saksa­ m aal Greifsw aldi ülikoolis alates 1762. aastast ning lõpetas selle 1770. aastal doctor philosophiae kraadiga. Pärast ülikoolistuudium i oli ta levinud tava kohaselt m õnda aega am etis koduõpetajana Stralsundis. 1774. aastal om istati talle G reifsw aldi ülikooli poolt õigus nn m agister do cens 'ina pidada avalikke loenguid. 1776. aasta septem bris kutsuti Lorenz Ew ers Tartu ühendatud kroonu- ja linnakooli rektoriks. Seda auväärset am etit pidas ta peaaegu terve inim põlve. Ilm selt just seal om andatud kõrge reputatsiooni tõttu valiti ta 3. detsem bril 1800 rüütelkondade kuratoorium i poolt rajatava ülikooli usuteaduskonna dogm aatika ja m oraali professoriks. Seoses vahepealsete plaanidega viia ülikool üle Jelgavasse (M iitavi) taandas Ewers end sellelt kohalt, ent nõustus taas kandideerim a, kui viimaks ikka Tartu kasuks otsustati. 7. veebruaril 1802 kinnitati Ew ers Venemaa valitsuse poolt professoriks. Sam a aasta 2. aprillil valiti ta lisaks ülikooli Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 129 akadeem ilise nõukogu poolt ühehäälselt prorektoriks, mis sisuliselt vastas toona rektori positsioonile, kellena Ew ers ka ülikooli pidulikul avamisel 21. - 22. aprillil 1802 üles astus. 1802. aastal om istati Lorenz Ewersile Erlangeni ülikooli poolt doctor theologiae kraad. 1804. aastal täitis ta usuteaduskonna dekaani kohu­ seid. Teoloogiliste vaadete poolest esindas Ewers 17.-18. sajandi luterlik­ ku ortodoksiat, st konservatiivset ja biblitsistlikku suunda. 19. sajandi alguses, teoloogilise ratsionalism i võidukäigu ajal, peeti seda posit­ siooni juba üldiselt anakronistlikuks. Just seetõttu polnud ka Ewersi läbisaamine oma noorem ate kolleegidega teaduskonnas sageli kõige parem. Laiem ates akadeem ilistes ringkondades teda küll austati tema eheda religioossuse, kõlbelise väärikuse, ausam eelsuse ning rõõmsa inimsõbralikkuse pärast, ent samas peeti enam asti ka veidi lapsikuks ning kohtlaseks. Peale dogm aatika ja m oraali luges Ewers herm eneutikat, ühe korra loengukursust Pauluse kirjast room lastele ning kahel sem estril messiaanlikest psalm idest. 1814. aastast alates, kui eksegeetika profes­ sori Hezeli õigusi piirati (vt allpool), käsitles ta regulaarselt Uue ja Vana Testamendi sissejuhatust. Teadlasena oli Lorenz Ewers paraku väheproduktiivne, ühelt poolt ilmselt vastava eelsoodum use ning ettevalm istuse puudum ise ja teisalt suure loengukoorm use tõttu. Kauaaegsete teenete eest õppetegevuses omistati Ew ersile 1819. aas­ tal Püha Anna II järgu orden. Toonane ülikooli kuraator, krahv Karl Lieven iseloom ustas oma sõnavõtus ülikooli nõukogus sel puhul Lorenz Ew ersit kui meest, kes pika ustava teenistuse, Jum ala sõna puhta õpetamisega mitte maailma seaduste, vaid K ristuse järele, n in g samavõrd ees­ kujuliku kristliku eluviisiga on teinud end austava esiletõstm ise vääriliseks. Pärast 48 aastat teenistust kooliam etis, m illest 22 olid möödunud ülikoolis, palus 82-aastane Lorenz Ewers 10. juunil 1824 enese am etist vabastamist. Palve rahuldati oktoobris 1824 koos senise palga säilita­ misega pensionina. Sama aasta lõpuni pidas raugaeas professor veel loenguid. Lorenz Ewers suri Tartus 3. mail 1830. Wilhelm Friedrich Hezel sündis 16. mail 1754 Königsbergis linnapastori pojana. 1772. aastal astus ta Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat ning idamaade keeli. Tema erakordne filoloogiline andekus avaldus vara­ kult. 1775. aastal anti H ezelile ilma eksam iteta filosoofiadoktori diplom. Järgnevad kolm aastat tegutses ta Jenas eradotsendina. 1778. aastal abiellus W. F. Hezel Ilmenau pastori tütre, Charlotte Henriette Schwabega. Ta asus elam a abikaasa juurde ning võis segam a­ tult tegeleda teadusliku uurim istööga. 1780. aastal päris ta äialt väikese mõisa Ilmenau lähistel, kus elas täielikult stuudium ile pühendunult järgmised kuus aastat. Tagasivaates on ta seda aega pidanud kõige 130 U rm as Petti õnnelikum aks oma elus. Just sel ajal valmisid seitse köidet tema monu­ m entaalsest piiblikom m entaarist.1 1786. aastal kutsuti Hezel G iesseni ülikooli orientaalse ja Piibli lite­ ratuuri professoriks. Sellel ametikohal töötas ta 15 aastat. Septem bris 1801 sai Hezel kutse Tartusse rajatava ülikooli eksegeetika professori kohale. M ais 1802 valiti H ezel usuteaduskonna esimeseks dekaaniks, selles am etis oli ta ka aastatel 1806, 1808, 1810, 1813 ja 1816. 1805. aastal prom oveeriti Hezel dissertatsiooni Sym bolas exegeticotheologicas alusel Tartus teoloogiadoktoriks. 12. detsem bril 1813 piirati Hezeli õppejõutegevust haridusm inistri käskkirjaga ning talle jäeti õigus pidada loenguid üksnes orientaalsete keelte alal. Selle põhjuseks oli Hezeli poolt üllitatud Uue Testamendi tõlge saksa keelde koos kom m entaaridega.2 Toonase haridusministri, Peterburi Piibliseltsi presidendi ja võõraste usutunnistuste asjade eest vastutaja Sergei Golitsõni väitel olid selles ratsionalism i vaim us tehtud tõlkes m õned kohad meelevaldselt m u u d e tu d ... n in g isegi m õned usuõpetu­ se tõed kõrvale heidetud. N äiteks tõlkis Hezel Rm 8, 1-2: Tõelisi Jeesuse religiooni tunnistajaid ei saa seega m in gi karistus tabada, kuna nad ei järgi m eelelisust, vaid mõistust, sest Jeesuse õnnestav m õistusereligioon on meid vabastanud m eelelisuse väest kui viletsuse allikast. Eestikeelses Piiblis 1997. aastast on sama koht tõlgitud järgnevalt: N ii ei ole n ü ü d enam m ingit hukkam õistu neile, kes on Jeesuses Kristuses. Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surm a seadusest. Hezeli tõlge tabas aga hästi toonase aja vaimu ning seda loeti usinalt. Nii usuteaduskond kui ülikooli nõukogu protesteerisid õigeuskliku riigi poolt tarvitusele võetud kaitsem eetm ete vastu, mis pidid teenima puhta evangeelse õpetuse säilitam ist ülikoolis. Seda tõlgendad otsese ning jõhkra sekkum isena õpetam ise vabadusse. G olitsõni peamine mure oli olnud, et Hezel võib hakata oma tõlget kasutam a õppetöös. See näitas tegelikult kõrge am etikandja asjatundm atust evangeelse teo­ loogia õpetam ise traditsioonides. U suteaduskond tõrjuski selle kahtlu­ se, kinnitades, et neil pole kom beks Piiblit käsitleda tõlgete alusel ning professor Hezel tunneb keeli piisavalt, et kasutada algteksti. Lisaks küsiti irooniliselt, kuidas G olitsõn üldse Hezeli teksti üksnes teiste tõlgetega võrreldes sai järelduseni jõuda, et selle sisu on moonutatud. Kõikidest vastukäikudest hoolim ata Hezel eksegeetiliste loengute lu­ gem isest siiski kõrvaldati ning seda tuleb pidada esim eseks löögiks teoloogilise ratsionalism i vastu Tartu ülikoolis. W ilhelm Friedrich Hezel oli väga m itm ekülgne inim ene ning kaas­ aegsete tunnistuste kohaselt ka värvikas isiksus. N äiteks tekitas ta sageli elevust oma sõnavõttudega ülikooli nõukogus. Ajuti juhatas ta kasvatusinstituuti Tartus. Teda huvitas aiandus ning põllupidam ine, ta 1 Die Bibel Alten und Neuen Testam ents mit vollständig erklärenden A nm erkungen in 10 Bänden, 1780-1791. " Die Bibel des N euen Testam ents oder die eh rw ürdigen U rkunden der christlichen Religion, als echte und einzige Q uelle derselben. ... 1809. A jalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 131 valmistas ise siirupit ja rummi ning propageeris maisikasvatust kui Venemaa rahvaste heaolu allikat. Hezel huvitus ka m ajaehitusest, tema sageli ebaõnnestunud katsed kutsusid esile pilget ülikooli arhitekti Krause poolt. Hezeli teaduslikud uurim u­ sed ei piirdunud teoloogia ja fi­ loloogiaga, samavõrd huvitasid teda filosoofia, pedagoogika, aga ka num ism aatika ning paleograafia. Loom inguliselt oli Hezel tohutult viljakas ning on avaldanud töid kõigil nim eta­ tud aladel. Tema tõeliseks eri­ huviks olid gram m atikad, m illes ta ei piirdunud üksnes sem iidi keelte­ ga, vaid kaasas ka klassikalisi ning m oodsaid keeli. Tal oli plaanis välja anda kõigi orientaalsete keelte õpikud ladina keeles. Tõsi, see projekt ei saanud küll teoks, kuna haridusm inister oli nõus toetam a üksnes vene­ keelseid õpperaam atuid. W. F. Hezel oli m itm ete Saksam aa akadeem iliste seltside auliige, kaks korda prem eeriti teda keisri poolt briljantsõrm usega. Novembris 1819 palus H ezel teadaolevate väliste olude tõttu am etist vabastamist.3 Loa sai ta selleks jaanuaris 1820. W ilhelm Friedrich Hezel suri 12. juunil 1824 Tartus om anim elise tänava (praegune Liivi tn) nur­ gal isiklikus majas. Nii nagu usuteaduskond oli 19. sajandi Tartu ülikoolis om anäoline ning erilaadne nähtus, nii olid om anäolised ning erilaadsed ka fakulteedi esimesed õppejõud. Ü ksnes kahes isikus oli esindatud suur hulk kohati lausa vastandlikke jooni. Ewers esindas m inevikupärandist tugevalt kinnihoidvat luterlikku ortodoksiat, H ezel aga toona ultram oodsat, kõiki valgustuslikke uuendusi tervitavat ja tarvitavat ratsionalism i. Ewersiga saabus teaduskonda pikaajalise pedagoogilise ja adm inistra­ tiivse töö kogem us, H ezeliga teadusliku uurim istöö sügavus ja haare. Tähendusrikas oli kindlasti seegi, et Vene ülikooli usuteaduskonnale panid aluse rootslane ja sakslane kunagiste suurvõim ude esindajatena siinsetel aladel. Samuti on selgelt näha, et teaduskonna hilisem profiil kujunes suu­ resti just nende alguses esindatud teoloogiliste positsioonide sünteesist, selleks sai luterlik konfessionalism , mis ühendas jooni pietism ist, orto­ ' Teatavasti oli 1817. aastal am etises m ääratud uus k u raator Karl Lieven selgelt rat­ sionalismi vastu teoloogias. Toim. 132 U rm as Petti doksiast, aga ka näiteks ratsionalism i rüpes sündinud ajaloolis-kriitilisest piibliuurim isest. Kasutatud allikad ja kirjandus Lorenz Ew ersi isikutoim ik (EAA. 402-3-1978). W ilhelm Friedrich H ezeli isikutoim ik (EAA. 402-3-440). R oederich von Engelhardt. Die D eutsche Universität D orpat in ihrer geistesgeschichtlichen Bedeutung. Reval: Franz Kluge, 1933. S. 195-209, 241-278. Johannes Frey. Die Theologische Fakultät der Kais. U niversität DorpatJurjew 1802-1903. H istorisch-biographisches Album mit Beiträgen früherer und jetziger Glieder der Fakultät. Reval: Franz Kluge, 1905. Karl G irgensohn. Die Theologische Fakultät. / H ugo Semel (Hg.). Die Universität D orpat (1802-1918). Skizzen zu ihrer G eschichte von Lehrern und ehem aligen Schülern. Dorpat: H. Laakm ann, 1918, S. 39-50. Sergei Issakov (koost). M älestusi Tartu ülikoolist (17.-19. sajand). Tal­ linn: Eesti Raam at, 1986. H einrich Seesem ann. Die Theologische Fakultät der U niversität Dorpat 1802-1918. / Reinhard W ittram (Hg.). Baltische Kirchengeschichte. Beiträge zur G eschichte der M issionierung und der Reform ation, der evangelisch-lutherischen Landeskirchen und des Volkskirchentums in den baltischen Landen. Göttingen, 1956. S. 206-219. Ludw ig Strüm pell. Rückblich auf die W irksam keit der Universität Dorpat. Zur Erinnerung an die Jahre von 1802-1865. Nach den vom Curator des D örptschen Lehrbezirks eingezogenen Berichten und M ittheilungen. Dorpat: C. M attiesen, 1866. S. 137-166. W ilhelm Süss. Karl M orgenstern (1770-1852). Ein kulturhistorischer Versuch. (Eesti Vabariigi Tartu ülikooli toim etused, В humaniora XVI). Tartu, 1928. Richard Thoma - uurija ja eksperimentaator Leili Kriis Käesoleva kirjutise ajendiks on 1999. aastal Tartu Ülikooli M ikrobioloo­ gia Instituudist Tartu Ülikooli Ajaloo M uuseum ile üle antud Richard Thoma konstruktsiooni järgi valm istatud verekehakeste loenduskam bri komplekt. Professor M arika M ikelsaar m eenutas, et ta töötas Thom a kambriga juba tudengipõlves ning see on olnud om a aja tähenduslikke töövahendeid m ikrobioloogia laboratoorium is. Tootekatalooge sirvi­ des selgus, et m uuseum i valduses on ka Thom a konstruktsiooni järgi valmistatud m ikrotoom ja m ikrotoom inoad. Kõik see ärgitas tutvum a kirjanduse ja allikatega, et sellest pisut nagu unustatud ülikooli profes­ sorist rohkem teada saada. Richard Thoma Tartu Keiserliku Ülikooli professorina Richard Thom a (1847-1923) nim i oli teadusringkondades tuntud juba kümme aastat enne tema Tartusse saabum ist ja seda nii erialaste kirju­ tiste kui teadusriistade uute konstruktsioonide väljatöötam ise poolest. Thoma sündis 11. detsem bril 1847. aastal Bonndorfis, Badenis (Lõuna-Saksamaal) advokaat Andrei Thom a perekonnas ning sai vanem a­ telt eesnimed Richard Franz Karl Andrei.' Ta lõpetas güm naasium i Stuttgarts ning pühendus aastail 1866-72 m editsiiniõpingutele H ei­ delbergi ja Berliini ülikoolides. 1870.-71. aastal võttis ta vabatahtliku rindearstina osa Saksa-Prantsuse sõjast. 1872. aasta kevadel sooritas Ricard Thom a edukalt m editsiinidoktori eksam id ning sai H eidelbergi ülikooli patoloogilise anatoom ia õppetooli assistendi koha prof Julius Arnoldi juures. Sügisel 1873 habiliteerus ta uurim usega D ie Ü berw an­ d eru n gfa rb lo ser Blutkörper von dem Blut- in das Lym phgefässsystem , mille järel omistati talle eradotsendi kutse. Augustis 1877 nim etati 30-aastane Thoma erakorraliseks professoriks. 1883. aastal, J. E. A. Böttscheri (prof 1860-83) lahkum ise järel sai Richard Thom a kutse Tartu ülikooli üldpatoloogia ja patoloogilise 1 EAA. 402-3-1674. L 23. 134 Leili Kriis anatoom ia õppetooli korralise professori kohale, m ille ta ka vastu võttis. A rstiteaduskonna nõukogu ettepaneku kohaselt tutvustas anatoom iaprofessor L udw ig Stieda ülikooli valitsu­ sele om a esildises 20. septem b­ rist 1883 Richard Thom at kui silm apaistvat patoanatoom i ja eksperim entaatorit, kes on avaldanud 15 uurim ust, konst­ rueerinud mitte ainult erilise m ikrotoom i ja teisi riistu, vaid välja töötanud ka uusi uurim is­ m eetodeid. Ta on lugenud H ei­ delbergis ü liõpilastele loenguid inim ese parasiitide, eripatoloogia, m ikroskoopia tehnika ning m itm esuguste haiguste pato­ loogilise anatoom ia teem adel ning juhendanud praktikum e. Joonis 1. Prof. Richard Thoma Tartu päevil Stieda m ärkis, et Richard Tho(T Ü R K H O . Fo 3 4 5 4 :1 0 b ). m ast kui silm apaistvast õppe­ jõust olid huvitatud ka G iesseni ülikool Saksam aal ning Baltim ore ülikool A m eerikas.2 M iks Thoma va­ lis Tartu? Võib vaid oletada, et ta langetas otsuse saksa kultuuriruum is oma headuses tuntud Tartu ülikooli arstiteaduskonna kasuks seetõttu, et lootis ju st siin om a teaduslikke eesm ärke teostada. Professor Thom a am etiaeg pidi algam a 1883. aasta detsem bri kesk­ paiku, kuid peatselt saabuvate jõulude tõttu palus ta ülikooli valitsuselt pikendust uue aasta alguseni. D etsem bris lähetas ta Tartu poole teele oma pagasi. 207 kasti hulgas oli neli kasti teaduslike instrum entide ja kogudega, viis kasti raam atute, fotode ja trükim aterjalidega ning üks kast klaasaparatuuri, käsikirjade ja fotokassettidega.3 Seega olid kaasa võetud m aterjalid, m is pidid võim aldam a Thom al jätkata Heidelbergis alustatud teaduslikku uurim istööd. Richard Thom a saabus Tartusse uue aasta alguses. 19. jaanuaril 1884 andis ta am etisseastum ise puhul nõutava truudusevande töötam iseks Keiserliku M ajesteedi alam ana. Paari päeva pärast, 21. jaanuaril, pidas Thom a ülikooli aulas avaloengu vananem isest tingitud muudatustest inim kehas.4 2 EA A . 402-3-1674. L 6 - 8 . 3 EA A . 402-3-1675. L 7 -8 . 4 Sam as. L 28. U eber einige senile V erän derun gen des m enschlichen K örpers un d ihre B eziehungen z u r Sch ru m p fn iere un d H erzhypertrophie. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 135 P a to lo o g ilis e a n a to o m ia in s titu u d i u u e n d a m in e Vana Anatoom ikum i ruumid, kus asusid kõik arstiteaduskonna teo­ reetilised kateedrid, sealhulgas patoloogilise anatoom ia instituut, olid arenevale arstiteadusele lootusetult kitsaks jäänud. Sellele juhtis tähelepanu füsioloogiaprofessor A leksander Schm idt oma kirjas 13. oktoobrist 1882 ülikooli valitsusele." Ülikooli palvel eraldatigi valit­ suse otsusega 1. jaanuarist 1885 Tartu ülikoolile 85 000 rubla õppetöö paremaks korraldam iseks arstiteaduskonnas,6 eelkõige uue õppehoo­ ne ehitam iseks füsioloogia ja patoloogilise anatoom ia instituutidele. Värske professor Thom a sai võim aluse plaanide koostam isel kaasa rääkida ja asus kohe aktiivselt asja kallale. Ehitusplaanide koostam ine ja kinnitamine võttis aga aega. Thoma kirjast 7. jaanuarist 1886 arsti­ teaduskonna nõukogule selgub, et ülikooli arhitekt Reinhold Guleke ei kiirusta kavandatava ehitise plaane temaga kooskõlastam a, mistõttu võib kahe tähtsa m editsiiniinstituudi ehitus terveks aastaks edasi lükkuda liht­ salt kõrvaliste asjaolude n in g isiklike huvide tõttu.7 Ehituse eelarve kinnitati alles juulis ning seejärel algas ehitustegevus. Järgm isel aasta 10. aprillil on Thoma koostanud põhjaliku protokolli ehituse vastuvõtu ja järele­ valve komisjoni tegevusest, mille ülesandeks oli olnud üle vaadata ja oma arvamus avaldada terve rea takistuste kohta, mis uu e hoone ehitam ise käigus olid ilm nenu d . 8 Sama aasta sügisel teatas arhitekt, et puudused ehituses saavad kõrvaldatud ja nõutud täiendused tehtud 1888. aasta kevadel ning sügissemestri alguseks on hoone üliõpilaste vastuvõtuks valmis. 6. juulil 1888 teataski ta ülikooli valitsusele uue õppehoone valm im i­ sest, kogum aksum usega 52 720 rbl 22 kop,9 m illele lisandus veevärgi sisseseadmise kulu 2 857 rbl 89 k op .10 Hoone sisustam iseks püüdis Thom a olla kursis eriala viim ase sõna­ ga. Nii avaldas ta 1887. aasta kevadel soovi osaleda loodusteadlaste kongressil augustis W iesbadenis: Juba viis aastat olen u u rin u d haigusi, mida inimestele on põhjustanud vereringeprobleem id [...] n in g ei ole saanud mujalt pärit oma eriala inim este ringis üleskerkinud küsim uste üle mõtteid vahetada [...] sam uti arutada neid küsim usi, mis on tekkinud seoses u u e patoloogia instituudi ehitam isega. E d usam m u d patoloogilis-anatoomilise uurimistöö tehnikas ja meetodites on viimastel aastatel olnud nii su u red , et nende rakendam ine uues õppeasutuses võib saada sellele tõeliseks võiduks ." Sügisel esitas Thom a ülikooli valitsusele taotluse uutes ruum ides insti­ tuudi töö korraldam iseks vajam inevate vahendite soetam iseks. Thom a s Eliise K äer-K ingise pp. A leksander Schm idt Tartu Ülikooli füsioloogia kateedri juhatajana aastail 1869-1894. // Tartu Ülikooli Ajaloo Küsim usi, III. Tartu, 1975. Lk 15-16. 6 EAA. 402-5-1104. L 182. 7 Samas. L 2. 8 Samas. L 124-128. 4 Samas. L 213-216. 10 Samas. L 238. " EAA. 402-3-1674. L 51. Leili Kriis 136 № r%vbfc&A*i. L t -к к 4. -bf 4-/ 7*Лг/*лSlAt} 'А.*Ш77 k e lltr jjltfL ^ i X, £ ,t+ * C l'MslQs>4*4~ jP -m^'**<- 'b t - h r P b t / f d u r h - <Го = 4^ - >*, dJ.-z^-^. d6+-rf—^ 'рЫ ^ГКЛ кг at ^’4‘1^ W ~ 4 , 0 * j(r ~ U*?«*--- — 'V t 4b ~R e-*‘ *»4. г X ««*<«/■ *У^‘ *- «^r 'd r t • — ►***•*_ t Л i is~f% i *■^Z*~ /« <г«-л-й^.-~_ ■*/*.'*,* Jo o n is 2. R. Thoma eskiis-kavand patoloogia ja füsioloogia instituutide hoonele (E A A . 4 0 2 -5 -1 1 0 4 . L 2 1 3 ). . A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 137 arvestuste kohaselt jäi valitsuse eraldatud sum m ast (85 000 rbl) õppe­ hoone ehituse täieliku valm im ise korral (lisandusid veel kulutused gaasi-, veevarustuse ja kanalisatsiooni sisseseadm iseks) ikka 10 000 rbl järele, mida saaks kasutada m õlem ale instituudile uue sisseseade soetamiseks. Taotluse lõppu lisas Thom a, et praegusel ju h u l usub ta oma laiaulatuslikke teadmisi, mis on om andatud ühe varasema sarnase tegevuse käigus seades sisse uut patoloogia instituuti H eidelbergis, sam uti arvukatel reisidel n in g mida n ü ü d tõeliselt kasutoovalt ja ilma sü n d su setu ajakaotuseta võib kasutada.'2 H eidelbergis olid nad koostöös professor Arnoldiga tei­ nud sisulisi üm berkorraldusi sealses patoloogia instituudis ja Thom a oli selles aktiivset osa etendanud.13 Vastavalt Thom a taotlusele hangiti patoloogilise anatoom ia insti­ tuudile 1888. aasta jooksul: 1) m ööbliesem eid (m itm esuguse kuju ja suurusega lauad, toolid, klaaskapid, tõm bekapid, seinatahvlid, klaasriiulid); 2) m ajatarbeid (transporditav am fiteater lahkam issaalis, rullaknakatted, mh ka elektrikell ja m ajatelefon); 3) instrum ente, sealhulgas 24 m ikroskoopi koos lisaseadm etega, täielik sisseseade bakterioloogilisteks uurim istöödeks (seenekultuuri kasvatam iseks ja uuringuteks); 4) laboratoorium isisustust (m ikrotoom id, aparaadid loom katsete tegemiseks, m ootorid, õhupum bad, gaasipõletid jms). Koos väikse­ mate väljam inekutega nagu postikulud jäi summa ettenähtud 5000 rbl piiridesse.14 Õ p p etöö ja te a d u s lik te g e v u s Thoma oli igas suhtes vääriline järeletulija Böttcherile, aktiivne ja algatusvõi­ meline, väljapaistev õppejõud ja väsimatu töötaja.'5 Professor Thom a luges Tartus üldpatoloogiat (koos üldise patoloogilise anatoom iaga), spet­ siaalset patoloogilist anatoom iat, loengukursust patoloogilistest kude­ dest ja m ikroskoopia tehnikast. Peale selle viis ta läbi patoanatoom ilisi demonstratsioone ja juhatas praktikum e, võttis osa lahkam istest ning juhendas teaduslikku uurim istegevust.16 Aastatel 1890-92 alustas Thom a esim esena Tartu ülikoolis bakte­ rioloogia loengute lugem ist üliõpilastele.17 Hiljem jätkas tem a tööd prof. Vjatšeslav Afanasjev, lugedes alates 1896. aastast süstem aatilist 12 EAA. 402-5-1104. L 177-178. 13 Г. В. Л е в и ц к и й . Биографический словарь профессоров и преподавателей Им. Юрьевского, бывшего Дерптского университета за сто лет его существования (1802-1902). Т. И . Юрьев, 1903. С. 104-107. 14 ЕАА. 402-4-1135. L 76; 402-5-1104. L 177. 15 Die Universität D orpat (1802-1918). Skizzen zu ihrer G eschichte von Lehrern und ehemaligen Schülern von Hugo Semel. Dorpat, 1918. S. 77. 16 Samas. Lk 3. 1 Ilo Käbin. Die m edizinische Forschung und Lehre an der U niversität D orpat/ Tartu 1802-1940: Ergebnisse u. Bedeutung für d. Entw icklung d. M edizin. Lüne­ burg, 1986. S. 197. 138 Leili Kriis bakterioloogiakursust. Siiski on väidetud, tuginedes Thom a enda and­ m etele, et ta jättis tihtipeale väljakuulutatud bakterioloogiakursuse lugem ise oma assistentidele, doktoritele Vikleinile ja Lunzile, põhjendades seda vaba aja täieliku p u u d u m is eg a .'8 Teaduslik uurim istöö instituudis kontsentreerus Thom a ajal põhi­ liselt veresoonkonna ja selle haiguslike m uutuste, eriti skleroosi uuri­ misele. Thom a arvates oli veresoonte ateroskleroosi süvenem ine kom­ penseeriv, tasakaalustav protsess. V ananem ise ja krooniliste haiguste läbi kaotavad veresooned oma lihaselise kihi ja kandevõim e elastsuse. Pulseeriva vere m õjul veresooned järk-järgult laienevad. Skleroosse sidekoe m oodustum ine m ittevajalikuks saanud elastsete kudede varu arm istum ise läbi tugevdab taas veresoonte seinu ja takistab ähvardavat vereringkäigu aeglustum ise jätkum ist. Ateroskleroos on kompenseeriv krooniline artriit (liigesepõletik).19 Õ ppejõuna oli Richard Thom a Tartu üliõpilaste seas kõrgelt hin­ natud, tema loengud olid süsteem sed ja põhjalikud ning uurimistööle suunatud. 1888. aasta aruandes kirjutas professor Thom a, et tema juhendatavast õppetööst võttis antud õppeaastal osa kokku 399 üliõpi­ last, neist sügissem estril: praktilise patoloogilise histoloogia kursusest 125; praktiliste ülesannete kursusest patoloogilises instituudis 24 ning teaduslikule erialasele uurim istööle ettevalm istava kursuse tööst 5. 1899. aasta kevadsem estril võttis praktiliste ülesannete kursusest osa 15; teadusliku erialatöö ettevalm istusest 5 ja dem onstratsioonlahkam istest 125 üliõpilast.20 Thom a juhendam isel valmis Tartus kokku 42 uurim istööd, sh 30 dissertatsiooni: 22 kardioloogia valdkonnast ning 8 teistel teem adel. Lisandub veel 12 õpilaste poolt trükis avaldatud uuri­ mistööd. Thom ale endale oli Tartu periood eriti viljakas, küm ne aasta jooksul avaldas ta trükis 34 teaduslikku kirjutist.21 M itm est tema õpilasest said tuntud teadlased. W erner Zoege von M anteuffel (1857-1926), Kirurgiakliiniku juhataja aastatel 1906-18 (eradotsent ja dotsent 1889-98), Tartu kirurgiatraditsioonide edasiarendaja, on oma õpiajale tagasi vaadates asetanud Thom a ülikooli arstiteadus­ konna professorite hulgast üheks esim eseks oivaliselt selge m õistuse ja Õpetuse poolest.22 N oore m ehena oh verd anu d ta terve aasta oma stuudiu­ mist anatoom iale ja patoloogilisele anatoom iale. Tänu Thom ale ja oma­ enese töödele patoloogias ja anatoom ias kujunes ta õpilasest õpetajaks ning võis 1889. aastal alustada iseseisvat kirurgitööd. ' Г. В. Л е в и ц к и й . Биографический словарь. C. 103. 19 Die U niversität D orpat (1802-1918). S. 79. 20 EAA . 402-4-1135. L 77. 2‘ Г. В. Л е в и ц к и й . Биографический словарь. C. 104-107. -2 Aus Professor Zoeges L ebenserinnerungen. / W erner Z oege von M annteuffel P ro­ fessor der C h irurgie in D orpat 1857-1926. Ein Lebensbild in Briefen, Erinnerungen und W orten seiner Freunde und Schüler zu sam m engefasst von A n n a von Kügelgen. Reval, 1931. S. 156-184. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 139 Zoege von M anteuffel oli rohkem kunstnikunatuur ja talle rääkis enam pildiline kujutis. Nii rajanesid tema tööd alati eksperim en­ dil ja patoloogilis-anatoom ilise uurim ise tulem usel. Aastad, mil ta patoloogiaalse uurim istööga tegeles, olid tema sõnul õnnelikem ad elus. Kui ei tegelda patoloogilise anatoomiaga, m u u tu b kogu asi käsitööks, kirjutas ta. See vaikne arm astus patoloogilise anatoom ia vastu ilm nes niipea, kui tuli preparaatide või m ikroskoobiga lahendada huvitavaid kliinilisi küsimusi. Siin sai rakendada põhjalikke m orfoloogiaalaseid teadm isi, mille eest ta tänas Tartu patoloogi T h o m at.23 Arst ja kirjanik Vikenti Veressajev (1867-1945), teine Thom a õpi­ lane, on meenutanud tiliõpilasaega Tartus: L oenguid üldpatoloogia alal pidas professor Richard Thoma, kõlava teadusliku nim ega õpetlane. M ees oli lombakas ja m asajalgne, jässaka, kandilise kehaga; avarat, kõrget laupa piirasid lühikesed punaste kiharate salgud, ka habe oli apelsinikarva, targad rohekad silmad vahtisid alati pilkevalmilt. Ta oli in n u s tu n u d purjesportlane, tal oli oma isiklik jaht, kogu oma vaba aja veetis ta Emajõel. Tema loengu d olid huvitavad, ta oskas kuulajais hu vi äratada, oma kõnet vaim ukusega elustada, joonistas suurepäraselt m itm evärviliste kriitidega m ustale tahvlile patoloogiliste prot­ sesside kujutusi. Thoma lahkas ka nend e haigete laipu, kes olid s u rn u d ülikooli kliinikuis. Professorid-kliinikuarstid värisesid ta ees, nend e vigade lahkamises oli ta halastamatu.24 Tartu ülikoolis professorina töötades püüdis Thom a järgida juba väljakujunenud elukorraldust: ta tellis süstem aatiliselt uut teadus­ kirjandust (antud olukorras Peterburi Sõjam editsiini A kadeem ia raa­ matukogust), taotles väliskom andeeringuid konverentsidele ja teistele kokkusaamistele ning veetis regulaarselt puhkused kodum aal. Ta oli järjekindel instituudi m ajandusasjade korraldam isel. Suvepuhkusele minnes oli tal ikka esitada nõudm isi kas siis põrandate, ahjude, lõõride või muu sellise rem ontim iseks või korda tegem iseks.25 Ühes oma vii­ mastest pöördum istest ülikooli valitsuse poole (7. m ärtsist 1894) taotles ta majahoidja M ärt Kase, kes kogu oma teenistuse ajal on m in u täieliku rahulolu ära teeninud, töötasu tõstm ist 4 rubla võrra. Ülikooli valitsus nõustus lisama 2 rbl, seega jäi m ajahoidja töötasuks koos prii korteriga 15 rbl kuus.26 1891. aastal alanud venestam ise surve tugevnedes ning vene õppe­ keelele ülemineku tingim ustes nägi Thoma oma töövõim aluste otsusta­ vat piiramist. Tema avaldus am etist vabastam ise kohta 30. novem brist 1893 rahuldati ning Thoma lahkus Tartu ülikooli teenistusest 1. aprillist 1894. Tartu ülikooli professoritel oli õigus pärast küm neaastast tee­ 23 Aus Professor Zoeges Lebenserinnerungen; W. von Reyher. W erner Z oege von Mannteuffel, weilend Professor der C h irurgie in D orpat, als G elehrter, Lehrer und Arzt. S. 108-109. ' 4 V. Veressajev. D erptis. / Postitõllaga läbi Eestim aa. Eestim aa vene kirjanike kuju­ tuses (XVIII sajandi lõpp - XX sajandi algus). Koostanud S. Issakov. Tallinn, 1971. Lk 540-541. 25 EAA. 402-5-1131. L 40, 75, 342. 26 EAA. 402-5-1242. L 10. 140 Leili Kriis nistust taotleda endale (pensioni)hüvitist aastapalga ulatuses. Thoma taotluse kohaselt eraldati talle ühekordne toetus aasta elam iskulude suuruses sum m as 1429 rbl ja 60 kop.27 Õ p ik Professor Thom a tegevuse kokkuvõtteks õppejõuna ja uurijana Kei­ serlikus Tartu Ü likoolis sai tema 1894. aastal Stuttgartis välja antud patoloogilise anatoom ia õpiku I osa: Ü ldine patoloogiline anatoomia. Nii kirjutas ta õpiku eessõnas, veebruaris 1894 (olles siis veel Tartus): Kuna olen poliitiliste põhjuste tagajärel lõpetanud, m inu ametikoht selles ülikoolis on üles öeldud, kujutab see raamat m inu tegevuse kokkuvõtet selles kõrgkoolis .28 Ettevalm istustööd õpiku koostam iseks olid alanud juba Heidelber­ gis, kuid põhiraskus langes Tartu perioodile. Thom a jätkas eessõnas: H iljem olen ma siin Dorpatis k ü m m e aastat iseseisvalt tegutsenu d ja seal­ juu res s u u re arvu noorem aid kaastöölisi leidnud, kes m ulle m õnegi küsim use lahendam ise oluliselt lihtsamaks tegid. N en dele ku ulu b tu nn ustav sõna nende väga paljukordselt aeganõudvate ja pingutavate tööde eest.29 M ahukas, ühtekokku 746 lehekülje ja rohkete illustratsioonidega õpik on tõlgitud ka inglise keelde. Õpiku teise osa m aterjalid, mis pi­ did kajastam a spetsiaalse patoloogilise anatoom ia küsim usi, olid ette valm istatud ning Thom a lootis, kuna tal am etialaseid lisakohustusi ei olnud, need peatselt trükki toim etada. Läks aga teisiti. P ro s e k to rin a M a g d e b u rg -S u d e n b u r g i h a ig la s Tartust lahkum ise järel sai Richard Thom a m ittekoosseisulise prosektori koha M agdeburgi ülikooli teenistuses, M agdeburg-Sudenburgi haiglas, kus oli 1894. aastast direktoriks H einrich U nverricht (1853-1912), endi­ ne Tartu ülikooli sisehaiguste professor ja kliiniku juhataja (1889-92). Töö haiglas näis olevat Thom ale kui uurijale vähepakkuv, nii näeme tema kirjandusliku loom ingu allikat kui mitte päris ära kuivamas, siis ära voolamas, kirjutas oma eelkäija kohta Tartu Ülikooli anatoom iaprofessor aastatel 1921-29 A lexander Ucke.30 Viie aasta jooksul ilm us tem alt vaid kuus kirjutist.31 Thom a ühiskondlikust tegevusest annab tunnistust fakt, et ta oli 1897. aastal üks Saksa Patoloogia Seltsi asutajaliikm eid. 1906. aastal pöördus ta tagasi H eidelbergi, kus tegutses eraõppejõuna, pühendudes 27 EAA. 402-3-1674. L 127. 2X Lehrbuch der Pathologischen A natom ie von Richard Thom a. Zwei Theile. Erster Theil. Allgem eine Pathologische A natom ie. Stuttgart, 1894. 29 Lehrbuch. Vorwort. 30 A. Ucke. Richard Thom a. // Eesti A rst. 1924. 3. Lk 50. 31 Г. В. Л е в и ц к и й . Биографический словарь. C. 107. 141 Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) uurimistööle oma koduses laboratoorium is. Koos järelhiiüdega Ri­ chard Thom a surma puhul 26. novem bril 1923 ilmusid ajakirjas Beiträge zur pathologischen A natom ie ka tema kaks viim aseks jäänud kirjutist. * Thoma ülikoolidest, Heidelberg - Tartu - M agdeburg, oli Tartu periood aktiivsemaid ja töörohkem aid tema elus. Keiserliku Tartu Ü likooli üld­ patoloogia ja patoloogilise anatoom ia professorina korraldas Richard Thoma instituudi töö üm ber Saksam aa arenenud ülikoolide eeskujul. Koos arhitektiga töötas ta välja sobivaimad ruum ilahendused uues õppehoones ning püüdis instituuti varustada kaasaegse eesrindliku teadusaparatuuriga. Tema ajal alustati uue loengukursuse, bakterio­ loogia lugemist, senisest põhjalikum alt käsitleti m ikroskoopia tehnikat. Õppetöös oli kesksel kohal üliõpilaste suunam ine teaduslikule uuri­ mistööle ja koostööle professoriga. Siin valmisid arvukad uurim used, samuti õpik. Tartu ülikoolis sai ta rakendada oma organisaatori, õppejõu ja uurija talenti. Thoma on kirjutanud: uurim istöö ja m u u d tööd, mis siin kaugele­ ulatuvas vormis said maha pandud, ulatuvad osaliselt tagasi aega, kui ma 12 aastat tagasi H eidelbergis ]. A rno ld i esim ese assistendina te g u tse sin ? 1 Töö Heidelbergi ülikoolis oli ettevalm istusajaks iseseisvale tegutsem isele Tartus. Siin oleks ta m eeleldi ka jätkanud, kavandatud tööd olid alles lõpetamata, nagu näiteks õpiku II osa trükiks ettevalm istam ine, mis lõpuks jäigi tegemata. M issuguseks oleks kujunenud Thom a saatus, kui ta oleks valinud õppejõukarjääri m õnes Saksam aa või Am eerika ülikoo­ lis, jääbki oletuseks. Tartust lahkum ise järel ei õnnestunud tal saada või ei soovinudki ta enam leida enesele sobivat õppetooli, väljundit oma teaduslikule potentsiaalile. Richard Thom al elukäigus on sam aseid jooni Tartu ülikooli anatoomiaprofessori August Rauberiga (1841-1917, professor 1886-1911).33 Mõlemad olid pärit Lõuna-Saksam aalt, Rauber am etniku, Thom a advokaadi perekonnast, room a-katoliku kiriku liikm ed, osalesid Prantsuse-Saksa sõjas rindearstidena. Hiljem said neist (kaheaastase vaheajaga) Tartu ülikooli arstiteaduskonna professorid. Nad m õlem ad olid oma erialale jäägitult pühendunud uurijad ja tähelepanuväärsed organisaatorid, kes tõid endaga Tartusse kaasa Kesk-Euroopa üli­ koolides valitsevat vaba, dem okraatlikku vaimu. Erinevalt Rauberist, kel lubati ülikoolis loenguid saksa keeles jätkata ning kes lõpuks jäigi Tartusse, pidas Thoma parem aks siit lahkuda. M õlem ad elasid kõrge eani (76 eluaastat). Tähelepanuväärne on, et mõlema anatoom i nim i ja teadusliku tegevuse jälg ulatub tänapäevagi. Rauber-Kopschi õpiku 32 Lehrbuch. Vorwort. E. L e pp -K o g e rm a nn . A ugust Rauber. // N õukogude Eesti Tervishoid. 1982. 5. Lk 350-354. Leili Kriis 142 (anatoom iaatlase) arvult juba 20 kordustrükk (tänapäevases teostuses) ilm us Saksam aal 1987. aastal34 R ic h a rd T h o m a in s tru m e n tid e k o n s tru k ts io o n id e u u e n d a ja n a Richard Thom a põhilised teadusriistade konstruktsioonide uuendused jäävad H eidelbergi aega. Tartus ta vaid lihvis ja täiendas tehtud töid. Thom a oli üks väheseid kuulsa H erm ann von Helm holtzi õpilasi.35 Tagasivaatavalt kirjutas ta oma õpiku eessõnas: Oma elutöö algusest alates olen ma kõigest väest p ü ü d n u d tungida patoloogias toimuva mehaanika saladustesse n in g ei ole seepärast vältinud isegi aeganõudvaid mehaanika ja matemaatika õ p in g u id ? 6 D iferentsiaal- ja integraalarvutuste oskus oli selle stuudium i vili. O m andatud teadm isi püüdis ta rakendada ka patoloogiliste mehha­ nism ide selgitam isel, näiteks 1882. aastal ilmunud töös U ntersuchu ngen über die Grösse und das Gew icht der anatom ischen Bestandteile des m ensch lichen K örpers im g e su n d e n u n d kranken Z usta nd e. Ta pühendas palju aastaid oma elust veresoonkonna histogeneesi ja histomehaanika uurim isele. Professor A. Ucke sõnade kohaselt ei lükanud keegi tema sei­ sukohti üm ber, kuid vaikides m indi temast mööda.31 Tunduvalt edukam oli Thom a oma m ehaanikaalaste teadmiste rakendam isel uute instrum entide, õieti juba varem loodud instrumen­ tide konstruktsioonide täiustam isel ja uute uurim ism eetodite välja­ töötam isel. Üsna oma karjääri alguses, töötades veel eradotsendina H eidelbergi ülikoolis (1875) kirjutas Thom a, et ta on füsioloogias ja patoloogias läbiviidavate eksperim entaalkatsete juures teostatavate m ikroskoopiliste uuringute kergendam iseks aparaate loonud, nende kasutam ism eetodeid m itm e aasta jooksul katsetanud ning julgeb neid nüüd avalikkusele esitleda.38 V erekehakeste loen d u skam ber. Koostöös Zeissi firmaga valmis Thom al 1878. aastal verekehakeste (punaste ja valgete vereliblede) loenduskam ber ( Blutkörperzählapparat). Kuna nii kliinilises kui ekspe­ rim entaalses m editsiinis teostatavad rohked vereanalüüsid olid aega­ nõudvad, õnnestus Thom al koostöös optik Carl Zeissiga välja töötada 34 Helle Tapferi intervjuust ajalehele Postimees 27. m ärtsil 2001. EAA. 402-3-1674. L 7; H. von H elm holz (1821-94) oli füsioloogiaprofessor 1849-71 K önigsbergi, 1855 Bonni ja 1858-71 H eidelbergi ülikoolides; füüsikaprofessor 1871— 88 Berliini ülikoolis, on avaldanud teedrajavaid uurim usi füsioloogia ja füüsika alalt ning leiutanud uusi instrum ente nagu oftalm oskoop (silm apeegel), oftalmomeeter, värvisegaja, vibratsioonim ikroskoop, kaksiksireen, elektrodiinaam ilised kaalud, H elm holtzi pendel jm, vt ka: [h ttp://w w w .uni-karlsruhe.de/~za279/helm holtz.htm l] 03.01.2002. 36 Lehrbuch. Vorwort. 37 A. U cke. Richard Thom a. Lk 5 0 -5 1 . "4 R. T h o m a. Beitrag zu r m ikroskopischen Technik. / A rchiv für pathologische A natom ie und Physiologie und für klinische M edicin. Bd. LXV (1875). S. 36. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 143 uus aparaadi konstruktsioon, mis seda protseduuri tunduvalt lihtsus­ tas.39 1881.-82. aastal avaldatud töödes kirjeldab Thom a verekehakeste loenduskambri ning loendusm eetodite väljatöötam ise protsessi.40 Thom a-Zeiss'i loenduskam ber koosneb paksust esem eklaasist, millele kleebitud klaasrõngake. Rõnga põhi kujutab endast peenim at ruudustikku, koosnedes 16 suurest ruudust, m illest igaüks om akorda jaotatud 16 ruuduks. Ruudukeste abil, toetudes vastavale uurim ism e­ toodikale, on võim alik m ikroskoobi all vere vorm elem endid loetleda.41 Loenduskambri konstruktsioon võim aldas kasutam ist erinevate fir­ made m ikroskoopidega, kuid verekehakeste loendam ine oli hõlpsam Zeissi ja H artnacki m ikroskoopidega (varustatuna vastavate objektii­ videga).42 Verekehakeste loenduskam brite konstruktsiooni m odifi­ katsioone on loonud teisedki uurijad nagu Biirker, Türck, Neubauer, Fuchs-Rosenthal, Breuer ja Zapperts; kasutam ism eetod on kõigil sarna­ ne, vaid ruudustik ja loendam ine on igal erinev.43 Thoma jäi H eidelbergi ajast väljakujunenud koostööle truuks ka Tartus. Esimene tellim us - mikroskoop Prof. Thom ale D orpatis - anti fir­ mast välja 18. veebruaril 1884.44 Thom a tellis m ikroskoope ja optilisi lisaseadmeid Zeissi firm ast kuni Tartust lahkum iseni. Carl Zeissi firma oli tuntud oma kõrgetasem elise toodangu ning sedavõrd ka kallim a hinnakirja poolest. Seetõttu on mõistetav, miks enam ik Tartu ülikooli teisi instituute eelistas E rn st Leitzi või Carl R eicherti optikafirm asid. Tänaseks on 18 Thom a poolt Patoloogilise anatoom ia instituudile os­ tetud m ikroskoopi jõudnud ülikooli m uuseum i.45 Kuigi m ikroskoope on kasutanud saja aasta vältel mitmed üliõpilaste põlvkonnad, on nad suhteliselt hästi säilinud, kom plekteeritud ja terved ning sellistena tähelepanuväärsed muuseumi m ikroskoopide kollektsioonis. M ikrotoom . Teine Thom ale kuulsust toonud instrum ent on tema nime kandev m ikrotoom , mille konstruktsioon avaldati 1880. aastal. Mikrotoom on seade väga väikeste taim sete või loom sete kudede lõika­ miseks m ikroskoobiga vaatlem iseks. On avaldatud arvamust, et Thom a töötas oma m ikrotoom i konstruktsiooni välja Tartus.46 See toim us siiski juba varem, Heidelbergis. Thom a kirjeldab väljatöötatud m ikrotoom i konstruktsiooni oma 1881. aastal avaldatud töös U eber ein M ikrotom : ). F. Lyon, R. T h o m a . Ueber die M ethode der Blutkörperzählung. / A rchiv für pathologische A natom ie und Physiologie und für klinische M edicin. Bd. LXXXIV (1881). S. 131-143. 411 Samas; R. Th o m a. Die Z ählung der weissen Zellen des Blutes. / A rchiv für pathologische A natom ie und Physiologie und für klinische M edicin. Bd. LXXXV II (1882). S. 201-209. 41 V. J. K ristm an . Sisehaigused. Tartu, 1947. Lk 43 2 -4 3 3 . 4_ J. F. Lyon, R. Th o m a. Ueber die M ethode der Blutkörperzählung. S. 137. 43 The M icroscope. A simple H andbook by Conrad Beck. London, 1921. P. 5 8-61. 44 ÜAM. 1199:2 Ar. L 2. 45 ÜAM. 1199:2 Ar. L 2. Kõigil m ikroskoopidel on peal graveerin g Universität Dorpat Pat. Inst. Neist kolm m ikroskoopi on instituudile ostetud 1883., kaks 1887., k üm m e 1888. ning kaks 1893. aastal. 46 Vt: I. Käbin. Die m edizinische Forschung und Lehre. S. 49. 1 44 Leili Kriis [...] mikrotoom ku ulu b liugm ikrotoom ide hulka, nagu seda Rivet, B ra n d t... ja m itm ed teisedki on k o nstrueerin ud [...]. M in a lasin su u rem a sedalaadi instru­ m endi valmistada, millele ma mehaanik R. Ju n g i abil H eidelbergis m itm esu gu­ seid väikeseid täiendusi tegin, mis seisnesid põhiliselt liugtee kalde uuendustes, kelgu ja nu ga d e kujus ja s u u ru ses n in g m u u sellise lisam ises .47 Thom a konstrueeritud liugm ikrotoom koosneb valatud ristküliku­ kujulisest rauast alusest, kuhu kinnitub m ikrotoom i korpus liugteega, m illel on lisaseadm ed: objekti hoidja klam britega, m ikrom eetri kruvi skaaladega objekti lõikepaksuse m ääram iseks ning noahoidja kelgu­ ga.48 O bjekt kinnitatakse tugevdusainega nagu parafiin vms, sealt lõi­ gatakse m ikrotoom i abil lõigud. Thom a m ikrotoom ikonstruktsioon võim aldas võrreldes eelkäijatega lõigata enneolem atult väikeseid ja täpselt m ääratletud objekti lõigukesi (täpsusega 1-1/2 mikronit) m ikroskoobiga uurim iseks ning jäi sellisena pikaks ajaks ületam atuks. See tähendas ühtlasi uue ajajärgu saabumist histoloogias. Koostöös firmaga Ju n g alustati Thom a mikrotoomide seeriatootm ist. Thom a konstruktsiooniga m ikrotoom e valm istati kahes suuruses: m udel I liugtee pikkusega 40 cm ja m udel II liugtee pikkuse­ ga 27 cm. M ik ro to o m i noad. M ikrotoom i juurde (ka eraldi kasutamiseks) kuulusid m ikrotoom i noad Thom a väljatöötatud konstruktsiooni järgi. Firm a W ilhelm Walb (Heidelberg) tootekataloogi järgi 1892. aastast too­ deti Thom a nuge üheksas erinevas suuruses, lõiketerade pikkusega 8 -3 6 cm .49 Nii neid m ikrotoom e kui m ikrotoom i nugasid valmistasid hiljem teisedki firmad (näiteks E rn st Leitz W etzlaris). Thom a valm istatud instrum entide konstruktsioone võib olla teisigi. Dr. Helga Beezi sõnul on Jena O ptikam uuseum is hoiul Richard Thoma väljatöötatud konstruktsiooniga m ikroskoop.50 Tundub siiski, et vaatam ata õnnestunud instrum entide konstrukt­ sioonide väljatöötam isele ei olnud eksperim entaalriistade uuendamine Thom ale eesm ärgiks omaette, vaid ainult vahendiks oma igapäevase uurim istöö parem aks ja aega säästvam aks korraldam iseks. T h o m a in s tru m e n d id T artu Ü lik o o li A ja lo o M u u s e u m is Tartu Ülikooli Ajaloo M uuseum is on praeguse seisuga hoiul neli Richard Thom a konstruktsioonide järgi valm istatud instrum enti, too­ detud erinevates Saksam aa firm ades. Arvan, et ülikooli instituutides 4 R. T h o m a. U eber ein M ikrotom . / A rchiv für pathologische A natom ie und Physiologie und für klinische M edicin. Bd. L XXX IV (1881). S. 189-191. 4S R. Ju ng. Fabrik w issenschaftlicher In stru m en te und A pp arate G.m.b.H. Heidel­ berg. Katalog I. M ikrotom e. 1911. S. 12-17. 44 E rgänzu ngs-K atalog zum Special-Preisverzeichniss 1892 der Fabrik ch irurgischer Instrum ente von W ilh e lm Walb in H eidelberg. Spetcialität: M icrotom m esser. S. 3. ■° Carl Zeiss Stiftung arhiivi juhataja, O xfordis, 07.09.2000. Ajalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 145 Joonis 3. Verekehakeste loenduskam bri komplekt (Ü A M 1 1 3 8 :3 a -d A j). võib neid olla teisigi, sest kaugeltki kõik vanad instrum endid ei ole muuseumi jõudnud. Hemomeetri kom plekt Thom a järgi koosneb spetsiaalsest klaasist valmistatud loenduskam brist, m ille juurde kuuluv rõngas ruudustikuga kahjuks puudub, samuti katteklaasid, kom plektis on pipetid valgete ja punaste vereliblede jaoks, m illede kum m idetailid on lagunenud. N ii­ siis on m uuseum i eksem plaril osa detaile aja jooksul hävinud, kuid ter­ vik on üldjoontes hästi aim atav (joonis 3). Kom plekt on nahaga kaetud karbis (mõõdud 19x9x3 cm), vooderdatud seest tum esinise sametiga, karbil on kiri Blutkörperzählapparat nach Thoma. E. Leitz Wetzlar. Hem om eeter on ostetud Tartu Ülikooli M ikrobioloogia instituudile optikafirmast E rn st Leitz, W etzlaris, tõenäoliselt 1920. aastail. Sam a­ suguse verekehakeste loenduskam bri kirjeldus on ära toodud firma 1920. aasta tootekataloogis, m ille järgi võis osta loenduskam brit nii eraldi (hinnaga 90 Saksa m arka) kui ka kom plektina (165 Saksa m ar­ ka).51 M uuseumis leiduvate firm ade tootekataloogide järgi valm istati ja müüdi Thom a verekehakeste loenduskam breid m itm etes teisteski Saksa firmades nagu Carl Zeiss, (seal nim etatud ka Thom a-Zeissi loenduskambriks) R. J u n g ning Inglise päritolu firm as W. Watson & Sons, Ltd. Sellest võib järeldada, et Thom a väljatöötatud hem om eetri konst­ ruktsioon ning kasutam ism eetood olid hinnatud ja laialt tuntud ning kasutatud. 51 No. 47 E. A pparate für B lutuntersuchungen. 1920. E rn st L eitz. O ptische und m echanische W erke W etzlar. S. 7-8. 146 Leili Kriis Jo o n is 4. M ikrotoom , m udel I (Ü A M 1 0 2 3 :1 Aj). M uuseum is asuva m ikrotoom i eksem plar (joonis 4) on valmistatud Thom a konstruktsiooni m udel I järgi firm as R u d o lf Ju n g , Heidelberg, tootenum briga 1198. M ikrotoom il on valatud rauast alus suurusega 12x49,5 cm, m ikrotoom i korpusele kinnitatud liugtee pikkuseks on 40 cm, sellel on kruvim ikrom eeter, täpsusega 20 m ikronit,52 ning objektija noahoidjad kelgul. M ikrotoom on vineeralusel, kaetud klaasitud kastiga. M ikrotoom on ostetud Patoloogilise anatoom ia instituudile 19. sajandi viim astel küm nenditel, tõenäoliselt veel prof Thom a ajal. M uuseum ile saadi m ikrotoom m uinsuskaitse kom isjoni ringkäigul üli­ kooli õppehoonetesse 1997. aastal anatoom iaprofessor Ado Truupõllu vahendusel. Firm a R. J u n g 1911. aasta tootekataloogi järgi võis mikro­ toom i hinnaks olla 2 20-300 Saksa m arka.53 M õningate erinevustega ning hinnaga lisaseadm eid m üüdi ka eraldi, nii võisid instrumendist huvitatud ise kom plekteerida om a vajadustele ja võim alustele sobiva variandi. M uuseum i valduses on ka kaks kaunist kom plekti erinevas suu­ ruses Thom a konstruktsiooni järgi valm istatud m ikrotoom i nugadega (joonis 5). Esimene, lõiketera pikkusega 12 cm, m ärgistusega 1 on val­ m istatud firm as W ilhelm Walb (H eidelberg). Teisel, lõiketera pikkusega 12,5 cm, m ärgistusega 2, valm istaja firma m ärgistus puudub. Noad on pakendatud lilla ja punase siidriidega vooderdatud karpidesse. Firm a W. Walb 1898. aasta tootekataloogi järgi oli sellises suuruses noa hinnaks 13,5 Saksa m arka.54 M ikrotoom i noad leiti 1999. aastal ühe Patoloogilise anatoom ia instituudist toodud töölaua sahtlist, kui 52 Toom as Punga arv u tu ste kohaselt. 53 R. Ju n g. Fabrik w issensch aftlich er In stru m en te und A pp arate G .m.b.H. S. 12-17. 54 Ergänzu ngs-K atalog zum S pecial-P reisverzeichn iss 1892. S. 3. A jalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 147 Joonis 5. M ikrotoomi noad. (Ü A M 1 1 5 6:1a ,b Aj, Ü A M 1 1 5 6 :2 a ,b A j). sisustati m uuseum i õppelaboratoorium i ruumi. Patoloogilise anatoo­ mia instituudi inventarinum brite järgi (PI IID 122, PI IID 124) on noad soetatud üheaegselt, 19. sajandi lõpuküm nenditel, tõenäoliselt prof Thoma ametiajal. Lõpetuseks Thoma jagas m õnegi s u u re uurija saatust: lu gu pid am ine ja tu n n u stu s eluajal, mille ta oli ära teeninud, jäi saamata, kirjutas professor U cke järelhüüdes Richard Thoma surma puhul.55 Siiski ei ole Thom a nim i tänapäeval su­ gugi tundmatu, vastupidi, aja m öödudes on tema tööd saanud selgem a tähenduse. Thoma m ikrotoom id olid aktuaalsed 80 aasta vältel. Saksam aal 1999. aastal väljaantud ulatuslikus entsüklopeedias on Richard Thom a biograafias muu hulgas kirjutatud, et tem a 1 880. a. loodud liugmikrotoom oli pikka aega rahvusvaheliselt ju h tiv in stru m en t koetükikeste lõikamisel mikroskoopilisteks u u rin g u te k s .56 Firma Ju n g järeltulija Leica arhiivi andm etel on Thom a konstrukt­ siooni järgi valm istatud m ikrotoom e 1962. aasta seisuga m üüdud rohkem kui 4 500 eksem plari.57 N ii on Thom a väljatöötatud m ikrotoom ikonstruktsioon tõestanud om a suurepäraseid om adusi ja leidnud laialdast kasutamist. Alles kaasaegsed, uue põlvkonna m ikrotoom id, suutsid selle positsiooni üle võtta. 55 A. Ucke. Richard Thom a. Lk 50. 56 Das D eutsche Biographische Enzyklopädie. M ünchen, 1999. Bd. 10. S. 15. Leica, [http://w w w .hbu.de/m ile.htm ] 17.12.2001. Leili Kriis 148 Sam aväärne oli ka Thom a verekehakeste loenduskam ber ThomaZeiss Kammer.™ Thom a ateroskleroosialased uurim istulem used on olnud teedra­ javaks, et neid on põhjust tänapäevalgi m eenutada. 1999. aastal välja antud populaarteaduslikus trükises tunnistatakse südameinfarkti riskifaktoritest kirjutades, et juba 1880. aastal tõendas meditsiiniõppejõud, H eidelbergi professor R ichard Thoma, et ateroskleroos ei ole südam einfarkti esilekutsum ise põhjuseks.59 Tartu ülikool võib uhkust tunda oma kunagise professori üle, kes on toonud siia vaba ja uurivat vaimu, pühendum ust ja põhjalikkust oma kutsum ust järgides ning jaganud seda oma õpilastele ja kolleegidele. Thom a kohalolekut ülikoolis m ärgivad tema konstruktsioonide järgi valm istatud teadusriistad ajaloom uuseum i fondis ja ekspositsioonis. Kuid ülikool m uutub ja areneb koos ajaga. Nii on Patoloogilise ana­ toom ia instituut 2000. aastal läbi teinud järjekordse uuenduse ja asub nüüd kaasaegses Biom eedikum i hoones. Instituudi m uuseumikogud, m ille preparaatide kogu on täiendanud ka prof Thom a,60 on koha leid­ nud Vanas Anatoom ikum is. Thom a plaanide kohaselt ehitatud Uus Anatoom ikum , endine füsioloogia ja patoloogilise anatoom ia instituu­ tide õppehoone, on alustanud uut eluringi ülikooli keelekeskusena. Roche Lexikon M edizin, 4. Auflage, Urban & Fischer Verlag, M ünchen 1984/1987/ 1993/1999. [h ttp ://w w w .gesu n d h eit.d e/roch e/ro37500/r38524.h tm l] 01.03.2002. B roder C lau sen . Chronisch Krank? Nein D anke!" 1997. [h ttp ://w w w .n a tu r h e ilk u n d e -a k tu e ll.d e /b u c h /e x tr a tite l/c r o -k r a n k -in f o .h tm ] 17.12.2001. 60 EAA . 402-4-1127. L 88; 402-4-1135. L 7 5-76. Professor Oswald Schmidt. Üks õigusajalugu õpetanud rahvusliku ärkamis-ja natsionalismiaja jurist Liivimaalt1 Peeter Järvelaid Lapsepõlv Carl Oswald A lexander Schm idt sündis 19. jaanuaril 1823. aastal. Tema sünnikohana m ärgivad teatm eteosed K uressaaret,2 kuid lapsepõlv möödus tal ilm selt 27 km eem al Valjalas, kus tema isa, Saarem aa konsis­ tooriumi superintendent Gottlob A lexander von Schm idt (1794-1871) oli kirikuõpetaja. Schmidtide perekonnalooga põhjalikum alt tegelenud О. Schm idti poeg Tartu raesekretär ja advokaat Arwed Schm idt (1862-1941 ),3 suutis välja selgitada, et perekonna esivanem ad elasid 17. sajandi teisel poolel Ida-Preisimaal, 1734. aastast asus Schm idtide perekond elam a Vene im ­ peeriumi Läänem erekuberm angudesse. Esim esena saabus Liivim aale Johann Heinrich Schm idt (1713-1808), kes pani aluse Schm idtidest Val­ jala kirikuõpetajate reale (1743-1868).4 Ka kõik G. A. von Schm idti kolm poega paistsid elus silm a ande ja hariduspüüde poolest. Vanim neist, dr. phil. Eugen Schm idt (1821-1905), tegutses saksa keele õpetajana Nikolai-Instituudis M oskvas ja on oma jälje ajalukku jätnud ka kui hea maletaja. Oswald Schm idtist (1823-90) sai Tartu ülikooli juu raprofes­ sor ja ülikooli prorektor ning noorim ast vennast A lexander Schm idtist sama ülikooli füsioloogiaprofessor ning ülikooli rektor.5 On m uidugi Artikkel on kirjutatud Saksam aal M arburgis H erderi instituudis stipendiaadiks oleku ajal. 2 D eutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. H rsg. von W ilhelm Lenz. Wedemark: Verlag H arro von H irscheydt, 1998. S. 6 8 9 -6 9 0 . Arwed von Schm idt õppis Tartu ülikoolis juristiks (1881-86) ja oli tegev Tartu raehärrana (1889), siis raesekretärin a (1918) ja edasi advokaadina. Vt: A rw ed von Schm idt. Zu r G eschichte der Fam ilie Schm idt und von Schm idt in D eutschland, Oesel, Livland, Estland und Russland. D orpat: K om m isionsverlag J. G. K rüger, 1929. S. 5 4 -5 5 . ' A rw ed von S ch m id t. Die Pastoren O esels seit der Reform ation. Tartu: J.G .Krüger, 1939, S. 69. H erm ann Adolph A lexander Schm idt sai 1869 Tartu ülikooli k orraliseks füsioloogiaprofessoriks; 1877-80 oli ta arstiteaduskonna d ekaan ja 1 8 8 5 -9 0 Tartu ülikooli rektor. A. Schm idt kuulus om a õpetaja Fr. Bidderi loodud Tartu füsioloogiakoolkonda. 150 Peeter Järvelaid kahju, et m eie jaoks nii oluline teatm eteos nagu Eesti Entsüklopeedia 14. köide (Eesti elulood) toob küll m õlem a professorist venna elulood, kuid ei anna lugejale isegi väikest viidet, et nim etatud kuulsad mehed võiksid vennad olla.6 Om a esm ase koolihariduse sai Oswald Schm idt kodust ja tema am etlik koolitee oli suhteliselt lühike. See kestis vaid viis aastat (1837— 42). Pärast güm naasium iõpinguid Tallinnas viis haridustee noore mehe edasi Tartusse, kus ta im m atrikuleeriti kohaliku ülikooli õigusteadus­ konda 13. jaanuaril 1842.7 Vastne üliõpilane asus elam a Tartus Lohse majas vana lossim üüri ääres.8 Õigusteaduse üliõpilasena Tartu ülikoolis Osw ald Schm idt astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda aima materi jaoks keerulisel ajal. Tema õpingud algasid 1842. aasta esim esel semest­ ril ning kestsid neli aastat, m ille järel ta sai oma esim ese jurstidiplomi 10. mail 1846. Veidi vähem kui aasta pärast, 7. aprillil 1847 sai ta kirja­ liku lõputöö esitam ise järel Tartu ülikoolist ka kandidaadikraadi (cand j u r ). Kui Schm idt Tartu ülikooli tuli, seisis õigusteaduskonna eesotsas dekaanina 19. sajandil Liivim aal tegutsenud juristidest tuntuim mees, prof Friedrich Georg von Bunge (1802-97). Õ igusteaduskond oli sel ajal oma õppejõudude arvult suhteliselt väike - Bunge kõrval tegutsesid seal veel esim ese Tartu ülikooli õigusteaduskonna kasvandikuna oma koduülikoolis professoriks saanud Erdm ann G ustav Bröcker, aga samuti professorid Carl Eduard Otto, Karl Otto von M aday ning eradotsentidena kaks hilisem at tuntud juuraprofessorit Ewald Sigism und Tobien ja Carl von Rummel. Kohe O. Schm idti õpingute alguses m uutus olukord õigusteaduskonnas järsku keeruliseks. Protestiks keskvõim u surve vastu lahkusid praktiliselt üheaegselt Tartu ülikoolist F. G. von Bunge ja K. О. v. Maday. Keskvõim püüdis õigusteaduskonnale peale suruda ka uut poliitilist suunda, mis taotles uute professorite õppetoolidele kutsum isel välism aalaste asem el Vene im peerium i alam ate eelistamist. N ende hulgast om akorda tulnuks eelistada neid, kes olnuks võimelised ja m oraalselt valm is seniajani ikka saksakeelsena tuntud Tartu ülikoolis õpetam a üliõpilasi vene keeles. Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetam ise järel asus Oswald Schm idt tööle praktilise juristina. Kirjanduse väitel oli tema esimene 6 Vt: Eesti Entsüklopeedia, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Kd 14. Eesti elulood. Lk 465. Tingitud on see tänapäeva sügavast sp etsialiseerum isest, kus ka entsüklopeedia artiklid tellitakse kitsa eriala teadlastelt, kes sageli ei vaata meeleldi om a eriala piiride taha. Vendade Schm idtide näide pole siin m ingi erand, vaid lausa üks tüüpnäide. Album A cadem icum der kaiserlichen U niversität D orpat. Bearbeitet von A. Has­ selblatt und Dr. G. Otto. D orpat: Verlag von C.M attiesen, 1889. S. 315. * Verzeichniss des Personals und Studierenden auf der kaiserlichen Universität zu Dorpat für das zweite Semester (vom 24. Juli bis zur 19. Dezember) 1844. Dorpat. S. 20. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 151 amet sillakohtu sekretär kodusaarel Kuressaares, kus ta tegutses kuni aastani 1850. Pärast kolm eaastast tegutsem ist Saarem aal valis ta oma uueks elukohaks Liivim aa hariduskeskuse Tartu, kus tem ast sai järgne­ vaks kümneks aastaks Tartu rae iilem sekretär. Tartus näitas Schm idt end hea asjatundjana nii kohaliku eraõiguse kui ka tsiviilprotsessi alal. Alates 1. augustist 1860 kanti ta Riias ka Liivim aa Õ uekohtu advokaa­ tide nimekirja. Õppejõuna Tartu ülikooli õigusteaduskonnas Pärast küm neaastast tegevust praktilise juristina otsustas 37-aastane Schmidt pöörata oma elus uue lehekülje ja asuda akadeem ilise õpetaja ametisse. Et pühenduda täielikult sellele teele, pani ta 1858. aastal kõik oma senised ametid maha ja asus sihikindlalt teadusliku tööga tege­ lema.9 Kuigi tema eriliseks huviks olid õigusfilosoofilised küsim used ja õiguse põhim õisted, tuli tal esialgu valm istuda m agistrieksam iks ja kirjutada vajalikud teadustööd. 1860. aastal sai ta valmis om a esim ese uurimusega O m andi mõistest Rooma õiguse jä r g i,10 mis andis talle õigus­ teaduse m agistrikraadi. Sam al aastal sooritas ta vajalikud prooviloengud ja sai Tartu ülikooli õigusteaduskonnas eradotsendi k oh a.11 9 Üheks innustavaks tõukeks O. Schm idtile asuda teadustööle võis olla ka noorem a venna A. Schm idti m editsiinidoktori kraadi kaitsm ine Tartu ülikoolis 1858.aastal. 111 Oswald S chm id t. Ü ber den Begriff des Besitzes nach röm ischen Rechte. D orpat: Druck von Wittwe u. M attiesen, 1860. 61 S. 11 Tartu ülikool erines 19. sajandil teistest Vene im peerium i ülikoolidest mitte ainult tunduvalt suurem a vabaduse poolest, vaid ka om ap ärase õppejõudude tasutam ise süsteemi poolest. K orralised õppejõud Tartu ülikoolis said esiteks palka põhi­ mõtteliselt oma am etikoha eest ja lisatasu üliõpilastele loetud loengute eest (ülikool hindas korralike loengute pidam ist ja luges oluliseks seda eraldi tasustada). Seda said loenguid lugevad õppejõud ühe osana üliõpilaste poolt konkreetses aines tasu ­ tud loengutasust. Seega, mida enam registreerus professoril üliõpilasi loengutele, seda enam sai ta palka. Eks professori loengute pop ulaarsus oli ülikooli nõukogu arvates üks garantii, et loengud ka kõrge kvaliteediga on. Eradotsendid olid Tartu ülikoolis 19. sajandil m ittekoosseisulised õppejõud, keda tasustati vaid ülikoolis peetud loengute eest. Eradotsendiks saam ine oli enne 1889. aasta reform i tavali­ selt esimeseks astm eks Tartu ülikooli õigusteaduskonna õppejõu karjääris (eriti kui tegemist oli om a ülikooli kasvandikuga). Vt: П. Я р в ел ай д . Комплектация преподавательского состава юридического факультета Тартуского университета 1820-1865 // Acta et Com m entationes U niversitatis Tartuensis. 1989. 868. Из истории юридического образования в Эстонии в XV II-X IX вв. (Studia iuridica IV); П. Я р вел ай д . Комплектация преподавательского состава юридического факультета Тартуского университета в условиях негативного социального заказа (анализ исторического материала Тартуского университета 1865-1889 гг). // A cta et Comm entationes Universitatis Tartuensis. Tartu, 1990. C. 909. Теоретические проблемы юридической практики. C. 8 3 -9 2 . (Studia iuridica VI); Järv elaid , Peeter. 360 aastat Tartu ülikooli õigusteaduskonda (III). K uninga ülikoolist keisri ülikooliks (1802-1918). // Eesti Jurist. 1992. 2. Lk 154-158; P eeter Järv elaid . 360 aastat Tartu ülikooli õigusteaduskonda (III). 1865-1888 ja 1889-1917). // Eesti Jurist. 1992. 3 -4 . Lk 241-250. 152 Peeter Järvelaid Järgm isel, 1861. aastal sai ta Tartu ülikooli õigusteaduskonna korra­ liseks dotsendiks. Aastatel 1861-66 luges ta oma õigusfilosoofilisi huvi­ sid rakendades loenguid tulevaste juristide alusainete hulka kuuluvas õigusteaduse entsüklopeedias (kus ta kasutas vähem alt esialgu prof F. W alteri õigusentsüklopeedia õpikut) ja ka kohalikus kirikuõiguses. Tema kolleeg prof Johannes Engelm ann on kinnitanud, et Tartu ülikoo­ li tulles oli O. Schm idtil eriline huvi just õigusfilosoofiliste küsimuste vastu ,12 kuid sam as polnud ta ilm selt ka ise lõpuni päris kindel oma teaduslikes eelistustes. Tema küm neaastane kogem us Liivimaa juriidi­ lises praktikas sundis nii teda ennast kui ka kolleege ülikoolis mõtlema, et ehk on tal kasulikum pühenduda siiski juba kogutud praktilise ko­ gem use teaduslikule väärtustam isele kui kulutada aega küll põnevale, kuid siiski praktikakaugena tunduvale õigusfilosoofiale. See osutus tõeliselt saatuslikuks punktiks O. Schm idti kui teadlase ja õppejõu elus. Tal oli küll suur huvi õigusfilosoofia vastu, millega ta polnud saanud praktikas täie energiaga tegelda, kuid selle tee valim isel oleks ta üli­ kooli õppejõuna veel suhteliselt kaua õpipoisi staatuses olnud. Samas sai ta kohe oma akadeem ilise karjääri alguses aru, et asudes tegutsema näiteks tsiviilprotsessi alal kui väga praktikalähedases valdkonnas, pole tema ligi küm neaastane eem alolek akadeem ilisest elust mingiks takistuseks, pigem heaks kapitaliks, mis kolleegide-teoreetikute ees talle üliõpilaste silm is isegi teatud eelise andis. Valides niisiis praktilise suuna, võis ta kohe Tartu ülikooli tulles oma varasem as töös varutud kogem usi üliõpilastele praktikum ides edasi anda. Tulevastele juristi­ dele oli ju äärm iselt tähtis teada, kuidas Liivim aa am etiasutustes efek­ tiivselt tegu tsed a'3 ja tänu oma kogem ustele sai O. Schm idt noortele suureks autoriteediks kohaliku tsiviilprotsessi väga komplitseeritud praktilise poole õpetajana. Sam as oli ta praktikast ära tulnud om eti huvist õigusfilosoofia vastu. Kuid esialgu lükkas Schm idt otsustavat valikut enda jaoks nii palju edasi kui võim alik (õpetades endiselt ka õiguse entsüklopeediat, mis sundis teda end õigusfilosoofilistes küsim ustes vormis hoidma). Paraku hakkas selline kahevahel olek paratam atult kaldum a praktilise suuna poole. Põhjused olid ilm selt väga elulised. Oli selge, et Tartu ülikooli koosseisuline eradotsent O. Schm idt tahtis saada kord ka Tartu üli­ kooli korraliseks professoriks ja selleks oli Vene im peerium is vaja läbida väga keeruline (ka form aalselt pikk) doktorikraadi taotlemise protsess. Saksam aa ülikoolide praktika, mis baltisakslastele oli alati esm aseks võrdluspunktiks, oli selles osas tõesti palju-palju lihtsam. Varem olid paljud Tartu ülikooli (eelkõige baltisakslastest) õppejõud 12 Jo h a n n e s E n g e lm a n n . Professor Dr. O swald Schm idt. / D orpater Juristische Studien. Hrsg. von den Professoren Dr. J.Engelm ann, Dr. C. Erd m an n, Dr. W. von Rohland. Jurjew (Dorpat). Bd. 3. Heft 1 [1894]. S. V. 13 Übungen in der Extrajudicialpraxis, im G eschäftsgänge der livländischen Behörden. Ajalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 153 saanud kaitsta oma doktori­ kraadid Saksam aal (mis esialgu Vene im peerium is oli form aal­ selt võrdselt hinnatud kohalike doktorikraadidega) ja saanud sellega oluliselt oma akadeem i­ list karjääri kiirendada. Ka O. Schmidt ei jätnud seda võim a­ lust proovimata. Ta muretses juba 1864. aas­ tal Saksamaalt Jena ülikoolist doktorikraadi, kuid ajad polnud enam samad, mis eelkäijate ajal ja nii tuli tal oma akadeem ilise karjääri jätkam iseks kaitsta dok­ torikraad ka Tartu ülikoolis ja Vene im peeriumi reeglite järgi. Kuid Jena ülikooli doktori­ kraadi taotlemine polnud siis­ ki asjatu vaev, sest see andis j 00nis 1.O sw a ld Schm idt ( T Ü R K H O .F 78. vähemalt Schm idtile endale Fo N orm 1 7 0 :2 2 5 ). teatud sisemise kindluse ning oli ühtlasi oluline teda igati toetavale õigusteaduskonnale, kes sai formaalse õiguse temaga enam arvestada. D oktorikraadi kaitsm iseks Tartu ülikoolis esitas ta õigusteaduskonna nõukogule oma uurim use Asjaajamine vasallikohtu ees kodanlike õigusvaidluste p u h u l piiskoppide ja orduajal.]4 Ka teine doktorikraadi kaitsm ine oli Schm idtile edukas ja nii sai ta mõelda oma edasisele akadeem ilisele karjäärile Vene im peerium is juba pikema perspektiiviga. Teaduskonna positiivset suhtum ist näitab see, et doktorikraadi saam ise järel valiti Schm idt praktiliselt kohe era­ korraliseks professoriks (1866-68). Prof Schm idt asus nüüd võrdsena kolleegide Carl von Rum m eli, Victor Ziegleri, O ttom ar M eykow i, August Bulm erincqi ning Johannes Engelm anni kõrvale. Tuleb tunnis­ tada, et see oli ilm selt oma teaduslikult potentsiaalilt ja rahvusvahelise taseme poolest ehk kogu senise Tartu ülikooli õigusteaduskonna ajaloo kõige tugevam teadlaste kooslus. Erakorralise professorina jätkas Schm idt lisaks juba varem eradotsendina peetud loengutele ja praktikum idele loengutega kohalikust protsessiõigusest (esialgu nii krim inaal- kui tsiviilprotsessis). Selleks ajaks oli juba päris selge, et O. Schm idti jaoks peab jääm a keskseks 14 O swald S chm id t. Das Verfahren vor dem M anngerichte in bürgerlichen R echts­ streitigkeiten zu r Zeit der bishöflichen und O rd ensh errsch aft in Livland. Eine zur Erlangung des Grades eines D octors der Rechte verfasste und m it G enehm igung Einer H ochverordneten Juristen-Facultät der K aiserlichen U niversität D orpat zu r öffentlichen Vertheidigung bestim m te A bhandlung von O sw ald Schm idt. D orpat: E. J. Karow, 1865. 90 S. 154 Peeter Järvelaid huviks Liivim aa kohalik tsiviilprotsess. Kõhkluste aeg oli läbi saamas. Õ igusfilosoofia jäi olude sunnil tagaplaanile ja esikoha haaras praktili­ ne suund, m ille puhul teaduslik uurim istöö ja õpetam ine olid pidevalt vastastikku seotud. Õ petam ine toetus eelkõige professori enda teadus­ likule uurim istööle ja me võime siin rääkida sõna otseses mõttes nn hum boltiaanlikust ideaalist. Pärast kahekordset doktoritöö kaitsm ist oli korralise professori am eti saam ine Schm idtile vaid aja küsim us. Sam as oli kogu see etteval­ m istus siiski küllalt palju aega nõudnud. O. Schm idt oli juba 45-aastane, kui ta lõpuks 1868. aastal oma akadeem ilise karjääri kõrgeim ale astmele -E esti-, Liivi- ja Kuram aa kohaliku õiguse korraliseks professoriks sai. Sellesse am etisse jäi ta kuni oma surm ani 29. juulil 1890. aastal. Saarem aa juurtega m ehele oli kahtlem ata suureks auks tõusta Lii­ vim aa juristide jaoks ehk kõige ihaldatum ale õppetoolile. 19. sajandi teisel poolel võinuks seda nim etada ka Bunge õppetooliks, sest just F. G. v. Bunge oli selle õppetooli sellisel kujul 1820. aastal loonud ja oma kohaliku õigusalase teadus- ja seadusandliku tööga nii Vene impeeriu­ mis kui ka välism aal tuntuks teinud. Korralise professorina loobus O. Schm idt õiguse entsüklopeedia ja kirikuõiguse õpetam isest ning keskendus eelkõige kohaliku protsessi­ õiguse küsim ustele. Sam uti pidas ta loengukusrsusi balti provintsiaalseadustiku kahe esim ese osa, am etiasutuste korralduse ja seisuste õi­ guste ( B ehördenv erfassu ng, Stän derech t ) kohta. Ühtlasi tuli ta nüüd üha enam õigusajaloo juurde. Loenguplaani li­ sandusid uute õppeainetena Saksa õigusajalugu ja Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kohaliku õiguse allikad (n n väline ajalugu). O. Schm idti teaduslik uurimis­ töö oli algusest peale seotud ajalooliste allikate uurim isega. Oma eriala ajalooline m õtestam ine oli selle perioodi juuraprofessorite jaoks tavali­ ne teaduslik meetod. O. Schm idt leidis hea koostöö kolleegidega, sest 19. sajandi teisel poolel oli Tartu ülikooli õigusteaduskonna professorkonna teaduslik m aailm anägem ine ja erialane (ajalooline) ettevalmistus selline, et ei valm istanud m ingit raskust kohaliku õiguse nn sisemise aja­ loo õpetam isel rakendada vastavaid erialaprofessoreid, sam as kui kogu nn välise ajaloo õpetam ine lasus eelkõige O. Schm idti õlgadel. 15 15 Tänases õigusajaloo historiograafias leidub noori autoreid, kes kasutavad välise ja sisem ise õigusajaloo u urim ist h in nan gulise argu m en din a, m is tegelikult moo­ nutab reaalselt eksisteerinud ajalugu. Välise- või sisem ise ajaloo eelisareng ühel või teisel perioodil on sageli objektiivselt põhjendatud. Seetõttu on täiesti vale taoline rõh uasetu s uurim ustes, mis peaks lugejale andm a kaudse viite, et sisem ise õigusajalooga tegelenud uurija on kindlasti professionaalselt parem om a kolleegist, kes tegeles näiteks välise õigusajaloo uurim isega. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 155 Teaduslik tegevus Oswald Schmidti teaduslik tegevus langeb kahtlem ata Tartu ülikooli õigusteaduskonna ühte tippaega. 1820. aastatel loodud eeldused olid hakanud nüüd täiel m ääral vilja kandma. Seoses suure rahvusliku ärkamisega sai jälle aktuaalseks kohaliku õiguse uurim ine. Schm idt tuli nagu uuel ringil tagasi nende teemade juurde, mis tema suurel eelkäijal F. G. v. Bungel olid Tartu ülikoolist ja Vene im peerium ist (1865) lahku­ des pooleli jäänud. Suurem osa Schmidti teaduslikust pärandist on väga kompaktselt avaldatud Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1868. aastal asutatud ajakirjas D orpater Juristische Z eitschrift .16 Loom ulikult polnud juhus, et ajakirja väljaandmisel aktiivselt tegutsenud kolleegid, profes­ sorid Johannes Engelm ann (1832-1912), Carl Erdm ann (1841-1898) ja Woldemar von Rohland (1850-1936), pühendasid 1894. aastal väljaan­ de ühe köite oma lahkunud kolleegile, tuues teadusliku avalikkuse ette tema eluajal käsikirjadesse jäänud tööd. Seega nägid m itm ed olulised tööd eelkõige õigusajaloo alalt ilm avalgust alles teadlase lahkum ise järel. Nende hulka kuulub ka üks põhiteos Liivi-, Eesti- ja Kuramaa õigusajalugu mis ilmus alles 1894. ja uustrükk 1971. aastal.17 See kõik jäi järgnevate põlvede hinnata. Eluajal olid O. Schm idti huvid veidi teised. Ta pingutas ise ja ka kolleegide poolne huvi oli tema puhul seotud eelkõige kohaliku protsessiõiguse suure käsiraam atu väljaandmisega. 1880. aastal oli O. Schm idt lõpuks nii kaugel, et võis tähistada oma suure töö (tegelikult oma teadusliku elutöö) valmimist. 57-aastasel professoril oli trükivalm is saanud põhjalik uurimus, mille koostamisega ta nii teadlase kui õppejõuna kõik need aastad Tartu üli­ koolis töötades oli tegelenud. Raam at ilmus Tartus, mitte Saksam aal (vahepealsetel aastatel oli Tartu juuraprofessoritel kom beks olnud oma töid suurema lugejaskonna ette toom iseks just välismaal avaldada). Liivimaa tsiviilprotsessi käsiraam at18 oligi suuresti kohalikule luge­ jaskonnale määratud. Välismaal oldi sel ajal juba suures vaim ustuses 1864. aasta Vene im peerium i kohtureform ist ja selle üheks oluliseks koostisosaks olnud tsiviilprotsessist. 16 Juriidiliste ajakirjade kohta on uuem ülevaade, eelkõige küll Saksam aa kohta: Juristische Zeitschriften. Die neuen M edien des 18.-20. Jahrhunderts. H rsg. von Michael Stolleis. Frankfurt am Main: Vittorio K losterm ann, 1999. 580 S. 17 Oswald Schm idti surm a järel avaldasid kolleegid ka tem ast järelejäänud loenguteksti, mis oli aluseks loengutele Tartu ülikooli üliõpilastele 1889 esim esel sem estril. Üldse luges ta kohaliku õiguse ajalugu kolm korda: 1886 aasta esimesel sem estril, siis 1887. aasta esimesel sem estril ja viim aks 1889. aasta esim esel sem estril. O sw ald Schm idt. Rechtsgeschichte Liv-, Est- und Curlands. Aus dem N achlass des V erfass­ ers herausgegeben von Dr. Eugen von Nottbeck. // D orpater Juristische Studien. Hrsg. von den Professoren Dr. J.Engelm ann, Dr. C. Erdm ann, Dr. W. von Rohland. Jurjew (Dorpat), Bd. 3. Heft 1. (1894). S. 3-404. O sw ald S ch m id t. Der ordentliche C ivilprocess nach In län d isch en Land rech t. Dorpat: Mattiesen, 1880. 240 S. 156 Peeter Järvelaid Erinevalt rahvusvahelisest publikust rõõm ustati Liivim aal taolise väljaande ilm um ise puhul väga, kuna see oli oluline võim alik vastuar­ gum ent keskvõim ule võitluses balti erikorra säilim ise eest Läänemerek uberm angu d es.19 Sam as ei saanud rõõm olla täiuslik, sest kõigile Lii­ vim aal oli teada, et juba 1864. aastal oli Peterburis peatatud Fr. G. von Bunge töö Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kohaliku tsiviilprotsessiõiguse eelnõu väljatöötam isel. Suurem as osas Vene im peerium ist võidutses aastast 1864 uus m odernne kohtukorraldus ja uus protsessiõigus. Balti eraõiguse vastuvõtm isega (1864) oli paraku lõppenud Vene im peerium i keskvõim ude toetus kohaliku provintsiaalõiguse kogu väljaandm isele. Võimude eesm ärgid olid juba hoopis teised. Vene im peerium i õiguspoliitika oli suunatud tollases Euroopas valitsevate tendentside kohaselt paralleelselt rahvusriikide loom isega oma riigi sisem ise tugevdam ise-m oderniseerim ise ja vastavalt ka impeeriumi seadusandliku süsteem i üha suurem a unifitseerim ise poole. Aastal 1880 ei saanud O. Schm idt muidugi veel ette teada, et juba järgmisel aastal jätab võim ule tulnud A leksandr III balti erikorra alused troonile astum ise järel kinnitam ata. Keisri selline samm tekitas esialgu Läänem ere kubermangudes om am oodi õigusliku vaakumi ja kutsus esile erinevates parteides va­ jaduse oma positsioonide juriidiliseks õigustam iseks. Kuid juba ees ootava aastaküm ne jooksul sai segane olukord lahenduse, sest 1889 kehtestati kolm es Läänem ere kuberm angus Vene im peeriumi üldine kohtukorraldus, tsiviil- ja krim inaalprotsessi kord. Sellega oli tsiviil­ protsess Liivim aa juristide jaoks iseseisva seaduste süsteem ina tasalüli­ tatud ja asendatud Vene im peerium i üldise seadusandlusega. Kõik see asetas O. Schmidti suure töö hoopis uude ajaloolisse kon­ teksti. Korraga oli kujunenud olukord, kus O. Schm idti poolt kohalikele juristidele eelkõige praktiliseks otstarbeks mõeldud tsiviilprotsessi käsi­ raam at ei saanud olla kasutatav Liivim aa kohtupraktikas, sest selle aluseks olnud seadused ei kehtinud enam. Vaevalt lohutas autorit teadm ine, et tema töö jääb ilm selt viim aseks suureks teaduslikuks kok­ kuvõtteks enne 1889. aastat Liivim aal kehtinud protsessiõiguse allikate kohta. Toimunud m etam orfoos oli tohutu - ühe hetkega m uutus raamat, mis oli m õeldud vajalikuks käsiraam atuks juristidele nende praktilises töös, lugem isvaraks vaid väga vähestele haritud juristidele ja ajaloolas­ 19 O. Schm idt kirjutas oma raam atu eessõnas 1880. aasta m aikuus: W enn gleich der Zeitpunkt, in welchem die Schrift erscheint, bei der in A ussicht stehend er Reform des Prozesses nicht als ein g ü n stig er betrachtet w erden kann, so hat sich der Verfasser dennoch durch die E rw ägung zu ihrer Veröffentlichung bestim m en lassen, dass d er a u f diesem Wege geliferte Nachw eis über den organischen Z usam m en hang des Prozesses mit dem in Livland geltenden Privatrecht, am Besten geeignet sein dürfte, die N otw endigkeit ein er B erücksich­ tigung der eigenartigen R echtsentw icklung des Landes der Reform in das rechte Licht zu stellen (O, S ch m id t. Der ordentliche C ivilprocess nach livländischen Landrecht. Vorwort). Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 15 7 tele. Õ igusajalooga tegelevate ajaloolaste jaoks jäi O. Schm idti raam at muidugi ületam atuks ja väga oluliseks allikaks (kuigi tal puuudub aja­ looline foon, mis vajalik kaasaegsetele ajaloolistele uurim ustele), sest just siit leiab Liivim aa ajalooga tegelev spetsialist kõige kokkuvõtlikuma ülevaate ja analüüsi enne 1889. aasta kohtureform i eksisteerinud tsiviilprotsessi kohta. Inimlikul tasandil tähendas see juristile-teadlasele väga ja väga valusat lööki. 1889. aasta reformi tagajärjel langetas haridusministeerium otsuse Eesti-, Liivi- ja Kuram aa tsiviilprotsessi loengud Tartu ülikooli õigusteaduskonna õppeplaanist välja lülitada. O. Schmidtile kuulunud kohaliku õiguse õppetool m uudeti nüüd Vene tsiviilprotsessi õppetooliks ja senine professor kaotas oma koha.20 Tal lubati esialgu Tartu ülikoolis siiski oma loenguid jätkata, kuid koosseisu­ välise (erakorralise) professorina. Nii luges ta aastatel 1889-90 loenguid üldisest Saksa tsiviilprotsessist ja Saksa õigusajaloost ning juhatas vii­ mast korda üliõpilaste praktikum e tsiviilprotsessis. Tartu ü lik o o li a m e tite s 1860. aastatel, kui O. Schm idt am etisse asus, oli Tartu ülikool keskvõi­ mude tugeva surve all, sest haridusm inisteerium is Peterburis töötati välja järjekordset Vene im peerium i ülikoolide üldist põhikirja. 19. sajan­ di esimesest poolest alates oli Tartu ülikool seisnud vastu sellele kesk­ võimu pidevale püüdele ülikoole sundkorras unifitseerida. 1863. aastal oli Vene im peeriumi ülejäänud ülikoolidele kehtestatud juba kolm as üldpõhikiri. Ka seekord oli Tartu ülikool suutnud vastu seista kesk­ võimude jõulisele sellesuunalisele survele ja keskvõim udega isegi kompromissi sõlmida. See võim aldas Tartu ülikoolil saada 1865. aastal endale uue põhikirja. Viim ane toetus Tartu ülikooli 1820. aasta põhikir­ jale, kuid ei andnud õigust saada 1863. aasta unifitseeritud ülikoolidega samasugust eelarvet ning see pani professorid Em ajõe kallastel võrrel­ des teiste Vene im peeriumi ülikoolidega m ajanduslikult tunduvalt ras­ kemasse olukorda.21 Kohalikele Eesti- ja Liivim aal tegi m uret nii balti erikorra kui Tartu ülikooli autonoom ia säilitam ine. Surveolukorras oli Tartu ülikool väga huvitatud praktilise juristi kogem ustega m ehe kaa­ samisest ülikooli juhtkonda. Vaid aasta pärast Eesti-, Liivi- ja Kuram aa kohaliku õiguse korraliseks professoriks saam ist leidis O. Schm idt end 11 Olukord õigusteaduskonna reform iga oli sedavõrd Peterburis juba ette ära o tsu s­ tatud, et siin ei saanud aidata ega midagi m uuta ka O. Schm idti noorem vend A. Schmidt, kes oli just aastatel 188 5 -8 9 Tartu ülikooli rektor ja selle suure m u rrangu aastal 1889-90 rektori asetäitja. 1 M ichael H altzel. Der Abbau der deutschen ständ ischen Selbstverw altung in den O stseeprovinzen Russlands. Ein Beitrag zu r G eschichte der russischen Unifizierungspolitik 1855-1905. M arb u rg/L ahn : J. G. H erder-Institut. S. 145-156 (M arburger O stforschungen, Bd. 37). 158 Peeter Järvelaid ülikooli prorektori asetäitja kohalt22 (1869-70). Nõukogu m oodustava­ tele professoritele oli selge, et just see mees saab olla ülikoolile suureks abiks ülikooli juhtim isel prorektorina23 (aastatel 1870-82). Aastatel 1875-81 asendas ta suvepuhkuse ajal ülikooli rektorit, kolleegi õigus­ teaduskonnast prof O ttom ar M eykowit, keda Vene im peerium i võimud olid korduvalt tunnustanud kõrgete autasudega.24 Pärast prorektoriam eti m ahapanem ist oli O. Schm idt veel aastal 1882 õigusteaduskonna dekaan. Nii jäi ta kaudselt ikkagi ülikooli nõu­ kogule vähem alt m itteam etlikuks nõuandjaks. Loom ulikult ei saanud see olla lihtne juba kuueküm neseks saavale prof O. Schmidtile. Ta oli oma tööaastate jooksul kulutanud palju energiat, et Tartu ülikooli eri­ staatust kui ühte lahutam atut osa balti erikorrast säilitada, kuid viima­ ne polnud sel perioodil Liivim aal tegevus, mis oleks pakkunud tegijale just palju positiivseid em otsioone.25 Tegelikult oli see kohati päris lootusetu ettevõtm ine. Kuid lisaks tea­ dus- ja õppetööle, oli just sellele lootusetule võitlusele kulunud peaaegu viisteist aastat O. Schm idti elust. Väga tabavalt võttis reformi kokku baltisakslasest G öttingeni ülikooli ajalooprofessor Reinhard Wittram (1902-73): Ülikool m uu deti aastail 1 8 8 9 - 1 8 9 3 riigi poolt juhitavaks vene õppeasutuseks .26 22 A rw ed von S ch m id t. Z u r G eschichte der Fam ilie Schm idt und von Schmidt in D eutschland, Oesel, Livland, Estland und Russland. D orpat: K om m isionsverlag J. G. Krüger, Ant.-Ges, 1929. S. 45. 23 A lates 21. m ärtsist 1870 kuni 4. m ärtsin i 1882 (A. v. S ch m id t. Zu r G eschichte der Fam ilie Schm idt und von Schm idt in D eutschland, Oesel, Livland, Estland und Russland. S. 45). ~4 Tänu prorektoriam etile oli ta enam au tasu statu d ja esile tõstetud, kui enam ik tema kolleege professoreid õigusteaduskonnas (wirkliche Staatsrat). Tema professorifrakil oli neli ordenit ja m älestusm edal (Stanislaus I, W lad im ir 3, A nna 2 ja Stanislaus 2 mit Krone, Erinn eru ngsm edaille an den Krieg von 1853 bis 1856 am Andreasbande), kuid seda suurem aks löögiks oli talle 1889. aasta ülikooli reform , m is ei kaitsnud hüljatuse ja alanduse vastu, m is sai talle osaks tavaliste vene kroonuam etnike poolt, kui need viisid ellu keskvõim ude otsust balti erik orra üheks oluliseks toeks olnud Tartu ülikooli autonoom ia kaotam ise aktsiooni, m illes esim eseks sammuks oli just senise õigusteaduskonna tasalülitam ine. Selle perioodi kohta vt: M ichael G arleff. D orpat als U niversität der baltischen P rovinzen im 19. Jahrhundert. / Die U niversitäten D orpat/Tartu, Riga und Wilna/ Vilnius: 1579-1979. Hrsg. von G ert von Pistohlkors, Toivo U. Raun, Paul Kaegbein. Köln-W ien: Böhlau Verlag, 1987. S. 143-150; Toivo U. R au n . The Role of Tartu U niversity in Estonian Society and C ulture. / Die Universitäten D orpat/Tartu, Riga und W ilna/V ilnius: 1579-1979. H rsg. von G ert von Pistohlkors, Toivo U.Raun, Paul Kaegbein. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1987. S. 123-142. -1' W ittram , R ein h ard . Die U niversität D orpat im 19. Jahrh u nd ert. // Z eitschrift für O stforschung, 1952. Heft. 1. S. 218. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 159 L õ p e tu se k s O. Schmidti kui teadlase puhul tuleb märkida, et vaatluse all oli üks väga huvitav, om am oodi traagiline ning järgnevatele põlvedele õpetlik teadlase elukäik, mis m eenutab m eile veelkord selgelt üht vana tõde - kui oluline on käia nii isiklikus elus kui teaduses oma südam e soo­ vide järgi - kui raske see sageli ka poleks. O. Schm idti südam esooviks teaduses oli tegelda õigusfilosoofiaga, kuid ta jättis selle tee käimata. Muidugi ei saa m e täna seetõttu ka midagi öelda selle kohta, m ida oleks ta võinud sel alal saavutada. Küllalt kaua kõheldes tegi ta kolleegide survel siiski valiku prak­ tilise jurisprudents! kasuks ja asus end teostam a tol m om endil väga olulisena tundunud Liivim aa kohaliku tsiviilprotsessi alal. Ta saavutas korraks oma tööga tõesti ka edu (1880) ja tulem ata ei jäänud form aalne tunnustus, sest ta sai Tartu ülikooli ajaloos eel viimaseks baltisakslasest Eesti-, L iiv i-ja Kuram aa kohaliku õiguse korraliseks professoriks. Kuid juba vähem kui küm ne aasta pärast (1889) oli tema praktilise orien­ tatsiooniga teadustööga lõpp, sest kadus tema senine uurim isobjekt - Läänemere kuberm angude kohaliku tsiviilprotsessi alane seadus­ andlus kaotas Vene im peerium i keskvõimu tahtel 1889. aastal lihtsalt ühe hetkega oma kehtivuse. M om entaalselt kaotas koos sellega oma senise aktuaalsuse (vähem alt juristide-praktikute jaoks) ka suurem osa O. Schmidti senisest teadustööst. Et tegem ist oli teadlase kui isiku jaoks tõelise isikliku tragöödiaga, selles pole kahtlust. Pole kahtlust, et kõik need üleelam ised aitasid kaasa tervise halve­ nemisele. Oswald Schm idt suri 1890. aasta 29. juuli esim estel tundidel oma kodus Tartus teda tabanud südam erabanduse tagajärjel. Tema loom ingust ei kaotanud reform ide käigus teaduslikku tähtust vaid õigusajaloolised tööd. Järeltulevatel põlvedel on loom ulikult liht­ ne anda hinnanguid eelkäijatele, kuid just O. Schm idti elukäik tõestab veelkord väga kontrastselt, et teadusajaloo jaoks kõige püsivamad on sageli praktikute ja üldse kaasaegsete jaoks kõige elukaugem ad tegevu­ sed. Nii on O. Schm idt tänastele saksakeelsetele õigusteadlastele tun­ tud mitte kui tsiviilprotsessi spetsialist, vaid ikka kui õ ig u s a ja lo o la n e ja sedagi tänu oma kunagistele Tartu kolleegidele, kes otsustasid tema surma järel tema õigusajaloo loengud avaldada (ise ei olevat ta lugenud neid veel sugugi avaldam isküpseks). O. Schmidti rahvusvahelisele tuntusele saksakeelses teadusm aail­ mas on om akorda kaasa aidanud täiendav asjaolu, et Teise m aailm asõja järel Saksamaal tema õigusajalugu uuesti avaldati. Mis oleks saanud aga O. Schmidti teaduslikust eneseteostusest, kui tal oleks jätkunud omal ajal m eelekindlust ja kui tal oleks Tartus olnud ka kolleegide toetus ja ta oleks saanud täie jõuga pühenduda om a sala­ jasele teaduslikule arm astusele õigusfilosoofiale... ehk oleks siis m idagi tõesti igavikulist sündinud? Kui suur ka poleks kirjutaja soov rääkida Oswald Schm idtist kui end teostamata jätnud õigusfilosoofist, seda siis- 160 Peeter Järvelaid ki täna teha ei saa, sest valitseb suur oht sattuda alale, mis viiks meid kõrvale üldtunnustatud teaduslikust käsitlusest. Leon Victor Constantin Casso vene(?) jurist Tartu ülikoolis Toomas Anepaio Sissejuhatus 19. sajandi erinevaid aastaküm neid on Eesti ajalookirjanduses sageli nimetatud m urrangulisteks. M urdekohad paiknevad erinevate auto­ rite silmis tihti erinevatel ajalõikudel sõltuvalt nende teaduslikest ja ideoloogilistest seisukohtadest. Tartu ülikooli ja tem a teaduskondade ajalugu 19. sajandil on sam uti m itm eti periodiseeritud, kuid kõigil juhtudel tõusevad selgelt esile ülikooli asutam ine 1802. aastal ning aastatel 1889-95 toim unud ülikooli reform. Ülikooli asutam isega seotud probleem istik on pälvinud suurel hulgal uurijate põhjalikku tähelepanu, seevastu sajandi lõpul läbi viidud reform on leidnud tea­ duslikus mõttes seni küllalt vähe käsitlem ist. See sündm us on olnud pigem ideologiseeritud käsitluste pärusm aaks, mistõttu kogu järgnev venekeelse ülikooli ajajärk on võib-olla üks kõige vähem teaduslikult uuritud perioode aima m ateri ajaloos. 1982. aastal ilm unud 3-köitelises Tartu Ülikooli ajaloos kannab antud aega käsitlev osa ilm ekat pealkirja Tartu Ülikool im perialism i ja revolutsioonide ajajärgul, iseloom ustades ka teose ilm um isaega. Kõne­ aluste reform ide vaatlem isel on autorid näinud sageli ennekõike sihi­ kindlat venestam ispoliitikat, m ille eesm ärgiks oli vaid kõige seniolnu purustam ine.1 See arusaam on tavateadvuses käibel tänini.2 Teisalt on rõhutatud tollaste üm berkorralduste positiivsust, venepoolsete side­ mete olulisust, ignoreerides sealjuures kontakte Lääne-Euroopa ja eel­ kõige Saksamaaga. Vastavalt sotsiaalsele tellim usele on aeg-ajalt erilise tähelepanu alla tõusnud ka eestlaste rahvuslikud suundum used Tartu ülikoolis, kas siis üliõpilaskonna või rahvusteaduste arenguga seotult. Need ülikooli ajaloo uurim ise üldtendentsid ilm nevad ka õigustea­ duskonna ajaloo senises uurim ises. Õ igusteaduskonna käsitlem isel tu- 1 R. E n g elh ard t. Die D eutsche U niversität D orpat in ihrer geistesgeschichtlichen Bedeutung. Reval, 1933. S. 4 7 8 -5 2 0 ; P. Põld. Tartu ülikool. / Eesti. M aa. Rahvas. Kultuur. Tartu, 1926. Lk 985. - K. L ib lik m aa. Juuditudengid kandsid sionistlikku vaim u. // Ü liõpilasleht. 2002. 28. jaanuar. Lk 8. 162 Toom as Anepaio leb üldjuhul silm as pidada, et 1889.-95. aastal toim unud õigushariduse reform oli vaid osa Baltikum is toim unud üldisem ast õigusreform ist. Peeter Järvelaidi väitekiri, mis oli pikka aega ainuke spetsiaalselt õigusteaduskonna ajalugu käsitlev uurim us, ulatus ajaliselt kuni 1889. aastal alanud reform ini.3 M arju Lutsu 2000. aastal kaitstud dok­ toritöö käsitleb 19. sajandi esim est poolt. Hiljem on P. Järvelaid oma artiklites analüüsinud teaduskonna arengut kuni 20. sajandi lõpuni,4 seostades seda ka laiema ühiskondliku taustaga. Sam as võib nentida, et see on piirdunud peam iselt siiski teaduskonna struktuuri ja seal tööta­ nud isikute elulugude käsitlem isega, st teaduse välise ajalooga. Vähem on analüüsim ist leidnud teaduse sisem ine ajalugu - üksikute õpetlaste teaduslik tegevus kui selline, nende kuuluvus ühte või teise teaduslik­ ku koolkonda. V enekeelseks m uudetud Tartu (Jurjevi) ülikooli õigusteaduskonna õppejõudude puhul raskendab uurim ist asjaolu, et kogu vene õigustea­ duse sisem ine ajalugu 19. sajandi teisest poolest kuni 1917. aastani vajab tervikuna veel põhjalikku analüüsi. Viim ast kom plitseerib asjaolu, et keisririigi paljude õigusteadlaste puhul ei saa piirduda pelgalt Venemaa konteksti tundm isega, st ühe õiguskultuuri raam idega. Vaja on tunda ka Lääne-Euroopa valitsevaid suundum usi ning nende retseptsiooni Venemaal, sest m itm ed Vene ülikoolides töötanud õigusteadlased said kas täielikult või osaliselt oma hariduse Lääne-Euroopa kõrgkoolides. Üheks taoliseks juristiks oli ka 1889. aasta reform i järel Tartu ülikooli õigusteaduskonnas tööle asunud Leon Victor C onstantin Casso ehk ve­ nepäraselt Lev Aristidovitš Kasso (1865-1914).5 Ta on tuntud kui TsaariVenemaa haridusm inister, kelle koha vene rahva m ustasajalise pimestusm inistrina m ääras nõukogulikus ajalookirjutuses peaaegu sajandiks kindlaks V. I. Lenin oma artikliga R ahvahariduse m inisteerium i poliitika küsim us (T äiendu si rahvahariduse kü sim u sele).6 Illegaalse VSD T(b)P juhi V. I. Lenini poliitiline hinnang m õjutas aastaküm neid ka hinnangut L. Cassole kui teadlasele, õigem ini pagendas ta Vene õigusteaduse aja­ loost. Vene õigusajalookirjandus on alles viim asel ajal hakanud taolisest lähenem isest järk-järgult vabanem a, mida tõendab L. Casso doktoritöö Pandi mõiste kaasaegses õiguses 1999. aasta uustrükk.7 See ilm us M osk­ va Ü likooli sarjas Vene tsivilistika klassika kõrvuti Dmitri M eieri, Jossif Pokrovski jt töödega. 3 История преподавания юридических дисциплин в Тартуском Университете за период основания университета (1632. г.) до его рефомы (1889. г.). Диссертация на соискание ученой степени юридических наук. (Манускрипт). Тарту, 1989. 4 P eeter Jä rv e la id . 360 aastat Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. // Eesti Jurist. 1992. 1. Lk 4 3 -4 8 ; 2. Lk 154-158; 3/4. Lk 2 41-250; 6. Lk 4 1 9 -4 2 8 . 5 Ka meie senises kirjanduses on ta rohkem tuntud viim ase nim e all. (>V. I. L en in . Teosed. M ärts-d etsem b er 1913. a. Kd 19. Tallinn, 1953. Lk 114-123. 7 Л. К а ссо . Понятие о залоге в современном праве. Москва, 1999. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 163 Haridustee L. Casso sündis 8. (20). juu nil8 1865. aastal Pariisis ja ristiti õigeusulise perekonna järeltulijana sealses Püha Kolmainu A leksander N evski ki­ rikus.9 Ta pärines Bessaraabia põlisaadli perest, kelle soontes voolas nii kreeka kui rumeenia verd. L. Casso sõber ja kolleeg Tartu ja Harkovi Ülikoolis ning hilisem kaastööline Vene haridusm inisteerium is M ichael von Taube ütleb otsesõnu, et L. Casso oli kreeka-rum eenia p äritolu.10 Taube hinnangul oli Casso isa erakordselt rikas m õisaom anik," seda asjaolu toonitavad ka entsüklopeediad. M ateriaalne kindlustatus või­ maldas isal anda oma ainsale pojale hea lääneliku hariduse - L. Casso sai keskhariduse tollases m aailm alinnas Pariisis Lycee C ondorcet's, mille lõpetamise järel siirdus 1883. aastal Ecole de droit'sse, kust lahkus baka­ laureuse diplom iga.12 Arvatavasti just sel perioodil kujunes tem as soov vaatamata suurte pärusvalduste olem asolule Bessaraabias akadeem i­ lisele karjäärile pühenduda. 1885. aastal astus 20-aastane noorm ees Heidelbergi ülikooli õigusteaduskonda, kust hiljem läks üle Berliini ülikooli. Vabana m ateriaalsetest m uredest pühendus ta õpingutele, keskendudes eelkõige tsiviil- ja rooma õigusele.13 Berliini ülikooli õi­ gusteaduskonna juures asuva juriidilise sem inari rooma õiguse osa­ konda juhtisid tollal prof Lothar Anton Alfred Pernice ja Ernst W ilhelm Eberhard Eck. Sem inari töös olevat sihikindlusega silma paistnud just akadeemiliste kraadide poole püüdlevad välism aised tund engid .14 Kas ja kui palju L. Casso osales 1887. aastal Berliini ülikooli õigusteadus­ konna juurde asutatud Rooma Õ iguse Instituudi töös, mis oli m õeldud Vene impeeriumi ülikoolidele uute õppejõudude ettevalm istam iseks, ei ole teada. Vähem alt ei ole seda kirjanduses mainitud. Ta sooritas peatselt doktorieksam i ja kaitses 1889. aastal pärim isõigust käsitleva doktoritöö pealkirjaga Pärija vastutus rooma ja kaasaegse õiguse jä r g i,'5 misjärel Berliini ülikool om istas Cassole tiitli doctor utriuscjue iuris. Meil olemasolevad allikad ei näita, millega värske õigusteaduste doktor te­ geles aastail 1890-91, kuid 1892. aasta algul saabus ta Vene keskvõimu poolt reformitavasse Tartu ülikooli. * Kohati on antud sünnikuupäevaks ka 6. juuni. В. Р о го в а. Доктор права - Лев Аристидович Кассо. / Л. К а ссо . Понятие о залоге в современном праве. Москва, 1999. С. 3. 9 ЕАА. 402-3-731. L 44. 111 М. Frhr. v. Taube. Der grossen K atastrophe entgegen. Die russische Politik der Vorkriegszeit und das Ende des Z arenreiches (1904-1917). Erinnerungen. 2. Auflage. Leipzig, 1937. S. 234. 11 M. Frhr. v. Taube. Der grossen K atastrophe entgegen. S. 234. 1 В. Р огова. Доктор права - Лев Аристидович Кассо. С. 4. 1' М. Frhr. v. Taube. Der grossen K atastrophe entgegen. S. 234. 14 M. Lenz. G eschichte der köninglichen Friedrich-W ilhelm s-U niversität zu Berlin. Bd. 3. W issenschaftlichen A nstalten. Spruchkollegium . Halle, 1910. S. 26-27. 15 Lev C asso. Die H aftung des Benefizialerben nach röm ischem und heutigem Rechte. Berlin. 1889. 164 Toom as Anepaio Siinkohal kujuneb kum m aline paradoks - Pariisi lütseum i küpsus­ tunnistusega ja H eidelbergi ning Berliini ülikoolides õppinud, Berliini ülikoolis doktorikraadi saanud õigeusklikust Cassost, kel pole ei Vene güm naasium i tunnistust ega Vene ülikooli diplomit, on saanud meie ajalookirjanduses iseenesestm õistetavalt vene jurist. Sam as on see on toim unud justkui tagaukse kaudu, mõista andm ise ja vihjam ise ning väljajätm ise abil. X äiteks ei leia L. Casso nim e Eesti teaduse biograafi­ lisest leksikonist. Küllalt tüüpiline on väljend: Pärast saksa professoreid Oswald Schm idti ja Carl E dua rd E rd m a n n i töötas nim etatud kateedris lühikest aega kolm koosseisulist õppejõudu L. A . Kasso, A . S. Krivtsov ja K. V. Seeler,!6 Seega on nende otsesest m ääratlem isest vene juristidena hoidutud, kuid arvestades üldisem at tausta, on selge, et pärast saksa professoreid said teaduskonda tulla vaid vene juristid. Riiast pärineva, st omade hul­ ka kuuluva K. W. Seeleri eristam iseks võõrastest (L. Casso, Aleksander Krivtsov) tuuakse esile tema haridustee Tartu ja Berliini ülikoolides. " Kas ainuüksi kellegi am etissem ääram ine Vene riigi poolt teeb te­ m ast m eie jaoks vene juristi? Siinkohal oleks sobilik pärida - mida üldse tähendab väljend vene jurist, mis meie ajalookirjutuses on päris mitmel põhjusel negatiivse tähendusega märk. Kas see tähistab rahvuslikku või (õigus)kultuurilist kuuluvust või viitab lihtsalt vene kodakondsu­ sele? M ille alusel antud m ärgistam ine toimub? R ahvuselt ei m ahu kreeka-rum eenia päritolu L. Casso venelase m ääratluse alla. Eesti kirjanduses on väidetud, et rahvus polnudki tol perioodil am etissem ääram isel oluline, esiplaanil oli usuline kritee­ r iu m .5 Vene kirjanduses ollakse kaasajal siiski seisukohal, et rahvuslik kuuluvus m ängis kaadrivalikul olulist ro lli.19 Kas õigeusk saab siinkohal olla m ärgiliselt m äärav? Vaevalt, sest kes olid sel juhul õigeusklikud Konstantin Päts või Tim otheus Grünthal? Kodakondsus ei ole sam uti määrav, sest selle kriteerium i kohaselt olid A. Krivtsov, K. W. Seeler ja L. Casso kõik Vene riigi alamad. Seeleri eristam iseks teistest on kasutatud tema haridusteed, mis osundab tema kuulum isele teistsugusesse õiguskultuuri. Siinkohal võib väita, et piiritlem iseks valitud kriteerium vähem alt L. Casso puhul ei toimi. H ariduselt ja õiguskultuuriliselt on raske pidada vene juristiks inim est, kes oma juriidilise hariduse on saanud Heidelbergi ja Berliini ülikoolides. Pigem on selles m õttes vene jurist Vene im peeriumi güm naasium i lõputunnistusega ja Peterburi ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Türi Uluots. Ü laltoodud m ärgilisuse probleem ei piirdu ainult vaadeldava aja või õigusteadusega. Eesti uurija ei vaataks (vist) sugugi leebe pilguga, kui tatari rahvusest Kaasani ülikooli ajaloo uurija kirjutaks Leipzigi üli­ 16 Tartu Ülikooli ajalugu. 2. kd. 1798-1918. K oost K. Siilivask. Tallinn, 1982. Lk 333. P. Jä rv e la id . 360 aastat Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Lk 249. Sam as. Lk 248. J А. И в ан о в . Учёные степени в Российской И мперии XVIII в -1917. г. Москва, 1994. С. 93, 9 5 -9 6 . A jalooline A jakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 165 koolis õppinud silm apaistvast vene keeleteadlasest M ihkel Veskest. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna aja­ loo uurim isel on seni rõhutatud eelkõige rahvuslikku aspekti, toonitades, et J. Uluots, Nikolai Maim ja Ants Piip olid esim esed eesti rahvusest õigusteaduse professorid. N eile on püstitatud ka vastava sõnastusega m äles­ tustahvel ülikooli peahoones. Samas on jäänud tähelepanu alt välja, et teadlasteks-isiksusteks kujunesid nad just M oskva ja Pe­ terburi ülikoolides. M eie uurijad ei ole tähelepanu pööranud ei Jo o n is 1. Leon Casso (T Ü R K H O . Fo 38, nende õpetajatele ega koolkond­ 4 0 3 :8 ). likule kuuluvusele. Või olidki nad kolmekesi täiesti m uust m aailm ast eraldi seisvad erakud? Ma ei vaidle vastu, et hiljem võis L. Cassost saada tõepoolest kreeka-rumeenia päritoluga vene õigusteadlane, kus vene tähistaks selgelt juba kultuurilist kuuluvust, tema kuuluvust ühte või teise vene õigus­ teaduse koolkonda, kuid 1890. aastate algul on see ilm ne liialdus. Ja kas ta ikka ületaski täielikult distantsi vene teadusega? Iseloom ustades L. Casso tegevust haridusm inistrina, on väidetud, et ta oli ja jäi Venem aa­ le täiesti võõraks isikuks, kellel puudusid sidem ed vene akadeem iliste traditsioonidega.20 Eelöeldu taustal on silmatorkav, et 1990. aastatel on Casso kahtlusteta m uutunud ka vene teadlaste jaoks silm apaistvaks vene juristiks, tem ast on saanud päriselt oma. M e võim e öelda, et avas­ tades oma juuri ületab vene õigusteadus seega kunagisi barjääre. Sama küsim use võiks esitada ka J. Uluotsa, A. Piibu ja N. M aim i puhul, kuid pigem vastupidises suunas - kas nad ikka lahkusid vene õigusteaduslikust diskursusest või lihtsalt tõlkisid selle eesti keelde? Tartu ülikool ja magistritöö Kuna L. Cassol puudus nii Vene im peerium i güm naasium i küpsustun­ nistus kui ka ülikooli diplom, siis pidi ta akadeem ilise karjääri jätkam i­ seks saavutama Vene kõrgeim a akadeem ilise kraadi.21 O n mõistetav, et omaaegne Vene im peerium ei tunnustanud välism aal kaitstud d oktori­ 20 Енциклопедическии Словарь. А. и. И. Гранат. Т. 23. К абанел-К ауцкии. С. 597. 21 А. И ван о в. Учёные степени в Российской И мперии XVIII в-1917. г. С. 6 6 -6 7 ; ПСЗ. III. Т. 4. № 2404. §86. 166 Toom as Anepaio kraadi, kuid see suhtum ine ei peaks üksiiheselt edasi kandum a ajaloo­ k irja n d u se . Seega ei saa nõustuda kirjanduses toodud seisukohaga, et 1893. aastal oli Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ainsana doktorikraad Johannes A ugust (Ivan) Engelm annil.22 L. C asso oli sam uti õigusdoktor. Tõsiasi, et Vene keisririik seda ei tunnustanud, on om aette küsimus. Esim ese sam m una sel teel sooritas ta 1892. aasta kevadsem estril Tar­ tu ülikooli õigusteaduskonnas m agistrieksam i tsiviilõiguses. 29. juunil 1892 m äärati C asso kirikuõiguse dotsendi kohusetäitjaks.23 Ta küll nõus­ tus kirikuõiguse dotsendi kt kohaga, kuid pidas siiski silm as vakantset kohaliku õiguse õppetooli erakorralise professori kohta. 1. juulil 1893 nim etas haridusm inister L. Casso Liivi-, Eesti- ja Kuram aa kohaliku õi­ guse erakorralise professori kohusetäitjaks. Oma kohustusi näis värske professor võtvat igati tõsiselt - lisaks loengute ja sem inaride pidamisele ilm us juba järgm isel aastal tema sulest üliõpilastele m ääratud ülevaade Läänem ere kuberm angude tsiviilõigusest ja selle allikatest.24 Kummastav, kuid samal, 1893. aastal valiti L. Casso ka Bessaraabia kuberm angu Soroki m aakonna aurahukohtunikuks tähtajaga 3 aastat. Ei ole teada, et ta selles am etis m idagi tähelepanuväärset oleks teinud, ilm selt tuleks seda võtta kohaliku aadli valim iskogu lugupidamisavaldusena. L. Casso peatähelepanu oli sel ajal siiski pööratud oma magistritöö kirjutam isele, m ille ta kaitses 29. mail 1895 Kiievi Püha Vladimiri Üli­ koolis.25 Tartu Ülikooli ajaloos on L. Casso m agistritööks ekslikult peetud tem a kohalikku õigust käsitleva õppevahendi teist ja tunduvalt täien­ datud väljaannet.26 Võrreldes esim ese väljaandega on teine tõesti olu­ liselt m ahukam . See ei piirdu enam pelgalt kehtiva eraõiguse allikate vaatlem isega, vaid käsitleb kohalikku õigust süstem aatiliselt, lähtudes selgelt pandektilisest süsteem ist. See on sisuliselt esim ene venekeelne Balti eraõiguse õpik. M agistritöö pealkirjaga Pärija õigusjärgsus pärandaja kohustustes oli tegelikult Berliini ülikoolis kaitstud doktoritöö edasiarendus. See val­ mis 1894. aastal ja ilmus trükist 1895. aasta algul Tartus. Casso haaras nüüd oma töösse ka Venemaa seadusandluse. Ta ise nim etas kogu oma m agistritööd tagasihoidlikult Vene Tsiviilseaduste ( Свод Граж данских Законов ) §1259 punkti 1 kom m entaariks.27 Ta lähtub tõsiasjast, et Vene seadustes sätestatud pärija piiram atu vastutus pärandaja võlgade eest pärineb algselt room a õigusest, kui isegi mitte Vana-Kreekast. “2 P. Jä rv e la id . 360 aastat Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Lk 248. 23 EAA 402-3-731. L 40p. 24 Обзор Остзейского гражданского права. П особие к лекциям. История источников Остзейского гражданского права. Юрьев, 1894. 25 ЕАА 402-3-731. L 40р. 26 Tartu Ülikooli ajalugu. 2. Lk 333; Л. К а ссо . О бзор О стзейского гражданского права. П особие к лекциям. Юрьев, 1896. 27 Л. К а ссо . Преемство наследника в обязательствах наследодателя. Введение. Юрьев, 1895. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 167 Töö esim ene peatükk käsitlebki neid tingim usi, mis soodustasid Vana-Roomas pärija piiram atu vastutuse kujunem ist. Võlgniku surm kui juhuslik sündm us ei tohtinud kahjustada kreeditoride võim et saa­ da rahuldatud täpselt sam as ulatuses, kui oleks see olnud võlgnikust pärandaja eluajal. Autor osundab, et siin ilmneb nõude seotus eelkõige võlgniku isikuga, mitte tema varaga. Ta vaatleb ka olulisem aid asjaolu­ sid pärija õigusjärgluses pärandaja passivates. L. Casso ise m õistab vara all siiski ainult aktivat.28 Teine peatükk vaatleb sama probleem i arengut saksa ja prantsuse õiguses. Lääne-Euroopa keskaegne õigus lähtus põhim õttest, et pärija vastutab pärandaja võlgade eest vaid proportsionaalselt, vastavalt päri­ tud aktivatele, mitte aga kõikide võlgade eest. L. Casso analüüsib kahe erineva põhimõtte vastuolu ning jõuab järeldusele, et vähem alt õigus­ teaduses saavutab ka Lääne-Euroopas võidu room aõiguslik printsiip, mida siiski pehm endab pärijale soodsa beneficium inventarii püsim ine. Ta nendib, et kujuneb välja kahetine olukord: keegi ei eitanud kree­ ditori õigust saada täielikult rahuldatud, samas peeti vajalikuks anda pärijale-võlgnikule võim alus viia oma kohustuste ulatus vastavusse päritud vara hulgaga.29 Praktikas mängisid siinkohal olulist rolli ka­ nooniline õigus ja sellest lähtuvad kirikukohtud. Teise peatüki 5. osa käsitleb selle instituudi arengut Baltim aades. L. Casso osundab, et rooma õigusest tulenev pärija piiram atu vas­ tutus saavutas ülevõim u ainult linnaõigustes, seevastu m aaõigustes säilis tänu rootsi õiguse m õjutustele siiski germ aani õigusest pärinev pärija piiratud vastutus.30 On huvitav tõdeda, et Balti Eraseaduse (Свод гражданских уза к о н ен и и губерний П р и б а л т и й с к и х , Baltische Privatrecht, BES) pärim isõiguse kohta käiva osa esialgses projektis31 1861. aastal oli sätestatud room aõiguslik pärija piiramatu vastutus, kuid lõplikus re­ daktsioonis on see asendunud pärija piiratud vastutuse printsiibiga. Kolmas peatükk on pühendatud pärija piiram atu vastutuse print­ siibi retseptsioonile Venemaal. Casso väitel ei tundnud erinevalt kaas­ aegsest kehtivast Vene õigusest Vana-Vene õigus pärija piiram atut vastutust, seda ei toonud endaga kaasa laenud ei Bütsantsi ega Leedu õigustest. Pärija piiram atu vastutuse printsiip jõudis Venem aale alles 1809. aasta tsiviilseadustiku projektiga, laienedes eranditult kõikidele pärijatele (vanemad, abikaasad, vaibevara puhul ka riik). Pärija olu­ kord Vene seaduste kohaselt on tunduvalt halvem kui Lääne-Euroopa riikide seadusandluses, sest üle on võetud küll pärija piiram atu vastu­ Л. Кассо. Преемство наследника в обязательствах наследодателя. С. 16. 29 Samas. Lk 147. 30 Samas. Lk 171; P rovin zialrecht der O stseeG ouvernem ents. Dritter Theil. Privat­ recht. Liv-, Est- und Curlaendisches P rivatrecht. Zusam m engestellt auf Befehl des Herrn und K aisers A lexander II., St.-Petersburg: Die Zweite A btheilung Seiner kai­ serlichen Majestät Eigener Kanzelei, 1864. §2656. 31 Provinzialrecht der O stseeG ouvernem ents. Dritter Theil. E ntw u rf des Privatrechts. Drittes Buch. Erbrecht. St.-Pb, 1861. §3081. 1 68 Toom as Anepaio tuse põhim õte, kuid mitte beneficium inventar ii? 2 Pärijate huvides oleks mitte oodata uue tsiviilseadustiku valm im ist, vaid see säte võim alikult kiiresti ära muuta. L. Casso arvates on otstarbekam kehtestada seadu­ ses otsesõnu pärija piiratud vastutus päritud vara ulatuses, mitte tuua esm alt printsiibina pärija piiram atu vastutus, m ida siis koheselt kitsen­ dada beneficium inventarii kasutam isega. Sam aaegselt peab seadus siiski tagam a kreeditoride huvide kindla kaitse.33 H ark ovi ülik ool ja d ok toritöö 3. oktoobril 1895 nimetas keiser värske magistri Tartu ülikooli kohaliku õiguse erakorraliseks professoriks, kuid juba alates 10. novembrist sai te­ mast Harkovi ülikooli tsiviilõiguse ja tsiviilprotsessi erakorraline profes­ sor. Üleviim ine oli nii kiire, et eessõna Balti kubermangude kohaliku õi­ guse õppevahendi teisele trükile kirjutas L. Casso juba 1896. aasta jaanua­ ris Harkovis. 27. jaanuaril 1896 toimus uue professori sissejuhatav loeng teemal ü ld ised ja kohalikud tsiviilseadused. Loeng käsitles Vene impeeriumi erinevate piirkondade kohalikke õigusi (nt Bessaraabia, Balti kuberman­ gud) ja nende seoseid üldise tsiviilõigusega. Casso pooldas põhimõtteli­ selt üleriikliku ühtse tsiviilõiguse vajalikkust ja kasulikkust, kuid nentis loengu lõpus, et Venemaal ei ole veel saabunud aeg üldiste ja kohalike õiguste loomulikuks kokkusulamiseks. Tsiviilõiguse ühtlustamine ei saa toimuda kehtivate Vene tsiviilseaduste baasil, see on võimalik vaid uue tulevase üldise tsiviilseadustiku koostamise käigus ja selle abil.34 Casso seisukohtade iseloom ustam isel kohalike õiguste ja üldriikli­ ku õiguse vahekorrast on viidatud tema Saksa õigusharidusele,35 sest Saksam aalgi puudus tollal tsiviilõiguses ühtsus. See saavutati alles tsiviilseadustiku kehtim a hakkam isega 1. jaanuaril 1900. 1897. aastal pöördus L. Casso veel kord Balti kuberm angude õi­ guse juurde, kirjutades pikem a artikli-järelehüüde BESi koostajale F. G. v. Bungele (1802-97), m illes ta hindas kõrgelt viim ase tööd. L. Casso väitel võtab BES kokku Balti kuberm angude kogu senise õigus­ liku arengu ja annab kindla aluse edasim inekuks. Ta tõstis esile BESi keelelist m õistetavust ja lihtsat term inoloogiat, mille väärtus tõuseb eriti selgelt esile võrrelduna Saksam aa uue tsiviilseadustiku keele ja term inoloogiaga.36 32 K eiser Justinianuse ajast pärinev room a õiguse säte, m is pidi piiram a pärija vas­ tutust pärandaja võlgade eest vastava p rotseduuri kohaselt koostatud pärandvara loendisse kantud varaga. 33 Л. К а ссо . Преемство наследника в обязательствах наследодателя. С. 295-297. 34 Общие и местные гражданские законы. Вступительная лекция, читанная в Харьковском Университете 27. января 1896. г. / Отдельные Оттиски из Записок Харьковского Университета. Харков, 1896. С. 15. 35 В. Р о го в а . Доктор права - Лев Аристидович Кассо. С. 5. 36 Ф. Г. фон Бунге и остзейское гражданское право. // Оттиски из Журнала М инистерства Ю стиции. (Октябрь 1897). СПб., 1897. С. 19-20. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 169 L. Casso põhiliseks tööks Harkovi aastail kujunes siiski doktoritöö kirjutamine. Kui Berliinis kaitstud dissertatsioon ja Kiievis kaitstud magistritöö käsitlesid pärim isõigust, siis doktoritöö oli pühendatud asjaõigusele. Täpsem alt pandiõigusele, vene selleaegses tsiviilõiguses ühele enamvaieldud valdkonnale. Õ igusteadlaste aktiivset huvi näitab seegi, et 20. sajandi algul kujunes Venemaal 5 erinevat teooriat VanaVene pandi olem use kohta. N ende autoriteks olid D. Meier, Nikolai Duvernoy, L. Casso, Vsevolod Udintsev, Ivan Bazanov.37 L. Casso huvide m uutum isest andis märku juba 1898. aastal ajakirjas Zeitschrift der Savigny Stiftun g ilm unud ülevaade Saksi Peeglis leidunud pandiõiguse norm idest V enem aal.38 Doktoritöö ajendiks oli 1892. aastal ilmunud kinnisvara õigust reguleeriva seaduse projekt. Töö eesm ärgiks oli selgitada pandi m õistet kehtivas vene õiguses, 1892. aasta eelnõus ja välismaises seadusandluses, mis olid viim ase eeskujudeks olnud. L. Casso vaatles mitte niivõrd pandiõiguse, kuivõrd pandi enda mõiste õiguslikku olem ust ja tema ajaloolist arengut room a õiguses ning Vene, Saksa ja Prantsuse õigustes. 1898. aastal Tartus ilmunud L. Casso doktoritöö pealkirjaga Pandi mõiste kaasaegses õiguses hõlm as üle 400 lk ning jagunes sissejuhatuseks ja 8 peatükiks. Tegelikult võib ka sissejuhatust käsitleda om aette pea­ tükina, mis analüüsib pandi m õistet rooma õiguses. L. Casso kirjeldab ulatuslikult (1.-3. ptk) pandi mõiste arengut saksa õiguses, käsitledes nii vanagermaani õigust, 1794. aasta Preisi Ü ldist M aaõigust kui ka 19. sajandi arenguid üksikutes Saksa riikides. A nalüüs lõpeb Saksa kehtiva õiguse ja peatselt jõustuva uue tsiviilseadustiku vaatlem ise­ ga. Lahates vanagerm aani õigust polem iseerib Casso eriti prof Victor Meibomiga. Sarnaselt m agistritöös käsitletud pärija vastutusele näitab ta ka pandi arengus kahe erineva alge, room aõigusliku aktsesoorsuse ja germaaniõigusliku iseseisvuse, konflikti. Casso peab 1794. aasta Preisi Üldist M aaõigust täiesti uue ajastu alguseks Lääne-Euroopa hüpoteegialases seadusandluses. Ta analüüsib Preisi õiguse taandum ist roomaõiguslikest printsiipidest. Töös on vaadeldud Preisi seadusandluse mõju Saksi ja Baieri seadustele, samuti selle toim et 1818. aasta Poola hüpoteegiseadusele, mis asendas Poolas Prantsuse 1809. aasta hüpoteegikorralduse. L. Casso toob esile Preisi seadusandluse mõju ka Balti kuberm an­ gude hiipoteegikorraldusele. Ta teeb ettepaneku m uuta neid hüpo­ teeki puudutavaid BESi sätteid, mis jäid veel jõusse pärast 1889. aasta ümberkorraldusi, sest need on vastuolus 1889. aasta 9. juuli seadusega. Iseloomustades Saksamaa kehtivat pandiõigust, väidab Casso, et selle­ alane seadusandlus jääb pidevalt maha m uutuvatest m ajanduslikest ja sotsiaalsetest oludest. Ta analüüsib lähem alt kinnisvõla ( G ru n d sch u ld ) В. Рогова. Доктор права - Лев Аристидович Кассо. С. 15. 4 L. Casso. Der Satz des Sachsenspiegels von den "essenden Pfändern" in Russland. // Zeitschrift der Savigny Stiftung für Rechtsgeschichte. G erm anistisch e A bteilung. Bd. XIX. 1898. S. 140-142. 170 Toom as Anepaio juriidilist konstruktsiooni ja pandipidaja volitusi ning annab sealjuures oma definitsiooni pandiõigusele: kindlaksm ääratud sum m a tasumisele s u u n a tu d absoluutne õigus, mis on su u n a tu d kindla varalise objekti valdaja vastu ja mis teostatakse vastuvaidlem atu sissenõude teel.34 Prantsuse õigusele on pühendatud vaid üks peatükk, kus autor annab lühikese ülevaate pandi m õiste arengust Prantsusm aal, tuues esile prantsuse ja rooma hüpoteekide erinevused ning vanaprantsuse ja -saksa pandiõiguse ühisjooned. Ta jõuab käsitleda ka Prantsuse tsi­ viilseadustiku ( Code C ivile ) vastavaid norm e ja koodeksile järgnenud projekte pandiõiguse m oderniseerim iseks. Poole doktoritöö m ahust hõlm ab Vene pandiõiguse analüüs, ala­ tes Vana-Vene õigusest (eriti Pihkva Kohtukiri) ning lõpetades Vene im peerium is kehtiva õiguse ja 1892. aasta seaduseelnõuga. Viimasele on pühendatud om aette peatükk. Vana-Vene pandiõiguse käsitlemisel polem iseerib L. Casso D. M eieriga. Ta ei nõustu D. M eieri arvamuse­ ga nagu oleks igasugune panditehing kuni 1737. aastani tähendanud pandiesem e vahetut ülem inekut kreeditorile, kes sai endale ühtlasi ka pandiesem e om andiõiguse. Erinevalt M eierist kaasab Casso analüüsi ka Pihkva Kohtukirja, kuid sam as on väidetud, et just Pihkva Kohtukirjale pühendatud osad on töös ühed nõrgem ad.40 Edasi on Casso üksikasjalikult vaadelnud 1737. aasta 1. augusti ukaasi, 1800. aasta pankrotiseadust ja pandi tagatisel riigiga sõlm itud lepinguid. Autor väidab, et paralleelne pandiandja ja -pidaja volituste seadusandlik re­ guleerim ine tagas tasakaalustatud arengu, mis vältis ka võõra õiguse liigse retseptsiooni. See ei tähenda, et Casso oleks eitanud retseptsiooni vajalikkust. Tema arvates oli just Vene pandiõiguses leitud m õistlik kompromiss om a ja võõra õiguse vahel, erinevalt pärim isõigusest, kus laenud on pigem pärssiva loom uga. Teda ei huvita retseptsioon iseenest, vaid kui kodum aise õiguse üks arengutegureid. L. Casso väitel on rooma õiguse retseptsioon Venemaal olnud vaid kaudse ja katkendliku iseloomuga, puudub õigusteaduse ja -praktika järjepidevus antud valdkonnas. Pel­ galt seadusandlik retseptsioon ei suuda selle puudum ist asendada.41 Om aette peatükk on pühendatud Vene kehtivale seadusandlusele. L. Casso näitab siin pandi legaaldefinitsiooni paikapidam atust, vaid­ leb kirjanduses valitseva arvam usega, et vene pandiõigus on täielikult aktsessoorse iseloom uga. Ta käsitleb veel asja- ja võlaõiguslike suhete vahekorda pandiõiguse puhul. L. C asso osundab kohtupraktika, eriti Senati tegevuse suurele tähtsusele pandiõiguse arendam isel. Autor väidab, et vene pandiõigus on arengustaadium is, kus kõik iseloom u­ }> В. Р о го в а . Доктор права - Лев Аристидович Кассо. С. 175. 40 С. Р и зн и к о в . Понятие о залоге в современном праве. Исследование Л. Кассо. Юрьев, 1898. // Журнал М инистерства Ю стиции. 1899. Кн. 4. С. 304. 41 В. У ди н цев. Лев Аристидович Кассо - доктор гражданского права. // Журнал М инистерства народного Просвещения. Новая Серия. Ч. LIX. Сентябрь 1915. С. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 171 likud m om endid on lõplikult väljakujunem ata, samuti on tunda välis­ maise seadusandluse mõjutusi. Doktoritöö lõpeb 1892. aasta kinnisvara õigust reguleeriva seaduse eelnõu põgusa analüüsiga. Tänapäevasele lugejale teeb sellest arusaam ise raskem aks autori eeldus, et lugeja on eelnõuga üksikasjalikult kursis, jättes lähem alt seletam ata ka kavatseta­ va hüpoteegireform i olemuse. Väitlemine toim us taas Kiievi Püha Vladim iri ülikooli õigusteadus­ konna nõukogu ees ning 19. mail 1898 kinnitas Kiievi ülikooli nõukogu oma otsusega, et L. Cassole on omistatud doktorikraad tsiviilõiguses. Ajakirjanduses ilm unud retsensioon tõstis esile autori head allikatetundmist ning tema vaadete iseseisvust.42 M oskva ülikool ja teos Vene m aaõigu sest Pärast kraadi kaitsm ist sai L. C assost Harkovi ülikooli korraline pro­ fessor, kuid juba 1899. aasta lõpus määrati ta M oskva Ü likooli tsiviil­ õiguse korraliseks professoriks. Tuleb im etleda tollaste õppejõudude mobiilsust - juba 1900. aasta algul pidas ta M oskva ülikoolis sissejuha­ tava loengu teemal Vene tsiviilõiguse allikad. Rääkides õiguse allikatest, käsitles värske professor tavade tähtsust. Casso näitas, et M oskva-riigi perioodil ei teinud riiklik seadusandlus m idagi arendam aks ja toeta­ maks tavast lähtuvat õigust. Ta oli seisukohal, et pärisorjuse laienem ine ja süvenemine ei lubanud rahval m ängida olulist õigustloovat rolli ega anda oma käibivatele seisukohtadele juriidilise norm i tähendust. Seetõttu pidi riiklik seadusandlus olema ja tegelikkuses oligi väga ener­ giline ja laiaulatuslik, mis tähendas tegelikkuses rahva õigusteadvuse nivelleerimist, ja viis konfliktideni. L. Casso oli siiski seisukohal, et rahva õigusteadvusel on õiguse arengus tähtis roll. Tema arvates on kõige parem vorm ühiskondliku õigusteadvuse esiletulekuks kohtupraktika, mille kujundam isel on eri­ line tähendus õpetatud juristidel. Ta toob esile juristide erilise rolli kul­ tuurühiskonna õiguslikus arengus. Edasi toonitab ta juriidilise hariduse tugevdamise ja ulatuslikuma levitam ise vajadust, mis peab aitama kaasa jurisprudentsile soodsa atmosfääri loom isele.43 On tähelepanuväärne, et oma sissejuhatavas loengus rõhutas värske professor rooma õiguse tund­ maõppimise vajadust Vene juristidele. Kaasaegsed uurijad on m ärkinud rõhuasetuse m uutum ist kohalikelt õigustelt üldisele õigusele. L. Casso sügavat veendum ust Rooma õiguse teadm ise tähtsusest vene juristidele, samuti veel enam a hulga juristide vajalikkusest Ve­ nemaal näitab tõsiasi, et ta käsitles neid probleem e ka oma lahkum isloengus 1910. aastal, sõnades: [...] kui Room a oli tugev tsivilisatsiooni 4~ С. Р и зн и ков. Понятие о залоге в современном праве. С. 300. 43 Источники русского гражданского права. Вступительная лекция, читанная в Московском Университете 17. января 1900. г. Москва, 1900. С. 15. 172 Toom as Anepaio ja oma õigustunnetuse poolest, siis ka Venemaa vajab noori jõude, kes viiksid ellu õiguslikku juriidilist alget.44 Need sõnad lausus ta juba ame­ tisse nim etatud haridusm inistrina. Võib öelda, et just M oskva periood oli L. Cassole loominguliselt viljakas. Ta pidas lisaks tsiviilõiguse põhikursusele ülikoolis loenguid teisteski M oskva õppeasutustes, room a õiguse ja tsiviilõiguse loenguid M aam õõdu Instituudis ja Troonipärija N ikolai Lütseum is.45 Väidetavalt oli ta andekas lektor, tema oskusele esitada oma ainet elavalt ja terav­ m eelselt osundatakse isegi nekroloogis.46 Kaasaegsed Vene õigusteadu­ se ajaloo uurijad toovad esile, et ajal, mil Casso luges ülikoolis tsiviilõi­ guse põhikursust, sai Vene õigusteaduse üks tippe Gabriel Seršenevitš lugeda vaid tsiviilõiguse lisakursust. M oskva perioodil ilmusid Cassolt m itmed artiklid ja teosed. 1905. aastal tuli trükist Ehitis võõral maal, mis käsitles teisele omanikule kuuluval krundil paikneva hoone õiguslikku iseloom u. Venemaa vara­ sem kohtupraktika pidas taolist hoonet kinnisvaraks, kuid hiljem asus vastupidisele seisukohale, m õjutades ka uue tsiviilseadustiku koosta­ jaid. L. Casso väitel on otstarbekas tunnistada võõral maal asuv hoone kinnisvaraks, avades selle kohta kinnistusraam atus vastava omaette lehe.47 1906. aastal ilm us seniajani fundam entaalseks peetav teos Vene maaõigus, mis püüdis käsitleda süstem aatiliselt kõiki kinnisvaraga seotud õigusküsim usi. Väidetavalt sündis L. Casso raam at M oskva Maamõõdu Instituudis peetud loengute põhjal. Prof V. Udintsev võrdleb raamatut oma tähenduselt Konstantin Pobedonostsevi teosega Pärusõigus, mida peeti om al ajal Vene õigusteaduse üheks tippteoseks. L. Casso selgitas samuti, miks ta kasutab teistsugust term inoloogiat kui Pobedonostsev. M aaõigus ( по зем ельн о е право ) on Casso arvates tähenduselt laiem kui pärusõigus (вочинное право), sest igasugune liikum atu vara eeldab maa olem asolu. Ta peab enda poolt pakutud termini kohaseim aks saksa­ keelseks vasteks Liegenschaftsrecht. Вочина tähistab õiguspraktikas ai­ nult teatud liiki m aavaldusi.48 Udintsev osundab siiski, et m õnes mõttes 44 А . К а р д о в . Римское частное право в зеркале иделогии русского консерватизма. // IVS ANTIQVVM . Древнее право. 2001. № 1 (8). С. 109. 4:> Tuntud ka K atkovi lütseum ina. Troonipärija Nikolai ehk K atkovi Lütseum oli ülikooli tüüpi kõrgem privileegitud riiklik õppeasutus, m is loodi 1868. aastal M. Katkovi ja P. Leontjevi eestvõtm isel m itm ete ettevõtjate (nt raudteede ettevõtja S. Poljakov) an netuste abil troonipärija Nikolai m älestuseks. Lütseum i õpilased, kes loeti ühtlasi M oskva ülikooli tudengiteks, võisid kiirendatud korras (3 aastaga) läbida ülikooli kursuse. Õ ppetöö toim us M oskva ülikooli teaduskondades. Lütseu­ mis oli algperioodil 3 teaduskonda, kuid alates 1899. aastast jäi alles vaid õigus­ teaduskond ning lütseum m uutus juriidiliseks kõrgkooliks. 1906. aastal eraldati lütseum M oskva ülikoolist iseseisvaks 4-aastase õppeajaga õppeasutuseks 46 Журнал М инистерства Н ародного Просвещения. Новая Серия. Ч. LIV. Декабрь. 1914. 47 Л. К а ссо . Здание на чужой земле. Москва, 1905. С. 47. 4Х Л . К а ссо . Русское поземельное право. Москва, 1906. Предисловие. Вочина - allood, pärilik m aavaldus. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 173 on just maaõigus tähenduslikult kitsam, sest Vene uue tsiviilseadustiku koostajad kasutavad term init вочинное kogu asjaõiguse tähenduses, st see haarab nii liikum atu kui ka liikuva vara. Udintsev teeb järelduse, et Casso arvates tuleks õpetus kinnisvarast eraldada üldisest asjaõiguse õpetusest, kuna ka vallas- ja liikum atu vara on teineteisest täiesti eral­ dunud.49 L. Casso soovis kaasaegsete tunnistuste kohaselt keskenduda teadus­ likule tegevusele, hoidudes ülikooliski adm inistratiivsetest kohustus­ test. Need ei jäänud siiski tulemata. Kõrgete am etikohtade saavutam ist soodustasid kindlasti L. Casso põlvnem ine põlisaadlist, hea varandus­ lik seisund ja loom ulikult isiklik tutvus peam inister Pjotr Stolõpiniga. Lähenemine viim asele toim us samuti Bessaraabia põlisaadlisse kuulu­ va Pjotr Krupenski vahendusel. 1908. aastal määrati Casso Troonipärija Nikolai Lütseumi direktoriks. Ta sai M. Taube hinnangul seal väga hästi hakkama. N äidates end võimeka adm inistraatorina, korrastas L. Casso nii lütseumi õppetöö kui ka finantsilise ja m ajandusliku olukorra. H aridusm inistrina Peterb u ris 1910. aastal kutsus Stolõpin Casso oma valitsuskabinetti haridusm inist­ riks, 25. septem bril nim etati ta haridusm inistri kt-ks ja alates 2. veebrua­ rist 1911 täievoliliseks m inistriks. Ta jäi sellele kohale kuni oma surm ani 26. novembril (9. detsem bril) 1914, võideldes elu lõpukuudel vähkkas­ vajaga. Vastavalt L. Casso viim sele soovile m aeti ta Bessaraabias Soroki maakonnas asuva Tšutulestõ pärusm õisa pargis. H auakivi oli kõnekalt lakooniline Leon Victor C onstantin Casso - Dr. iuris. Loom ulikult vähenes pärast m inistritoolile asum ist aeg, mida oli võimalik pühendada teadustööle, kuid ainult am etnikuks L. Casso siis­ ki ei muutunud. M inistriaastatel ilm unud tööd käsitlevad Bessaraabia ja seal kehtinud õiguse ajalugu. L. Casso tegevus haridusm inistrina on seni pälvinud väga erisugu­ seid hinnanguid, kuid valitsev on siiski negatiivne toon. Vaevalt on see seotud pelgalt L. Casso isikuga, põhjused on ilm selt sügavam al, sest samasugune saatus on tabanud ka tema eelkäijaid. L. Casso lähima abilisena töötanud M. Taube iseloom ustas oma tööpaika kui kõige eba­ populaarsemat ministeerium i tollasel Venemaal üleüldse. H aridus oli valdkond, kus võim ja vaim otseselt kokku põrkasid. Kokkupõrke üht põhjust võib näha Vene ülikoolide ajaloolises aren­ gus. Nad olid rajatud riigi poolt, kes soovis seal ühelt poolt näha LääneEuroopa tasemel teadust, kuid teiselt poolt ei tahtnud taluda õpetlaste iseseisvat mõtlem ist ega vabam eelsust ja püüdis allutada kõrgkoolid oma igakülgsele kontrollile. 4' В. Удинцев. Лев Аристидович Кассо - доктор гражданского права. С. 4 5 -4 6 . 1 74 Toom as Anepaio Küll on L. C asso isiku ja tema isiklike seisukohtadega seotud vene konservatiivse ajakirjanduse rünnakud Casso vastu pärast tema asu­ mist haridusm inistri kohale. Endise õigusteaduse professori kõrges hinnangus room a õigusele, tema väites õigusliku korra olulisusest riigi elus nägid konservatiivsed ringkonnad liigset liberaalsust, liigset üksikisiku õiguste eelistam ist riiklike vajaduste ees. Rooma õiguses, eriti selle südam ikuks olevas eraõiguse nähti ohtu Vene õigeuskliku riikluse alustaladele, kaugenem ist vene rahva m aailm atunnetusest ja tavadest.50 Käesoleva artikli autor ei sea ülesandeks lähem alt käsitleda L. Casso tegevust Venemaa haridusm inistrina, mis seni on pälvinud vene uurija­ te üldiselt negatiivse hinnangu. Võib siiski küsida, kas on ikka ülimalt reaktsiooniline nõue, et õpilased ei tohi viibida tänaval pärast kella 22 suvel ja pärast 20 talvel? Seoses alatise õppejõudude defitsiidiga, mida veelgi teravdas tollal toim uv professorite üldisem põlvkonnavahetus51 kerkis teravalt üles teadlaste järelkasvu probleem. Me võime eeldada, et Moskva ülikooli professorina oli Casso nende probleem idega hästi kursis. Värske hari­ dusm inistrina valm istas ta 1911. aastal ette kõrgkoolide tulevaste õppe­ jõudude (nn professoristipendiaatide) ettevalm istam ise korra muutmi­ se. Projekt nägi ette, et tulevased õppejõud-teadlased tuleb edaspidi saata peam iselt välismaa ülikoolidesse, sest Vene ülikoolid ei suuda neid iseseisvalt vajalikul tasemel ette valmistada. M inistri kavatsus langes tu­ geva kriitika alla. Vene Teaduste Akadeem ia üldkogu väitis 1911. aasta mais, et on äärm iselt ebasoovitav taoline viis, mis võtaks meie ülikoolidel võim aluse juhtida oma kasvandike ettevalmistust professoritegevuseks.52 V ähem alt hinnangus õigusteaduse tasem ele ei olnud L. Casso siis­ ki üksi, sellelaadseid arvam usi väljendasid näiteks ka G. Seršenevitš, J. Pokrovski. Pokrovski ütles otse: M eie tsivilistika kurb olukord täidab kur­ busega kõiki, kellele on kallis Venemaa intellektuaalne ja ühiskondlik aren g.5i L. Casso projekti järgi tulnuks organiseerida erinevate Lääne-Euroopa ülikoolide juures instituudid või kursused, mis pidid juba ülikooli lõpetanud haritlasi ette valm istam a tulevaseks teaduslikuks tegevu­ seks.54 Vastavad asutused tuli luua peam iselt Saksam aa ja Prantsus­ maa ülikoolide juures. Tulevaste õigusteadlaste ettevalm istam ine pidi toim um a Berliini ülikoolis (tsiviil- ja krim inaalõigus)55 ja Pariisi ülikoo­ 50 А. К ар ц о в . Римское частное право в зеркале иделогии русского консерватизма. С. 103, 110-111. 51 А . И ван о в. Высшая школа России в конце XIX-нач але XX века. Москва, 1991. С. 207. 52 К . Г а л к и н . Высшее оброзование и подготовка научных кадров. Москва, 1958. С. 70. 53 Развитие русского права во второй половине XIX-начале X X века. Москва, 1997. С. 250. 54 А. И в ан о в . Высшая школа России в конце XIX-нач але X X века. С. 214. 5:1 1994. aastal ilm unud teoses väidab A. Ivanov, et Berliini Ülikooli juures on põhi­ distsipliiniks room a õigus (А. И в ан о в . Учёные степени в Российской Империи XVIII в-1917. г. С. 85). Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 175 lis (üldine jurisprudents), viimases oli ette nähtud ka m atem aatikute ettevalmistamine. Tulevased bioloogid ja füüsikud pidid koondum a Tübingeni, inseneriteaduste esindajad aga Karlsruhe ülikooli juurde ning Göttingeni, Zürichisse, Bostoni. Vaatamata Teaduste Akadeem ia vastuseisule, saavutas Casso oma projekti kinnitam ise M inistrite N õu­ kogus. Kui 1909. aastal saatis Venemaa riigi kulul välism aale 24 stipendiaati, siis kahe aasta pärast oli see arv tõusnud 40-le.56 A rvatavasti olid vene intelligentsi ja sealt tulenevalt ka kaasaegsete uurijate negatiivsed hinnangud tingitud tõsiasjast, et haridusm inisteerium kulutas kaks kolmandikku kõigist stipendiaatidele ettenähtud sum m adest just välis­ koolitusele. Vene ülikoolide juures olevad kodum aised stipendiaadid jäid seega riiklikust toetusest suurem as osas ilm a.57 Inimene piiridel L. Casso elu ja teaduslik tegevus kulges m itmes erinevas õiguskultuurilises ruumis, mis on endaga kaasa toonud ka m itm epalgelised hin­ nangud. Sageli sõltub nende iseloom asjaolust, m illisest õiguskultuurist lähtuvalt on hinnang antud ning kas piir õiguskultuuride vahel on hin­ dajate silmis kõike võõrast piiritlev võitlusliin või vastastikust dialoogi võimaldav ala. Pärinedes Bütsantsi õigustraditsioonidele toetuvast õi­ geusklikust kultuurist, om andas Casso Prantsuse ja Saksa ülikoolides Lääne õiguskultuuri traditsioonidest kantud juriidilise hariduse. Tema sünnipärane ja hariduslik taust andsid talle eeldused m õista nii Vene kui Lääne õiguskultuure - tundes nende erisusi, tekkis šanss leida või­ malikke kokkupuutepunkte. Arvan, et just taoliste eelduste olem asolu andis Cassole võim aluse töötada erinevate (õigus)kultuuride piiridel asuvates ülikoolides. Tema töötam isaeg Tartu ülikoolis oli sam uti piiri­ pealne - see oli ülem inek saksakeelselt Dorpati ülikoolilt venekeelsele Jurjevi ülikoolile. L. Casso teaduslik tegevus Tartus näitab ilm ekalt, et ta suutis erinevate õiguskultuuride piiridel hakkam a saada. Ta arendas edasi oma Berliinis kaitstud m agistritööd, haarates veel Vene pärim isõi­ guse käsitluse. Tema sulest pärineb ka sisuliselt esim ene Balti eraõiguse venekeelne õpik. Üleminek Tartu ülikoolist H arkovi ülikooli tähendas tegelikult siir­ dumist ühelt piirilt teisele piirile, Vene-Saksa piirilt Vene-Ukraina piiri­ le. Olles tegevuses iseenda piiril asum isega ja selle m õistm isega, ei oska me võib-olla küllaldaselt teadvustada teiste piiride olem asolu, mistõttu me nii mõnigi kord ei taju näiteks Vene-Ukraina piiri. Arvan, et L. Casso siiski tunnetas Vene-Ukraina kultuuripiiri eksisteerim ist, valides H ar­ kovis peetud esim ese loengu teem aks üldiste ja kohalike tsiviilseaduste vahekorra. Peamiselt Harkovis kirjutatud doktoritöö ei piirdunud y' А. И ван ов. Учёные степени в Российской Империи XVIII в-1917. г. С. 211. К. Галк и н . Высшее оброзование и подготовка научных кадров. С. 70. 176 Toom as Anepaio pandiõiguse analüüsiga pelgalt ühe õiguskultuuri raam es, vaid käsitles antud õigusinstituudi arengut suurte õigusperekondade piire ületavalt. Taolist, piire ületavat, kohati neid suisa m urdvat tegevust võib näha ka Casso hilisem as tegevuses Venemaa haridusm inistrina. On selge, et m itm es kultuuris ja nende lõikum iskohtades tegutse­ nud teadlane ja tema tööd võivad pälvida vägagi erinevaid hinnanguid. H innangud, mis on kohased oma kultuuriruum i piirides, ei tarvitse aga osutuda paikapidavaks isiku tegevuse kui terviku seisukohalt. Julgen arvata, et L. Casso tegevust on seni vaadatud läbi liiga kitsaste prism ade, mistõttu puudub tervikpilt ühest kõrgem ini kvalifitseeritud õigusteadlasest, kes pärast 1889. aasta reform i Tartu ülikooli õigustea­ duskonda tööle asus. M uuseas, seni puudub kindel vastus isegi küsi­ m usele, m iks ta just Tartu ülikooli tööle asus. Donatsioonid Tartu ülikoolile aastatel 1802-1918 Sirje Tamul Sissejuhatus Akadeemilise tegevusala valinud isikute materiaalne toetamine anne­ tuste vormis ehk doneerimine on püsinud aktuaalsena Bologna (1088) ja teiste varajaste ülikoolide loomisest saadik. Rootsiaegse Tartu ülikooli (1632-1710) matrikliraamatu alusel võib täheldada, et nii Tallinna kui Tar­ tu linnavalitsused lugesid üheks oma kohustuseks toetada linnakodanike poegade akadeemilise elutee algust. Linn võis oma jurisdiktsiooni all seis­ vatele isikutele anda stipendiumi ka Saksamaal õpingute alustamiseks. Nii algas kodulinna stipendiumi toel näiteks Tartust pärit rändurtudengi Jo(h)annes Wettermanni (Vnettermann Livonensis), tulevase Maarja kiriku (abi) õpetaja, teekond. 23. aprillil 1542 kirjutati ta sisse W ittenbergi ülikooli matrikliraamatusse, lisades sealjuures: [...] hatte a u f kosten Dorpat studiert.' 1699. aastal Tartust Pärnusse üleviidud ülikool oli pärast Pärnu lan­ gemist Vene vägede kätte sunnitud oma tegevuse katkestam a. Kõrgha­ ridust oli võimalik om andada vaid Euroopa ülikoolides ja aastatel 1711— 1800 siirdus Eesti- ja Liivim aalt välismaale õppima keskm iselt 18-192 üli­ õpilast aastas, mis tunnistab siinse ühiskondliku eliidi suurt haridus- ja kultuurihuvi. Nende noorte m eeste akadeemiline rännutee - peregrinatio academica - Euroopa kuulsatesse ülikoolidesse sai 18. sajandil sageli teoks tänu magistraadi, m õisaom anike või konsistoorium i sihtannetustele.3 1 Die Livländer auf au sw ärtigen U niversitäten in vergan genen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag, Köln, E rfurt, Rostock, H eidelberg, W ittenberg, M arburg, Leyden, Erlangen, von H. J. Böthfuhr. Festschrift der G esellschaft für G eschichte und A lterthum skunde der O stseeprovinzen Russlands zu Feier ihres fünfzigjährigen Bestehens am 6. D ecem ber 1884. Riga, 1884. S. 143. 1556. aastal oli W etterm ann siirdunud M oskvasse, kus rajas evangeelse luteri kiriku ning kuulus m uidu tuntud Moskva välism aalaste, Liivim aalt pärit sakslaste, hulka. Pastor W etterm annil olnud Moskvas tähelepanuväärselt rikkalik raam atu k og u (H. М . К а р а м з и н . И стория Государства Российского. Книга III. Том IX. Москва, 1989. С. 52). 2 M ati Laur. Eesti ala valitsem ine 18. sajandil. Tartu, 2000. Lk 226. Lähem alt: A rv o T erin g . Tartu teadussidem ed S aksam aaga 18. sajandil. // Tartu, baltisakslased ja Saksam aa. Koostajad H. P iirim äe ja C. Som m erhage. Tartu Ü li­ kooli K irjastus. Tartu 1998. Lk 5 3 -7 2 ; A rv o T erin g . Baltim aadest pärit üliõpilaste rahalised väljam inekud Saksa ülikoolides 18. sajandi teisel poolel. // M uinasaja loo ­ jangust om ariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. K oosta­ nud A ndres A ndresen. Ajalookirjanduse Sihtasutus Kleio. Tartu, 2001. Lk 291-335. 178 Sirje Tamul 18. sajandil tõstatasid ülikooli taasavam ise küsim use nii Eesti- ja Liivim aa rüütelkonnad kui ka Pärnu ja Tartu linn, kuigi ülikooli finantseerim ine ei olnud neile jõukohane. 1772. aastal soovitas Liivi­ maa valgustaja ja publitsist Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel (1737-1819) kohaliku ülikooli ülalpidam iseks luua erakapitali, m ille intressidest kaetaks õppeasutuse väljam inekud.1 Kuigi Liivimaal ülikooli taasavam ise eelnõu oli valitsuses m itm eid kordi päevakorral, keeldus Katariina II finantskaalutlustel selle toetam isest. Vene aadli koolitam ine haritud aadliks usaldati 18. sajandil Saksa ülikoolidele. Vene riigistipendiaatidena õppisid vene aadlinoorukid aastatel 1750-98 elitaarses G öttingenis, uuenduslikus Halles ja Leipzigis, tuupisid ning m ürgeldasid M arburgis,5 Kielis6 ja mujal, kuni Paul I andis välja ukaasi, mis välism aa ülikoolides õppim ise keelustas. Teem a u u ritu sest ja tau stast Euroopa ülikoolide finantseerim ise poliitika on uurimisobjektina tõusnud päevakorrale alles läinud sajandi lõpul, seetõttu napib publit­ seeritud uurim istulem usi, eriti 19. sajandi kohta. A lljärgnevas artiklis leiavad esm akordselt käsitlem ist erakapitalil baseerunud stipendiumija preem iafondid Tartu ülikoolis aastatel 1802-1918. Vähese võrdlusma­ terjali tõttu ei pretendeeri uurim us teema süstem aatilisele kajastamise­ le, vaid tutvustab m õnda stipendium ifondi. Tartu ülikooli taasrajam isel (1802) pandi üsna suuri lootusi võimali­ kele pikem aajalistele donatsioonidele, aga ka ühekordsetele annetuste­ le kroonustipendium ide7 kõrval. Riigikassast finantseeritavale ülikoolile annetati esialgu siiski vaid mõned üksikud stipendium id. Kuid annetustegevus Tartu Üli­ kooli heaks hoogustus alates 1860. aastate teisest poolest. Selle üheks põhjuseks tuleb kindlasti pidada ülikooli kuraatori krahv Alexander Keyserlingi (1815-91) kaitseliini- ja venitustaktikat keskvalitsuse venestuskavade suhtes. Tartu ülikooli autonoom ia ja oma põhikirja kehtima jääm ise nim el riskiti valitsusepoolse eelarve tunduva kärpimisega. Kohalik baltisaksa ühiskond pidas aga selleks ajaks ülikooli omaks ning oli huvitatud Tartu ülikooli ja üliõpilaste eristaatuse säilitamisest 4 H elm ut P iirim ä e . Tartu ülikooli ajalugu 1632-1798. Tallinn, 1982. Lk 153-154. 5 H an s Bick ert, G ü n ter N ail. M arburger K arzer-B uch. H itzeroth. ' G eorg von R au ch. Streiflichter zu m russischen D eutschlandsbilde des 19. Jahrhunderts. // Jahrbücher für G eschichte O steuropas. N eue Folge. Band 12. Jahrgang 1964. Heft 1/M ai 1964. W iesbaden 1964. S. 8-15. 7 EAA . 402-6-36. K roonustipendium id: pedagoogilis-filosoofilises sem in aris (1803— 20) - 400, m editsiiniinstituudis (1819-52) - 750, teoloogilises sem in aris (1827-32) 200, farm aatsiainstituudis 150 bankorubla aastas. Rektor Ewersi am etiajal ülikoo­ lile saadud lisaassigneeringutest sh üliõpilaste ülalpidam iseks vt. lähem alt: Lea L ep p ik . Rektor Ewers. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv. Lk 3 0 0 -3 0 3 . Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 179 võrreldes ülejäänud Venemaaga. Eesmärgi saavutam iseks ei peetud paljuks ka m ateriaalseid annetusi ülikooli heaks. Kui venestusreform id 1880.-90. aastatel siiski aset leidsid, kaasnes sellega isegi erastipendium ide hulga suurenem ine. Lisaks varem algu­ se saanud stipendium ifondidele tekkis juurde uusi, mis olid mõeldud näiteks eri rahvuste esindajate toetamiseks. Rääkides ülikooliõpingute rahastam isest Tartus ei saa jätta arvesse võtmata 1850. aastatel Euroopa panganduses toim unud korrastum ist, rahasüsteemi m oderniseerum ist ja uute krediidipankade asutam ist.8 Euroopast sissevoolava kapitali sunnil tuli Vene pangandusel selle protsessiga sammu pidada. 1860 asutati Vene Riigipank, m ille rajajaks ja esimeseks presidendiks oli Tartu ülikooli vilistlane parun A lexan­ der Stieglitz (1814-84), tuntud kui Narva kalevi- ja linaketrusvabriku omanik ning Peterburi-Paldiski ja Peterburi-Varssavi raudteede ehi­ tuskavade toetaja, aga ka rakendusliku suunaga kunstikooli asutaja Peterburis. Vene im peerium i panganduse teoreetilised alused ja organisatsioon töötati välja ning rakendati järk-järgult aastatel 1863-66. Kogu riigi rahasüsteemi usaldusväärsuse kasv soodustas igati kapitalide paigu­ tamist (sh annetam ist) ka kohalikesse juba varem tegutsevatesse kre­ diidiasutustesse nagu näiteks Liivim aa Aadli Krediitkassa (Livländische A dlige-G üter-K redit-Sozietät) peakorteriga Riias. Allikatest Keiserliku Tartu Ülikooli üliõpilaskonnale ajavahem ikul 1802-1918 annetatud üle 70 õppetööd toetava kapitali funktsioneerim ist kajastav allikmaterjal Ajalooarhiivis Tartus on rikkalik ja om anäoline, hõlm ates nii pangandus- ja rahandusalaseid dokum ente kui ka tsiviilõigusakte, asjaajamispabereid jpm. Annetajate või stipendium ide kasutajatena asetuvad uude valgusse mitmed aadlisuguvõsad, Tartu ja Riia linnako­ danikud, vaimulikud, Tartu ülikooli vilistlased, eesti soost üliõpilased jpt. Järgnevalt peatume lühidalt antud artikli koostam isel kasutatud allikmaterjalidel. Ülikooli arhiivifondis leidub stipendium ikapitalide eelnõusid, põhikirjade projekte ja kinnitatud põhikirju, protsendim äära m uutm i­ sel parandatud põhikirju, kirjavahetust kapitalide adm inistraatorite ja pärijatega, samuti sisem inisteerium iga, rahvaharidusm inisteerium iga, õpperingkonna kuraatoritega, ülikooli valitsusega ning teaduskon­ dadega; üliõpilaste palvekirju, vaesustunnistusi jm. Õ ppetoetuste, stipendiumide ja m itmete teaduspreem iate rahastam iseks mõeldud The Industrial Revolutsion 1700-1914. Ed Carlo M. Cipolla. The Fontana Econom ic History of Europe. Volume 3. London and Glasgow 1976. P. 273, 550; C h arles P. K indleberger. A Financial H istory of W estern Europe. N ew York, O xford: O xford Universtity Press, 1993. P. 124, 150, 276. 180 erakapitalid Sirje Tamul (nim eosaga Kapital/Capital, Legat, S tiftun g, Stipendium , Stipendien-L egat jne) on kantud Tartu ülikooli finantstegevuse aruanne­ tesse ja sissetulekute-väljam inekute nöörraam atutesse.4 N äiteks Tartu ülikooli erakapitalide ja kroonustipendium ide nöörraam at (1 8 4 4 -7 4 )10 kajastab erakapitali panka paigutam ise viisi, laeku­ nud intresse ning nende arvelt konkreetselt väljam akstud stipendiume. N öörraam at loob m uuhulgas üsna hea ettekujutuse erakapitalidega arvlem ise tehnilisest poolest: kontodest, tšekkidest, krediidipiletitest, obligatsioonidest. On ka m ärgitud, m illises pangas ühe või teise ka­ pitali väärtpaberid arvel seisid, kuid pankade puhul tuleb uurijal olla ettevaatlik - nöörraam atu pidaja, tavaliselt ülikooli sündiku abi (sek­ retär), pole välja kirjutanud tollal töötanud pankade täpseid nimetusi. Nii Peterburi laenupanga kui ka kom m ertspanga harukontoreid on näiteks tavatsetud nim etada aupaklikult ikka keiserlikeks kommerts­ p an kad eks.11 Kuna kapitalim ahutused paigutati pankadesse kindla nominaal­ väärtusega väärtpaberites, siis peab uurija arvestama väärtpaberite erinevate seeriate em issioonidega ning kattevarast tulenevate ümber­ arvutustega. Keerukaks võib osutuda kogu kapitalilt laekunud sti­ pendium ifondi suuruse arvutam ine, eriti juhul, kui kapital oli panka paigutatud obligatsioonipiletites, mille tagatiseks olid mõisad. Mitmete stipendium ikapitalide nöörraam atute sissekannetest võib järeldada, et mõnegi m õisa obligatsioonipakk pole täitunud. Kapitalilt oodatud tulu jäi loodetust väiksem aks ja seega võis juhtuda, et sealt ei kantudki mi­ dagi stipendium ifondi. Riigilaenupiletite erinevate em issioonide puhul (näiteks osteti Tartu ülikooli kasuks 1880. aastatel Kaukaasia raudtee riigilaenupileteid) tuleb arvestada m uutuvate intressim ääradega ja lisaintressiga. Tähele tuleb panna sedagi, kas vahepeal ei ole väärtpaberid hoopis maha m üüdud, mistõttu suurejooneliselt algatatud stipendiumifond võib alatäitunuks osutuda. Oige m itm e annetuse puhul pidi kapital koos kasvikuga saavutama teatud sum m a ja alles seejärel hakati tegelikult stipendium e eraldama. Tavaline intressim äär oli 4,5-5,5 protsenti aastas. Testam enditegija tahteavalduse jõustam ine stipendium ina oli aega­ nõudev ja mitmeid instantse läbiv protseduur, milles osalesid pärijad, 9 EAA . 402-4-622, 624...647, 687, 715, 754, 762, 933, 952, 954, 1232; 402-6-87, 362, 378; 402-9-867, 870 jne. 10 EA A . 402-5-711. 11 Tähtsam ad pangad ja krediidiseltsid Venem aal 1786-1918 olid Vene Assignaat Pank (1786-1847), Laenupank (1786-1860), K om m ertspank (1817-60). Enamasti viim asesse paigutati hoiused, vekslid, obligatsioonid ja ilm selt ka Tartu ülikooli toetavate legaatide väärtpaberid. 1864 avati esim ese aktsiapangana Peterburi Erak om m ertspank, 1885 Aadlike M aapank (Vene), 1860 Vene Riigipanga Riia osakond, 1875 Vene Riigipanga Tallinna osakond, juba 1802 asutati Eestim aa A adlike Krediitkassa (A leksander I laenas sinna miljon hõberubla stardikapitaliks) ja Liivimaa Aadli K rediitkassa ehk am etliku n im etu sega Liivim aa M õisakrediidi Selts (ka Liivim aa M õisnikkude M aakreediidiselts). Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 181 nende poolt m ääratud stipendium ifondi haldaja ehk adm inistraator ja ülikooli valitsus, asi kinnitati sisem inisteerium is. Iga konkreetse stipendium i põhikirjaga oli sätestatud stipendium ile kandideerimise ja selle väljam aksm ise kord. Üldiselt nõuti üliõpilaselt erastipendium ile kandideerim isel akadeem ilist õiendit õpitulem uste ja tõendit teaduskonna dekaanilt teiste stipendium ide m ittekasutam ise kohta. Riiklikule stipendium ile kandideerijal pidi varuks olema veel kaks tähtsat dokum enti: vaesustunnistus (testim onium paupertatis), m il­ le väljastas tavaliselt sünnikoha haldusüksus või kogudus, ja teadus­ konnast võetud õiend filosoofia eksami (exam en philosophicum m a gn u m ) sooritamise kohta.12 Nii Tartu ülikoolile eraldatud riiklike vahendite kui ka erakapitalide kasutamist revideeris riigikontroll. Tõsi küll, esialgu ei eksisteerinud Venemaal selleks spetsiaalset organit, alles 1811. aasta alguses m oo­ dustati riigivarade haldam ise ja revideerim ise peavalitsus, sisuliselt 1863. aastal loodud Venemaa Riigikontrolli eelkäija.13 Riiga rajati Rii­ gikontrolli Liivimaa Kontrollpalat, m illele allutati ka Tartu ülikooli finantstegevuse kontrollim ine. Riigikontrolöride ranguses pole põhjust kahelda14 - 1869. aastal esitati rida pretensioone ülikooli kassadokumentide kohta. Rahule ei jäädud mitm e annetuskapitali protsentidest laekunud tulu kasutam ist tõendavate dokum entidega. Ülikooli valit­ susel tuli tõestada ülikooli erivahendite IV alajaotuses m ärgitud 70 760 rbl nominaalväärtusega kapitali väärtpaberite autentsust. 1883. aastal avastas kontrollpalat revisjoni käigus, et puudub kassaorder riiklike erivahendite arvelt kulutatud 3 rubla ja 7 kopika koh ta!15 A llikapublikatsioonidena toetavad teema uurim ist m itm ed toe­ tuskapitalide asutam ise aastapäevadeks välja antud juubelikogumikud. Nii annab teaduspreem iate rahastam iseks m ääratud Robert Heimbürgeri annetuskapitali 10. aastapäeva kogum ik, mille koostajaks oli kapitali kauaaegne adm inistraator Carl Johann Seidlitz, põhjaliku ülevaate nende toetuste m ääram isest. Sarnaseid juubelikogum ikke on välja antud ka üliõpilaskorporatsioonide toetuskapitalide koh ta.16 Teatud võrdlusm aterjali pakub saksa ajaloolase Trude M aureri de­ tailne uurimus Venemaa kõrgkoolide professuurist 19. sajan d il.17 Oma 12 EAA. 402-9-365. L 107; 402-9-867,871. 13 Esimeseks Venemaa riigikontrolöriks m äärati 1863. aastal Valerian Tatarinov (1816-71). Енциклопедический словарь. Том IX. И здании Ф. А. Брогкгауз и И. А. Ефрон. СПб., 1893. С. 4 08-410. 14 ЕАА. 402-5-754. L 9-14р. 15 Samas. L 98-100. Ih Zum Jubelfeier des zehnjährigen Bestehens der Robert H eim bürger Stiftung an der Kaiserlichen Universität Dorpat. Zehnjährigen Bericht des A dm inistrators der Stiftung Dr. Carl Johann von Seidlitz. D orpat 12/24. Dec. 1879 R iga-C om m iliton en Stiftung am 21. April 1852, am 50-jährigen Erinnerungsfest der Eröffnung der Uni­ versität Dorpat am 25sten Jahrestage der Com m ilitonen-Stiftung in Riga. Riga, 1852. Trude M au rer. H ochschullehrer im Z arenreich. Ein Beitrag zu r russischen Sozial- und Bildungsgeschichte. Beiträge zu r G eschichte O steuropas. Bd. 27. H abili­ tationschrift. Böhlau Verlag Köln W eim ar Wien 1997. 959 S. 182 Sirje Tamul m onograafias käsitleb M aurer vene ülikoolide finantseerim ist, aga ka vaim se intelligentsi äraela(ta)m isvõim alusi/ riiklikke stipendium i- ja palga- ning pensionifonde. Erakapitali toetustegevus selles ulatuslikus m onograafias lähem at käsitlem ist ei leia. Esim en e erastip en d iu m - K rah vin n a M aria A urora von L E s to c q i legaat Keiserliku Tartu Ülikooli raam atukogu rajam isele aitas suuresti kaasa krahvinna M aria Aurora von L'Estocqi (s von M engden, 1720-1811?) 378 köitest koosnev unikaalne raam atuannetus 1800. aasta juulis. Krah­ vinna pani ühtlasi aluse esim esele üliõpilaste toetam iseks mõeldud erastipendium ifondile. Krahvinna L'Estocqi huvi Eesti-, Liivi- ja Kuram aa rüütelkondade poolt taasasutatava ülikooli suhtes ei olnud juhuslik. M itmed von M engdenid olid õppinud rootsiaegses Tartu ülikoolis, teiste seas krah­ vinna vanaisa G ustav(us) von M engden18 (1625-1688, alates 1643. aastat Tartu ülikoolis, 1646. aastast Leideni ü likoolis).14 Liivim aa vana aadli­ suguvõsa Lätim aa harust pärit krahvinna L Estocq oli erakordse saatu­ sega aadlidaam . M agnus G ustav ja D orothea Sophie (s von Rosen) von Mengdeni tütred, teiste hulgas 16-aastane M aria Aurora, sattusid 1736. aastal20 keisrinna Anna õukonda, mis m õjutas suuresti kõigi nelja õe edasist saatust. 1747. aastal abiellus Maria Aurora vahepeal võim ule tulnud keisrinna Jelizaveta Petrovna lesestunud ihuarsti Johann Hermann krahv L'E stocqig a.21 Võõram aalast L'E stocqi peeti Vene õukonnas Prei­ si luurajaks ja vandenõulaseks. Krahv L Estocqi puhul tuli kaalumisele isegi surm anuhtlus, mis küll asendati valve all O hhootale asumisele saatm isega. Kolm eks aastaks mõisteti asum isele ka krahvinna Maria Aurora L'Estocq, kuid õnneks m ärksa pehm em ate tingim ustega. Krah­ 18 G enealogisches H andbuch der baltischen Ritterschaften. H rsg. von den Verbänden des livländischen, estländischen und kurländischen Stammadels.Teil Livland. Band II. Lieferung 15. Bearb. Dr. G. v. Transehe-Roseneck. S. 1186, 1189. 14 Album A cdem icum der Universität D orpat (Tartu) 1632-1710. Verfasser Arvo Tering. Publicationes Bibliothecae U niversitatis Litterarum Tartuensis. V. Tallinn, 1984. S. 211. 20 M aria A urora von M engdeni õed: A nna D orothea (1716-60) abiellus feldmarssal Ernst Johan krahv M ünnichiga; A ugusta Juliane (1719-87) hiljem Braunschweigi h ertsogin na A nna favoriit, saadeti asum isele, 1744. aastast sai em a eestkostel tagasi Liivim aale; Jacobina (1721-76) oli kihlatud krahv Ernst Bironiga (Ernst Johann von Bühren), saadeti asum isele, 1761 saabusid tagasi Peterburgi ja 1762 Miitavisse (Jelgava). Nende poeg Peter Biron, viim ane K uram aa hertsog, oli Academ ia Petrina rajaja. H erm ann Johann Lestocq' (1692-1767) oli päritolult Room a krahv Cham pange m aakonnast, hugenott. Ettevõtliku n oorm ehena õppis isa kõrval arstiam etit, saabus Peterburi juba 1713. aastal ja sai esim eseks õuk onn a-arstik s (Русским биографический словарь. СПб., 1914. C. 3 3 3 -3 4 6 ). Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 183 vinna võis pidada teenijannat, kanda aadlile kohast igapäevarõivastust jne. Hiljem pehm endati ka krahvi karistust ja ta viidi üle Veliki Ustjugi, kuhu talle järgnes tema abikaasa. Kogu vara, sh L 'E stocqid e kivim aja Moskvas Uuel tänaval oli võetud Senati käsutusse. Ent 1762. aas­ tal ennistas Peeter III nende õigused. Katariina II m ääras aga krahv L'Estocqile kannatuste eest pensioni ning andis eluaegseks kasutam i­ seks 30 adramaad Liivimaal. Krahv L Estocq suri 1767. aastal. Eduard Vigeli andmeil annetanud keisrinna 1767. aastal tema lesele lisaks elu­ ajaks mitu m õisat 1184 pärisorjaga Valgevenemaa kuberm angudes, kus krahvinna elanud teadaolevalt veel 1811. aastal.22 5. augustil 1802 esitleti Tartu ülikooli kuratoorium ile krahvinna L Estocqi lühikest tahteavaldust ühekordse personaalse toetusstipendiumi 100 rubla hõbedas annetam isest Kuram aalt pärit õigustea­ duskonna üliõpilasele Arnold Trautm annile (õppis 1802-03). Stipen­ dium kinnitati ülikooli kuratoorium i liikm ete Eestim aa rüütelkonna esindaja Klaus Gustav von Baranoffi, m aakohtunik August Friedrich von Sieversi ja viitsekuraator Johann Friedrich Em m anuel parun von Ungern-Sternbergi poolt veel samal päeval.23 Kuratoorium otsustas krahvinna L'Estocqi esim ese stipendium i ehk kooliraha stud. iur. A u­ gust Trautmannile kätte anda 12. detsem bril 1802 - keiser A leksander I sünnipäeval, mis sai ka ülikooli taasasutam isakti allakirjutam ise päe­ vaks. Sellega oli rajatud Tartu ülikooli üks traditsioonidest st stipendiu­ mide pidulik üleandm ine.24 Ülikooli kuratoorium i protokollist 9. detsem brist 1802 kanti läbi krahvinna L'E stocqi testam endi legaat,25 millega Tartu ülikoolile määrati kapitaliks 15 000 hõberubla.26 Selle intresside arvelt tuli välja maksta algul kaks, siis kolm 200 hõberubla suurust stipendium i.27 Neljas stipendium (200 hõberubla) tulnuks m oodustada siis, kui põhi­ kapitali suurus ülejääkide ja protsentide arvelt on kasvanud 16 000 hõberublani. On teada, et sellest fondist m aksti õppetoetusi vähem alt 1885. aastani. Krahvinna testamendi kohaselt oli stipendium m ääratud Liivim aa aadlike seast pärit üliõpilastele. Stipendium i haldajana soovis krahvin­ na näha Liivimaa Õuekohut, kes ka stipendiaadid kinnitas.28 Pretsedent Eduard V igel. Tartu Riikliku Ülikooli Teadusliku R aam atu kogu asu tam in e ja areng aastail 1802-1839. Kom m enteerinud ja täiendanud Julius M adisson. // Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik 115. Tartu 1962. Lk 14-15. 23 EAA. 402-4-32. L 2. ' 4 Teaduspreemiaid ja medaleid auhinnatööde eest ning stipendium eid anti välja regulaarselt kuni 1902. aastani Tartu ülikooli pidulikul aastapäevaak tu sel 12. det­ sembril. Medalite kohta vt: Terje Lõbu. Tartu ülikooli m edalitest. // Tartu ülikooli ajaloo küsimusi. XXXII. Tartu, 2001. Lk 82-104. " Siin ja edaspidi on allikates kasutatud m õistet legaat. 26 EAA. 402-4-32. L 4. 27 EAA. 402-4-32. L 1, 2, 4 -5 p . E. В. П е т у х о в ь . Императорский Юрьевский, бывший Дерптский университет за сто леть его существования (1802-1902). Т. I. Юрьев, 1902. С. 229. 184 Sirje Tamul ja traditsioon keiserliku ülikooli õppurite toetam iseks eraannetuste vorm is oli m aineka aadlidaam i eestvõttel loodud. M istahes annetustegevus on kuulunud ikka kõrgem a seltskonna edum eelse käitumis- ja m õtlem isviisi juurd e.29 S ieversite p erek o n n a stip en d iu m ik ap ital Uusi teateid Tartu ülikooli tulnud erakapitalidest võib leida alates 1807. aastast. 22. novem bril 1807 asutati Jacob von Sieversi perekon­ na kapital Rootsi kapten Joachim von Sieversi auks ja mälestuseks. Sieversite stipendium ikapital kujunes kõige pikem aajalisem aks Tartu ülikooli usu- ja arstiteaduskonna üliõpilaste toetajaks. See kuulutati välja 17. jaanuaril 1808 ja kestis kuni 1918. aastani. Kapitali Tartu üli­ koolile m ääratud osa oli 12 000 hõberubla, teine osa - 4000 hõberubla - pidi aga teenim a stipendium eid M oskva evangeelse luterliku kiriku juures asuva kooli ja Peterburi Peeter-Pauli kiriku kooli õpilastele. Ühe­ le üliõpilasele võidi Sieversi stipendium i maksta kolm el aastal järjest. Järgm ise väärilise kandidaadi puudum isel võidi jätkata m aksm ist isegi neljandal aastal. Juhul, kui stipendiaadiks sobivat üliõpilast ei leitud, lisati väljam aksm ata jäänud stipendium stipendium ikapitali põhifondi. Seega lihtsalt niisam a ja igal juhul stipendium e välja ei jagatud. Kapita­ li asutam isel olid stipendium ikandidaatide m aterjalidega tutvujaiks ja otsuse langetajateks Jacob von Sieversi tütred Catharina von Günzel ja Elisabeth paruness von U exküll.30 Hiljem libises Sieversite perekonna toetuse saajate väljavalim isõigus ülikooli valitsusele. 1868. aastal oli näiteks Sieversite stipendium ikapitali arvel 15 103 rubla.31 Selleks ajaks oli Sieversite kapital kasvanud sedavõrd, et sti­ pendium ideks kasutatavat osa võidi suurendada 5 protsendi asemel 5,5 protsendini kapitalist. Tartus hakati välja maksma kolme stipen­ diumi, kusjuures üks neist pidi tingim ata m inem a õigeusku tudengile. Sieversite stipendium i suurus sõltus muidugi laekunud tuludest ja raha kursist. 1808. aastal oli ühe stipendium i suuruseks 200 assignaatrubla, mis võrdus Tartu ülikooli üliõpilastele ette nähtud riikliku stipendiumi alam m ääraga, hiljem Sieversite kapitalist m akstavat stipendium i tõste­ ti.’2 N äiteks 1912. aastal eraldati kaks 500-rublast stipendium i õigustea­ duskonna üliõpilastele ning veel kolm tagasihoidlikum at ühekordset toetust usu- ja arstiteaduskonna üliõpilastele.33 “l) 1822. aastal algatas Tartu Abiseltsi (D orpatsche Hilfs-Verein) 5628 hõberubla kapi­ taliga vü rstin n a Barclay de Tolly jne (Das Inland. 1846. 28. S. 646). 30 EAA . 402-4-952. L llp -1 2 p . 31 Sam as. L 25 12 riiklikku stipendiumi Tartu ülikoolis bankoassignaatrublades kehtisid kuni 1843. aastani: üks stipendium - 500 BA, 2 tk - 400 BA, 4 tk - 300 BA, 5 tk igaüks 200 BA. ' ’ Очеть о состояний и деятельности И мператорскаго Ю рьевскаго Университета за 1912 год. Приложение к Ученым Запискам И мператорскаго Юрьевскаго Университета. С. 69. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 185 Piiskop K arl U lm an n i stipendium Ulmanni afäär Tartu ülikoolis 1842. aasta novem bris oli baltisaksa aja­ loolaste arvam use kohaselt esim eseks katseks venestada Tartu ülikooli. Tartu üliõpilaskonna ajaloo pärl, hõbepeekri kinkim ine Karl Ulm annile (1793-1871) oli eelkõige austusavaldus am etist lahkuvale arm astatud rektorile ja mõneti süm boolne sild tulevikku. Ulmanni afääri tegelikke tagamaid on mõne aasta eest valgustanud Erki Tammiksaar, kes viitas m uuhulgas Karl Ernst von Baeri arhiivis säilivale dateerim ata käsikirjale kavatsetavast Ulm anni stipendium ist. Artikli autor osutab vajadusele uurida, kes olid stipendium i idee au­ torid ja lähemad toetajad ning kas Ulmanni stipendium i kunagi välja anti.’4 Alljärgnev olgu vähemalt osaline vastus sellele küsim usele. 1866. aastal valiti Karl Ulm ann Tartu ülikooli audoktoriks, evan­ geelse luterliku kiriku ringkondades tähistati samal ajal tema am etisse asumise 50. aastapäeva. 1866. aasta detsem brikuu teisel päeval kogunesidki teiste hulgas teoloog Carl M asing, kindralleitnant akadeem ik Georg von H elm ersen, tegelik riiginõunik Otto Struwe, salanõunik dr Carl Rosenberger, ühtekokku 14 inimest, ning Peterburi Jeesuse kiriku koguduse liikmed pidulikule tänujum alateenistusele. Sam al päeval küpses otsus kutsuda ellu piiskop Karl Ulmanni nim eline stipendiumifond, kuhu ilmselt esim ese, n.ö alusannetuse (300 rbl) tegi Venem aa evangeelse luteri kiriku piiskop Karl Ulmann. Juubelipäeval saadi korjanduse teel tubli lisa, kes andis ühe rubla, kes 5 või 10, 12, 25, 200 rbl.35 Ulmanni stipendium i arveraam atu esim ene sissekanne 1867. aastast märkis kapitali nom inaalväärtuseks 13 500 rbl, mis oli paigutatud 15 väärtpaberisse intressiga 5,5 protsenti. Ulmanni stipendium ifondi kogunes aastail 1867-1915 ühtekokku 45 539,05 rbl, millest maksti välja ligi 600 stipendium i kogusum m as üle 35 000 rbl, jättes varudesse pisut üle 10 000 rubla. Iga-aastaseks stipen­ diumifondiks oli ligikaudu 800-900, mõnel aastal kuni 1070 rbl.36 Ulmanni fondist 1867. aasta mais ja septem bris tehtud esim esed kolm väljamakset olid küllalt suured võrreldes järgm iste aastaküm ne­ tega kuni sajandi lõpuni, mil kõige tavalisem 8-11 üliõpilasele m akstud stipendium kõikus 20-50 rubla piires. Maksti ka ühekordseid toetusi, tavaliselt 10 ja 15 rbl kaupa. Ü ldistavalt võib m ärkida, et 20. sajandi alguses suurenes tunduvalt piiskop Ulm anni stipendium i saajate hulk - mõnel aastal oli isegi 18 stipendiaati. Stipendium ide suurus seeläbi ei vähenenud, jäädes suurusjärkudesse 25, 30, 35, 40 rbl. '4 Vt lähemalt: Erki T am m ik saar. U lm anni afäär Tartu ülikoolis. // A kadeem ia. 1999.12. Lk 2586, viide 22. 35 EAA. 402-9-867. L 2, 3, 5p, 6. 36 A rvutuste aluseks on piiskop U lm anni stipendium ilegaadi arv eraam at (EA A . 402-5-752). 186 Sirje Tamul Ulmanni stipendium oli m õeldud usuteaduskonna üliõpilaste­ le ja üks üliõpilane võis aastas saada kuni 100 rbl.37 Baltisakslaste H asselblattide, G irgensohnide ning Leziuste kõrval said stipendiumi aastatel 1878-80 stud theol Georg Koik, 1881. aastal tulevane Paistu pastor Jaan Bergm ann, 1889.-92. aastatel August Varres, M ihkel Luiga, Aleksander Kapp, Jakob Kukk38 ja Evald Allas. 1902. aasta märtsis anti ühekordset toetust Peeter Põllule. 1907. aastast figureeris stipen­ dium isaajate seas lätlaste ja baltisakslaste kõrval üha enam eestlasi. Ulm anni stipendiaatide hulka kuulusid Juhan Uustal, Jaan Roos, aga ka tulevased Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli teoloogiaprofessorid Eduard Tennm ann ja piiskop Hugo Raham ägi. P ereira-leg aat 5. detsem bril 1868 edastas Liivim aa m aanõunik Adolf Heinrich von Wulfi vanima tütre Charlotte Luise W ilhelm ine von Pereira (1800-76) esindaja Tartu ülikooli valitsusele Alfons von Pereira stipendiumilegaadi (A lp ho nse von Pereirasche Stipendien-L egat) nominaalväärtusega 10 000 hõberubla, mille 5-protsendiliselt kasvikult tuli moodustada stipendium ifond.39 Ch. L.W. v. Pereirale kuulusid suured maavaldused Valgamaal ja Võnnu (Cesise) piirkonnas. 1844. aastal sai ta koos õega oma valdusse 40 000 hõberublale hinnatud Koiküla mõisa. 1859. aastal omandas ta selle täielikult, m akstes õele 13 500 hõberubla.40 W ilhelm ine oli 1820. aastal abiellunud polkovnik Georg von Pereiraga.41 N ende poeg erum ajor A dolf von Pereira oli surnud ilmselt enne 1868. aastat. W ilhelm ine von Pereira heategevus oli pühendatud poja, erum ajor A lphonse von Pereira m älestusele.42 Ülikoolile m ääratud kapitali väärtpaberid olid paigutatud Liivimaa Aadli K rediitkassasse.43 800-1000 rbl väärtusega obligatsioonide tagati­ 37 EAA . 402-5-752. L 4. Jakob Kukke kohta vt lähem alt: Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat tegelast. K oostanud S. Vahtre. Tallinn 1997. Lk 170-171. 39 EAA . 402-4-954. L I . 40 Der Adel der Russischen O stseeprovinzen. J. Siebm achers grosses und allgem eines W appenbuch. N ürnberg 1898. S. 486. N ichtim m atrikulierte Adel. III Bd., Abteil 11. II Reihe. N ürnberg 1901. S. 148. 41 G enealogisches H andbuch der baltischen Ritterschaften. H rsg. von den Verbänden des livländischen, estländischen und kurländischen Stam m adels. Teil Livland. Lieferung 2. Bearb. Dr. G. v. Transehe-Roseneck. 1929. S. 152. Charlotte Luise W ilhelm ine W ulf a.d. Serbigall abiellus Georg von Pereiraga 23. mail 1820. W ilhelm ine von Pereira tütre M aria abiellum ine G regor von Ungern-Sternbergiga ei osutu õigeks. G regor p aru n U ngern-Sternberg (sünd 1861) oli hoopis M aria paru­ ness U ngern-Sternberg von Pereira poeg (EA A . 402-2-25899. L 1-5), kes 24. augustil 1881 astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda, aga juba 27. augustil 1881 võttis oma dokum endid ülikoolist tagasi ning siirdus seejärel Itaaliasse. 42 EAA. 402-4-954. L 1-2, 6p; EAA. 995-1-6190. 43 Sam as. 187 A jalooline Ajakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) sena olid üles antud Rogosi (Ruusm äe), N urm i, Krüüdneri, Sõm erpalu, Tammistu, Pajo m õisad.44 Pärijate vahendusel lisati aastail 1889-90 obligatsioonipakki veel Karksi ja Tammistu m õisad Pärnum aalt ning Võisiku mõis V iljandim aalt.45 Pereira-legaadi põhikirja §6 alusel jagati stipendium i kaks korda aastas: 10. veebruaril ja 10. augustil - seega siis iga uue sem estri eel. Stipendiumi suuruseks oli 250 rubla, stipendium m aksti välja pool­ aastate kaupa.46 Pereira legaadi kasutajate väljaselgitam ine seisab veel ees. On teada, et sellest m õisam ajandusest korjunud kapitalist jätkus toetust päritolult ja vaim ult eesti üliõpilastelegi. N äiteks 1879. ja 1881. aastal taotles stipendium i teoloogiaüliõpilane R udolf Kallas, keda rektor Eduard G eorg von Wahl isiklikult kandidaatide hulgast esile tõstis. Kuid alles 30. novem bril 1883 loeti R udolf Kallas stipendium i vääriliseks. Tolleaegsetes oludes oli 250 rbl toekas elatusraha terveks semestriks.47 Sam as fondist sai Peeter Põld õppetoetuseks aastatel 1901-05 kokku 760 rbl, David Rootsm ann 625 rbl. 1907-12 õppis Pereira stipendiumi abil Tartus õigusteadust Riia vaim uliku sem inari vilistlane Jaan Sass.48 Vene ülikooli lõpuaastail 1916-18 m äärati Paul Kogerm an­ nile Pereira stipendium i kokku 625 rbl.49 “Sotpaf, tj/m 4il" M'T kк %0 iyffh-^сЛ. /te /leuSryen u tia m SXtaf a /ie van tmi d & t/ л/-. (7Г ■i r f " О ' V/J 'n ,'L rt : /• //' и in -L f С -------------- ^---/------- * ----- --------- —--- * 1 - i S i ■' СU 1% S № SL®j! пэ - iÜ I a J VJ U /м /C /f, /tf tü /tt ic d Ш А Ttry k* -/- y d fa rf ; if н< Joonis 1. K viitung, mille alusel pank stipendium i väljastas (E A A . 4 0 2 -5 -1 4 1 5 a . L 52). Pereira legaadi kauaaegne ja ühtlasi viim ane adm inistraator oli usu­ teaduskonna professor Alexander von Bulm erincq (1868-1938). 1922. ja 1923. aastal esitas ta ülikoolile aruande stipendium ifondi rahaliste vahendite seisukorrast. Selgub, et 1917. aastal oli osa kapitali väärt­ pabereid viidud Riiast Venemaale, teine osa aga 1918. aastal hoopis Rostocki. Aastatel 1921-22 väärtpaberid reevakueeriti ja paigutati Tartu 44 EAA. 402-4-954. L 1-15. 45 Samas. L 2p. 46 EAA. 402-4-954. L 4; 402-5-782. L 13. 47 EAA. 402-5-782. L. 16,18, 21, 27. 48 Samas. Vt ka: A nu R au dsep p. Riia Vaimulik S em inar 1846-1918. Tartu, 1998. Lk 135. 49 EAA. 402-5-1415A. L 1-110; EAA . 402-5-782. L 182-192. 188 Sirje Tamul Panka. 1922. aastal oli kokkukuivanud kapital paigutatud väärtpaberi­ tesse kogusum m as 1000 m arka, sularaha oli arvel 1042,60 m arka.50 Kas ja kui suures ulatuses rahastas W ilhelm ine von Pereira loodud stipendium ifond Eesti ülikooli üliõpilasi, sellele peab vastuse andma edasine uurim istöö. P ro fe s s o r i t e s t i p e n d i u m i d Stipendium e algatasid m itmed õpetlased. N äiteks asutas omanimelise stipendium i Tartu ülikooli krim inaalõiguse, -protsessi, õigusajaloo ja kirjanduse professor W alter Friedrich C lossiu s (1795-1838, professor Tartus 1824-37). Stipendium - 200 bankorubla aastas oli mõeldud ühele juu ratu d engile.51 1903. aasta kevadel kinnitas Riia Õ pperingkonna ku­ raator W enzel G ruberi nim elise stipendium i Tartu arstiteaduskonnas lõpueksam iteni jõudnud üliõpilastele õpingute jätkam iseks välismaal anatoom ia, histoloogia ja üldpatoloogia valdkonnas. Seda kolmeaastast teaduslähetust võiks käsitleda doktoriõppe finantseerim isena.'2 Teene­ lise professori N ikolai M artin Sem m eri (allikais esineb ka Zemmer) testam endi alusel loodi 1913. aastal sam anim eline stipendium . Kaks kavandatavat õppetoetust, üks Tartu Veterinaarinstituudi üliõpilasele, kes kuulub korp! Fraternitas D orpatensis; teine Tartu ülikooli õppima tulnud lätlasele, soovitavalt korp! Lettonia liikm ele, arvutati Semmeri testam endi alusel kogukapitali (62 000 rbl) ühelt, 10 000 rbl suuruselt osalt 5-protsendilise intressiga.33 Sem m eri fondist kujunes arvesta­ tav läti üliõpilaste toetaja. Lettonuste toetuseks annetas 1908. aastal Sem m eri fondi veel 5000 rbl Friedrich Peter von G rossw ald.34 Semmeri kapitali haldas Riia Läti Ü hing.35 S t i p e n d i u m i f o n d , m i lle s t s t i p e n d i u m i ei m a k s t u d k i Tartu ülikooli valitsuse istungil 1912. aasta septem bris teatati ülikooli saabunud suurest erakapitalist. Liivim aalt pärit salanõuniku staatuses varssavlane Burhard Freyleben soovis paigutada oma väärtpaberid, no­ m inaalväärtusega 53 850 rbl, Tartu ülikooli erivahendite arvele. Aasta pärast loodeti intressidest koguda toetusraha Liivim aalt pärit üliõpi­ lastele. Stipendium oli kavandatud küllalt kopsakana (vrdl Ulmanni stipendium ) - ühele tudengile aastas 300 rbl.56 50 EA A . 402-5-782. L 106, 197. 51 EAA . 402-4-622. L l-4 1 p . 52 EAA . 402-4-314. L 1-2; 402-5-1661. L 18p. 53 EAA . 402-4-1480. L 1, 4. 34 Sam as. L 7 p -8 . 53 Sam as. L lp. 36 EAA . 402-4-1468. L 2. Stipendium ei olnud ette nähtud juudi soost üliõpilastele. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 189 Erakapitali registreerim ine ülikooli erivahendite arvele oli seotud teatud riskiga. M õnelgi korral jäi oodatud kasum saam ata, mis võis kaasa tuua pika ja tüütu asjaajam ise, aruandluse riigikontrolli ees ning m itm esuguste juriidiliste ettekirjutuste täitmise. Nii juhtus ka siin. Veel 1915. aastal ei m akstud Freylebeni nim elist stipendium i ühe­ legi üliõpilasele, kuigi stipendium ifondi arvel oli üle 1000 rbl. Testa­ mendi järgi oli kogu kapitali juurdekasvu kasutam ise õigus ennekõike esimese ringi pärijatel - Freylebeni abikaasal, siis pojal ja kolm el tütrel ning vennatütrel. Seejärel võis m õelda stipendium idele, kuid siingi tuli eelistada Freylebeni sugulasi või hõim lasi (küllalt iseloom ulik baltisak­ sa aadli stipendium ifondide puhul), kes oleksid õppinud kas Tartu üli­ koolis, Riia Polütehnilises Instituudis või Riia III linnakoolis. Selliseid õppivaid hõim lasi aga enne 1915. aastat ei leidunud. 1915. aasta sügisel tekkis ülikooli valitsusel isegi lootus m aksta sel­ lest kapitalist stipendium eid. Siis aga teatas lesk, et tema abikaasa viim ­ ne soov tuleb tingim usteta täita ja vastavalt sellele, mis testam endis kirjas, soovib ta m ehe põrmu tuua reisirongiga Varssavist kodulinna Tartusse. Sarga reisikuludeks läks kokku 764 rbl, m ille ülikool stipendiumirahast kinni maksis. Ülikooli valitsuse m ureks jäi ka hauaplats koos raudaia, m älestuskivi ja ausam baga (autor ülikooli arhitekt Pavel Nikitin), vastavad punktid seisid ju testam endis mustvalgel. Arhiiviallikatest ei ole näha, et Tartu tudengid oleks sellest stipendium ikapitalist osa saanud. Küll aga m aksti näiteks 1917. aastal Freylebeni hõim lastele Võrus, Varssavis ning Tartus protsente. Veel 1919. aastal nõudis A lek­ sander Freyleben papa kapitali jääkide üleviim ist M oskva panka.57 Robert H e im b ü r g e r i t e a d u s k a p i t a l Aastatel 1870-1939 jagas Tartu ülikoolis preem iaid parim atele teadus­ töödele ja teaduslike välislähetuste stipendium e Robert H eim bürgeri sihtasutus. Teaduslik töö toetam iseks m õeldud fond aluskapitaliga 34 000 rbl oli algatatud Tartu ülikooli õigusteaduskonna vilistlase Robert Heimbürgeri testamendi alusel tema Prantsusm aal elavate õdede Elisabeth ja Bertha ning Schveitsis Achenis elava õe Natalie poolt oktoobris 1869. Põhikirja üldsätted töötas välja Tartu ülikooli nõukogu, projekt saadeti tutvum iseks Robert H eim bürgeri õele Natalie Heimbürgerile, kes selle juba põhikirjana oma allkirjaga 22. veebruaril 1870. aastal kinnitas. Sihtasutus alustas tegevust 12. detsem bril 1870 põhikirjajärgse nimetusega Robert H eim bürgeri Sihtasutus Keiserliku Tartu Ülikooli Kasvandike ja D otsentide Teadustegevuse toetuseks.58 57 Samas. L 5 8 -6 1 , 74, 81, 92. vs Zur Jubelfeier des Zehnjährigen bestehens der Robert H eim bürger Stiftung. S. 190 Sirje Tamul Kapitali põhikiri nägi ette lisaks ka toim etulekutoetuste m aksm ist toitja kaotuse puhul akadeem ilise isiku pereliikm etele.59 Robert H eim bürger (1809-1860), norralasest Peterburi suurkaupm ehe Johann H eim bürgeri poeg, oli Tartus õppinud õigusteadust (1828-32), pühendudes eelkõige diplom aatiale. 1832. aastal ülikooli lõpetam iseks kirjutatud uurim us, mis käsitles Läänem ere provintside ajalugu ja geograafiat, pööras m uuhulgas tähelepanu venelaste võima­ likele kontaktidele saksa ja skandinaavia kultuuriruum iga.60 Aleksan­ der parun Stieglitzi ettepanekul asus H eim bürger komm ertsdirektorina juhtim a Venemaa Riigipanka, millisel am etikohal sai ta olla küll väga lühikest aega, sest suri juba 30. mail I8 6 0 .61 N atalie H eim bürger paigutas kapitali Liivim aa Aadli Krediitkassase, pidas kirjavahetust fondi adm inistraatori ja ülikooli valitsusega62 ning vähem alt esim estel aastatel tutvus ka teaduspreem iale kandideerinud töödega ja nende kohta koostatud ekspertarvam ustega. Tundub, et välislähetuse stipendium ide m ääram isse N atalie H eim bürger ei sekku­ nud. Esim ene teaduspreem ia, 510 rbl om istati 1870. aastal Woldemar D ahlile vene keele seletava sõnaraam atu eest, reisirahad said dotsendid Ernst Bergm ann ja Edm und Russow, kumbki 510 rbl. 1871. aastal omis­ tati H eim bürgeri preem ia Peterburis 1869. aastal ilm unud Eesti-Saksa sõnaraam atu eest dr. Ferdinand Johann W iedem annile. 1878. aastal sai preemia G eorg Friedrich von Bunge U v -, Est u n d Kurländisches U rk u n d en bu ch eest.63 12. detsem bril 1879 tähistati piduliku aktusega Heimbürgeri teadusfondi 10. aastapäeva. Nagu küm m e aastat varem gi hindasid Liivim aa rüütelkonna esindajad ja ülikooli nõukogu liikmed kõrgelt H eim bürgerite patriootilist algatust.64 1881. aastal preem iaid välja ei kuulutatud, sest H eim bürgeri sti­ pendium i haldam isel oli tekkinud segadusi, mis tingis ka muudatuste sisseviim ise põhikirja. Esim esel küm nel tegevusaastal olid preemiaid noppinud enam asti hu m anitaar-ja loodusteaduslikud tööd. Mitte alati ei pääsenud stipendium ide m ääram isel õiglus võidule. Statuudis tehtud parandustega viidi preem iate jagam isel sisse järje­ kord, alustades usuteadusest, järgnesid õigusteadus, meditsiin, siis ajalugu ja keeleteadused ning lõpuks reaalteadused.65 Iga kandideerija hääletustulem used tuli kanda protokolli. Senisest põhjalikum alt tuli hakata koostam a reisitaotlusi. H eim bürgeri stipendium i taotlemiseks esitatud pikad üksikasjalikud teaduslähetuste projektid on uurijaile 59 EAA . 402-4-973. L 1-194. 60 EAA . 402-2-9110. L 3, 402-2-9111. L 168-171p. 61 Zum Jubelfeier des zehnjährigen Bestehens der Robert H eim bürger Stiftung. S. 1; EAA. 402-4-973. L 1. 62 EAA . 402-4-975. L 1; 402-4-973. L 17, 114. 63 EAA . 402-4-975. L 2 9 9 -3 0 0 . 64 Zur Jubelfeier des zehnjährigen Bestehens der Robert H eim bü rger Stiftung. S. 2 -3 . 65 Sam as. S. 29. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 191 tänuväärne materjal Tartu ülikooli õppejõudude teaduskontaktidest ja kapatsiteedist. Näiteks G ustav Tammann soovis täiendada end praktilisest küljest Euroopa kuulsam ates orgaanilise keemia laboratoorium ides. 1892. aastal kavatses ta viibida A m sterdam is van Koffi laboratooriu­ mis.66 1899. aastal sai Robert Heim bürgeri fondist toetuse teaduslikuks tööks Vatikani raam atukogus puhta m atem aatika eradotsent Theodor M olien.67 Järgm isel aastal kasutas M olien reisiraha Berliini, Erlangeni ja Zürichi ülikoolidesse jõudm iseks. 1900. aastaks esitas ta taotluse soovi­ ga osaleda Pariisis peetaval rahvusvahelisel m atem aatikute kongressil, kuid kolmandal korral enam toetust ei saanud. M olien oligi ilm selt esimene Heim bürgeri stipendiaat, kes sai reisistipendium i kahel korral järjest.68 Kuni 1917. aasta lõpuni ei muutunud igal aastal väljam akstud pree­ miad kuigivõrd, jäädes vahem ikku 510-613 rbl. H eim bürgeri fondist eraldatud reisiraha suurus oli 1035-1223 r b l,69 mida oli pisut vähem kui alates 19. sajandi teisest poolest Kaasani, Harkovi ja Kiievi professorite­ le ühe väliskom andeeringu tarvis väljam akstud riiklik stipendium .70 Robert H eim bürgeri teadusfondi vahendid õnnestus keerulistel aegadel päästa ja need olid Tartu ülikooli erisum m ade arvel kuni 1930. aastate lõpuni.71 1802. aastal alguse saanud donatsioonitraditsioon jätkus sujuvalt Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis. Ülikool on võrdlem isi stabiilselt enam kui 200 aasta kestel72 kindlusta­ nud kõrge te a d u s-ja õpetam istasem e. 20. sajandi lõpukiim nendil ja 21. sajandi alguses on üha enam rõhutama hakatud universitase m ajandamisinitsiatiivi.73 Riiklike õppetoetuste teema püsib aegum atuna - kuid tudeng võib loota ka erakapitalist makstud õppetoetustele.74 66 EAA. 402-4-977. L 205, 207, 219. 67 H ain T an kler. Die Universität T artu /D orp at und Bayern. / Bayern und O steuropa. Aus Geschichte der Beziehungen Bayerns, Frankens und Schw abens m it Russland, der Ukraine und W eissrussland. H rg. von H erm ann Beyer-Thom a. W iesbaden, 2000. S. 269. 68 EAA. 402-4-977. L 312. 69 EAA. 402-4-473, 477. " T. M aurer. H ochschullehrer im Zarenreich. S. 185-186. M oskva ja Peterburi üli­ koolis oli riikliku väliskom andeeringu sum m a ühele isikule 1400-1500 rbl. 71 EAA. 2100-6-471. L 284; Tartu Ülikooli ajalugu II. 1798-1918. Tartu 1982. Lk 168, 237, 238, 376. 72 Saksa ülikoolide m od ern iseeru m isprotsess sai alguse 18. sajandi viim astel aastakümnetel. Ülikoolim õtte uuenem ist kogu Euroopas tähistab Berliini ülikooli avamine 1810. 73 Zur Rolle der U niversitäten. // Europäische H erausforderungen heute. European Challenges Today. Toleranz und V ertrauen zu neuer G em einsam keit. H rsg. U. Zwiener, G. O ndracek, Т.- J. Reed, C. Fenk, L. K ühnhardt, M. Siemek und H. Barth. Collegium Europaeum Jenense. U niversitätsverlag Jena. Bd. 10. Jena, 1994. S. 285-286. '4 Finanzierung von U niversität und W issenschaft 1 2 0 0-2000. [http: //w w w .guw .unibe.ch/tagungbeschreibung.htm .] 22.11.2002; vt ka: Tartu Ülikooli Sihtasutus [h ttp://w w w .ut.ee/Sihtasutus] 22.11.2002. Tamul Õnnelikul kombel tunnen ma raa­ matukoguhoidjat. ..1 A.T.Rastorgujev-Tartu Ülikooli raamatukoguhoidja 1908-1918 Ljudmila Dubjeva Tartu Keiserliku Ülikooli raam atukogu kui tähtsa abiõppeasutuse sisuline juhtim ine lasus 1865. aasta põhim ääruse kohaselt korraliste professorite hulgast valitud direktoril. D irektori ja ülikooli nõukogu poolt teaduskondade esindajatest m oodustatud raam atukogu valitsuse korralduste elluviim ise eest vastutas raam atukoguhoidja, kes tänapäe­ va mõttes esines tegevdirektori ülesandeis.2 Aleksandr Tim ofejevitš R astorgujev - Tartu ülikooli raam atukogu raam atukoguhoidja aastatel 1908-18 - pühendas Tartule 35 aastat oma elust (1883-1918). Tänu asjaolule, et peaaegu kogu selle aja oli ta seotud Tartu Ülikooli ja selle raam atukoguga, peegeldub tema elu ja tegevus tolleaegseis arhiiviallikais. Et aga Tartus etendasid need asutused tähe­ lepanuväärset rolli ja nendega seotud isikud osutusid laiem a tähelepa­ nu objektiks, jäädvustus see tähelepanu nii kaasaegsete m em uaarides kui ka ülikooliga otseselt mitte seotud arhivaalides. M aterjale A. T. Rastorgujevi õpingute kohta leiab üliõpilastoim ikust,3 tema kui Tartu Ülikooli töötaja isiklik toim ik aga evakueeriti 1918. aastal koos teiste õppejõudude toim ikutega.4 Praegune raam a­ tukoguhoidja Rastorgujevi isikutoim ik5 Ajalooarhiivis on m oodusta­ tud hiljem ja koosneb kahest arhiivi fondide hilisem a läbitöötam ise käigus välja selgitatud dokum endist: raam atukogu direktori prof A. A. Vassiljevi taotlusest raam atukoguhoidja abi A. T. Rastorgujevile lisatasu väljam aksm ise kohta 14. detsem brist 1907 ja Riia Õ pperingkon­ na kuraatori teadaandest ülikooli nõukogule raam atukoguhoidja abi A. Rastorgujevi üleviim ise kohta raam atukoguhoidja kohale. Andm ed A. T. Rastorgujevi käekäigu ja tegevuse kohta kajastuvad ka Tartu Ü li­ kooli ja selle raam atukogu antud perioodi asjaajam isdokum entides.6 1 O skar Luts. Suvi. Tallinn, 1954. Lk 292. 2 Tartu ülikooli ajalugu. Tallinn, 1982. Kd. 2: 1798-1918. Lk 144-145. 3 EAA. 402-2-19615. 4 С пи со к л и ч н ы х дел профессоров, доцент ов, пр иват -доцент ов и о ст а влен н ы х для подгот овления к пр оф ессорском у званию , взят ы х в Р оссию Ю р ь е в с к и м у н и в е р с и ­ т ет ом из к а н ц е л я р и и Совета. 3 .0 6 .1 9 1 8 . ЕА А . 402-5-2041. L 1р. 5 ЕАА. 402-3-1394. 2 1. 6 ЕАА. 402-4-1384, 1417, 1431, 1444, 1460, 1474, 1485, 1495, 1513, 1524; 402-5-638, 1591, 1862 jt; TÜR KHO. 4-1-843. L. 53, 54, 59, 60, 62, 64, 69, 78, 83, 9 0 -9 1 , 9 8 ,1 5 9 -1 6 0 jt. 194 Ljudm ila Dubjeva Laiem ale lugejaskonnale on aga R astorgujev tuttav eelkõige eesti kirjandusklassiku O skar Lutsu jutustuste ja m em uaaride veergudelt, kus tema kujule om istatakse Raam atukoguhoidja ülistav tähendus. V o lg a m a a l t E m a j õ e A t e e n a s s e Tartusse tõi A. T. Rastorgujevi ülikooli tõm bejõud. 18. jaanuaril 1883 täienes im m atrikuleeritud üliõpilaste nim ekiri matrikli nr 11830 om aniku A lexander R astorgujeff'i andm etega. Sissekanne ütleb, et ta sündis 18. novem bril 1860. aastal Sim birski kuberm angus Korssuni külas, tema isa Tim otheus oli talupoeg, ema Eudoxia (neiupõlvenimi Florinskaja). R astorgujev õppis Sim birski güm naasium is ja Kaasani Ülikoolis. Võrreldes trükis ilm unud A lb um A cad em icum i andm etega8 on originaalsissekanne täielikum , kuid siitki ei saa lähem alt teada, mida ja kui kaua õppis A. T. Rastorgujev Kaasani Ülikoolis ja miks tahtis oma õpinguid jätkata just Tartu ülikoolis. A lustanud 1883. aastal oma õpinguid Tartu Keiserlikus Ülikoolis, asus R astorgujev juba esim esel sem estril kuulam a professorite Richard H ausm anni ja Otto Ernst C hristian Waltzi kursusi. Tema õpinguraam atusseJ sisse kantud 51-st õppeainest m oodustavad 22 üldajaloo, 16 m itm esugused üldharivad (sh ka Room a õiguse ajalugu) ja 13 vene ajaloo ained. Rastorgujevi õpinguaeg langes ajaloo õpetamise hiilgeaega Tartu Ülikoolis. 1870. aastast töötas siin Richard Hausmann (1880. aastast professorina), kes tegeles peam iselt keskaja, sealhulgas ka keskaegse Liivim aa ajalooga. Ta oli Tartu ülikooli kasvandik ning õppinud G öttingenis kuulsa Georg W aitzi juures, kelle nim e järgi on tuntuks saanud W aitzi koolkond Balti ajaloo uurim ises. Sellele kool­ konnale omased hoolikas allikate analüüs, püüe jõuda algallikateni, faktide austam ine, detailitäpsus, pedantne m etoodika ja objektiivsuse taotlus kandusid edasi R. H ausm anni arvukatele õpilastele Tartus, W aitz-H ausm anni koolkonnale." H ausm ann pani erilist rõhku allikate uurim isele, tutvustades neid huvitavalt korraldatud praktikum ide ja sem inaride käigus. R astorgujev kuulas H ausm anni juures keskaja-, allikaõpetuse-, sam uti Balti ajaloo alaseid kursusi ning osales ka tema kuulsaks saanud sem inarides. EAA . 402-7-167. L 219. Korssuni linn(!) oli Brockhausi entsüklopeedia järgi Simbirski kuberm angu m aakonna keskuseks. 8 Album A cadem icum der K aiserlichen U niversität D orpat. Bearb. von A. Hasselblatt und G. Otto. D orpat, 1889. \Tr. 11830; Vt ka: A lbum A cad em icum U niversitatis Tartuensis 1889-1918. Tartu, 1988. Kd 3. Lk 755. N r 11830. 9 EA A . 402-2-19615. L 1-17. " Tartu ülikooli ajalugu. Lk 159-160. W. L en z. "A lt-Livland" in der d eutschbaltischen G eschich tsschreib un g 1870-1918. / G eschichte der d eutschbaltischen G eschichtsschreibung. H rsg. von G. von Rauch. O stm itteleuropa in V ergangenheit und G egenw art. 20. Köln, W ien, 1986. S. 207-209, 213-214. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 195 Vahetult enne Rastorgujevi ülikooli astum ist, 1880. aastal, oli siin iseseisvaks õppeaineks m uutunud ka uusaja ajalugu, m ille esim eseks professoriks sai Otto Ernst Christian W altz,12 kes kutsuti Tartusse H ei­ delbergi ülikoolist. Temagi oli täiendanud end G öttingenis G. Waitzi juures.13 Professor Waitzi juures kuulas Rastorgujev reform atsiooni-, uusaja ajaloo, allikateõpetuse- ja historiograafia-alaseid kursusi ning sooritas ka praktikume. Kuulsa vene ajaloo professori A lexander Brückneri juures, kelle teoseid anti vene keeles suurtes tiraažides välja veel ka 20. sajandi lõpus, s.o rohkem, kui sada aastat pärast nende kirjutam ist, kuulas A. Rastorgujev vene ajalugu ja vene ajaloo allikateõpetust ning ajalooteooriat. Tema toim ikus on säilinud prof Brückneri poolt viseeritud Rastorgujevi kirjalik töö keisrinna Anna Ivanovna kohta, kus viim ase troonile kutsum ist on vaadeldud kui isevalitsuse piiram ise k atset.14 Pärast ülikooli lõpetam ist gradueeritud üliõpilasena 1890. aastal ja talle ajalookandidaadi kraadi om istam ist aasta h iljem 15 kavatses Rastorgujev ühtedel and m etel16 hakata valm istum a eksam iteks vene ajaloo magistri kraadi saam iseks (ka osa oma üliõpilasaegseid aval­ dusi allkirjastas ta kui stud. hist, ro ss.),'1 tegelikult aga taotles üldajaloo magistri kraadi, sooritades ajavahem ikul 1896-97 suulised ja kirjalikud eksamid vana-, kesk- ja uusaja ajaloos, samuti vene ajaloos ja poliitilises ökonoom ias.18 M agistrandi toim ikus leidub ka prof. O. Waitzi poolt kontrollitud kirjalik töö M irabeau kohta, mis haakub tema uusaja eksa­ mi teemaga P rantsuse revolutsiooni ajaloo allikad.'9 M agistritöö valm im ine aga viibis, sest m agistrant teenis samal ajal elatist ülikooli raam atukogus. Tõsisest kavatsusest m agistritöö lõpule viia räägib asjaolu, et veel 25. veebruaril 1898 esines üldajaloo m agist­ rant Rastorgujev teaduskonna ees palvega võim aldada talle professori kutseks valm istum iseks stipendium i, mis võim aldaks jätta maha töö ülikooli raamatukogus. Ta m uretses selleks professor Ignatovskilt tõendi oma tervisliku seisundi kohta, mis tunnistati rahuldavaks.20 Lisaks muretses Rastorgujev toetuse professor O. W altzilt ja erakor­ raliselt professorilt A. Jassinskilt. Professorite taotluses m ärgitakse, et prof A. Brückneri, R. Hausmanni ja O. Waitzi käe all on A. Rastorgujev 12 Tartu ülikooli ajalugu. Lk 160. 1' Биографический словарь профессоров и преподавателей Юрьевского (бывшего Дерптского) университета за сто лет его существования. Юрьев, 1902. Т. 2. С. 399-401. 14 ЕАА. 402-2-19615. L 3 0 -3 3 . 15 Vastav diplom on välja antud 3. detsem bril 1892 (EAA . 402-2-19615. L 41). 16 Rastorgujevi kiri rektorile palvega võim aldada tööle asuda ülikoolis parajasti vakantsele arhivaari või raam atukoguhoidja abi kohale 25. m ärtsist 1894 (EA A. 402-5-638. L 199). 17 EAA. 402-2-19615. L 23, 24, 27. 18 EAA. 402-1- 22134. L 1-8. 19 Samas. L 9-10. 20 EAA. 402-1-22134. L 12. 196 Liudm ila Dubjeva om andanud soliidsed ajalooalased teadmised ning 1897. aasta jaanuariks edukalt sooritanud kirjalikud ja suulised eksam id üldajaloo m agistri­ kraadi taotlem iseks, kuid, kuna ta enam u se oma ajast on su n n itu d p ü h en ­ dama kasinalt tasustatavale tööle ülikooli raam atukogus, on karta, et tema edukalt alustatud ja teadusele kasulik töö ei jõua kuigi kiiresti lõpule.2' See taotlus leidis toetust ka teaduskonna poolt.:: Need kartused läksid tõepoolest ka täide. Oma osa võis selles m ängida asjaolu, et üksteise järel lahkusid Tartust Rastorgujevi õpeta­ jad (R. H ausm ann 1897., О. Waltz 1900., A. Brückner oli lahkunud juba 1891. aastal). Ülikooli isikkoosseisu nim estikes aastatest 1898-1902 ja 1916 on A. T. Rastorgujevi teaduskraadiks m ärgitud ajalookandidaat,23 aastatel 1903-15 esines ta seal m agistrandina,24 üldajaloo magistrandiks tituleerisid teda ka tema kolleegid.25 Rastorgujevi kandidaaditöö teem aks oli Venemaa osalus Tescheni [Cieszvni] kongressil (1 7 7 9 ) ja R ep n in i roll selles, niisuguse pealkirjaga töö (mille m aht oli 277 lk in Q uarto),26 on autorile 20. oktoobril 1895 ka väljastatud.1" O skar Lutsu m em uaarides A. T. Rastorgujevi magistritöö teem ana nim etatud Paavsti vahekord P rantsusm aaga Napoleoiii sõdade ajal on ära toodud dialoogi vorm is peetud kõneluses ja ei peaks pretendee­ rima täpsele form uleeringule.28 Eelpool mainitud toetuskirjas professori kutseks valm istum iseks stipendium i taotlusele 1898. aasta m aist kirjel­ dasid teaduskonna õppejõud A. T. Rastorgujevi m agistritöö teem at kui Venemaale usaldatud Saksamaal kehtiva poliitilise korra g aranteerim ise tähtsu­ se küsim us Tescheni kongressil, kus osav diplomaat vü rst R epn in dikteeris le­ p in g u tin gim usi suurriikidele 29 mis haakus tema kandidaaditöö teemaga juba täpsem alt. Venem aa ja Saksam aa vaheliste suhete teem a säilitas ka 19. sajandi lõpu s-20. sajandi alguses päevapoliitilise tähtsuse: kui 18. sajandi lõpus sekkus Venem aa Preisi ja Austria vahelisse võitlusse Saksam aa ühendam ise pärast eesm ärgiga säilitada poliitiliste jõudude tasakaal Euroopas, siis saja aasta pärast olid Preisi poolt selleks ajaks juba ühendatud Saksam aa ja Venemaa suhted päevakorral seoses ku­ 21 EA A . 402-1-22134. L 13-13p. 22 EAA . 402-9-539. L 105p. ' 3 Личный состав И мператорского Юрьевского университета. Юрьев, 1898. С. 8; Личный состав, 1899. С. 8; Личный состав, 1900. С. 8; Личный состав, 1901. С. 8; Личный состав, 1902. С. 8; Личный состав, 1916. С. 10. 24 Личный состав, 1903. С. 8; Личный состав, 1904. С. 9; Личный состав, 1905. С. 9; Личный состав, 1906. С. 9; Личный состав, 1907. С. 9; Личный состав, 1908. С. 9; Личный состав, 1909. С. 9; Личный состав, 1910. С. 9; Личный состав, 1911. С. 9; Личный состав, 1912. С. 9; Личный состав, 1913. С. 10; Личный состав, 1914. С. 11; Личный состав, 1915. С. 10; Личный состав, 1916. С. 10. П. С. Ш е ст е р и к о в . Постановка библиотечного дела в университетских и некоторых других библиотеках России. Одесса, 1915. С. 75; ЕАА. 3469-1-14. L 6р-7. 26 ЕАА . 402-9-536. L 18р. 27 ЕАА . 402-2-19615. L 42. 28 O sk a r Luts. M älestusi VIII. 1911-1914. / M älestused. Kd 3. Tallinn, 1965. Lk 296. 29 EAA. 402-1-22134. L 13. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 197 juneva suurriikide vastasseisuga Esimese m aailm asõja eelõhtul. Teema tähtsust ja selle läbiuurim ise vajadust kinnitab ka fakt, et selle juurde on pöördutud hiljem gi - veel poole sajandi m öödudes, 1950. aastal, kaitsti Moskva Ülikoolis akadeem ik J. V. Tarle30 juhendam isel kandidaaditöö teemal Venemaa poliitika Tescheni kongressil 1 7 7 8 - 1 7 7 9 , mis pidas vastu ajaproovile ja on hiljem ka avaldatud.31 Raam atu saatesõnas on auto­ ri suureks teeneks märgitud, et erinevalt vana ja uue historiograafia esindajatest rõhutab ta Venemaa osatähtsust Euroopa probleem ide lahendam isel.32 Tegelikult, nagu nägim e eespool prof Waitzi ja Jassinski hinnangutest, oli niisugune lähenem ine A. T. Rastorgujevi tööle om ane juba 1898. aastal. Kuna aga töö publitseerim iseni ei jõudnud, ei kajastu see ka vastava teema historiograafias. R a a m a tu k o g u s t k ir ja n d u s t e o s te k a n g e l a s e k s Tartus vahetas Rastorgujev korduvalt elukohta. Ü liõpilasena elas ta Kivi tn 5 (1883-84), Riia tn 14 (1884-87), Riia tn 53 (1887. aasta teisel semestril) ja Tiigi tn 37 (1888-90).33 1894. aastal on tema elukohana m ai­ nitud Veski tn 21.34 Aastate 1898-1910 kohta m ärgitakse ülikooli isik­ koosseisus tema aadressiks Karlova tn 33 (ka Karlova tn 15), 1911-12 Pirogovi tn 15 ja alates 1913. aastast Pargi tn l . 35 Juba õpingute kõrval pidas Rastorgujev koolm eistriam etit Tartu koolides. See oli ka põhjuseks, miks viibis tema kandidaaditöö val­ mimine: just sellele viidates palus ta 1890. aasta detsem bris oma töö lõpetamiseks ajapikendust.36 Ka 25. märtsil 1894 rektorile esitatud aval­ duses palus ta teadustöö jätkam ise huvides võim alust asuda tööle üli­ koolis parajasti vakantsele arhivaari või raam atukoguhoidja abi kohale, 30 Oli ka Tartu ülikooli ajalooprofessoriks aastatel 1913-18. 31 Г. А. Н е р се со в . Политика России на Тешенском конгрессе (1778-1779). Москва: Наука, 1988. 247 с. 32 Т. И сл ам ов. Послесловие. / Г. А. Н е р се со в . Политика России на Тешенском конгрессе (1778-1779). Москва: Наука, 1988. С. 239. 33 Personal der K aiserlichen U niversität zu Dorpat, nebst Beilage. 1883. Sem ester I. Dorpat, [1883]. S. 29; Personal, 1883. Sem ester II. S. 30; Personal, 1884. Sem ester I. S. 30; Personal, 1884. Sem ester II. S. 31; Personal, 1885. Sem ester I. S. 32; Personal, 1885. Semester II. S. 33; Personal, 1886. Sem ester I. S. 32; Personal, 1886. Sem ester II. S. 33; Personal, 1887. Sem ester I. S. 32; Personal, 1887. Sem ester II. S. 32; Personal, 1888. Semester I. S. 33; Personal, 1888. Sem ester II. S. 33; Personal, 1889. Sem ester I. S. 34; Personal, 1889. Sem ester 11. S. 34; Personal, 1890. Sem ester I. S. 34. 34 EAA. 402-5-638. L 199-200. 35 EAA. 3469-1-14. L 7; Личный состав, 1898. C. 8; Личный состав, 1899. C. 8; Личный состав, 1900. C. 8; Личный состав, 1901. С. 8; Личный состав, 1902; С. 8. Личный состав, 1903. С. 8; Личный состав, 1904. С. 9; Личный состав, 1905. С. 9; Личный состав, 1906. С. 9; Личный состав, 1907. С. 9; Личный состав, 1908. С. 9; Личный состав, 1909. С. 9; Личный состав, 1910. С. 9; Личный состав, 1911. С. 9; Личный состав, 1912. С. 9; Личный состав, 1913. С. 10; Личный состав, 1914. С. 10; Личный состав, 1915. С. 10; Личный состав, 1916. С. 10. 36 ЕАА. 402-2-19615. L 37. 198 Liudm ila Dubjeva m ärkides, et koolitöö koorm us on uurim istööle suureks takis­ tuseks, aim am ata, et ka raam a­ tukogutöö kõrvalt tulevikus teadustööle aega napib.37 Kuid ju st tem a pühendu­ m ine raam atutele ja raam atu­ kogule sai jäädvustatud O skar Lutsu jutustustes ja m älestustes. Luts kirjeldas, kuidas ajal, mil ta pärast kihelkonnakooli lõpeta­ m ist asus Tartus oma kooliteed jätkam a, toodi ta väga su u re härra ette, kelle nim i on A leksander R astorgujev. [...] Ei või tähendam a­ ta jätta, et see härra tol ajal oli Tartu ülikooli raam atukoguhoidja ehk -ju ­ hataja.36 Ja kui m e päris harilikule kanam unale värvim e veidi silmi, kulm e, nina ja suud , veidi v u rru sid Joon is I .A . T. Rastorgujev. 1 9 .08.1909 (Tartu Linnam uuseum . TM F. 9 8 9 :8 5 ). ja habet sekka n in g panem e ü m m a r­ g u s e d prillid ette, siis saam egi vanahärra R astorgujevi kuju 39 Kõik algas sellest, et 1899. aasta sügisel kutsus Rastorgujev vaevalt 13-aastase O skar Lutsu, kellest ta ilm selt üsna m eelsasti tegi oma hoole­ aluse, ülikooli raam atukogu vaatam a. Sellest käigust sai noore realisti (Reaalkooli õpilase) esim ese õppeaasta m eeldejäävam aid ja mõjuva­ maid sündm usi, mida ta hiljem m älestustes m eenutas järgm iselt: Küllap ma juba tu n n en seda teed sinna üles, Toomemäele. A ga neis su u ris ja salapäraseis ru u m es ju lg e n hingata vaid niipalju, kui see on hädavajalik. Valgete kujude rida... Siis m õningaid tähtsate m eeste portreid, n in g edasi ainult riiulite mets raam atutega. Et kiili maailmas üldse on nii palju raam atuid! K õnnin kikivarbail härra R astorgujevi kõrval, ahnelt kuulates tema seletusi. T unn en end nagu m u in a sju tu riigis 40 Sedasam a külaskäiku kasutas Luts juba varem ja hoopis ulatuslikum alt S u v e II osas (1919), lastes Lestal viia koolivend Tootsi ülikooli raam atukokku, m ille tohutud aarded, saadetud lahke Aleksander Tim ofejevitši asjalikest seletustest, teevad paljunäinud m õisavalitseja keeletuks. Ja ikka edasi läheb teekond raam atute riigis, isegi Tootsi kõva pea käib pisut ringi, vaadeldes seda raam atute üliküllust; kõiksugu pealkirjad nahkseil köiteil virvendavad silm ade ees. Üle pikkade riiuliridade heljub ühes vaikusega iseäralik raam atulõhn, m ida ei saa võrrelda üh egi tei­ 37 EA A . 402-5-638. L 199. jS 1899. aastal, kui O. Luts esim est korda A. T. R astorgujeviga kohtus, oli viim ase am etiks raam atuk ogu hoidja abi, raam atuk ogu hoidjak s sai ta alles 1908. aastal. 4 O sk a r Luts. Kuldsete lehtede all. / M älestused. Kd 2. Tallinn, 1960. Lk 153. 40 Sam as. Lk 211. 199 A jalooline A jakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) se lõhnaga. vanahärra A eg-ajalt mööda pu ud uta b m inn es õrnalt mõnd vana tuttavat köidet, otsekui silitades vastutulevate laste päid.41 LABOR. dclectat Küllap on siin Tootsi vaim us­ tuses jäädvustatud Lutsu enda kunagised m uljed ja tunded.42 Sellest ajast peale kerkib vana sõbra R astorgujevi kuju tihti O. Lutsu m älestuste veergudele. A. T. Rastorgujev ja raam atuko­ gu olid m em uaristi silm is lahu­ tamatud: Rastorgujev on m u id u gi biblioteegis - sinna gi ei maksa minna segam a.43 K uid mis m ul on sellestki kasu, arvab m älestuste autor teinegi kord, kui ta enese sinna on lukustanud ja kinni riivitanud ega kuulegi, kui m õni peaks helistama.44 Ja juba kirjanikuna võtab oma kogem use kokku: Harilikult töötab ta siin ikka paar tundi pärast teisi üksinduses ja Jo o n is 2. "Kõige kohta annab vanahärra lühi­ kese ja asjaliku seletuse." Richard Kaljo illust­ ratsioon O. Lutsu teosele "Su vi" II. (O . L u ts . Teosed. Suvi I ja II. Tallinn: E R K , 1954). vaikuses.45 A. T. Rastorgujevi käest sai O. Luts abi ja toetust m itm esuguste kooliprobleemide lahendam isel,46 mis veel kord kinnitab Rastorgujevi kooliasjandusega kursis olekut. Ka hiljem jätkusid Lutsu õpetlikud kes­ kustelud onu R astorgujeviga, m uuhulgas sai Luts tem alt p ran tsuse keele konversatsioonitunde.41 Just A. T. R astorgujev oli see, kes soovitas Lutsule minna tööle ladina kööki ja jääda sellele valikule truuks,48 m äärates sel­ lega paljuski Lutsu edasist elukäiku. Õ pilasaastail uues am etis leidis O. Luts oma vana sõbraga kohtum iseks rohkem aega, aga tunnistas, et ei külasta teda mitte ainult sõpruse pärast, vaid m õnel teiselgi põhjusel. Vanahärral on koduski s u u r biblioteek n in g sellest ma am m utan igasugu st lektüüri, nii palju kui süda kutsub; ja kui m õni teos, mille arvab olevat m ulle tarviliku, p u u d u b tema isiklikus kogus, siis toob selle Toomemäelt, ülikooli Jl O. Luts. Suvi. Lk 294. 42 Viimane lõik tsiteeritud M. Kahu ettekandest: M . K ah u . A leksander Rastorgujev. Keiserliku Jurjevi Ülikooli viim ane raam atukoguhoidja-juhataja. Ettekanne TRÜ TR 3. ajaloopäeval 15.05.1985 (K äsikiri TÜR K H 0.4-3-1317a). L 3 8 -3 9 . 43 O. Luts. M älestusi. VIII. Lk 389. 44 O skar Luts. Kuningakübar. / M älestused. Tallinn, 1965. Kd 3. Lk 230. O. Luts. Suvi. Lk 292. 46 O. Luts. Kuldsete lehtede all. Lk 153-158, 163, 188, 209-210, 303; O sk ar L uts. Ladina köök. / M älestused. Kd 3. Tallinn, 1965. Lk 13-14, 19-20. 4 O. Luts. Ladina köök. Lk 102. 48 Samas. Lk 20, 22, 47. 200 Ljudm ila Dubjeva raam atukogust. N ii on m ul õnn tema juhatusel tutvuda m aailm aliteratuuriga peaaegu süstemaatiliselt, millise soodustuse osaliseks ei saa kaugeltki iga mi­ n u s u g u n e nooruk. Loen Shaekepeare'i, M olier'i, R a cin 'i (m u id u g i saksakeelses tõlkes), Goethet, Schillerit, Lessingit ja teisigi välismaa klassikuid. Venelasist olen vaim ustatud esijoones m u id u gi Gogolist, kuid õgin ka Puškinit, Lermontovi ja Tolstoid. Pole m ul siis igav unetuil dežuu riö il , 4 9 Seega on õigustatult väidetud, et A. T. Rastorgujevil oli silm apaistev osa tulevase eesti kirja­ niku kirjandusetundm ise ja kirjandusliku m aitse väljakujunem isel ning mõju kogu tema vaim sele arengule.50 Ka aastaid hiljem tegi O. Luts Tartus olles kas külaskäigu vanale kul­ latükile R astorgujevile, või siis kindlasti m ainis, miks nende kohtumine aset ei leidnud. Kirjavahetuses oldi veel sõjaajalgi.51 Oma m älestustes kirjutas O. Luts Rastorgujevist kui heatahtlikust, äärm iselt tagasihoidlikust, ettevaatlikust ja kokkuhoidlikust inime­ sest.52 Lutsu m em uaaride põhjal on tehtud ka järeldus, et Rastorgujev elas küllaltki üksildast elu, mida ilmestasid karm id eluviisid (aastaringsed hom m ikused suplused, tõusm ine hom m ikul kell 3), arm astuse n in g kohusetun­ dega tehtav töö raam atukogus ja lisaks veel magistriväitekirja kirjutam ine .53 Viim ase kallal töötades olevat ta olnud liiga nõudlik enese suhtes, annab m em uarist edasi A. T. Rastorgujevi enda sõnade kaudu professorite arvam use.54 Need karmid, peaaegu rahm etovlikud eluviisid,55 samuti tema dem okraatlikud vaated tuletavad meelde, et Rastorgujev saabus Tartusse Kaasani ülikoolist, kus oli tugev narodnikute liikum ise mõju.56 Tulles kaugelt Venem aalt saksakeelsesse Tartu ülikooli, om andas ta saksa keele sellisel m ääral, et valdas seda nagu elupõline sakslane, nagu väitsid oma soovituskirjas tema õppejõud.57 Sellesse keelde sisse­ elam ine sai aga hiljem , õppetöö m uutm isel venekeelseks, põhjuseks, et ta tembeldati saksam eelseks. 58 Ja Rastorgujev tõm bus tagasi, sest ta oli juba selline arglik ja ettevaatlik in im en e.59 Seda om adust rõhutas ta ka ise: Ma kardan võõraid kohti. Kardan, et seal võib m inu ga m idagi juh tu da [...] M a ei suuda näha rahvam asse ega ägedat liiklemist. [...] M u u s e u m e ja pildigaleriisid m u id u gi tahaksin näha, kuid en n e kui jõuan nend en i, m ul ikkagi tuleb tege- 49 O. Luts. Ladina köök. Lk 101-102. 50 M. K ahu . A leksander Rastorgujev. L 38. 51 Vt nt: O sk ar L uts. K uningakübar. / M älestused. Kd. 3. Tallinn, 1965. Lk 120, 122— 123, 127, 129, 142, 150-151, 230; O. Luts. M älestusi VIII. Lk 291-297, 378-381; O skar L uts. Tagala. / Tagala. Ktöra godzina? P un ane kum a. Tallinn, 2000. Lk 10-12, 58 5- O. Luts. Ladina köök. Lk 19; O. Luts. K uningakübar. Lk 230; O. Luts. Mälestusi VIII. Lk 2 9 3-293, 379; O. Luts. Tagala. Lk 10-12. 53 M . K ahu . A leksander Rastorgujev. L 4 1 -4 2 . 54 O. Luts. M älestusi VIII. Lk 297. 55 Sam as. Lk 294, 296, 297. 56 Г. H. В у л ь ф со н , Ф. Ф. Н у р е е в а . Братья по духу. Казань: Издательство Казан­ ского университета, 1989. С. 138-177; В. В. А р и ст о в . Страницы славной истории. Казань: Издательство Казанского университета, 1987. С. 4 3 -5 1 . 57 ЕАА . 402-1-22134. L 13. 58 О. Luts. M älestusi VIII. Lk 295. 59 Sam as. Lk 290. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 201 mist raudteega, u n etu te öödega, rahvaga ja jum al teab m illega.60 Ka professor Jevgeni V jatseslavovitš Passeki tütar M. J. G rabar-Passek m eenutas veel 1960. aastail Tartus käies, et 1918. aastal - ülikooli evakueerim ise ajal - istus Rastorgujev Tartus rongi, võttis pea käte vahele, asetas küünar­ nukid põlvedele ja ei tõstnud pead Pihkvani - ta olevat kartnud rongisõitu.61 Ja ometi tegi ta nooruses pika reisi Kaasanist Tartusse. Ka rahu ajal oli ta nagu üksiklane kunagi, alati relvastatud p e a l a e s t j a l a t a ll a n i ja hoidis revolvrit alati käepärast, mis tegelikult tähendas, et see asus kinninaelutatud kastikeses raam atukapi ülem isel riiulil, m ille ta sõtta minevale Lutsule ära andis.62 Kirjanduslike m em uaaride vormis kirjutatuna (mida autor ise nimetab ka biograafiliseks novelliks63) nõuavad aga m älestustes esi­ tatud andmed mõnikord täpsustam ist. See käib nii A. T. Rastorgujevi ametinimetuse kohta eri aegadel kui ka tema teaduskraadi kohta: kord nimetab Luts A. T. Rastorgujevit m agistriks,64 tahtes rõhutada tema arvamuse autoriteetsust, siis aga räägib venima jäänud m agistritöö kir­ jutamisest.65 Võimalik, et autor edastas oma just tollele hetkele om ase arusaama, hiljem aga, kui ta asjade seisuga juba lähem alt kursis oli, ei pidanud vajalikuks hakata täiendavaid seletusi jagam a. Raamatukogu kõrvalt jätkas Rastorgujev ka koolm eistritööd, ol­ les Tartu Kooliõpetajate Ühisuse asutajaid66 ja õpetades ajalugu selle ühisuse asutatud Kaubanduskoolis.67 Arvatavasti just seetõttu leidub Tartu Linnam uuseum is säilitatavas Tartu koolm eistri Georg K allam i­ se68 fotoalbumis kolm A. T. Rastorgujeviga seotud pilti. Kaks neist on Rastorgujevi enda fotoportreed aastast 1909, tehtud Tartus W. Stadeni fotoateljees Kivi tn 3 (joonis 1). Kolmas on tehtud Krasnojarskis 2. augustil 1908 ja kujutab neljaliik­ melist perekonda: eakaid vanemaid, noorm eest ja neidu.69 Taha on kir­ jutatud ainult kaks nime: D. Rastorgujev ja G. Rastorgujeva, tekst sinu ärasõidu 25. ju u bel (Год 25 ю билея твоего от ъезда) ja daatum - 3. juuli 60 О. Luts. M älestusi VIII. Lk 379. 61 Autor on tänulik pr. R. M ichelsonile nende andm ete vahendam ise eest. 62 O. Luts. Tagala. Lk 10-12. 63 O. Luts. Punane kum a. Lk 250. 1,4 O. Luts. K uningakiibar. Lk 150. O. Luts. M älestusi VIIL Lk 296-297, 381. Kord esineb isegi ebatäpsus A. T. Rastorgujevi isanim es, kuigi see tekst on toodud A leksander Timofejevitši enda kõnes: O. Luts. M älestusi VIII. Lk 294. 6h EAA. 3469-1-14. L 1-58. Selle Ühisuse, n im etatud kord Tartu I Kooliõpetajate Ühisus, kord Tartu Eesti Kooliõpetajate Ü hisus, asutajaliikm ed olid veel A. I. Anson, J. P. Bart, K. K. G rünberg, G. J. K allam is ja I. G. K am ar. A astate 1910-15 Ü hi­ suse protokolliraam atu peaaegu igal lehel kohtab А. T. Rastorgujevi nime. 67 EAA. 3469-1-14. L 3, 40, 49; 4406-1-18. L 62. 6S Tartu I Kroonu Algkooli õpetaja aastatel 1905-19, Tartu I K ooliõpetajate Ü h i­ suse asutajaid. Tema kohta vt: Tartu Õpetajate Sem inar. 1828-1928. Tartu, 1929. Lk 237-238. 64 TMF 989:75. Autor on tänulik pr. H. Pulleritsule nende m aterjalide juurde juh a­ tamise eest. 202 Liudm ila Dubjeva 1883/1908. M ärgatav sam asus lubab oletada, et A. T. Rastorgujev pidas sidem eid ka oma sugulastega, kellega ta 1883. aastal oli hüvasti jätnud. B iblioteegis ju st kaheküm neviiendal Tartus elatud aastal sai A. T. Rastorgujevist Tartu Ülikooli Raam atukogu raam atukoguhoidja, kuigi esimesed tea­ ted tema tööst ülikooli raam atukogus pärinevad juba 1894. aastast. 19. sajandi lõpus sai ülikool õpperingkonna kuraatorilt loa palgata raam atukokku üks täiendav kirjutaja palgaga 360 rubla aastas.70 1890. aastate algul täitis seda kohta Georg Sabler, keda on nimetatud ka kolmandaks raam atukoguhoidja mittekoosseisuliseks abiks.1' Seoses viima­ se m ääram isega ülikooli arhivaariks 1894. aastal sai ajalookandidaat Rastorgujev teada, et vastavalt tema taotlusele 25. m ärtsist 1894 on ta m ääratud ülikooli raam atukogu m ittekoosseisuliseks kirjutajaks,72 kuid, kui Rastorgujev teatas, et tal ei ole võim alik asuda tööle kohe aprilli algusest’3 (kas takistuseks võis olla asjaolu, et keset õppeaastat ei saanud ta koolitööd katkestada?), sai selle koha hoopis ajalookan­ didaat K. K. von Stern, kelle avaldus raam atukogu mittekoosseisulise teenistuja kohale on allkirjastatud 2. aprillil 1894.74 Avaldusest selgub, et von Sternil oli lubatud vabatahtlikuna raam atukogus töötada alates 2. veebruarist 1894 tutvum aks kataloogim ise ja raam atukogu töökorral­ dusega, seoses talle tehtud ettepanekuga asuda Kiievi Ülikooli vakant­ sele raam atukoguhoidja kohale. Aga juba mai lõpus taotles Rastorgujev uuesti m ittekoosseisulise raam atukoguhoidja abi kohta.75 Nüüd paigu­ tati sellele kohale H erbert Schultz, A. Rastorgujev m äärati aga 1. juunist 1894 raam atukogu kirjutajaks.76 Raam atukoguhoidja kohale esitas A. T. Rastorgujevi kandidatuu­ ri raam atukogu nõukogu"1 pärast tema eelkäija W olfgang Schlüteri 25-aastast am etiaja täitum ist ja vallandam ist ülikooli nõukogu poolt, millega kaasnesid ka mõned arusaam atused.78 Alates 4. aprillist 1908 viidigi senine raam atukoguhoidja abi A. T. Rastorgujev üle raamatu­ koguhoidja kohale.’1' Juba m ainitud isikkoosseisu järgi on võimalik jälgida Rastorgujevi teenistuskäiku ja tõusu teenistusastm ete tabe- 70 EAA . 402-5-638. L 124, 125, 141, 154, 168,172, 180, 186, 187, 189. 1 Samas. L 186. 72 Sam as. L 199; TÜ R К HO. 4-1-851. L 12. 73 TÜ R KHO. 4-1-851. L 13. 74 EAA. 402-5-638. L 202-203, 205. ° Sam as. L 200. 76 Sam as. L 215. 77 TÜR KHO. 4-1-843. L 59. 4 R. M ich elso n . R aam atukoguhoidja W olfgang Schlüter ehk raam atu k og u st sada aastat tagasi. // Tartu Ülikooli R aam atu kogu aastaraam at 2000. Tartu, 2001. Lk 167-170; TÜR KHO. 4-1-843. L 53. 79 EAA . 402-3-1394. L 2; TÜR KHO. 4-1-843. L 61. Ajalooline A jakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 203 Joonis 3. Toomel asunud Tartu Ülikooli Raam atukogu sisevaade (1 9 0 8 ? ). Esireas paremalt A. T. Rastorgujev, p ro f A . A . Vassiljev (raam atukogu direktor 1 9 0 6 - 0 9 ) , W. S chlüter (raa­ matukoguhoidja 1 8 8 8 - 1 9 0 8 ). E A A . 4 0 2 -5 -2 0 5 1 . L 80. lis kolleegium inõuniku (VI aste, mis vastas polkovnikule maaväes) järguni, ühes sellega kaasnenud ordenite om istam isega.80 Saanud raam atukoguhoidjaks, päris Rastorgujev oma eelkäijalt raamatukogu segase rahandusliku seisu ja kroonilise eelarvedefitsiidi,81 mida ta jõudum ööda leevendada püüdis,82 palju tehnilisi probleem e seoses rem ontim ata, kasvavatele kogudele järjest kitsam aks jäävate ruumidega,83 nende m ittevastavusega tulekaitse nõuetele,84 uue hoone projekteerim ise-ehitam ise plaanidega,85 mis küll alanud Esim ese m aa­ ilmasõja tõttu jäid teostam ata.86 Veel sõja ajal kerkis päevakorda (seni remontimata) hoone remont, eriti seetõttu, et seoses evakuatsiooniga oli maja tol hetkel raam atutest peaaegu tühi.87 Teoks sai siiski vaid 80 Личный состав, 1916. C. 10; M . K ah u . A leksander Rastorgujev. L 41. 81 R. M ich elso n . R aam atukoguhoidja W olfgang Schlüter. Lk 143, 164, 166; R. M ichelson. R aam atu ost ja raam atu an n etu s Tartu ülikooli raam atu k og u s 1 8 6 5 1917. // Tartu Ülikooli R aam atu kogu töid. Tartu, 2000. Kd. 11. Lk 133-135; EAA . 402-5-1591. L 1-27, 31, 62 jt. 82 EAA. 402-5-1591. L 72, 81 jt. 83 Samas. L 251-252. 84 R. M ich elso n . R aam atukoguhoidja W olfgang Schlüter. Lk 142; EA A . 402-5-1591. L 99-118. R. M ich elso n . R aam atukoguhoidja W olfgang Schlüter. Lk 142-143. 86 TÜR KHO. 55-1-245..248. 87 EAA. 402-5-1591. L 251-252. 20 4 Ljudm ila Dubjeva elek triv a ru stu se sissetoom ine.88 R aam atukoguhoidjana muretses R astorgujev oma personali palkade pärast,89 viis lõpule juba varem alustatud venekeelsete raam atute trükikataloogi väljaandm ise,90 likvi­ deerides sellega osaliselt raam atukogule am m u ette heidetud lünga.91 Kõnealust trükikataloogi jätkati täiendustega,92 plaaniti ka ladina šriftis võõrkeelse kirjanduse trükikataloogi avaldam ist.93 A. T. R astorgujevi töödest ja tegem istest raam atukogus räägib ka tema poolt koostatud asjaajam isalane dokum entatsioon. Osadel nen­ dest A. Rastorgujevi käega kirjutatud paberitel seisab raam atukogu di­ rektori või selle asetäitja allkiri94, osad aga, juba raamatukoguhoidjana, kirjutab ta ise ka alla.95 Need käsitlevad m itm esugust komplekteerimisproblem aatikat,96 kataloogide koostam ist, eriti just venekeelse kirjandu­ se trükikataloogi väljaandm ist,97 raam atukogu evakueerim ist98 ja muud raam atukogu tööga seonduvat.99 Raskeks katsum useks oli raam atukogu evakueerim ine Esimese m aailm asõja ajal. See nõudis kindlasti raam atukoguhoidja suurt tähe­ lepanu ja oli tähtsal kohal tema tegevuses sõja-aastatel, nagu see oli esm atähtis kõikide ülikooli allasutuste jaoks, niipea kui küsimus päe­ vakorda k erkis.100 Juba 1915. aastal viidi koos teiste ülikooli varadega, mis vahetult õppeprotsessis vajalikud ei olnud, Nižni Novgorodi ka käsikirjad, inkunaablid, gravüürid jn e .101 1916. aastal evakueeriti Per­ mi dissertatsioonide kogu ja kõik raam atud (v.a lugejate käes olevad), A. Rastorgujevi käega kirjutatud kiri selle kohta on dateeritud 24.07.1917 (EAA. 402-5-1591. L 290). 89 TÜ R KHO. 4-1-843. L 67. 9UКаталог русских книг Библиотеки И мператорского Юрьевского Университета: С основания университета по 31 декабря 1908 года. Юрьев, 1910. VIII. 653 с. 4 Е. В. П е т у х о в . И мператорский Юрьевский, бывший Дерптский, университет за сто лет его сущ ествования (1802-1902). Т. 2: в последний период своего существования (1865-1902). Спб., 1906. С. 123. 9_ Список книг, поступивш их в библиотеку И мператорского Юрьевского университета с 1 декабря 1911 года. // Ученые записки Императорского Юрьевского университета. 1913. № 5 - 8 , 11-12. С. 1-112, 1-17; Альфавитный указатель к "Списку книг" библиотеки Императорского Юрьевского универси­ тета // Ученые записки Императорского Юрьевского университета. 1916. № 10. С. 113-176; 1917. № 3. С. 177-192. [В. Г р а б а р ь ]. Отчет о состоянии Библиотеки И мператорского Юрьевского Университета (1910-1913). [Юрьев], s. а. С. 5. 94 ЕАА . 402-5-638. L 332; 402-5-1591. L 49, 51, 52, 58, 74, 81, 142, 164, 177, 220, 242, 249, 290, 293; 402-5-1862. L 62, 587p; TÜR KHO, 4-1-843. L 42, 45, 4 8 -5 0 , 5 3 -5 4 , 59. 95 ЕАА . 402-5-1591. L 72, 78, 202, 208, 297; 402-5-1862. L 336. 96 Sam as. L 51, 72, 81, 142, 164, 242, 293; 402-5-1862. L 62, 336, 587p. 97 Sam as. L 52-8 0 . 98 Sam as. L 194, 202, 208. 99 Sam as. L 49, 58, 177, 220, 249, 297, 290. 100 EAA . 402-9-595. L 10-11, 23, 34; 402-5-1591. L 194, 202. |n| Л. K. Э р и н гс о н . Из истории эвакуации Тартуского университета (1915-1918 гг.) // TRÜ Toimetised. Vihik 258. Tartu, 1970. C. 293; EAA . 402-5-1591. L 194, 202, 204, 208. A jalooline A jakiri. 2002. 1/2 (116/117) 205 ИВП.ЮРИШ.УШ.П. > aga ka teatm eteosed ja kataloo­ «L Я. tt. КАГЖ 1918 ' gid,102 viim astest on vähem alt ИМПЕРАТ0РСК1Й H<tKTop>,_ tähestikuline peakataloog sede­ ÜPtfltmi УНИВЕРСИТЕТ!), litel evakuatsioonis o ln u d .103 . jf a s ::L Jätkuvat õppetööd jäid toe­ НАПР. 1915 tama erialakogud, näiteks ajax __f loo-keeleteaduskonna üliõpilasraam atukogu.104 Kuid töö raa­ А «S '* в Л л * L matukogus ei katkenud, mida kinnitab ka 30. jaanuaril 1918 <"> ülikoolile esitatud raam atuko­ У /А , ef&l . gu 1917. aasta tegevusaruanne, esitatud nagu seni kom beks just järgmise aasta 30. jaan u aril.105 Veel kolm päeva enne seda, 27. jaanuaril 1918, andis raa­ matukogu direktor professor A. D. Bogojavlenski loa paigu­ tada raam atukogu ruum idesse Jo o n is 4. Kiri rektorile evakuatsiooniseisu evakuatsiooni ootel pakitud 82 kohta, kirjutatud raamatukoguhoidja А . Т. kasti ülikooli töötajate isiklike R astorgujevi, allkirjastatud raamatukogu direktori A . D. Bogojavlenski poolt (E A A . raamatutega, nende hulgas 4 0 2 -5 -1 9 2 1 . 1 3 6 8 ) . ka 20 kasti A. T. R astorgujevi omi,106 mis hiljem , saksa okupat­ siooni tingim ustes, tekitas segad ust.107 Pärast Tartu rahu sõlm im ist anti 1921. aasta oktoobris A. T. Rastorgujevi isiklikud raam atud üle Tartus viibinud Voroneži Ü likooli esind ajale.108 WL би блю тек а k m m i 102 Л. К. Э р и н гс о н . И з истории эвакуации Тартуского университета С. 298; ЕАА. 402-9-595. L 2 2 -2 6 , 31; 402-5-1921. L 368. L. D ubjeva. K ogude avam ine k ataloogides Tartu Ülikooli R aam atu k ogu s 19. sajandil ja 20. sajandi algul. // Tartu Ülikooli R aam atu kogu töid. Tartu, 2000. Vihik 11. Lk 204. 1114 EAA. 402-9-595. L 36; Особый протокол заседания Совета Императорского Юрьевского Университета 28 октября 1916 г. по рассмотрению вопросов о перевозке из Н ижнего Новгорода в Пермь и сосредоточении в Перми всего эвакуированного имущ ества И мператорского Юрьевского университета и о возвращении эвакуированного имущ ества из Н иж него Новгорода и Перми в город Юрьев. // Ученые записки И мператорского Ю рьевского университета. Юрьев, 1916. Т. 10, оф. отд. [2]. С. 4. 105 ЕАА. 402-4-1524. L 17-18. 106 TÜR KHO. 4-1-843. L 159-160. К. С е н т-И л е р . К истории Воронежского университета. 1. История послед­ них дней русского Юрьевского университета. // Труды Воронежского госу­ дарственного университета. Т. 1. Воронеж, 1925. С. 385, 3 9 3 -3 9 4 ; K odum aa ülikooli kaitseks. // Postim ees. 1918. 5. aprill (23. m ärts). Nr. 29; Zum Schutz der H eim atsuniversität. // D orpater Zeitung. 1918. 10. Apr. № 36; Seletus. // Postim ees. 1918.16 (3). aprill. N r 38. 108 EAA. 2100-6-317. L 141, 317, 567. Vrdl ka: EAA . 2100-9-3. L 204, 223; 2100-9-9. L 250; 2100-9-60. L 5 8 4 -5 8 5 ; F. P u k so v. Ülikooli R aam atu kogu. // E esti Vabariigi Tartu Ü li­ kool 1919-1929. Tartu, 1929. Lk. 307. (E. V. Tartu Ülikooli Toim etised; С 10). 206 Ljudm ila Dubjeva 8. juunil 1918. a. toim us saksa vägede poolt okupeeritud Tartus üli­ kooli raam atukogu üleandm ine endiselt ülikooli raam atukogu direk­ torilt B ogojavlenskilt selle ajutiseks juhatajaks volitatud erakorralisele prof A lexander von Bulm erincqile, m ille kohta koostatud protokollis on m ärgitud, et katselise kontrolli tulem used näitasid kõigi raamatu­ kogu osakondade täieliku vastavust pärast 1915. aasta evakuatsiooni koostatud nim istule, J m is kinnitab, et vaatam ata sõja- ja revolutsioo­ niaastate segadustele, valitses raam atukogus kord. Uus evakuatsioon - Voroneži - toim us kahe rongiga, 17. juulil ja 31. augustil 1918. Selle käigus evakueerus kuus raam atukogu töötajat, nende hulgas ka raama­ tukoguhoidja A. T. Rastorgujev. Tema edasine saatus pole päris selge. Ühtedel andm etel ta m õne aja pärast suri, :: teistel aga elas ka hiljem ja töötas Voroneži Ülikooli Raam atukogus. ;; Kuid see oli siis juba sootuks teine raam atukogu.113 К. С е н т-П л е р . К истории Воронежского университета. С. 3 8 9 -3 9 0 ; М . Erm el. Pole raam atuk ogu , pole ka ülikooli. Vaade aastasse 1918. // Tartu Ülikooli Raam atu­ kogu aastaraam at 1999. Tartu, 2000. Lk 177. К. С е н т-И л е р . К истории Воронежского университета. С. 3 9 6-397; М . Erm el. Pole raam atuk ogu , pole ka ülikooli. Lk 177; EAA. 402-9-595. L 43, 45. O. Luts. Tagala. Lk 12; M . K ahu . Kes oli A leksander Rastorgujev? // Edasi. 1960. 4. detsem ber; M . K ahu . A leksander Rastorgujev'. L 43. : A utor on tänulik prof S. G. Issakovile nende an dm ete vahen dam ise eest. Рожденный революцией: Документы, воспоминания. Воронеж: Издательство Воронежского университета, 1988. С. 14-15, 3 0 -3 1 , 121-123; М . Д . К ар п ач ев . Воронежский университет: Начало пути. Воронеж: издательство воронежского университета, 1998. С. 102. [http://w w w .lib .vsu.ru/in dex_2.p htm l?id_p art= l]. 20.05.2002. Tartu ülikooli kasvandikud Saksamaa kõrgkoolide õppejõududena1 HainTankler Kokku on Tartu ülikooli kasvandike seast tänaseks leitud 107 isikut, kes on tegutsenud Saksam aal korraliste või erakorraliste professorite­ na, eradotsentide, dotsentide ja lektoritena. Sealsetes kõrgkoolides on õpetanud või õpetam isest osa võtnud ka m itm esugused erialaõpetajad - prosektorid ja astronoom -vaatlejad, ajutised või asendusõppejõud, keda alljärgnevas käsitluses pole arvesse võetud, nagu ka enam kui kümmet assistenti. Viim aste arv võis tunduvalt suurem gi olla, sest suuremates ülikoolides, eriti Berliinis ja tema kliinikutes tegutses 19. sajandi lõpul üheaegselt väga palju assistente. M õnikord on assis­ tentide institutsionaalset kuuluvust raske kindlaks teha, sest osa neist kuulusid kliinikute juurde, mis tegutsesid ülikoolide juures suhteliselt autonoomsena, osad assistendid aga võisid kuuluda konkreetse profes­ sori või tema erapraksise juurde. M õnel juhul ei kuulunud assistendid üldse asutuste põhipersonali hulka ja olid kogem uste om andam ise huvides nõus isegi tasuta õpetam a (volontäärassistendid ). A jalooliselt muutlik ja suhteliselt keeruline, teatud m õttes konkureeriv oli Berliini ülikooli ja linna kliinikum i C harite vahekord,2 ka viim ases tegutses aka­ deemiliste kutsetega isikuid, kes aga ei kuulunud ülikooli õppejõudude hulka. Nii assistendid kui väljaspool ülikoole töötanud akadeem iliste kutsetega inim esed on antud käsitlusest välja jäetud. Vähemalt 89 kõnealusest 107-st õppejõust töötasid Saksam aa kõrgkoolides professoritena. N ende hulgast leiab nii korralisi kui erakorralisi professoreid ja üksikutel juhtudel harvem esinevate tiit- 1 Samal teem al vt eriti: K aid i P ih la. Zöglinge deutscher H erkunft der U niversität Tartu (1802-1918) in akadem ischen Ä m ter in D eutschland. B akalaureusarbeit. Tartu, 2001. Juhendaja H. Tankler (statistilised kokkuvõtted käesolevas ülevaates on tehtud peam iselt selle töö põhjal); H ain T an k ler. Absolventen der Universität Tartu als H ochschullehrer in D eutschland. / H istoriae scientiaru m Baltica. A bstracts of XX Baltic C onference on the H istory of Science. Tartu, 2001. S. 2 3 -2 5 (statistikat selle lühiartikliga võrreldes on täiendatud); ka: A. B ern o tas. Die w issenschaftliche Beziehungen der T artu er U niversität zu höheren L ehranstalten in D eutschland im 19. Jh. und A nfang des 20. Jah rhunderts. Diplom aarbeit. Tartu, 1980 (Juhendajad K. Uustalu, H. Tankler). " R. W inau . M edizin in Berlin. Berlin, 1987. S. 136-142. 208 Hain Tankler litega varustatud õppejõude - titulaarprofessor, honoraarprofessor, külalisprofessor, vahetusprofessor ( A u stausch-P rofessor ), kom andeeri­ tud professor (kom m andierender Professor), koosseisuväline professor (ausserplanm ässiger, nichtbeam teter Professor). Arvesse on võetud ainult kõrgkoolide professorid ja kõrvale jäetud m adalam ate astm ete koolide õpetajad, kes samuti võisid kanda professori tii tl it/ Olles põhjalikult läbi vaadanud ja üle kontrollinud mitmed antud teema seisukohalt tähtsad teatm eteosed4 ning muud allikad," võib väita, et professorite hulk ei saa olla palju suurem kui praegu teada. Tartus õppinud õpetlased ei alustanud tavaliselt kohe professoriam etist, vaid tegid läbi akadeem ilise teenistuskäigu alates eradotsendist. A m etiredelit pidi võidi edasi liikuda nii ühes kui ka erinevates kõrgkoolides. 26 Tartu ülikooli kasvandikku õpetasid Saksamaa kõrg­ koolides loodusteadusi (kõige rohkem oli nende hulgas zo o lo o g e- 9 ja keem ikuid - 8), 16 arstiteadust (sh anatoom e - 5 ja farmakolooge - 4). Juriste on nim ekirjas 12, teolooge 11, filolooge 10, m ajandusteadlasi 5 ja ajaloolasi suhteliselt rohkesti - 18 (koos antiikajaloolaste, arheoloogide ja kunstiajaloolastega). Kokku leiab üle 40 erineva kõrgkooli, kus õpe­ tust jagati, sagedam ini töötati Berliini (20 juhul), Leipzigi (17), Königs­ bergi (10), Rostocki (10), Freiburgi (10), Breslau (9), Jena (9) ja Giesseni (8) ülikoolides. Tehnilistest kõrgkoolidest esinevad sagedam ini Darm­ stadti Polütehnikum (3) ja Dresdeni Tehniline Kõrgkool (2). Õpetlased, nagu teadus ise, on olem uselt rahvusvahelised, kõnesolevate isikute akadeem iline tegevus ei kulgenud mitte ainult Saksam aal, üksikutel juhtudel õpetati vaheldumisi ka Venemaa, Läti, Leedu, Poola, Šveitsi, Austria, Itaalia, Lõuna-Aafrika ja Ameerika õppeasutustes. Nagu järgnevast selgub, ei toimunud töökohavahetus mitte alati vabal tahtel ja sõltus ajaloo pöördelistest sündm ustest. Erinevused periooditi on suured. Nii võib täheldada, et 19. sajandi esimesel poolel said Saksamaal õppejõududeks vaid üksikud Tartu ülikooli kasvandikud, neist esim estena bioloog Karl Ernst von Baer Königsbergis (1819) ja filosoof Eduard Erdmann Berliinis (1833). Samal ajal töötas Venemaal 19. sajandi esimesel poolel õppejõududena umbes sada Tartu ülikooli kasvandikku, kellest kolm andik olid meedikud. Teadaolevalt oli see arv kõrge tänu Tartus tegutsenud Professorite Insti­ ' Nt M axim ilian Boehm , kelle esitab professorina D eutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. H rsg. von W ilhelm Lenz. Köln, Wien, 1970. S. 83. 4 Album A cadem icum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Bearb. v. Arnold Has­ sel bl att, D orpat, u. Dr. Gustav Otto. D orpat, 1889; D eutschbaltisches biographisches Lexikon; korporatsioonide nim ekirjad, paljud Saksam aa üldised ja piirkondlikud biograafilised leksikonid, sh W ho's who (W er ist wer) tüüpi väljaanded. G. O tto, A. H asselblatt. 14000 Im m atricu lierten D orpats. Dorpat, 1891; ajaleht Baltische Briefe, osaliselt Baltische A hnen- und Stam m tafeln, eriti Sonderheft 10; G. v. P anzer. Personen und fam ilienkundliche L iteratur in baltischen Zeitschriften. 1948-60. Köln, 1970; tun dm atu autori um bes 1870. aastal koostatud venekeelne nim ekiri, H am burgi professori C. H ünem örderi valduses olev saksa bioloogide biograafilise leksikoni käsikiri jm. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 209 tuudile (1828-38). Tartu ülikooli enda m editsiiniprofessoritest aastatest 1802-1917 olid vähem alt 40 Tartus hariduse saanud ja 14 neist asusid sellesse am etisse 19. sajandi esim esel poolel. Tartus õppinud õpetlaste arv hakkas Saksam aa õppeasutustes jõudsalt kasvama 1870. aastate algul. 1878. aastal töötas seal juba vähe­ malt 20 õppejõudu. Kuni 1920. aastate keskpaigani kõikus nende arv 20-30 vahel, ületades üksikutel aastatel isegi 30 piiri. Seejärel hakkas hulk vähehaaval kahanem a ja kasvas uuesti m õnevõrra ajavahem ikul 1940-45 tänu Eestist ja Lätist üm berasunutele, kes leidsid tööd pea­ miselt Poseni (Poznani) ülikoolis. 1960. aastatel tegutsesid Saksam aa ülikoolide õppejõududena veel keem ikud M ark v. Stackelberg ja Ernst Kordes (mõlemad Bonnis). Kasvandike hulgas domineerisid Eesti- ja Liivimaalt pärit isikud, sa­ gedamini on sünnikohaks Riia (20 juhul), Tartu (13) ja Tallinn (4). M itmed meie huvialustest kuulusid Venemaa-sakslaste hulka (kokku 16 isikut), kellest enamus oli sündinud Peterburis (11). Tartu ülikooli põhilisse teeninduspiirkonda kuulus ka Poola, seal sündisid Ludwig (Ludwik Karol) Teichmann (Teichmann-Stawiarski) (Lublinis) ja Erich Schoenberg (Varssavis). Alfred Sommer sündis Memelis (Klaipeda), Otto Harnack on ainsana sündinud Saksamaal Erlangenis, mis on mõnevõrra juhuslik, sest tema Tartu ülikooli teoloogiaprofessorist isa oli seal m õneks ajaks uue töökoha leidnud. Rahvuselt olid kõik mõne üksiku erandiga saks­ lased (sh G. Tammann, keda on peetud ilmselt ekslikult eestlaseks,6 O. Schmiedeberg oli poolenisti lätlane, L. Teichmann rahvuselt poolakas). Saanud õppejõuks Saksam aal, jäädi sinna elam a tavaliselt kuni elu lõpuni. Ainult vähestel kordadel on surm akohana teada mõni muu riik, omaaegsesse kodukanti jõudsid tagasi Karl Ernst von Baer, Konrad Grass, Theodosius Harnack, W ilhelm H örschelm ann ja W ilhelm Seeler, kes kõik on surnud Tartus ning Carl von Hueck, kes lõpetas oma päevad Tallinnas; W oldemar von Knieriem ja Erw in von Taube surid Riias, Paul Sokolowski Kaunases. Šveitsis lõppes elutee Arthur Amelungil (M ontreux), Eduard D obbertil (Gersau Vierw aldstättersee ääres), Wilhelm Lindgrenil (Bern) ja Gottfried Bulm erincqil (täpne koht pole teada); Leo Bruhnsil Room as; Julius Grossil N apolis; Jakob parun von Uexküllil Kapri saarel; Johannes (Hans) Töpfferil Porto de Anzios Itaalias; L. Teichm annil Krakovis. Reinhold von Stackelberg ja Leo von Mühlen on surnud keerulistel asjaoludel M oskvas, esim ene läks vaba­ surma, L. v. M ühleni surma põhjusi (1953) pole õnnestunud täpsem alt selgitada, kuid on teada, et repressioonid saatsid teda pärast seda, kui ta oli otsustanud N Liitu üm ber asuda.7 A inult kolmel juhul puuduvad Gustav Tam m anni lapselapse, Baseli ülikooli professori G ustav A ndreas Tam m anni seisukoht. Gustav Tam m anni päritolu dokum enteeritud selgitam ine on tema perekonna kätes ja nõuab veel aega, siinkohal on tegem ist juhtum iga, kus arhiiviandm ed võivad uurijad eksiteele viia. Leo von zu r M ühlen t. Baltische Briefe. 1962. 5 (163). S. 10; D eutschbaltisches biographisches Lexikon. S. 533. 210 H ain Tankler meil andm ed isikute surma aja ja koha kohta (Georg von Petersenn, Gustav M ichelsen (M ichelsson) ja G ustav von Latrobe) ja m õnel juhul vajavad surma kuupäev ja koht täpsustam ist. Tartus olid kõnealused isikud õppinud kõige sagedam ini meditsiini (25), teoloogiat (20), juurat (19), keem iat (14) ja ajalugu (14). 17 korral õpiti filosoofiateaduskonnas või filoloogiat. Viiel korral leiam e erialana m atem aatika, sama paljudel kordadel füüsika, zooloogia ja majanduse, neljal juhul tuleb ette kam eralistika (riigiteadus). Teisi erialasid esineb harvem ini. Üsna tihti toim us õpingute käigus ülem inek ühelt erialalt teisele, kusjuures tuli ette ka kõige ebatavalisem aid kom binatsioone (nt keemia ja ajalugu, keem ia ja teoloogia, juura ja filoloogia, meditsiin ja teoloogia, m editsiin ja kam eralistika, m editsiin ja filosoofia, mine­ raloogia ja ajalugu jne). Kui jälgida erialatruudust, siis õpitud ala ei jäänud mitte alati hilisem aks tegevusalaks. Nii võis saada teoloogiüliõpilasest ajaloolane (Ernst H errm ann, Leonid Arbusow jun) või filosoof (E. Erdm ann) või isegi nii m itm ekülgne õpetlane, kelle eriala polegi võim alik üheselt kindlaks m äärata (Adolf von Harnack, kes on täna­ päeval tuntud peam iselt teaduse organisaatorina, ehkki tema teeneid on esile tõstetud ka teoloogia ja filosoofia alal). 19. sajandi esimesel poolel oli tavaline, et arstiteaduskond valm istas edukalt ette biolooge või veelgi laiema profiiliga loodusuurijaid. Tuntud orientalist Reinhold parun von Stackelberg õppis Tartus juurat ja võrdlevat grammatikat. Tartus teoloogiat ja keem iat õppinud Percival Stegm ann v. Pritzwaldist sai hiljem tõuaretuse spetsialist, sam as kam eraalteadusi ja teoloogiat õppinud L. Teichm annist kujunes Poolas tuntud anatoom . Tartu üli­ koolis polnud võim alik vorm istada end kunsti- või muusikaüliõpilaseks, kuid neil erialadel sai ülikoolis kunsti- ja m uusikaõpetajate abiga oma andeid arendada, m õnest Tartu ülikooli üliõpilasest said hiljem kunsti- ja m uusikaõppejõud. K eem ik M ark von Stackelbergi pole kantud TÜ matrikliraam atusse ja andmed tema lühiajaliste põllum ajanduse õpingute kohta Tartu üli­ koolis pärinevad kirjandusest.8 M õnedel kordadel, nim elt arstiteaduse üliõpilaste puhul lõpetas õpingud Tartus prom oveerum ine meditsiini­ doktoriks. Suurem osa hiljem Saksam aa kõrgkoolide õppejõududena töötanuist alustasid oma haridusteed Tartus 19. sajandi teisel poolel, ainult 12 juhul sajandi esim esel poolel. Kõige enam astus Tartu ülikooli tule­ vasi Saksam aa õppejõude 1860. (28 isikut), 1870. (21), ja 1880. aastatel (17). O ige sageli täiendati oma teadm isi pärast Tartu perioodi LääneEuroopas, tavaliselt mõnes Saksam aa ülikoolis. Suhteliselt paljudel (33 isikul) kulges osa akadeem ilisest karjäärist Tartus, tavaliselt tehti siin õppejõutööga algust, et siis m ujale edasi ' J. H eyro v sk y . M ark Freiherr von Stackelberg zu m 6э. G eburtstage. // Zeitschrift für Elektrochim ie. Berichte der B u nsengesellschaft für phvsikalische Chem ie. Bd. 65. 1961. Nr. 10. S. 817-818. Ajalooline A jakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 211 minna. Tartus õppinud ja õpe­ tanud isikute hulgast alustasid oma akadeem ilist tegevust Saksamaal ainult õigusteadlane Woldemar v. Rohland, klassika­ line filoloog W. H örschelm ann ja m ajandusteadlane W ilhelm Stieda, Tartus õppinud anatoom Alfred Som m er jõudis Saksa­ maal ja Venemaal õpetam ise järel lõpuks sam uti õppejõuna Tartusse tagasi. Tartust lah k u m ise p õh ju sed Jo o n is 1. W ilhelm Ostwald (T Ü R K H O . Fo Tartust lahkuti m itm esugustel 3 4 1 3 :5 b ). põhjustel. Kel oli kujutlusvõi­ met, taset ja oskusi, unistas ikka vargsi professorikohast Saksam aal. O n kaheldav, et Strassburgis m aa­ ilmakuulsuse saavutanud farm akoloog Oswald Schm iedeberg või h il­ jem Berliinis töötanud kirurg Ernst Bergm ann (hiljem von) oleks Eestis samale tasemele jõudnud. Sam a kehtib kindlasti keem ikute Gustav Tammanni (hiljem G öttingenis) ja W ilhelm O stw aldi kohta (pärast Leipzigis). Kindlasti poleks neil olnud Eestis ka nii laia mõju, õpilas­ konda ja populaarsust. E. Bergm ann, kes tegutses pärast Tartut algul mõned aastad professorina W ürzburgis, on om a Tartust lahkum ise pu­ hul peetud kõnes öelnud (1878), et teadus kui inim konna ühine vara ei tunne m ingisuguseid rahvuslikke ja sotsiaalseid raame. W ürzburgi ü li­ koolile läkitatud kirjas väljendas ta end aga hoopis teisiti: vaatamata kõigile austusavaldustele ja lahkusele, mida ma tunda sain, tahtsin ma siiski vene sidemetest täielikult ja m eeleldi vabaks saada.9 Riia Polütehnikum i pro­ fessorina tegutsenud W. O stw aldile tähendas ettepanek asuda Leipzigi ülikooli professori kohale sedapalju, et ta vastas 1887. aastal D resdenist saabunud kutsele järgm iselt: see oleks nagu allohvitserilt küsim ine, kas ta soovib kindraliks saada.w Väikese grupi hilisem atest Saksam aa õppejõududest m oodustavad need, kel tuli kodum aast ja õppejõuam etist loobuda Tartu ülikooli venestamise ajal, peam iselt 1890. aastate esim esel poolel (juristid Carl Bergbohm, W oldem ar von Rohland ja W oldem ar Engelm ann, farm ako­ loog Carl Gaehtgens) või Esim ese m aailm asõja aegu (teoloogid Konrad Grass ja Karl G irgensohn, anatoom H erm ann Adolphi, ilm selt ka jurist A. Bu ch holtz. Ern st von B ergm ann. Leipzig, 1911. S. 389, 395. 1(1 M. Brauer. W ilhelm O stw ald "G ute Theorie m uss alsbald zu r P raxis fü h ren ." / Die G rossen Leipziger. 26 A nn äherun gen. Fran kfurt/M ., Leipzig, 1996. S. 307. 212 H ain Tankler A lexander (Axel) Freytagh-Loringhoven). M õned asusid üm ber Saksa­ maale, nähes seal oma tööks paremaid perspektiive, olles juba tunda saanud või aim ates kitsendusi tegevuse arendam iseks Venemaal (Au­ gust Seraphim , Christoph Schwartz, Johannes Haller, Otto Harnack, Ju­ lius von Schroeder, ka em eriitprofessor Arthur von O ettingen ja võibol­ la mõni teinegi). Kõige varasem aks poliitiliseks ohvriks oli paindumatu teisitim õtleja ajalooprofessor Carl Schirren, kellest on palju kirjutatud," kõige viim aseks H. Adolphi, kelle elu tehti põrguks palju aastaid hil­ jem . Esim ese M aailm asõja puhkedes võttis Venemaal võim ust äärmine saksavaenulikkuse2 1916. aastal keelati Adolphil viibida sõjategevuse­ ga seotud piirkondades, kaks korda deporteeriti ta kaugele Venemaale. Kord õnnestus tema õpilastel professor sealt isegi tagasi tuua, sest üli­ kool palus tungivalt anda A dolphile võim alus loengute jätkamiseks. Adolphi oli ainus spetsialist õppeprotsessis tähtsas anatoom ias ja pidi lugem a loeguid ligi 500 esim ese ja teise kursuse üliõpilasele. Adolphi kaitseks astus välja ka ülikooli rektor, kuid tsiviilvõim udel oli sõja tingi­ m ustes vähe sõnaõigust ja asi anti otsustada Põhjarinde ülemjuhatajale. Adolphil lubati üm ber asuda Saksam aale, kuid kõik eelnenud vintsu­ tused m urdsid vaikse ja arm astusväärse inim ese südam e ning ta läks 1919 vabasu rm a.13 Kuulajate arv oli ilmne ja tõenäoliselt sihilik liialdus, Adolphi loengud olid tuntud väikese külastajaskonna poolest.14 Peaaegu kõik Tartus professoritena tegutsenud isikud said ka hiljem Saksam aal töötades professoriteks. 1865. aastal loobus tuntud anatoom Carl Kupffer (hiljem von) kohast Tartus, et osa võtta Preisimaa poolt korraldatavast ekspeditsioonist Põhjapoolusele, mis Preisi-Austria sõja puhkem ise tõttu toim um ata jä i.15 Kuna tal Tartus enam kohta polnud, tuli tal vahetada oma Tartu professoritool Kieli ülikooli eradotsendi koha vastu, kuid ta kinnitati Kielis professoriks kaks aastat hiljem. M õnel siiski ei õnnestunud Tartust lahkum ise järel Saksam aal kohe akadeem ilist kohta leida. Carl Schirren näiteks sai endale professoriko­ ha alles viis aastat pärast Tartu ülikooli teenistusest vabastam ist. 11 G. v. P isto h lk o rs. Zwei ungleiche Repräsentanten der D orpater Universität in ihrer Blütezeit: A lexander Graf K eyserling und Carl Schirren. / Deutsche G eschichte im O sten Europas. Estland. H rsg. G ert v. Pistohlkors. Berlin, Siedler Verlag, 1994. S. 37 7 -3 8 2 ; A. K ärssin . Der Konflikt S chirren-Sam arin. Deutschbalten zw ischen Esten und Russen vom Beginn der Russifizierung bis in die 1860er Jahre. In: N ord-O st-A rchiv. Bd. 4. 1995, H. 2. S. 6 4 3 -6 5 2 ; M . S alu p ere. Zwei hochgestellte Estländer in ihrer H altung zu Sam arin und Schirren. // N ord-O st-A rchiv. Bd. 4. 1995. H. 2. S. 6 5 3 -6 5 7 jt. I_ D. Brand es. Von den Verfolgungen bis zu r D eportation. / D eutsche G eschichte im Osten Europas. Rußland. H rsg. Gerd Stricker. Berlin, Siedler Verlag, 1997. S. 131ff. 13 EAA. 402-3-14. L 98, 101, 115-117; 384-1-3285. L 4, 6, 10, 14; A . Som m er. H erm ann Adolphi (N achruf). // Sitzungsberichte d. N atu rforsch er-G esellsch aft zu Dorpat. 1920. S. 2 -3 . 14 Eesti Arst. 1937. 9. Lk 707-708. '■ Биографический словарь профессоров и преподавателей Императорского Юрьевского, бывшего Дерптского Университета за сто лет его существования (1802-1902). Юрьев, 1903. Под редакцией Г. В. Левицкого. Т. 2. С. 22. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 213 Teise ja suurem a grupi m oodustavad need kasvandikud, kel oli seos Tartu ülikooliga ainult üliõpilasena. Tihti keerulisi teid pidi, üle mitmete m uude tegevuste leiti endale akadeem iline koht m õnes saksa kõrgkoolis. Ka selle grupi puhul oli Balti kuberm angude venestam isel või saksavaenulikkusel oma osa etendada. Sunniviisiline kodum aa m a­ hajätmine polnud tihti kerge ja tulevikult polnud ühel Tartu ülikooli lõpetanul kuigi palju loota - Saksam aal oli haritlasi üleliiagi ja Tartust tulnul puudus tavaliselt nii laiem tuntus kui vajalikud sidem ed. Saksa­ maale saabunud uusasukatesse suhtuti üldiselt mõistvalt, õnneotsijate hulka neid ei arvatud ja nende saatuse keerdkäike peeti vajalikuks kaaskodanikele selgitada nii juubeliartiklites kui nekroloogides. Hermann von Holst oli teravalt kritiseerinud Vene valitsust ja pidi Siberisse saatm ise hirm us riigist lahkum a. 1867. aastal ilm us ta haigena New-Yorki, ilma töö ja sidem eteta.16 Sarkastilises toonis on kirjutatud Konstantin Höhlbaum i kohta: pärast raskeid sisem isi võitlusi tuli ta otsuse­ le, et oma rahvast parem ini teenida, pidi ta riigist, kus s ü n d in u d oli, lõplikult lahkum a.'7 Venestam ise ajal lahkus Baltikum ist Heinrich von Hollander, esimese Vene revolutsiooni ajal hävis tema varandus ja arestiti pere­ konnale kuuluvad m õisad. Esimese m aailm asõja koleduste üleelam ine sünnilinnas Riias nõrgestasid teadlast veelgi ja viisid tema elu varsti lõpule. Nii mõnigi kord tuli üm berasunutel m uuta tegutsem issuunda või isegi eriala. Vene keele oskus tuli teinekord kasuks ja mõned teenisid sellega lausa leiba, pühendudes teemadele, mis nõudsid keele val­ damist. Näiteks Friedrich Bienem annil ja Harald Cosackil õnnestus keskenduda Ida-Euroopa ajaloole, klassikalisi keeli õppinud Ludw ig von M arnitz õpetas hiljem Berliini Sõjaakadeem ias vene keelt. Joseph Lezius põgenes Venemaalt, kus ta oli Kiievi ülikoolis jõudnud korralise klassikalise filoloogia professori tiitlini. Saksam aal pidi ta üm ber spet­ sialiseeruma vene keele õpetam isele ja tegi seda kolleegide tunnistuste kohaselt ed u kalt.18 M õnedel juhtudel oli Tartus õppinud m ittevenelaste vene keel siiski nii perfektne, et nad olid võim elised Tartus alustatud akadeemilist tegevust jätkam a Venemaal - füsioloog Friedrich von Krüger ja m atem aatik Theodor M olien Tomski ülikoolis ning keem ik Reinhard H ollm ann Saraatovi ülikoolis. Anatoom A. Som m er leidis professorina teenistust Harkovi ülikoolis ja tuli 1919. aastal Tartusse tagasi. Astronoom Erich Schoenberg jäi edasi tööle Tartusse, et siis uute poliitiliste pöörete käigus üle H elsingi (1920) Saksam aale välja rännata (1925). Neli isikut said õpetam iskogem use Tartu ülikoolist 1920.-30. 1 K. S teg m an n . W er w ar H erm ann Eduard von Holst. // Jahrbuch des baltischen D eutschtum s. Bd. 10. 1963, S. 82; P. T. Falck. Der H istoriker H erm ann von Holst. // Baltische M onatschrift. 70. (1910). S. 234. 1 Ernst V ogt. Höhlbaum , Johann M atthias K onstantin. / Biographisches Jahrbuch und D eutscher N ekrolog (Totenliste). Bd. 10. Berlin, 1907. S. 352. Ifl Chronik d e r ... Friedrichs-U niversität H alle-W ittenberg ...1931... 1932... Halle, 1933. S. 4. 214 H ain Tankler aastatel ja jätkasid akadeem ilist tegevust Saksam aal pärast Eestist välja­ rändam ist 1939. aastal (filosoof W alther Freym ann, teoloog Werner G ruehn ja farm atseut Johannes Stamm, ka sisearst Ernst M asing, kes oli alustanud õpetam ist Tartu ülikoolis juba tsaariajal). K u u lsaim ad 107-st Kõige kuulsam ad Tartu ülikooli kasvandikud, kes leidsid akadeemilist rakendust Saksam aal, olid ajaloolased Leonid A rbusow jun. ja Ernst Herm ann, m uinasajaloolane Otto Seeck, kunstiajaloolane Georg Dehio, sanskritoloog Peter v. Bradke, filosoofid E. Erdm ann ja N. Hartmann, m itm ekülgne A. v. H arnack, anatoom Karl Kupffer, kirurg E. Berg­ mann, farm akoloog Oswald Schm iedeberg, neuroloog A. v. Strümpell, bioloogid K. E. v. Baer ja J. v. Uexküll, keem ikud W ilhelm Ostwald ja G ustav Tam m ann, füüsik A. v. Oettingen. See valik võinuks mõistagi ka pisut teistsugune olla. Kuna kõnealuste isikute tegevus toim us osalt Saksam aal, siis peaks Brockhausi entsüklopeedia üks viim aseid väljaandeid andma nende tuntusest tänapäeval kaunis usaldatava pildi. Selgub, et umbes üks neljandik, st 25 teadlast (väljaselgitatud 107-st) on esindatud selles teat­ m eteoses om aette artikliga. Tuntud nim ede seas kohtab rohkesti ajaloolasi.19 Carl Schirreni julge vastuhakk Vene slavofiilide nivelleerim iskatsetele 19. sajandi keskel ja Balti kuberm angude venestam isele on teinud tem ast tänaseni vabadus­ võitleja süm boli. A jaloolasena tegeles Schirren Baltikum i piirkonna ajalooga, uuris Põhjasõja aastaid ja Liivi ordu allakäiku, töötas viljakalt arhiivides ja tõi käibesse rohkesti uudset m aterjali. Theodor Schiemann oli Schirreni õpilane. Ta tegeles poliitilise ajalooga, uurides muu hul­ gas ka N ikolai I ajastut Venemaal. Veel üks seos Tartuga pakub huvi, Schiem ann tegutses 1918. aastal Landesuniversiteedi kuraatorina.--’ A ntiikajaloolane Otto Seeck on oma põhiteoses antiikm aailm a allakäigust:i toonud antiikajastu allakäigu ühe peam ise põhjusena eliidi m andum ise. Professor Johannes H aller tegeles keskaegse kirikuajalooga, eriti paavstluse uurim isega. Leonid A rbusow jun. on kirjutanud ulatuslikke uurim usi Eesti-, Liivi- ja Kuram aal aset leidnud reformat­ siooni, Läti H enriku kroonika ja Lätim aa varasem a ajaloo kohta. 4 Järgnev lühike ülevaade teadlaste tegevu sest ja teenetest tugineb peam iselt üldis­ tele teatm eteostele (Brockhausi entsüklopeedia, D eutsche biographische Enzyklo­ pädie, D eutschbaltisches biographisches Lexikon, N eue D eutsche Biographie) ja üksikutel juhtudel m õnedele teistele allikatele. : ü Sirje T am ul. L and esun iversität Tartus 1918. aastal. // TÜ ajaloo küsimusi. 1997. 29. Lk 71. 21 Geschichte des U ntergangs der antiken Welt, 6 m ah u kat köidet lisadega, ilmusid aastatel 1895-1920. A jalooline A jakiri. 2002. 1/2 (116/117) 215 G eorg D ehio pühendas end peam iselt saksa kunsti uuri­ misele ja kirjeldam isele. Paljud tema ulatuslikud käsitlused22 on veel tänaseni laiem alt kasutusel, niisamuti nagu E. Galli poolt 1935. aastast jätkatud süste­ maatiline Saksam aa kunstijuht. Kunstiajaloolase Leo Bruhnsi peamised tööd puudutavad saksa skulptuuri ja arhitektuuri ajalugu gooti ja baroki ajastul. Tema viim ase eluperioodi tege­ vuse kokkuvõtteks kujunes teos Die K u nst der Stadt Rom. Adolf von Harnacki vend, kirjandus­ a ja lo o d e Otto H arnack uuris peamiselt saksa klassitsistlikku kirjandust ja tegi endale nim e Goethe-uurijana. Tartu ülikooli kasvandike seast leiab kaks tuntud filosoofi, kes kuulusid erinevatesse ajastutesse ja erinesid kardinaalselt ka oma vaadete poolest. E. Erdm ann oli üks väheseid Tartu ülikooli kasvandik­ ke, kes valiti Saksam aal professoriks juba 19. sajandi esim esel poolel. Ta konkureeris filosoofiaprofessori kohale ka Tartus (1833), kuid siin­ ne kauaaegne filosoofiaprofessor G. B. Jaesche sai valim istel võidu. Erdmanni näol oli tegem ist hegeliaaniga, Jaesche näol aga kantiaaniga ja Tartu ülikooli nõukogule oli kantiaanlus lähem al, mis kindlasti m õju­ tas valikut.23 N icolai H artm anni loetakse üheks juhtivaks saksa filosoo­ fiks 20. sajandil. Tema arvukatest teostest on esile tõstetud 1923. aastal ilmunud käsitlust tunnetuse m etafüüsikast (G ru n d z ü g e ein er M etaphysik der E rkenn tn is). Ta lähtus esialgu M arburgi uuskantiaanliku koolkonna positsioonidelt ja töötas seejärel välja isikliku suuna filosoofilises m õtle­ mises. Tartu ülikoolis õppinud tuntud saksa juristid Carl Bergbohm ja Axel Freytagh-Loringhoven alustasid om a õppejõukarjääri juba Tartus. Bergbohm esindas positivistlikku suunda rahvusvahelises õiguses ja ei tunnistanud Läänes levinud loom uõiguslikku lähenem ist. Tema tõeks­ pidamiste kohaselt m oodustavad rahvusvahelise õiguse baasi ainuüksi rahvusvahelised lepped ja seadused, mis reguleerivad riikidevahelisi "2 Kirchliche Baukunst des A bendlandes (7 köidet koos G. v. Bezoldiga 1884-1901); D enk­ male deutschen B ildhauerkunst (14 köidet, 1905-19); H an dbuch d er deutschen K unstdenk­ mäler (5 köidet, 1905-12). 23 Rein R u u tsoo. Kanti filosoofia Tartu ülikoolis XIX saj. esim esel poolel. // Tartu ülikooli ajaloo küsim usi. 1979. 7. Lk 17-26. 216 Hain Tankler suhteid.24 Freytagh-Loringhoven on hilisem al tegevusperioodil Sak­ sam aal ajalukku läinud peam iselt vilka poliitilise tegevuse tõttu kui G. Stresem anni välispoliitika äge vastane. Adolf von H arnacki kõrval leiab Brockhausi entsüklopeediast veel kolm tuntud saksa teoloogi, tema isa Theodosius Harnacki, Karl G irgensohni ja Reinhold Seebergi. Kõik kolm õpetasid ka Tartus. Theodosius H arnack oli 19. sajandil üks konfessionaalse luterluse juhtivaid esindajaid ning astus välja ratsionalism i ja unionism i vastu. H arnack sen. eluloost leiab teistega võrreldes täiesti erakordseid etap­ pe. A lustanud õpetam ist Tartu ülikoolis, jätkas ta tööd 13 aasta vältel Erlangeni ülikoolis, et oma viim asel eluperioodi] jälle Tartus koolitust jagada. R. Seeberg pani aluse kaasaegsele positivistlikule teoloogiale, sidudes range luterluse kaasaegsete teaduslike tunnetuspõhimõtetega. Seeberg kutsuti Tartust Berliini, et ta tasakaalustaks Adolf von H arnacki seisukohti. Karl G irgensohni peam ine töövaldkond oli religioonipsühholoogia, kus ta teenis välja rahvusvahelise tunnustuse. Tartus õppinud loodusteadlased on läbi aegade ülikoolile palju kuulsust toonud. Kõige tuntum nende hulgas on kahtlem ata K. E. v. Baer, kaasaegse em brüoloogia rajaja, kelle tegevusvaldkond oli õige ulatuslik (m editsiin, bioloogia, geograafia, zooloogia, antropoloogia, kranioloogia, m eteoroloogia jt. alad) ja teened Venemaa teaduse eden­ dam isel suure tähtsusega. J. parun v. U exkülli loetakse keskkonna­ uuringute alustajaks ja võrdleva füsioloogia üheks rajajaks. Wilhelm Ostw ald on üks tuntum aid Tartus tegutsenud teadlasi üldse ja mitte ainult sellepärast, et 1909. aastal om istati talle katalüüsialaste tööde eest Nobeli preem ia. Koos rootslase Svante Arrheniuse ja hollandlase Jacobus H endricus van't Hoffiga kuulub ta füüsikalise keemia teerajaja­ te hulka,25 viljakalt töötas ta paljude teiste keemia ja keem iaga külgne­ vate teem ade kallal ning äratas tähelepanu ka filosoofina. Ostwaldi mõju kaasaegsele teadusele oli erakordselt suur. G ustav Tammann on teine m aailm akuulus füsikokeem ik, kes sai Tartust hariduse ja õpetas sam as professorina aastani 1902. Lühikese aja vältel suutis ta muuta Tartu üheks oluliseks heterogeense tasakaalu uurim ise keskuseks kogu m aailm as. Hiljem sai tem ast m aterjalide uurim ise spetsialist (metallid, klaas). Täppisteadlastest kuuluvad kõige nim ekam ate hulka veel m atem aatik Erhard Schm idt ja astronoom Karl H erm ann Struve. E. Schmidti peam ise uurim isvaldkonnana m ainitakse integraalvõrran­ deid. K. H. Struve pani aluse kaasaegsele teooriale Saturni kaaslaste liikum ise kohta. Ta alustas 1911. aastal Potsdam i lähedal uue observa- "4 Э. Р а х у м а а , П. Я р в е л ай д . Преподавание международного права в Тартуском университете во второй половине XIX и начале XX века. // Tartu ülikooli ajaloo küsimusi. 1979. 7. C. 2 0 5 -2 0 6 ; Brockhausi entsüklopeedia viim astes väljaandes pole Bergbohm i tegevust mitte kõige täpsem alt iseloom ustatud (M arju Lutsu tähelepanujuhtim ine). 25 A. H e rm a n n . W ilhelm O stw ald, Svante A rrhenius und van't Hoff: Die Begründer der physikalischen Chem ie. // Physikalische Blätter. 1964. 20. S. 524-527. A jalooline A jakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) tooriumi ehitam ist, mis alustas tööd 1914. aasta lõpus. M eedikutest teatakse üle­ maailmselt kirurg E. Bergm anni, kel oli äärm iselt suur mõju oma aja kirurgia üldisele arengu­ le. Ta tegi palju antiseptika, hiljem aseptika praktikasse juurutamiseks, ja avaldas suurt mõju ajukirurgia arengule. Laiemalt tuntakse kindlasti ka farmakoloog O. Schm iedebergi, anatoomi ja em brüoloogi Karl von Kupfferit, internisti ja neuroloogi A dolf v. Strüm pellit ning hügieenik W alter Kikuthit. Schmiedeberg kuulub kõige n i­ mekamate m eedikute hulka, kes Tartus on õppinud ja õpetanud. Poolenisti läti päritolu teeb te­ mast meie vaatluse all olevatest isikute hulgas om am oodi eran­ di. Schmiedeberg kujundas far- 217 Jo o n is 3. Oswald Schm iedeberg (T Ü R K H O . makoloogiast eksperim entaalse Fo teaduse ja om as hulgaliselt nimekaid õpilasi. Siinkohal äärem ärkusena - entsüklopeedia B ritnnnica 15. väljaanne ei too farm akoloogiaartikli ajaloolises osas rohkem nim e­ sid kui vaid Schm iedebergi oma, selles soliidses trükiteoses näeb ta kahjuks välja küll Schm eiderberg. K. Kupfferi peam ised tööd kuuluvad embrüoloogia ja arenguloo valdkonda, arvukalt avaldas ta ka histoloogiaalaseid uurim usi. C. Reicherti õpilasena jätkas Kupffer geneeetilist uurimissuunda, tuntuse saavutas ta närvisüsteem i histogeneesi uuri­ jana. Kupfferit teatakse kui üht arenguloo võrdleva suuna rajajat, tema järgi on nim etatud m aksa tähtrakud ja m õningaid teisi eponüüm e. A. v. Strümpell töötas põhiliselt anesteesia, une füsioloogia ja seljaaju süsteemsete haiguste kallal. W alter Kikuth tegeles peam iselt troopikameditsiiniga, parasitoloogiaga, viroloogiaga, kopsutolm ustusega, aga ka paljude teiste probleem idega. U ute ravim ite kaasavastajana andis ta panuse m alaaria-vastasesse võitlusse. Kõne all olnud teadlaste seos neile hariduse andnud asutusega jäi tavaliselt nõrgaks, neid tuntakse Eestis suhteliselt vähe ja ainult ü ksi­ kud neist, peam iselt Tartus töötanud õppejõud on pääsenud Tartu ülikooli ajalukku. M itm ete käsitletud teadlaste m õju oli 19. sajandil ja 20. sajandi algupoolel m ärkim isväärne kogu m aailm a ulatuses ja nad aitasid kaasa ka teiste Tartus õppinud ja töötanud teadlaste kujunem i­ sele ja erialasele arengule (eriti Oswald Schm iedeberg, K. E. v. Baer, W. 218 H ain Tankler O stw ald ja E. Bergm ann ja T. Harnack). Tartu tähendas neile Saksamaal töötades rohkem kui punkti kaardil ja Tartust tulnud leidsid nende juures eest sõbraliku vastuvõtu ja igakülgse toetuse. Tartu ülikool Läti teadusajaloos1 Jänis Stradinš 19. sajandil oli Tartu ülikool, kus õppetöö kandis saksa ja Lääne-Euroopa vaimu, siin Euroopa äärealal ennenägem atu ja Euroopa m astaabis omaette nähtus.2 Tartu oli valgusallikaks Ida-Euroopas, võiks isegi öelda - Euraasias, kogu tohutus Vene im peerium is, uuendustekandjaks ja -vahendajaks läänest itta. Tartu mõju ulatus kaugele Eesti ja Baltikum i piiride taha, ülikool oli Vene im peerium is tähtsaks uuendusfaktoriks, teatud mõttes - kõrvuti Peterburiga - nende uuenduste ajukeskuseks. Balti m astaabis oli Tartu ülikool Eesti-, Liivi- ja Kuram aa kuberm an­ gude haritlaskonna ja vaim uelu keskuseks, sam al ajal kui Riia - vähem alt Liivimaa jaoks - oli peam ine adm inistratiiv- ja kaubanduskeskus. 19. sa­ jandil ja 20. sajandi algul toimis Tartu kui kõrgharidus- ja teaduskeskus nii Eesti kui Läti jaoks. Eesti- ja Lätim aad tänapäevases m õistes tollal muidugi polnud, ajalooliselt tavatseti käsitleda kolm e Balti kuberm angu kui üht tervikut. N ende kuberm angude põhiliseks vaimuelu keskuseks kujunes Tartu ülikool ning kohaliku seltskonna juhtivaks vähem useks olid baltisakslased. Viim aste mõju kogu Vene im peerium ile ei saa kui­ dagi võrrelda nende suhtarvuga kogu im peerium i rahvaarvusse; nad aitasid olulisel m ääral kaasa Venemaa arengule kuni 1917. aastani. Teiselt poolt oli Tartu ülikool mitte ainult Eesti rahvuslik-akadeem ilise kogukonna hälliks vaid ka Läti akadeem ilise haritlaskonna ja meie rahvusliku ärkam ise sünnipaigaks. Esim esed Läti m editsiinidoktorid, vaimulikud, farm atseudid, õigusteadlased, filosoofid, keeleteadlased said koolitust Tartus, siin tekkisid ka kaks kõige tähtsam at m õttevoolu 19. sajandi Läti ajaloos - jaunlatvieši (Noor-Läti) ja jaunsträvnieki (Uus Vool). Kuni 1870. aastani olid kõik akadeem ilise haridusega lätlased käinud Tartu ülikoolis ning alles hiljem hakkasid nad järjest suurem al määral õppim a Peterburis, M oskvas ja Lääne-Euroopas. 1 Artikkel on aulaloengu lühendatud ja redigeeritud versioon, peetud autori poolt 25. novem bril 1997 Tartu Ülikoolis. Toim. ' R. v. Engelhardt. Die deutsche U niversität D orpat in ihrer geistesgeschichtlichen Bedeutung. Reval, 1933. 570 S; Tartu Ülikooli ajalugu. I—III, 1632-1982. Tallinn, 1982; История Тартуского Университета, 1632-1982. Ред. К. Сийливаск. Таллин, 1982. 279 с; Album A cad em icum der K aiserlichen Universität D orpat. Bearbeitet von Arnold H asselblatt und G ustav Otto. D orpat, 1889. 1007 S. 220 Janis Stradins Tartu ülikooli mõju Lätile on kirjeldanud G ustavs Šaurum s (1935),3 sam uti Arnis V iksna (1986).4 Šaurum si raam at esitab nim ekirja 1387 läti soost üliõpilase kohta, kes õppisid Tartu ülikoolis aastatel 1803-1919. Isiklikult on mul olnud võim alus uurida Tartu ülikooli ajaloo mõnda tahku,5 seda põhiliselt personalia osas - esim ese rektori Georg Friedrich Parroti varasem at teaduslikku uurim istegevust Riias (1795-1801), eriti elektrokeem ia ja osm ootsete nähtuste alal;6 sama David Hieronymus G rindeli, esim ese läti päritolu arstiteaduse doktori ja loodusteadlase kohta. Enam gi veel, olen käsitlenud professor Ivan Kondakovi ja tema õpilaste (Jänis M aizlte, hiljem Läti Ülikooli professor) kohta läti farm aatsiateaduses,8 väitlust aastail 1800-01 Jelgava (M itau) ja Tartu vahel, kum m ast linnast saab ülikoolilinn9 ning eriti Tartu mõju Läti rahvusliku haritlaskonna tekkele, sam uti Riia Polütehnilise Instituudi ja Läti Ü likooli arengu le.10 Ülevaade on antud ka intellektuaalsest kon­ kurentsist Tartu, Riia ja Jelgava vahel 17.-19. sajandeil. ■ G. Š a u ru m s. Terbatas Universitäte, 1632-1932. Riga, 1932. 214 lpp. 4 A. V ik sn a . Terbatas Universitäte. Riga: Zinätne, 1986. 192 lpp. J. S trad in s. Tartu (Terbatas) universitäte un täs ietekme Latvijä. // Latv. PSR Zinätnu Akadem ija Vestis. 1977. 12. 139.-142. lpp; J. S trad in s. EtTdes par Latvijas zinätnu pagätni. Riga: Zinätne, 1982. 395 lpp. 6 Läti Riiklikus A jalooarhiivis P arroti originaalkirjavahetuse, tem a-aegse kir­ janduse ja m aterjalide põhjal: Я. С т р а д и н ш . Академик Г. Ф. П аррот и его деятельность в Риге. / Из истории естествознания и техники Прибалтики. Рига, 1968. Т. I. С. 1 05-124; G. F. Parroti 200-nd ale sü nn iaastap äevale pühendatud teadus­ liku konverentsi m aterjale. Tartu, 1.-2. juuli 1967. Tartu, 1967. 270 lk; J. S tradins, K. E. A ro n s. W erdegang eines W issenschaftlers: Georg Friedrich P arrots Tätigkeit in Riga (1795-1801). // A cta M edico-H istorica Rigensia. Riga, 1992. Vol. I (XX). S. 177199; J. S trad in s, K. E. A ro n s. Georg Friedrich Parrots Tätigkeit in Riga (1795-1801). / Königsberg und Riga. W olfenbütteier Studien zu r A ufklärung. Bd. 16. Hrsg. H. Ischreyt. Tübingen: M ax N iem eyer Verlag, 1995. S. 237-255. Я. С т р а д и н ш . Давид Гриндель и его научное наследие. // Из истории естествознания и техники Прибалтики. Рига, 1980. Т. 6. С. 85-1 0 4 ; J. S tradins. No Grindela lldz m üsdienäm . A pceres par farm acijas tradicijäm un jaunu ärstniecibas p reparätu m eklejumiem Latvijä. Riga: N ordik, 1996. 360 lpp. А. Л. М а к с и м е н к о , Я. С. М у саб ек о в , Я. П. С т р а д и н ш . Деятельность И. Л . Кондакова и И. И. Остромысленского в Прибалтике. // И з истории естествознания и техники Прибалтики. Рига, 1971. Т. 3. С. 109-118; М. В. Ш и м а н ск а , В. А . Я у н си л а , Я. П. С т р а д и н ш . П роф ессор Янис Карлович М аизите и его вклад в развитие фармаций в Латвии. // Latv. PSR Zinätnu Akademija Vestis. 1987.12. 106.-115. lpp. 9 J. S trad in s, H . S trod s. Jelgavas Petera akadem ija. Riga: Zinätne, 1975. 319 lpp; Я. С т р а д и н ш . Петровская академия (Митавская акаемическая гимназия); деятельность ее профессоров. // Из истории естествознания и техники Прибалтики. Рига, 1976. Т. 5. С. 185-216. Я. С т р а д и н ш . "Стары й" Рижский Политехнический институт (1862-1919 гг) в контексте истории региональной и мировой науки. // Из истории естествознания и техники Прибалтики. Рига, 1991. Т. 8. С. 1 8 -4 6 ; К. А. М а р т и н с о н , X. Р. М а р и н со н . Рижский Политехнический институт и Эстония (1862-1917). // Из истории естествознания и техники Прибалтики. Рига, 1980. Т. 6. С. 3 0 -4 4 ; J. S trad in s. A ugu stäkä izglltlba Baltijä un Latvijas U niversitätes priekš vesture. / G räm äta: Latvijas U niversitäte 75. Riga, 1994. 13.-14. lpp; J. S tradins. Latvijas U niversitätes veidošanäs, täs d evu m s Latvijai un p asaules zinätnei. // Latvijas V estures Institüta Žurnäls. 1995. 2 .1 0 8 .-1 3 1 . lpp. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 221 Juba A cadem ia Gustaviana päevist leidub tõendeid esim ese läti soost üliõpilase kohta, kes sai ülikoolidiplom i. See oli Johan Reiters, Riia kunstkäsitöölise poeg. Ta õppis Tartus alates aastast 1650 ja kait­ ses 1656. aastal teoloogiadoktori väitekirja. Reitersi edasine elukäik on mõnevõrra salapärane ja ebaselge - ta sai ka m editsiinidoktoriks, sooritas alkeemia katseid ja juba aastal 1662, enne Ernst G lücki, tõlkis läti keelde katkendeid piiblist. Viim ase kohta on ülevaate andnud Läti filoloog ja kultuuriajaloolane K. K arulis," Reitersi kohta leidis Rootsi arhiividest m aterjale ka läti bibliograaf eksiilis B. Jegers. Esimeste A cadem ia G ustaviana professorite hulgas oli Georg Mancelius (oli ka Tartus rektoriks aastal 1635), kes hiljem pöördus ta­ gasi oma kodusele Kuram aale, sai seal lätikeelse kirjanduse teerajajaks, esimeseks lingvistiks ja läti sõnaraam atu toim etajaks; peale selle oli ta ka Kuramaa hertsogite kohtu vaim ulik.12 Teine Tartu professor, seiklusjanuline ajaloolane Friedrich M enius, avaldas trükis esim ese näite läti rahvalaulust - dainast - mis sealjuures oli oma sisult erootiline. 1802. aastal, pärast 90-aastast katkestust taasavatud Tartu ülikool omas läti haritlaskonna kujunem isele aga juba tunduvalt suurem at tähtsust. Tartu professorid uurisid Lätimaa loodust, nende juhatuse all viidi läbi uurim istööd m atem aatikas, loodusteadustes, arstiteaduses, geodeesias, geoloogias, geograafias, farm aatsiateaduses jne. Rida tule­ vasi Tartu professoreid pärinesid Lätist ja pidas (sõna otseses mõttes) sidet oma kodum aaga. Om eti olid 19. sajandi esim esel poolel väga vähesed neist etnilised lätlased .13 G enealoogiliste uurim uste põhjal võib nimetada nelja - keem ik D. H. Grindel, geoloog ja arheoloog Konstantin Grewingk (pärines Krew ingi e Krievinshi suguvõsast), zooloog Gustav Flor ja eksperim entaalse farm akoloogia rajaja Oswald Schm iedeberg (Talsi lähedal asuva Laidze m etsniku poeg, Ventspilsi voorim ehe poja­ poeg).14 Aga isegi need vähesed haritud lätlased olid saksastunud ega võtnud osa lätlaste kultuuriüritustest, mis 19. sajandi esim esel poolel, tõsi küll, olid ka väga tagasihoidlikud. David H ieronym us G rin d el, keem iaprofessor aastail 1804-14, üli­ kooli rektor 1810-12 ja G. F. Parroti lähedane sõber, pälvib nende esi­ meste lätlaste hulgas suurim at tähelepanu. Pärast Tartust lahkum ist sai ta Riias rohuteadlaseks, kuid mitu aastat hiljem pöördus tagasi Tartusse arstiteadust õppim a ja om andas arstidiplom i aastal 1822. See peaks ole­ ma ainulaadne juhtum ajaloos, kus endine professor ja rektor saab oma Alma m ater’i üliõpilaseks ning sama! ajal asendab oma kolleegi profes­ sor Ferdinand G ieset tema haigestum ise korral. Riias toim etas Grindel 11 K. K aru lis. Jänis Reiters un vina tulkojumi. Riga, 1986. 143 lpp. 12 J. K reslin š. D om inus narrabit in scrip tum populorum . A Study of Early 17th C en tu ry Lutheran Teaching on Preaching and the Lettische lang-gew ünschte Postill of G rego­ rius Mancelius. W olfenbütteier Forschungen. Bd. 54. W iesbaden, 1992. 280 S. 1' A. Birk ets. Latviešu inteligece saväs clnas un gaitäs. 1.-2. D. Riga, 1927. 14 С. П. П и ёл а. К генеалогии E. О. Ш миедеберга. // Из истории медицины. Т. 16. Рига, 1986. С. 92-9 5 . 222 Janis Stradinš esim est keem ia- ja farm aatsiaalast ajakirja Vene im peerium is R ussisches Ja hrbu ch f ü r die C hem ie u n d P harm azie (1803-10), asutas 1803. aastal Riia Keem ia- ja Farm aatsiaseltsi, m is oli sam uti esim ene Vene im peeriu m is,15 kirjutas m itm eid raam atuid ja tegi teaduslikke avastusi.16 Taim eliik G rindelia Robusta sai tem a järgi om a nim etuse, tema nim e kannavad ka keem ilised ühendid, mis saadi nim etatud taim eliigist, nim elt grin d eli hape, grin d eli aldehüiid, grindelaadid jne. Ü sna hiljuti võeti tema nim i kasutusele Riia suurim a keem ilise farm aatsia aktsiaseltsi G rin d ex (Grindel+eksperim ent) nim etuses. A astast 1995 annab firma välja G rindeli m edaleid teaduslike saavutuste eest farm aatsia-alases uurim istöös ja samuti praktilises farm aatsias. Teiste seas on selle m edaliga autasustatud ka Tartu Ü likooli kui ins­ titutsiooni kunagise rektori m älestuseks (1995). Igal aastal tähistatakse Riias 9. oktoobrit G rind eli päevana, mis on ühtlasi farm atseutide päev. 1996. aastal ilm us väljaanne Alates G rindelist ku ni tänapäevani (360 lk).17 N iiviisi austatakse Läti esim est loodusteadlast ja üht Keiserliku Tartu Ülikooli rektorit tema sünnilinnas. D. H. G rindel oli küll üks esim esi läti päritolu Tartu üliõpilasi, kuid mitte kõige esim ene - enne teda õppis Tartus Karl Viljams, läti vabaks­ lastud pärisori Lugažist (Valka lähedalt). Viim ane õppis m atem aatikat aastail 1803-09, töötas hiljem m õisavalitsejana ja klaasivabriku direk­ torina U krainas ja Soom es. V iljam s kuulus nende üliõpilasesindajate hulka, kes rektor G. F. Parroti järel m üürisid kolm telliskivi ülikooli peahoone vundam endi sisse. Esim ene Tartus õppinud läti soost keeleteadlane oli Juris (Georgs) Bärs, hiljem arst Kuldigas, kes hakkas arendam a uut läti keele ortograa­ fiat, sam uti üks esim esi läti kirjam ehi - Juris (Georgs) Neikens. b Я. С т р а д и н ш , Л . С т р а д и н а . Риж ское фармацевтическое общество - предш ественник Латвийского научного общ ества фармацевтов (осн. 1803. г.). / Фармация. Сборник научных статей Рижского М едицинского института. Рига, 1986. С. 19-25. 16 Я . С т р а д и н ш . Давид Гриндель и его научное наследие; J. S trad in s. No G rindela lidz m üsdienäm . 17 J. S tra d in s. No G rindela lidz m üsdienäm . Ajalooline A jakiri. 2 0 0 2 .1/2 (116/117) 223 Siiski oli Läti jaoks kaugelt tähtsam see läti üliõpilaste su­ gupõlv, kes astus Tartu ülikooli imperaator A leksander II libe­ raalsete reform ide aegu alates 1856. aastast. Krišjänis Valde­ märs, Krišjänis Barons, Juris Alunäns, Jänis Jurjäns väärivad mainimist kui nn N oor-lätlaste (jaunlatvieši ) liikum ise algatajad. Nad olid balti aadlike privilee­ gide, vananenud agraarsuhete ja rahvusliku rõhum ise vastu ning toetasid rahvaharidust, põllum ajandusuuendusi, lätlas­ te m ajandustegevust, edendasid rahvuslikku kirjandust ja aja­ kirjandust, keeleteadust, rahva­ luule kogumist, rahvusteadusi. Valdemärs ja A lunäns õppisid kameraalteadusi (m ajandust), Barons - astronoom iat. Hiljem sai Baronsist kuulus D ainade isa (lauluisa) ja läti rahvaluule­ teaduse rajaja.18 Valdem ärs on tuntud kui rahvusliku ajakirjan­ duse (asutas ajalehe P eterburgas Avizes ) ja rahvusliku laevanduse rajaja (avas Ainažis ehk H einas­ tes meremeeste kooli). Sasm aka, Jo o n is 2. Krišjänis V aldem ars (Krišjänis tema kodulinn Kurzem es, V aldem ärs. Lietiškä un p rivätä sarakste. nimetati tema järgi üm ber Riga, 1997). Valdemärspilsiks. Alunäns pani aluse läti rahvuslikule luule­ kunstile ( D ziesm inas, latviešu valodai partulkotas, 1856), täiustas lätikeelse populaarteadusliku kirjanduse toim etajana töötades läti kirjakeelt (kogumik Seta, daba, pasaule, 1859-60). Tema soovituste kaudu läksid käibesse sellised uudissõnad nagu skolotäjs (koolm eister, õpetaja), veikals (kauplus), jätnieks (ratsanik), krava (koorem ), kokvilna (puuvill), zemkopiba (põllum ajandus). M uuseas, see teravm eelne väljend Ja un ä Latvia (Noor-Läti), jaunlatvieši (noorlätlased) ilm us esm akordselt trüki­ sõnas Tartu nädalalehes Inland J. A lunänsi luuleraam atu retsensioonis. Balti-saksa vaim ulik Gustav Brasche tervitas asjaolu, et luulekogu oli sisse juhatatud H einrich Heine Loreley tõlkega, sam as hoiatas ta läti ' К. A rajs. Krišjänis Barons un "Latviju d ainas." Riga: Zinätne, 1984. 224 Janis Stradinš lugejaskonda: K uid kui on olemas rahvas, kes näeb N oor-Lätit kaljul istuva kauni neiuna, siis tuleb meil neid kõige siiram alt hoiatada sellise Loreley eest, st hoiatas neid oma rahvusliku identiteedi otsimise eest. N agu on tõendanud Hans K ruus,19 omas Kr. Valdemärs tihedaid sidem eid niisuguste eesti avaliku elu tegelastega nagu Johan Köler ja Karl Robert Jakobson. Meie kahe rahva põhilised rahvusliku taas­ sünni üritused - poliitilised aktsioonid, laulupeod, koolide asutamine, m erenduse arendam ine - olid hästi kooskõlastatud. Need ei olnud küll otseselt seotud Tartu ülikooliga, toim udes veidi teises kontekstis, kuid see annab tunnistust meie rahvaste ühisest saatusest ja Peterburis tegut­ senud Kr. Valdemärsi m õjust ka eesti rahvuslikule liikumisele. Valdemärsi õpingute ajal Tartus püüdsid läti soost üliõpilased võtta üle m eesüliõpilasühingut Fraternitas Academica Dorpatensis, mille seenioriks Valdemärs oli, kuid ülevõtm ine ebaõnnestus ja peagi ühing suleti. Hiljem, aastal 1870, hakati Tartus pidam a läti kirjanduse õhtuid, seal oli juhtivaks isikuks Atis Kronvalds, kes töötas Tartu Õpetajate Seminaris ja oli noor-lätlaste silmapaistev ideoloog. Neist kirjandus­ õhtutest kasvas välja esimene läti üliõpilasühing Lettonia, mis asutati Tartus 1882. aastal.20 Selle kirjandusringi esimesed värvid - punanevalge-punane - said hiljem läti rahvuslipu värvideks, sam uti nagu Eesti Üliõpilaste Selts andis oma värvid eesti rahvuslipule. Tõsi on, et hiljem võttis Lettonia omale teised värvid - roheline-sinine-kuldne, järgides üliõpilasühingute kolme värvi traditsiooni, kuid läti rahvuslipu värvi­ de päritolu jääb ometi tõsiasjaks.21 Tartu ülikoolist said alguse ka kaks hilisemat läti üliõpilasühingut - aastal 1899 loodud farm atseutide ühing Lettgallia ja 1917 tegevust alustanud Ventonia. Vasakpoolsete vaadetega läti soost üliõpilased koondusid oma­ korda läti üliõpilaste kirjandus- ja teadusühingusse Litterarischwissenschaftliches Verein ehk Pipkalonija (1888-99). Seda ühingut võib pidada liikumise Jaunä sträva (Uus Vool) alguseks läti ühiskonnas, mille kõige silm apaistvam ad esindajad - Kärlis Kasparsons, Eduards Veidenbaums, A leksandrs Dauge, Jänis Jansons-Brauns, Fricis RozinšAzis, Pauls Kalninš ja tulevane kirurgiaprofessor Jekabs Alksnis, samuti ka selle ühingu poolt aastail 1891-97 toim etatud ajakiri P ürs 22 - on kõik läti kultuuriajaloos hästi tuntud. Kui reastada kõik teadaolevad 1334 läti soost Tartu ülikooli üli­ õpilast alates aastast 1802 kuni veebruarini 1918 vastavalt nende eri­ aladele, leiame, et eelistatum ad erialad olid arstiteadus (478), teoloogia 1; H. K ruus. Beziehungen zw ischen den Esten u n d Letten w ährend der Zeit des völklichen Erwachens. // Latvijas Vestures institüta žurnäls. 1938. 2 (6). S. 163-188. 20 A lb u m L e tto n o ru m , 1870-1882-1930. Riga, 1930. 170 lpp. ■' J. S trad in s. Trešä atm oda. Raksti Latvijä un par Latviju. Riga: Zinätne, 1992. 405 lpp._ Purs, darinats un pielocits ar p opulari ziniskiem apcerejum iem 1.-7. sej. Riga, 1891-1897. Ajalooline Ajakiri. 2002.1/2 (116/117) 225 Joonis 3. R iia P o lü teh n ik u m , m is reo rg a n ise eriti 1919. a a sta l L ä ti ülikooliks (A lb u m Baltischen A n s ic h te n . S. 1). (219), farmaatsia (215), õigusteadus (187), millele järgnesid niisugused distsipliinid nagu m atem aatika (54), filoloogia (40), m ajandus ja aja­ lugu (kummaski 23) jne. 62 lätlaste poolt kaitstud doktori- ja m agistridissertatsiooni hulgas oli 44 m editsiini alalt, 12 farmaatsia, 3 filoloogia ja üks m ineraloogia, m atem aatika ja filosoofia alalt.23 Ainult üksikud lätlased jätkasid oma akadeem ilist karjääri Tartus - läti keele lektor Jekabs Lautenbachs-Jüsminš, Teichmülleri õpilane filosoofiaprofessor Jekabs Osis (Jacob Ohse), kunstiajaloolane ja M orgensterni kollektsioo­ ni inspektor Ernests Felsbergs (kellest sai hiljem esimene Läti Ülikooli valitud rektor), kuulus keeleteadlane Jänis Endzelms, dermato-veneroloog Peteris Snikers, teoloog Kärlis Kundzinš. A inult J. Osis om andas professorikutse Tartus, ülejäänud said professoriteks alles pärast Teist maailmasõda (J. Endzelins juba Harkovi Ülikoolis) Riias. Tartu V eterinaariainstituut väärib sam uti märkim ist, nii läti veterinaarkirurgidele hariduseandjana kui ka esimese põlvkonna läti tead­ laste kasvatajana (E. Zemmers, K. Helmanis, A. Bertushsh, О. Kalninš, antikeha mallein avastamisel).24 See kõrgkool oli A lm a m ateriks professo­ ritele E. Paukulsile, L. Kundzinšile, aga ka ühele kahtlasele figuurile läti teaduses ja poliitilises ajaloos - professor A ugust Kirchenšteinsile. Tartu Ülikool ja tema vilistlased etendasid tähtsat osa esimese Läti kõrgkooli rajamisel ja arendam isel. Selleks oli Riia Polütehnikum (hil­ jem Polütehniline Instituut), mis asutati 1862. aastal. Siinjuures tuleb 23 A. V iksna. Terbatas Universitäte. 4 D ärzins E. Z em m ers, K a ln in š, H elm an is. Dzive u n darbi. Ar A. V lksnas papild. 2. izd. Riga: Zinätne, 1993. 240 lpp. 226 Janis Stradins esimesena nim etada silmapaistvat keem ikut Wilhelm Ostwaldi, Riia keemia-alaste traditsioonide alusepanijat. Oma sünnilinnas sai Ostwald keemia õppetooli tänu soovitusele oma Tartu õpetajalt professor Karl Schmidtilt (kes oli pärit Jelgavast).25 Viie aasta jooksul, mil Ostwald töötas Riias (1881-87), tegi ta kõrgetasem elist uurim istööd uues teadus­ harus - füüsikalises keemias, sam uti elektrokeemia, keemilise kineetika ja katalüüsi alal.26 Teadusajaloos on laialdaselt kirjeldatud W. Ostwaldi eluperioodi Saksamaal Leipzigis ja Grossbothenis, Saksamaal on asutatud ka Wilhelm Ostwaldi Ühing ( Wilhelm-Ostiuald-Gesellschaft). Ostwald on ainus teadlane Baltikumist, kes on Nobeli preemia lau­ reaat (1909. aastal uurim istöö eest katalüüsi ja keemilise tasakaalu alal; m õned tema ideed, mis tõid talle preemia, on alguse saanud Riia ja isegi Tartu perioodidest). Aastal 2001, kui Riia tähistas oma asutamise 800. aastapäeva, avati teiste kuulsuste seas m älestusm ärk ka Wilhelm Ostwaldile.27 Tartust tuli enam us neist füüsika, m atemaatika ja põllumajandus­ teaduste professoreist, kes hiljem pidasid loenguid Riia Polütehnikumis (P. Bohl, H. Pflaum, K. R. Kuppffer, R. Meyer, W. v. Knierim, G. Thoms jt). N ende hulgas väärib erilist esiletõstmist põllumajandusteaduste professor ja Riia Polütehnilise Instituudi direktor W. v. Knierim (kes oli hukkunud Rootsi peam inister O. Palme vanaisa). Tema Tartus kaitstud doktoridissertatsioon lahendas karbam iiditekke probleemi nii loom- kui inimorganismis. Muuseas, 1997. aastal avati Palmede perekonna toetu­ sel Knierimi ja Palme talus - Skangales - Cesise (Võnnu) lähedal Pääste­ armee poolt orbude kool, mille õnnistas sisse Rootsi printsess Lilian. Tuleks ka mainida, et 1910. aastal, pärast kaasaegselt sisustatud haigla avamist Riias, tegid 13 Riia linnanõukogu läti saadikut dr Peteris Snikersi mõjul ettepaneku tuua Tartu ülikooli arstiteaduskond üle Riiga või siis asutada Riias M editsiiniakadeem ia.28 Enam us saadikuid seisis 25 W. O stvaid. Lebenslinien. Eine Selbstbiographie. 1. R iga-D orpat-R iga, 1853-1887. Berlin, 1926. 268 S. 2(1 Я. С т р а д и н ш . Рижский период деятельности Вильгельма Оствальда и становление классической физической химии. // Latv. PSR Zinätnu Akademija Vestis. 1979. 7. С. 33-44; J. S tradin s. W ilhelm O stw alds Rigaer Jahre und die E ntstehung der klassischen physikalischen Chemie. // Acta Medico-Historica Rigensia. Vol. 3 (22). Riga, 1997. S. 55-70. 27 M itteilungen der W ilhelm -O stw als-G esellschaft zu G rossbothen e.V. 2002. H. 4. Vai Terbatas Universitäte pärvietojam a. // Dzim tenes Vestnesis. 1910. 2. (15). febr. N 26; Vai Jurjevas (Terbatas) universitäte pärvedam a uz RTgu? // Rigas Avlze. 1910. 20 m artä (2. apr.). N 69; Vel par Terbatas m ediclnas fakultätes jautäjum iem . // Rigas Avlze. 29. m artä (10. apr.). N 71; Die Ü b erfü h ru n g der D orpater medizinischen Fakultät nach Riga. // Beilage zu r "Rigascher Zeitung." 1910. 7 (20). April. N 79; "Rigasche Z eitung" un m ediclniska akadem ija Riga. // Rigas Avlze. 1910. 8. (21). apr. N 80; Par m ediclniskas akadem ijas dibinäšanu Riga. // Rigas Avlize. 1910. 15. (28). apr. N 86; Ein absurder Plan. // Rigasche Zeitung. 1910. 13. (26). April. Nr. 84; M ediclnskä institüta lietä. // Rigas Avlze. 1910.14. apr. (7. maijä). N 92; Z ur Frage der Ü berführung der m edizinischen Fakultät nach Riga. // Rigasche Zeitung. 1910. 28. April (11. Mai). Nr. 95; Terbatas Univesitätes M ediclnas fakultätes jautäjum s. // Rigas Avlze. 1910. 1. (14). maijä. N 98. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 227 sellele siiski vastu, ühelt poolt toetades Tartu ajaloolisi traditsioone, teisalt ühtlasi kartes, et üliõpilaste tulek Riiga võiks destabiliseerida korda selles suures tööstuslinnas.29Ajaloost võib leida ka teisi sarnaseid näiteid: Liivimaa superintendent kindral J. Fischer pani ette tuua Tartu ülikool Riiga aastail 1687, 1693 ja hiljemgi, 1703. aastal tehti üks katse Venemaalt lähtuva ohu tõttu, kuid Riia linn lükkas sellised kavatsused alati tagasi.30 Seega, kuni Läti kui iseseisva riigi väljakuulutam iseni mõjutas Tartu ülikool pidevalt läti teadust, kõrgharidust ja kultuuri - siin esitati vaid mõned tähelepanuväärsed ja üldtunnustatud faktid. Loom ulikult pole Tartu ainuke Lätile mõju avaldanud ülikoolilinn: 20. sajandi algusest (või isegi 1880. aastatest) pärinesid kõige radikaalsem ad mõjud ja isik­ sused nagu Jänis Rainis, Jänis Cakste, Kärlis Ulmanis jt hoopis teistest hariduskeskustest, kuid Tartu mõju on jäänud siiski m ääratu suureks. Veelkord ja siis võibolla viimast korda mõjutas Tartu otseselt kõrghariduse ja teaduse kulgu Lätis aastail 1917-19, rahvusliku Läti Ülikooli rajamise aegu. Pole juhus, et esimese soovituse asutada Rii­ ga Läti Ülikool oli vastu võtnud Läti õpetajate kongress, mis peeti Tartus Vanemuise teatris juunis 1917.31 Algatus tuli m uidugi noorte läti haritlaste ringkondadest Moskvas, kuid sellele oli suureks toeks Tartu läti professorite J. Osise, E. Felsbergsi jt mõjukus. Tartu vilistla­ sed m oodustasid Läti Ülikooli esimeste professuuride tuum iku koos nendega, kes tulid professoriks Sankt-Peterburist, Moskvast, Kaasanist, Harkovist. Mitme teaduskonna õppekoosseis - nagu usuteaduskond, farmaatsiaosakond, osaliselt arstiteaduskond, m atem aatika ja loodus­ teaduste, filoloogia- ja filosoofiateaduskond - kom plekteeriti suuresti Tartust saabunutest. Kokku andis Tartu Ülikool Läti Ülikoolile esimese kümnendi jooksul 54 professorit (neist 40 olid läti soost), s.o 28% kõigist professoritest. N ende hulgas olid keeleteadlane J. Endzelms, teoloog ja kirjandusteadlane L. Berzinš, ajaloolased L. Arbuzov, F. Balodis, m edit­ siiniprofessorid M. Zile, J. Ruberts, H. Buduls, J. Alksnis, R. Adelheim, P. Snikers, farm atseudid J. Kupcis, E. Svirlovskis, J. MaizTte, E. Zarinš, rahvusliku m ajanduse ekspert K. Balodis, õigusteaduste professorid A. Loeber, P. Mintz, V. Sinaiski, teoloogid K. Kundzinš, V. M aldonis, A. Adamovics jt, esimene luteri peapiiskop professor T. Grlnbergs, sa­ muti esimene piiskop J. Irbe.32 "9 Selleteemalise diskussiooni kohta vt: J. S trad in s, Dz. C ebere. N euzrakstita Rigas augstskolu vestures lappuse (1910. gada ierosinäjum s dibinät M edicinas akadem iju Rigä). // Latvijas Vestures Institüta Zurnäls. 2000.1. 97.-125. lpp. " J. Stradins, Dz. C ebere. Zinätnes un augstskolu aizsäkum i RTgä (lidz 19. gs. pirmajai pusei). // Senä Riga. III. Latvijas vestures institüta apgäds. Riga, 2001. 325.-432. lpp. 31 Latviešu skolotäju delegätu kongresa darblba un lem um i Terbatä, no 8.-13. jünijam 1917. g. Terbatä, 1917. 52 lpp. 32 Latvijas U niversitäte. 1919-1929. Riga, 1929. 615 lpp; Latvijas Universitäte divdesmit gados, 1919-1939. 1.-2. d. Riga, 1939. 228 janis Stradinš Pärast Tartu Ülikooli ja Läti Ülikooli üm berm uutm ist rahvuslikeks ülikoolideks, kus õppetöö toimus vastavalt eesti ja läti keeles, on nende teed m õnevõrra lahknenud, säilis vaid nõrk side. Tuleb tõdeda, et suh­ teliselt hästi toimis üliõpilaskoostöö SELL (Soome-Eesti-Läti-Leedu)33ja pärast 1935. aastat tehti ka katseid sõlmida Balti haritlaskonna kokku­ lepe, mille üks algatajaid oli Ants Piip, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, Eesti-Läti sõprusühingu esimees. Läti poolelt toetas seda väga innukalt professor Ludvigs Adamovics, vaimulik-ajaloolane ja endine Läti haridusm inister, Tartu Ülikooli vilistlane. Ajavahemikul 1935-40 korraldati mitm eid haritlaskonna koostöö kongresse Kauna­ ses, Tartus, Helsingis, Riias, Tallinnas.34 Sõjajärgsetel aastatel nõukogude okupatsiooni ajal liikusid Tartu Ülikool ja Läti Ülikool m ööda erinevaid arenguteid. Tartu Ülikool suutis rohkem säilitada oma kom paktsust kui Läti Ülikool. Näib, et Eestist em igreerus ka vähem professoreid kui Lätist (kust lahkus üle 60% professoreist). Pealegi asub Tartu adm inistratiivkeskusest kauge­ mal ja on seetõttu olnud võibolla autonoom sem , vähem politiseeritud ning erinevalt Lätist, kuhu saadeti rektorid stalinistlikult Venemaalt, täitsid Tartu rektorid Moskva käske ja korraldusi vähem kuulekalt. Tähtsaim faktor, mis kindlustas stabiilsuse ja euroopaliku joone säilimi­ se, seisnes siiski im epärastes vanades ajaloolistes traditsioonides, mida oli raske sam astada kodanliku natsionalism i ilm ingutega, sest need olid seotud m öödaniku vene ja m aailm ateaduse säravate nimedega. Lätis oli nõukogude aastatel teaduse arendam ine Läti Teaduste Akadeemias vast veidi edukam , kuna enam us uurijaid oli sunnitud lahkuma üli­ koolist akadeem iasse.35 Võrreldes Eestiga oli Lätis tuntavam uurimistöö lahutam ine kõrgharidusest. Kahe keskuse olemasolu (Tallinn-Tartu, Vilnius-Kaunas) omas Eestis ja Leedus teatud eeliseid - võimaldades mingilgi m ääral teaduse detsentraliseerim ist ja dem okraatia alalhoid­ mist - võrreldes Lätiga, kus oli praktiliselt ainult üks keskus, Riia. Ei saa eitada, et nõukogude ülem võim u aastatel arenes meie üli­ koolide vahel teatud koostöö üliõpilasürituste kaudu spordis, kunstis ja m uusikas, samuti mõnes teadusvaldkonnas. Esmalt tuleks nimeta­ da fennougristikat, liivi keele uuringuid, ja keeleteadust, kus valitses suurejooneline professor Paul Ariste koos oma õpilastega, nagu pro­ fessor E. Vääri Tartus või professorid M. Rudzite ja T. Karma Riias.36 Farmakoloogia, spordim editsiin, geoloogia ja geograafia, tahke keha füüsika ja teadusajalugu, milles peeti ühiskonverentse alates 1958. a., 33 Suomi, Eesti, Latvija, Lietuva. H ochschulen und Studentenschaften. Tartu, 1930. 184 S. '4 J. S tradins, Dz. C ebere. Establishm ent of an Intellectual Entente in the Baltic States. / The Baltic States at historical C rossroads. Riga, 2001. P. 291-314. '5 Suomi, Eesti, Latvija, Lietuva. H ochschulen und Studentenschaften. M. R udzite. Müžlbä aizgäjis Pauls Ariste. / Latviešu valodas k u ltü ras jautäjumi. 26. sej. Riga, 1991. 205.-210. lpp. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 229 on valdkonnad, mis samuti väärivad mainimist.37 Teatud koostöö leidis aset orgaanilise ja füüsikalise keemia alal, nim etatagu professoreid Uno ja Viktor Palmi koos oma kolleegidega. Ja loom ulikult on Lätis sügavat muljet avaldanud Juri Lotman oma sem iootikakoolkonnaga. Sõjajärgse perioodi läti soost vilistlaste hulgas tuleb esile tõsta Anna Ziguret, meie esimest suursaadikut Soomes ja Eestis, literaati ja tõlkijat. Lõpuks nimetagem dotsent Karl Abenit, kes oli viimane läti keele õpetaja Tartu Ülikoolis kuni pensionilejäämiseni 1961. aastal ja kes koostas sõnaraam atuid ning oli läti kirjanduse tunnustatud tõlkija - tõlkinud R. Blaumanise, J. Poruksi, A. UpTtsa, A. Brigadere, J. Rainise, vendade KaudzTte jt teoseid.38 Ulatuslikum koostöö professorite ja üliõpilaste vahel, rõhum ise vastu suunatud ühtsustunne, mis kulm ineerus koos kuulsa Balti ketiga 1989. aastal on nüüdseks ilmselt taandunud. Me oleme vabad, kuid oleme eraldi ja hoiam e teineteisel silma peal, ilma sallimatuse ja kade­ duseta, kuid siiski ettevaatlikult. Pärast meie riikide taasiseseisvum ist on traditsioonilised sidem ed katkenud, uued aga tekivad aeglaselt ja sootuks uuel pinnal. Siinkohal m ainitagu Tartu Ülikooli päevi Lätis (no­ vembris 1997), mis kahjuks jäid ilma vajaliku avalikkuse tähelepanuta või hum anitaar- ja sotsiaalteaduste Balti uuringute ühisprogram m i BALTHONIKA kolme Balti riigi teaduste akadeem iate koostöö raames, aga ka Balti rahvaste bioloogilise ajaloo uurim ise program m i, mille esitas professor Richard Villems (väga huvitav program m m õningate tundlike küsimustega). M ärgitagu koostööd Eesti Üliõpilaste Seltsi ja vanima läti akadeem ilise üliõpilasringi A u stru m s vahel (mille asutas esimene Läti president Jänis Cakste) ja mitm eid muid positiivseid arenguid. Kui vaadelda Eesti praegusi saavutusi ajaloolises perspektiivis ja ot­ sida nende põhjusi, tuleb tunnistada erinevust m entaliteedis, tuntava­ mat Skandinaavia ja Soome mõju (võrdluses Lätiga, kus tugevam ad on olnud Poola mõjutused), kuid, last but not least, tuleb tunnustada Tartu Ülikooli mõju. Paiknemine Tartu Ülikooli intellektuaalses areaalis on rikastanud arenevat eesti rahvust võibolla enamgi veel kui läti rahvust ja see on rikkus, mida tuleb Eestis hoida. Suurel määral on meie tulevikunägem us Euroopast seotud intellekti arenguga, teadusel ja tehnoloogial põhineva tootmisega, hästi etteval­ mistatud mõtlevate isiksustega, aga mitte transiidi, tooraine väljaveo või tõusikliku äritegevusega. Selles mõttes võime ettepoole vaadates näha konkurentsi, mis samal ajal peaks olema ka partnerlus, kolme Balti rahva ühtsus. К. Г. Васильев, Я. С т р а д и н ш , В. В. К а д н и н , У. В. Палм. Аннотированный список конференций историков науки Прибалтики (1958-1985). Тарту, 1986.138 с. s К. Abens. DraudzTba nuiža garum ä . Riga, 1984. 175 lpp; К. Aben. Läti keele ja kirjanduse õpetam ine Tartu Ülikoolis 1803-1918. // TRÜ Toimetised. 1957. 51. Lk 15-34. 230 Jänis Stradins Tuleb meeles pidada, et oma hiilgeaegadel pole Tartu Ülikool kooli­ tanud mitte ainult eestlasi, vaid ka läti haritlaskonna esim ene põlvkond sai hariduse Tartus - siin algab ka nende curriculum vitae. Ukraina üliõpilased ja üliõpilasorganisatsioonid Tartu ülikoolis 19. sajandil ja 20.sajandi algul Sergei Issakov Tartu ülikoolis õppisid 19. sajandil-20. sajandi algul m itm ete Vene impeeriumi rahvaste esindajad. Paljudest ülikooli kasvandikest said hiljem silmapaistvad tegelased oma rahvuskultuuri põllul.1Just Tartus kujunes nende m aailm avaade, sageli algas ka loom inguline tegevus. Tänu ülikoolile sai Tartust rea rahvuskultuuride oluline keskus, kus tegutsesid rahvuslikud üliõpilasühendused, mis m uuhulgas arenda­ sid laialdast kultuurilis-valgustuslikku tegevust ja andsid kohalikele võimaluse tutvuda oma kultuuriga. Keiserlikus Tartu Ülikoolis õppis ka küllalt palju ukrainlasi, kellest võrsusid väljapaistvad teadlased, kir­ janikud, ühiskonna-, kultuuri- ja poliitikategelased. Enne 1880.-90. aastaid õppisid Tartus vaid üksikud ukrainlased ja muidugi ei saanud veel juttugi olla ukraina üliõpilasühendustest. Alles pärast ülikooli üleviim ist vene õppekeelele 1893. aastal suurenes ukrai­ na rahvusest üliõpilaste arv ja sai võim alikuks rahvustunnuse järgi raja­ tud ukraina organisatsioonide loomine, mille kaudu püüti ka tartlastele tutvustada oma rahvuskultuuri. Esimesed ukraina päritolu ü liõp ilased Tartu ü lik oolis Nähtavasti oli esimeseks ukrainlaseks TÜ seinte vahel Ivan Semjonovitš Orlai (1770 või 1771-1829).2 Ta polnud küll üliõpilane, kuid kaitses Tartus oma doktoriväitekirja. Orlai oli pärit Taga-Karpaatiast, 1Vt selle kohta: Sergei Issakov. Tartu Ülikooli osa Venemaa rahvaste kultuuriloos. // Tartu Ülikooli ajalugu. II. Tallinn, 1982. Lk 375-389; vt ka: Sergei Issakov. Valge­ vene üliõpilased Tartu Ü likoolis ja nende osa Valgevene k u ltu u ris ja teaduses. // Kleio. Ajaloo Ajakiri. 1994. 10. Lk 27-32. 2Ivan Orlai kohta vt: Гимназия высших наук и Л ицей князя Безбородко. Изд. 2-е. СПб., 1881. С. 189-205; Ив. К убасов. Орлай. / Русский биографический словарь. Том «Обезьянинов-Очкин». СПб., 1905. С. 309-312; Д. И о ф а н о в . Н. В. Гоголь. Детские и юношеские годы. Киев, 1951. С. 267-273; М. А н д р у х . И. С. О рлай - доктор медицины Тартуского университета (Из истории медицинских связей Закарпатья с П рибалтикой). / Материалы к конференции по истории естество­ знания в П рибалтике. Май 1968 г. Вильнюс, 1968. С. 3-5. 232 Sergei Issakov õppinud Lvivi, Pesti (tulevases Budapesti) ja Viini ülikoolides erinevaid aineid m atem aatikast ja loodusteadusest filosoofia ja antiikkeelteni. 1791. aastal saabus ta Venemaale, lõpetas Peterburi Kirurgilise Arstitea­ duse õppeasutuse (tulevase akadeemia) ja asus tööle arstina, sai isegi õuekirurgi nim etuse, jätkates ühtlasi ka teadustegevust. 1806. aastal omistati Orlaile Königsbergi ülikoolis filosoofiadoktori kraad ning sama aasta oktoobris kaitses ta Tartu ülikoolis m editsiinidoktori kraadi väitekirjaga Õ petus looduse tervistavast jõust, selle ajalugu, sisu ja nõuded sellele. Väitekiri käsitleb keskkonna rolli ja tähendust inimorganismi elutegevuses. Selles vaadeldakse taolisi probleem e nagu organismi liikum apanevad jõud, haiguste päritolu, looduse ravijõud jne. Pärast seda sai I. Orlai Kirurgilise A rstiteaduse Akadeemia õpetatud sekretä­ riks ning ainsa Venemaa meditsiiniajakirja3 toimetajaks. 1821. aastal m äärati I. Orlai Nežini Kõrgemate Teaduste G üm naasium i direktoriks, kus tema õpilaseks oli ka Nikolai Gogol. 1826. aastal sai Orlaist Odessa Richelieu lütseum i juhataja. Ta on kirjutanud teoseid Ukraina ajaloo alalt, pidanud kirjavahetust Goethega, olnud paljude Venemaa ja välis­ maa teadusseltside liige. 1829-31 õppis TÜ õigusteaduskonnas Kiievis sündinud Nikolai Vassiljevitš Z akrevski (1805-71), om aaegne tuntud ajaloolane, folklo­ rist ja etnograaf, kelle elukäik on Eestiga tihedalt seotud.4 Majanduslike raskuste tõttu lahkus Zakrevski 1831. aastal ülikoolist ja hakkas vene keele õpetajaks Paide kreiskoolis. 1834. aastal viidi ta üle Tallinna güm naasium i vene keele, ajaloo ja geograafia õpetajaks. Sellest ametist läks ta 1847. aastal erru, kuid jäi elama Tallinna. Kogu vaba aja pühen­ das Zakrevski oma sünnilinna Kiievi ajaloo uurimisele. 1836. aastal ilmus Tallinnas esimene variant tema teosest Ülevaade Kiievi linna aja­ loost.5 A utor jätkas tööd teose kallal, kulutas kõik oma napid vahendid Kiievist, Peterburist ja Moskvast Ukraina pealinna käsitlevate trükiste ja käsikirjade tellimisele ja om andam isele. 1858. aastal, pärast mitmeid vintsutusi ilmus Moskvas tema teose uus, võrratult täiuslikum variant Kiievi Unna kroonika ja kirjeldus6 ja 1868. aastal ka raam atu teine trükk. Tollal oli see parim Kiievi ajalugu. Samaaegselt tegeles Zakrevski ukraina rahvaluule kogumise ja uk­ raina keele uurim isega. Selle töö võttis kokku om apärane ukraina rah­ valaulude, vanasõnade, kõnekäändude, m õistatuste jne krestomaatia ning ühtlasi ukraina idioomide leksikoni, mis ilmus 1860. aastal Mosk­ vas.7 Sellest raam atust sai silmapaistev tähis ukraina folkloristikas. 3 В сеобщ и й ж ур н а л м е д и ц и н с к о й н а у к и . 4 Tema kohta vt: Д. И. Э в а р н и ц к и й . К биографии малороссийского этнографа Н. В. Закревского (1805-1871). // Исторический вестник. 1911. Т. CXXIV. Апрель. С. 211-217. 5 Очерк истории города Киева, составленный Н иколаем Закревским. Ревель, 1836. 6 Летопись и описание города Киева, составил Николай Закревский. 2. ч. М., 1858. 7 Н и к о л а й З а к р е в с к и й . Старосветский бандуриста. Кн. 1-3. М., 1860. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 233 Tartu aastad etendasid otsustavat osa Nikolai Ivanovitš Gulaki (1821-99), väljapaistva ukraina ühiskonnategelase, õpetlase ja peda­ googi dem okraatliku maailm avaate kujunem isel.8 Alates 1834. aastast õppis ta erinevates Tartu erakoolides, sh C. E. Raupachi erapansionis (1837-38). Aastatel 1838-43 oli N. Gulak TÜ õigusteaduskonna üliõpilane, kus tema õpetajateks olid K. E. Otto, E. Osenbrüggen, E. G. Bröcker. Üliõpilasaastail kuulus Gulak illegaalsesse poola üliõpi­ laste ringi, mis mõjutas tema radikaalsete vaadete kujunem ist. Juunis 1844 pälvis Gulak õigusteaduste kandidaadi kraadi prantsuse, preisi, austria ja vene võõrasteõiguse võrdlevat analüüsi käsitleva töö eest.4 1845-47 teenis N. Gulak Kiievi kindralkuberneri kantseleis ja kirjutas magistriväitekirja slaavlaste-pom oraanide õiguskorrast, millega ta oli algust teinud juba Tartus, kus plaanis seda ka kaitsta. Detsembris-jaanuaris 1845-46 asutas N. Gulak koos Nikolai Kostomarovi ja Vassili Belozerskiga Ukrainas laialdase salaorganisatsiooni - KyrilloseMethodiose Vendlusliidu - ja asus selle vasakradikaalse tiiva etteotsa. Liit astus välja isevalitsuse ja pärisorjuse vastu ja kõigi slaavi rahvaste ühendamise eest dem okraatliku vabariigi vorm is.10 1847. aastal said võimud organisatsiooni jälile. N. Gulak arreteeriti, ta veetis kolm aastat Schlüsselburgi kindluses, seejärel oli asumisel Permis. Pärast asumiselt vabastamist 1856. aastal töötas ta pedagoogina Odessas, Kertšis, Stavropolis, Kutaisis ja Tbilisis. N. Gulak on kirjutanud m itm eid õigusteaduse, ajaloo, m atem aa­ tika, filosoofia ja filoloogia alaseid töid. M atemaatikas tunnistas ta Lobatševski uue geomeetria printsiipe ja esitas rea tulevasele rela­ tiivsusteooriale lähedasi ideid, sealhulgas ruum i neljanda mõõtme idee (Neljast m õõtm est geomeetrias). Tema sulest ilmusid tööd TagaKaukaasia keskaegsest kirjandusest, samuti jõudis ta tegelda gruusia, aserbaidžaani ja pärsia autorite teoste vene ja ukraina keelde tõlkimi­ sega. Samuti TÜ kasvandik oli Aleksandr Nikolajevitš Poil (1832-90), Krivoi Rogi m aagim aardlate tööstusliku kaevandam ise pioneer, arheo­ loog, ühiskonnategelane, ülekeeva energiaga m itm ekülgselt andekas inimene." Tema vanaisa, major I. Poil, pärines Saaremaa baltisaksa perekonnast, astus vene sõjaväeteenistusse, sai autasuks m aavaldu­ s Tema kohta vt: В. С е м ев ск и й . Николай Иванович Гулак. / Галерея шлиссельбургских узников. Ч. 1. СПб., 1907. С. 37-55; С. Г. Исаков. Сквозь годы и рассто­ яния. Из истории культурных связей Эстонии с Украиной, Грузией и Латвией в XIX-начале XX века. Таллин, 1969. С. 14-18; Г. И. М арах ов. С верою в будущее. Революционный демократ Н. И. Гулак. Киев, 1989. 4 Vcrsuch e in er D a rste llu n g des F rem den rech ts österreichischen u n d ru ssisch en R echts. nach fr a n z ö sis c h e n , p reu ssisc h e n , 10 Vt: Кирилло-М ефодиевское общество. Т. 1-3. Киев, 1990; П. А. З а й о н ч к о вский. Кирилло-М ефодиевское общество (1846-1847). [М.], 1959. 11 Tema kohta: А. С и н я в с к и й . Александр Николаевич Поль. Екатеринослав, 1905; Н. О. В е р т о гр ад о в. П амяти А. Н. Поля. Екатеринослав, 1910; Г. Н. Р о м а н ч е н к о . Александр Николаевич Поль. // Труды Института истории естествознания и техники. Т. 33. М., 1960. С. 201-210. 234 Sergei Issakov se Jekaterinoslavi kuberm angus, abiellus ukrainlannaga ja ajapikku Pollide suguvõsa ukrainiseerus. A. Polli isa oli abielus ukraina hetmani Pavel Polubotoki lapselapsega ning Aleksandr kuulis lapsest peale pajatusi kasakatest ning Ukraina kuulsusrikkast ajaloost. 1850. aastal, pärast Poltaava güm naasium i lõpetam ist asus A. Poll TÜ õigusteadus­ konnas õppim a diplom aatiateadusi. Ta lõpetas ülikooli 1854. aastal üsna eksootilisele teemale pühendatud kandidaaditööga - see oli aja­ looline ülevaade katsetest avada Jaapan rahvusvahelisele suhtlemise­ le.12 See kinnitab noore ülikoolilõpetaja erakordselt laia huvisfääri ja tema entsüklopeedilisi teadmisi. Kodum aale pöördunud, pühendus A. Poil kodukuberm angu ar­ heoloogia uurim isele, viis läbi iidsete m atm ispaikade arheoloogilisi kaevamisi ja kogus rikkaliku kollektsiooni, mis hiljem sai aluseks 1905. aastal avatud Polli-nimelisele m uuseum ile Jekaterinoslavis (prae­ gu D nepropetrovski ajaloo ja koduloom uuseum ). Oma arheoloogiaekspeditsioonide käigus avastas A. Poil Krivoi Rogi lähistel ülirikkalikud rauam aagi m aardlad ja pühendas oma järelejäänud elu selle leiukoha kasutusele võtmisele ning rauam aagi kaevandam ise organiseerimise­ le. Krivoi Rogi bassein sai hiljem peamiseks rauam aagi kaevandamise kohaks N õukogude Liidus ja on seda tänapäevani Ukrainas. A. Poil oli ka aktiivne ühiskonnategelane, kes kulutas palju vaeva ja vara rahva­ hariduse arendam isele kodum aal. 1860-61 õppis TÜ õigusteaduskonnas lühikest aega Aleksandr Amfianovitš Tištšinski (1835-96), kes nooruses oli Ukraina revolut­ siooniliikumise aktiivne tegelane, hiljem aga väljapaistev ühiskonna­ tegelane.13 A. Tištšinski heideti revolutsioonilises salaorganisatsioonis osalemise pärast esm alt välja Harkovi, seejärel Kiievi ülikoolist. Koos võitluskaaslase A. Lebedeviga sai ta loa astuda Tartu ülikooli, kus noor­ mehed rajasid kohe väikese illegaalse üliõpilasringi,14 mis astus võit­ lusse oma õiguste eest kõikvõimsate korporatsioonidega. Organiseeriti oma üliõpilaskassa ja üldkasutatav raam atukogu. Viimasesse telliti pea kõiki vene dem okraatlikke väljaandeid. Tištšinski ja Lebedev hakkasid õpetajateks nii eesti kui vene rahvusest tüdrukutele m õeldud tasuta tütarlastekoolis. N ende illegaalne tegevus äratas ülikooli juhtkonna tähelepanu, ning 1861. aasta augustis heideti m õlem ad ülikoolist välja. A. Tištšinski siirdus kodum aale Tšernigovi kuberm angu, kus hakkas õpetajaks, uuendas seal revolutsioonilise tegevuse kuulsas salaorga­ nisatsioonis Zem lja i Volja, võttis osa progressiivse ajalehe Tšernigovski Listok väljaandmisest. Hiljem sai tem ast silm apaistev semstvotegelane, Tšernigovi kreisi sem stvovalitsuse esimees. Sellel am etikohal tegi ta ära 12 EAA. 402-2-19140. L 18-44. 13 Tema kohta: Б. Г р ш ч е н к о . Олександр Тищ инський. // Зоря. 1896. Ч. 17. С. 338-340. 14 Selle ringi kohta: 11. С. Р е й ф м а н . К истории кружка Тищинского, Лебедева, Манасеина (Из истории студенческого движения в 60-е годы XIX века). // Ученые записки ТГУ. Вып. 78. 1959. С. 144-171. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 235 tähelepanuväärse töö rahvahariduse ja tervishoiu arendam iseks ning toetas aktiivselt em akeelset ukraina kultuuri. 1879. aasta augustist 1881. aasta oktoobrini oli TÜ arstiteaduskonna üliõpilaseks Cesar Bilõlovski (1859-1938),15 tulevane ukraina luuletaja, populaarsete laulutekstide autor. 1868-73 oli vene keele ja slavistika professoriks Aleksandr Aleksandrovitš Kotljarevski (1837-81), väljapaistev slavist, esimene ukrainlane TÜ professoritoolil. Kuid ukraina rahvusest professorite teadusliku ja õppetegevuse analüüs Tartu ülikoolis on juba omaette teema, mis ei m ahu käesoleva ülevaate raamidesse. Üksikud ukraina üliõp ilased legaalsetes ja illegaalsetes ühendustes 1880.-90. aastate alguses suurenes TÜ-s nii ukraina kui vene rahvu­ sest tudengite arv, kusjuures nende koosseis oli küllaltki spetsiifiline: enamasti oli tegemist riigi m uudest (sh Harkovi ja Kiievi) ülikoolidest revolutsioonilise tegevuse pärast välja heidetud tudengitega, kellele pääs Venemaa m uudesse ülikoolidesse oli suletud. Tartus lubati neil õppida, kuna võim ude arvates ei saanud nad neile võõras vaikse ja rahu­ liku saksa ülikooli miljöös oma m ässam ist jätkata ning pidanuks maha rahunema. Tõenäoliselt tegutses juba alates 1880. aastatest Tartus episoodiliselt väike ukraina üliõpilaste sõprusring. Selle tegevus sai toim uda vaid illegaalselt, mistõttu puuduvad ka vastavad andm ed. See-eest on hästi teada ukrainlastest tudengite aktiivne osavõtt legaalse Vene Üliõpilaste Seltsi ja m õnede põrandaaluste revolutsiooniliste ringide tegevusest. Kuulus Vene Üliõpilaste Selts, mis m ängis olulist osa Tartu ühis­ kondlikus elus, asutati 1881. aastal (formaalselt kinnitati põhikiri 1885. aastal) ja tegutses kuni 1918. aastani.16 Selts koondas vähehaaval enda üm ber pea kogu Tartu vasakdem okraatliku üliõpilaskonna ra­ dikaalsema osa. 1880. aastatel sai sellest narodnikluse keskus Tartus, hiljem marksismi pooldajate ühendus, pärast 1905.-07. aasta revo­ lutsiooni kujunes selts aga eelkõige üliõpilaste-m enševike legaalseks kattevarjuks. On oluline rõhutada, et vaatam ata nimele oli tegemist internatsionaalse organisatsiooniga. Seltsis, millest kuni 1910. aastani käis läbi ligi 500 üliõpilast, olid arvukalt esindatud ukrainlased, juudid, grusiinlased, armeenlased, selle töös osalesid aga ka üksikud eestlased, lätlased ja valgevenelased. Paradoksaalne, kuid fakt: Vene Üliõpilaste Seltsi eesotsas seisid kõige sagedam ini mittevenelased: 1880.-90. aas­ 15 EAA. 402-2-1893. 16 Kahjuks puudub meil seniajani põhjalikum käsitlus Vene Ü liõpilaste Seltsi aja­ loost. Vt selle kohta: Д. А. Общество русских студентов в Юрьеве. СПб., 1910; Sergei Issakov. Tartu Ülikooli «Vene Üliõpilaste Selts» 1881-1918. / Eesti Ajaloo­ arhiivi päevad 16.-17. mai 1991. Ettekannete teesid. Tallinn, 1991. Lk 18-19. 236 Sergei Issakov tatel ukrainlased N. Vassilenko ja M. Kossatš, 20. sajandi algul grusiin­ lane G. Hirseli, arm eenlased Vartan ja Minas Ter-Mikaeljants, juudid M. Binassik, I. Solts-Konvališki jt. Osa ukraina üliõpilasi grupeerus Tartus just Vene Üliõpilaste Seltsi ümber, kus nad m ängisid pidevalt väljapaistvat osa. Tänu sellele toimus seltsis m itm esuguseid ukraina kultuuriga seotud üritusi. Nähtavasti tähistati siin juba 1880. aastate algusest peale enam-vähem regulaar­ selt veebruari lõpul või m ärtsi alguses Sevtšenko päeva. Tavaliselt oli see õhtu, kus esitati ukraina rahvuskirjaniku ja -kunstniku Tarass Sevtšenko luulet, ettekandeid ja referaate tema elust ja loomingust ning laule suure Kobsaari sõnadele. Sevtšenko m älestusõhtu sai revo­ lutsioonieelsel perioodil justkui ukrainlaste ainsaks rahvuspühaks. On säilinud isegi ühe taolise õhtu kunstiline jäädvustus.17 1890. aastal esi­ tati Vene üliõpilasseltsis ettekanne Kostomarov ajaloolase ja publitsistina ,18 Sajandi viimase küm nendi keskelt on teateid ukraina koori esinemistest heategevuslikel pid uõhtutel.19 Ukraina üliõpilased kuulusid ka mitmesse illegaalsesse ühendus­ se: narodnikute salaühendusse,20 sellele aastatel 1888-92 järgnenud M aksymilian Lesniku asutatud esimesse m arksistlikku ringi21 jm. Nen­ de ühendustega on seotud väljapaistvate ukrainlaste N. Vassilenko, B. Kistjakovski ja M. Kossatši elu ja tegevus. Nikolai Prokofjevitš Vassilenkost (1866-1935) sai silmapaistev ukraina ühiskonna-, poliitika- ja riigitegelane ning ajaloolane.22 1885-90 õppis ta esialgu TÜ arstiteaduskonnas, kuid läks peagi üle ajaloo-keeleteaduskonda. Seal spetsialiseerus ta vene ajaloo professori Alexander Brückneri käe all (kes m uide, oli m õnda aega töötanud ka Ukrainas Novorossiiski (Odessa) ülikooli professorina) ajaloole ja lõpetas üli­ kooli ajalookandidaadina. Vassilenko osales aktiivselt ühiskonnaelus ja üliõpilasringide tegevuses. Ta kuulus Vene Üliõpilaste Seltsi ja oli aasta­ tel 1887-88 selle esimees.23 Samaaegselt osales ta illegaalse narodnikute ringi tegevuses, olles ühe kaasaegse kinnitust mööda selle põhiteoreetikuks.24 1888. aastal astus Vassilenko M. Lesniku asutatud esimesse 11 М. Л а в р е ц к и й [М. Л и с и ц ы н ] . Город студентов. Бытовые картинки старого Дерпта. Ревель, 1891. С. 46-47. 1Х ЕАА. 402-7-190. L 31р. Nikolai Ivanovitš Kostom arov (1817-1885) - ukraina aja­ loolane, kirjanik ja kriitik. Oli 1846-47 Kiievi ja 1859-62 Peterburi ülikoolide pro­ fessor, liberaal, ukraina rahvusluse ideolooge ning Kyrillose-M ethodiose Ühingu asutajaid. 19 EAA. 402-7-190. L 73. JJ Vt: С. И саков. Тартуское студенчество 1880-х годов и движение народников. // Ученые записки ТГУ. Вып. 290. 1972. С. 285-299. ■' Vt: С. Исаков. О первом марксистском кружке в Тарту. // Ученые записки ТГУ. Вып. 261. 1970. С. 3-28. Vt tema kohta: В. В. В о р о н е н к о , Л. Д. К к т е р с ь к а , Л. В. М атв еева, I. Б. Усенко. Микола Прокопович Василенко. КиТв, 1991. 23 ЕАА. 402-7-190. L 21-22. 24 Stanislaw S tem powski. Pam i^tniki (1870-1914). Wroclaw, 1953. S. 106. N. Vassilenko osalusest ringi tegevuses vt: С. И саков. Тартуское студенчество 1880-х годов и движение народников. С. 285-294. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 237 Tartu m arksistlikku ringi, kus ta oli ainus m ittepoolakas. Tartus vee­ detud aastad m ängisid olulist osa mitte ainult Vassilenko üldise m aa­ ilmavaate kujunemisel, vaid ka tema liitmisel ukraina kultuuriga, oma rahvuse tunnetam isel. Pärast ülikooli lõpetam ist saabus N. Vassilenko Kiievisse, oli õpetaja, ajakirja Kijevskaja Starina toim etuse liige, uuris arhiivides ukraina ajalugu. Tema sulest ilmus rida Ukraina m inevikule pühendatud teadustöid. Ta osales tegusalt tulevase Ukraina pealinna ühiskondlikus elus, oli ukraina rahvuslik-kultuurilise organisatsiooni Kijevski gromada liikmeks, mille eesotsas oli V. Antonovitš. 20. sajandi algul hakkas N. Vassilenko tegelema poliitikaga ja astus kadettide parteisse, jätkates ka teaduslikku tegevust. Aastatel 1910-11 sooritas ta magistrieksamid ja kinnitati 1912. aastal Kiievi ülikooli eradotsendiks, kuid vabastati peagi poliitilise ebalojaalsuse pärast (ukraina separa­ tism!) ametist. 1916. aastal avaldas ta raam atu Ülevaade Lääne-Venemaa ja Ukraina ajaloost. Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni m äärati N. Vassilenko Kiievi õpperingkonna kuraatoriks ja augustis-oktoobris oli ta haridus­ ministri asetäitja Venemaa Ajutises valitsuses. Pärast Ukraina iseseis­ vumist 1918. aastal oli ta haridusm inister, M inistrite Nõukogu esimees, Riiginõukogu aseesimees, teatud ajal täitis M inistrite N õukogu esime­ he ja välisministri kohuseid. Ta oli üks Ukraina Teaduste Akadeemia loomise initsiaatoreid, 1920. aastal valiti ta selle liikmeks. 1920. aastast pühendus N. Vassilenko täielikult teadus- ja õppetööle. 1921. aastal valis akadeem ia üldkogu ta Teaduste Akadeemia presiden­ diks, kuid vahepeal võimule tulnud bolševike valitsus teda ei kinnita­ nud ja järgmisel aastal keeldus ta uuesti kandideerim ast. Seejärel oli Vassilenko akadeem ia sotsiaalm ajandusosakonna esimees ja Toimetiste redaktor. 1923. aastal ta arreteeriti ning anti kohtu alla fabritseeritud kohtuprotsessis Kiievi oblasti toim im iskeskuse asjus ja mõisteti 10 aas­ taks vangi. Teadusüldsusel õnnestus 1925. aastal saavutada kohtuasja uus läbivaatamine ja Vassilenko vabastati. Ta määrati taas Ukraina TA sotsiaalm ajandusosakonna esimeheks ja Lääne-Venemaa ning Ukraina õiguse uurim ise komisjoni esimeheks. Viimastel eluaastatel tegeleski Vassilenko peamiselt ukraina õigusajaloo uurim isega. N õukogude ajal oli tema nim e m ainim ine praktiliselt keelatud. Sama võib öelda ka teise endise Tartu üliõpilase Bogdan Aleksandrovits Kistjakovski (1868-1920) kohta, kes oli tuntud ukraina ja vene filosoof, sotsioloog ja õigusteadlane.25 B. Kistjakovski sündis Kiievis õigusteaduse professori perekonnas, õppis Kiievi 2. güm naa­ siumis, kust heideti välja keelatud ukraina kirjanduse tundm aõppim ise organiseerimise eest. K üpsuseksam id tuli tal sooritada Tallinna Alek­ sandri güm naasium is. 1888. aastal astus Kistjakovski Kiievi ülikooli Vt tema kohta: Л . П. Д е м е н ч у к . Богдан Кистяковский. Киев, 1995; Н. П. В аси­ ленко. Академик Б. А. Кистяковский. // Социологические исследования. 1994. № 2, 4, 5. 238 Sergei Issakov ajaloo-keeleteaduskonda, kus asutas illegaalse ukrainofiilse ringi uk­ raina ajaloolase ja publitsisti Mihhail Dragom anovi ideede propageeri­ miseks. 1889. aasta suvel viis ta ringi liikmed ringreisile Austria-Ungari koosseisus olevasse Lääne-Ukrainasse, kus kohtuti ukraina kirjandus­ klassiku Ivan Frankoga ja loodi sidem eid kohalike radikaalsete ukraina tegelastega, eesmärgiga korraldada poliitilise kirjanduse saatmist piiri tagant Ukrainasse. Samal aastal Kistjakovski arreteeriti, heideti välja Kiievi ning seejärel ka Harkovi ülikoolist. Suure vaevaga õnnestus tal 1890. aasta augustis m inistri eriloal saada Tartu ülikooli üliõpilaseks. Erakordselt aktiivse inimesena arendas Kistjakovski siingi tormilist tegevust: astus Vene Üliõpilaste Seltsi, sam uti juba m ainitud esimesse m arksistlikku ringi ja aktiviseeris tunduvalt selle tegevust, arendades ägedat poleem ikat narodnikutega.26 B. Kistjakovski püüdis vanu side­ meid kasutades taastada keelatud kirjanduse (sh ka ukraina vasakpool­ sete väljaannete) transporti Lääne-Ukrainast ja siirdus sel eesmärgil 1892. aasta suvel piiriäärsesse Radzivilovisse, kus sandarm id ta uuesti arreteerisid; ta saadeti vanglasse ja heideti ülikoolist välja. Pärast karistuse kandm ist sõitis Kistjakovski 1895. aastal välismaale, õppis Berliini, Pariisi (Sorbonne'i), Strassburgi ja hiljem veel Heidelber­ gi ülikoolis, kaitses Saksamaal filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga ü h isk o n d ja üksikisik, mis sai saksa õpetlastelt kõrge hinnangu. Neil aas­ tail eem aldus Kistjakovski marksismist, m uutus liberaal-demokraatlike ideede, politoloogias konstitutsionalism i ja filosoofias idealismi pool­ dajaks. Ta osales koos Peter Struvega Genfis ajakirja O svoboždenije ja aastatel 1903-04 organisatsiooni S oju z O zvo b o žd en ija loomises, millest peagi sai K onstitutsioonilis-dem okraatlik partei (kadetid). Pärast Vene­ m aale naasm ist jätkas Kistjakovski aktiivset tegevust, tegi kaastööd pal­ judele väljaannetele, sh kuulsale kogum ikule Vehhi (1909), milles astus välja vene revolutsionääridele iseloom uliku õigusliku nihilismi vastu ja õiguse prioriteedi poolt ühiskondlikus arengus. 1909. aastal sooritas Kistjakovski m agistrieksam id ja sai Moskva üli­ kooli õigusteaduskonna eradotsendiks, kuid lahkus protestiks ülikoo­ lide autonoom ia rikkum ise vastu ametist. Seejärel õpetas ta Demidovi õigusteaduse lütseum is Jaroslavlis, andis välja selle õigusteaduslikke toimetisi. Aastatel 1913-17 oli ta ajakirja Juriditšeski vestn ik toimetaja. Peale hulga teadustööde avaldam ise27 võttis Kistjakovski vene trüki­ sõnas osa poleem ikast rahvusküsim use üle, kaitstes ukrainlaste õigust om anäolisele kultuurile. Tema kokkuvõtliku teose Õ ig u s ja õigusteadus kogu tiraaž hävis trükikoja põlengus Jaroslavlis nn esseeride mässu ajal 1918. aastal. ~6 S. S tem powski. Pam i^tniki. S. 123; H. В асил ен к о. А кадемик Богдан Олександровпч Клстяковський. // Записки сощяльно-економ1чного В1д д м у УкраТнськоТ Академи Наук. Т. I. 1923. C. XV. - Sotsiaalteadused ja õigus. A rtiklid sotsiaalteaduste ja õiguse üldteooria m etodo­ loogiast. 1916. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 239 1917. aastal sai Kistjakovski õigusteaduste doktori kraadi Harkovi ülikoolis ja asus tööle Kiievi ülikooli professorina. 1919. aastal valiti ta Ukraina Teaduste Akadeem ia (mille loomisel ta ise oli osalenud) aka­ deemikuks. Kom m unistliku režiimi aastail Kistjakovski teadustöödest ei räägi­ tud. Seda enam, et Lenin oli teda omal ajal kritiseerinud. Alles n ü ü d on tunnistatud, et tema sotsioloogia oli revolutsioonieelse Venemaa neokantiaanliku sotsioloogia kõrgeim saavutus.28 Kiievis anti 1996. aastal välja soliidne köide B. Kistjakovski valitud teostest. Tartu ülikoolis õppis ja seejärel ka töötas Mihhail Petrovitš Kossatš (1869-1903), entsüklopeedilise haridusega erakordne isiksus, füüsik ja ühtlasi kirjanik, folklorist, etnograaf, suure ukraina poetessi Lesja Ukrainka vend.29 1888. aastast õppis M. Kossatš Kiievi ülikooli füüsikam atem aatikateaduskonnas. Koos õega organiseeris ta kirjandusringi Plejaad, tõlkis ja kirjutas. 1891. aastal läks ta üle TÜ m atem aatikaosakonda, mille lõpetas 1894. aasta kevadel ja astus kohe füüsikaosakonda, kus tema teaduslikuks juhendajaks sai prof A. Sadovski. Juba üliõpilas­ päevil töötas ta vabakutselise füüsikakabineti assistendina. Tartus sai Kossatšist Vene Üliõpilaste Seltsi aktiivne liige, aastatel 1893-94 oli ta selle sekretär ja valiti perioodi lõpul esimeheks. Sidemeid Vene Üli­ õpilaste Seltsiga ei katkestanud ta hiljemgi. 1895. aastal sai M. Kossatš fiiüsikakandidaadi kraadi ja kinnitati füüsikakateedri koosseisuliseks assistendiks. Juba kaks aastat varem oli ta abiellunud noore ukrai­ na naiskirjaniku A. Sudovštšikovaga (esines pseudonüüm i Grõtsko Grõgorenko all, avaldas 1898. aastal Tartus oma esimese jutukogu). Neil sündis laps, m ateriaalne olukord oli kehv ja mees pidi lisa teenima m atemaatikaõpetajana Tartu tütarlaste güm naasium is. Siiski kaitses M. Kossatš 1899. aastal edukalt m agistriväitekirja teemal Valguse pee­ geldumine üheteljelises kristallilises keskkonnas. Jaanuaris 1900 pidas ta eradotsendina sissejuhatava loengu teemal Peamised vaated elektrile ja magnetismile X IX sajandil?0 1901. aastal asus ta tööle Harkovi ülikooli füüsika ja meteoroloogia kateedris, kuid suri peatselt. Tartu perioodil ei katkestanud M. Kossatš sidemeid koduse Ukrai­ naga, oli kontaktis ukraina perioodikaväljaannete toimetustega, sh I. Frankoga, pidas kirjavahetust ukraina kirjanikega (eriti regulaarselt oma õe Lesja Ukrainkaga). Tartus jätkas Kossatš ka kirjanduslikku loomingut, tema jutustused, novellid ja etüüdid ilmusid lääneukraina ajakirjades pseudonüüm i M ihhailo Obatšnõi all. Maneerilt on Kossatši ~ч И. А. Г олосенко. Социология на неокантианской платформе. Б. А. Кистяков­ ский и В. М. Хвостов. // Российская социология. СПб, 1993; В. В. С апов. Главная книга академика Б. А. Кистяковского. // Вестник Российской АН. 1994. Т. 63. № 3. 29 Vt tema kohta: Ю. Х о р у н ж и й , С. 1саков. Серце, яке ж адало дп. Розв1дка про Михайла Косача. // Впчизна. 1984. № 8. С. 177-185. 1(1Vt tema elu T artu perioodi kohta: С. Г. Исаков. М. П. Косач в Эстонии. // Ученые записки ТГУ. Вып. 65. 1958. С. 43-68. 240 Sergei Issakov looming lähedane 19. sajandi lõpu ukraina kirjanike noorem a põlvkon­ nale, kes püüdsid uuendada ukraina proosa ja poeesia süsteemi, tuua sellesse peent psühholoogilist analüüsi, lüürilist allteksti, sümbolistlikke kujundeid jne. Dorpati Ukraina Ü liõpilaste Gromada Nagu ülal öeldud, hakkas ukraina üliõpilaste arv TÜs kasvama pärast ülikooli ülem inekut vene õppekeelele 1893. aastal. Vene ja ukraina üli­ õpilaste arv suurenes eriti pärast 1897. aastat, kui TÜsse lubati vastu võtta vaim ulike sem inaride kasvandikke (m uudesse ülikoolidesse, peale Varssavi ja Tomski, neid ei lubatud). Ukraina üliõpilaste enamu­ se TÜs m oodustasidki Ukraina vaimulike sem inaride lõpetajad. Nad ei saanud astuda ei Kiievi, Harkovi ega Novorossiiski ülikoolidesse. TÜsse võeti endiselt eriliste raskusteta vastu ka m uudest kõrgkoolidest revolutsioonilise tegevuse eest välja heidetud üliõpilasi. Selle tulem usel Tartu üliõpilaskond dem okratiseerus ja muutus palju radikaalsem aks. Üksteise järel tekkisid uued illegaalsed üliõpilasühendused, mis olid üles ehitatud päritolu või rahvuslikul printsiibil. Sajandivahetusel aktiviseerus ukrainlaste rahvusteadvus ja rah­ vuslik liikumine. On seaduspärane, et ka Tartu ukraina üliõpilaste seas tärkas mõte pu ht ukraina rahvusliku ühenduse asutamisest. Vene Üliõpilaste Selts oli selleks ajaks m uutunud m arksistlikuks ja saanud sotsiaaldem okraatide tsitadelliks. Tolleaegsed m arksistid olid üldjuhul arukad, haritud, erudeeritud inimesed, kuid enamasti nad ignoreerisid ukrainlaste jaoks olulist rahvuslikku faktorit ühiskondlikus arengus. See tingiski 1898. aastal esimese ukraina üliõpilasorganisatsiooni loo­ mise Tartus, mille nimeks sai Dorpati Ukraina Üliõpilaste Gromada31. Gromada asutajateks olid kaks vaimuliku seminari kasvandikku Feo­ dor Matuševski ja Andrei Jakovlev, kes olid tuttavad juba Ukrainas. Nad saabusid Tartusse 1898. aasta augustis ning asusid elama Tähtvere täna­ vasse. Majal, kus nad elasid, on mälestustahvel, mis teatab, et just siin asu­ tati Eestis esimene ukrainlaste ühendus. Matuševskil tekkis kohe Tartusse jõudes idee ühendada ülikoolis õppivaid ukrainlasi. Sel eesmärgil hakka­ sid sõbrad kõikjal rääkima ukraina keelt, et tõmmata endale tähelepanu. Peagi hakkasid nende korteris, mida naljatamisi nimetati Tähtvere lauraks, kogunema Tartu kõrgkoolides õppivad Ukrainast pärit üliõpilased, nende seas koguni poolakas Karl-Felix Redlich ja kreeklane Spiro Makri Odes­ sast, kes pidasid end keele ja kultuuri poolest ukrainlasteks. 3i Д о р п а т ъ с к а У к р м н ъ с к а С т у д е п т с ь к а Г р о м а д а . G rom adadeks nim etati Ukrai­ nas rahvuslikke kultuu rh arid u slik k e seltse; sam as tähendab see külakogukonda, talupoegade üldkoosolekut või kogunem ist. R ekonstrueerim e selle eeskätt ühe Gro­ m ada looja m älestuste põhjal: А н д р ш Я к о в л 1в. УкраТнська студентська громада в Дорпатл. / 3 минулого. 3 õ i p H i i K . Т. II. Варшава, 1939 (П ращ УкраТнського Наукового 1нституту. Т. XLIX). С. 162-174. Edaspidi sellele publikatsioonile ei viidata. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 241 Selle väikese üliõpilasringi baasil loodigi Dorpati Ukraina Üliõpilaste Gromada. F. Matuševski, A. Jakovlevi, K.-F. Redlichi ja S. Makri iihisjõul koostati põhikiri. Selle kohaselt võisid Gromada liikmeks olla Tartu üli­ õpilased - ukrainlased päritolult või veendumustelt, kes jagavad ukrai­ na rahva ja ukraina kultuuri iseseisvuse ideed (tollal pidas im peerium i ametlik ideoloogia ukrainlasi vene rahva rikutud osaks, mitte omaette rahvaks). Gromada poliitiline programm sisaldas konstitutsiooniliste vabaduste ja Ukraina autonoomia nõuet, samuti ukrainlaste õigust em a­ keelsele haridusele, kirjandusele ja ajakirjandusele. Põhikiri nõudis liikmeilt ranget konspiratsiooni, sest mõistagi oli ühendus, nagu enamik üliõpilaste rahvuslikke organisatsioone, illegaalne. Gromada esimeheks valiti F. Matuševski, kes vaheajaga oli sel kohal kuni ülikooli lõpeta­ miseni 1904. aastal. Aseesimees oli A. Jakovlev, sekretär V. Kozlovski, laekur S. Makri. Grom ada põhikirja hoiti Matuševski ja Jakovlevi kor­ teris, kus enamasti toimusid ka koosolekud. Kuna tegemist oli sügavalt konspiratiivse ja eriti ohtliku dokum endiga, siis varjati seda peidikus: väikeses puust teelaekas, milles hoiti suhkrut. A. Jakovlev tegi kastile topeltpõhja; seal asuski õhukesele paberile kirjutatud põhikiri. Pidulikel puhkudel võeti põhikiri välja ja pärast peideti samasse kohta. Esialgu kuulus Grom adasse alla paariküm ne üliõpilase. N ende hulgas olid Pavlo Gorjanski (hiljem Krimmis õpetaja, avaldas tun­ tud mälestused Lesja Ukrainkast), Ivan Bilinski, Vsevolod Kozlovski (üldine lemmik; hiljem ajakirjanik, Ukraina Rahvavabariigi Berliini saatkonna sekretär), Maksim Sinitski (hiljem populaarne Ukraina ühiskonnategelane, rahvuslike pankade, kooperatiivide, kirjastuste, klubide, raam atukogude, näituste jne organiseerija), Petro Baskevitš (hiljem Podolje rahvakoolide inspektor), Leonid Dolževski. Grom adaga pidasid sidet ka Tartus elavad ukrainlased, nagu ülikooli finantsõiguse eradotsent Orest O strogradski ning poliitökonoomia ja statistika pro­ fessor Aleksandr Miklaševski. Gromadasse ei astunud siiski kõik ukrainlastest üliõpilased. Mõned ei huvitunud ühiskondlikust tegevusest. Sotsialistlike ideede pooldajad aga eelistasid rahvuslikke püüdlusi kandvale Grom adale internatsio­ naalsemaid ühendusi nagu Vene Üliõpilaste Selts või väga radikaalne Krimmi maiskond. Gromada liikmed kogunesid laupäeviti ühiskorteris, harilikult pärastlõunal, et mitte tõm m ata hilise koosviibimisega politsei või sandarmite tähelepanu. Keegi liikmeist esitas referaadi või ettekande ukraina elu ja kultuuri teemadel, vaieldi ideoloogiaküsim uste üle. Veebruari lõpus tähistas Grom ada vastavalt väljakujunenud traditsioo­ nile pidulikult T. Sevtšenko m älestuspäeva. Eriti huvitav oli see õhtu 1900. aastal, kui külas oli Lesja Ukrainka. Poetess deklam eeris oma luu­ letusi,32 peeti mitu ettekannet Sevtšenko elust ja loomingust. 32 Vt: П авл о Г о р я н с к и й . Воспоминания о Лесе Украинке. / Леся Украинка в вос­ поминаниях современников. М., 1971. С. 152-156. 242 Sergei Issakov Grom ada liikmed püüdsid ühendada kõiki Tartu ukrainlasi, or­ ganiseerides ühist üritust ukraina kultuuri ja kunsti tutvustamiseks. Korraldati heategevuslik etendus puudustkannatavate ukraina tu­ dengite heaks - lavale toodi ukraina draam aklassiku M. Kropivnitski näidend Vang. Selle lavastuse üm ber õnnestus tõepoolest koondada pea kõik Tartu ukrainlased. Organiseeriti suur koor andeka dirigen­ di, üliõpilase A. Sergovski juhatusel. Etendusse põimiti, nagu tol ajal kombeks, palju vanu kasaka- ja ukraina rahvalaule. Režissööriks oli F. M atuševski, teda abistas O. Ostrogradski. Vangi etendus 11. novemb­ ril 1901 tõi Biirgermusse m ahukasse saali täismaja. Ukraina näidendit tulid vaatam a eestlased, venelased, sakslased ja teised paljurahvuselise üliõpilas-Tartu esindajad. Lavastus oli ülim enukas ja tõi korraldajatele 3500 rubla tulu. Analoogilisi ukraina õhtuid korraldati ka järgnevail aastail. Nii m ängiti 5. novembril 1902 samas Biirgermusse saalis Ivan KarpenkoKarõi tuntud draam at Burlaka (Lambakarjus), ja esines ukraina koor. Ukraina G rom ada pidas tihedat sidet teiste illegaalsete üliõpilas­ organisatsioonidega, eriti Gruusia maiskonnaga ja Poola Sotsialistliku Üliõpilasseltsiga. Juba 1899. aastal kuulus Grom ada esindaja kohaliku üliõpilaskonna juhtorganisse - Dorpati Ü hendatud M aiskondade ja Orga­ nisatsioonide Liidu nõukokku. Sandarmeeria dokum entidest on teada, et 1900. aastal esindas seal G rom adat üliõpilane Georgi Radaševitš, kes võttis osa liidu nõukogu põhikirja väljatöötamisest. Samade and­ mete põhjal oli Grom ada raam atukogus hulgaliselt Venemaal keela­ tud ukrainakeelset välismaal trükitud kirjandust, sealhulgas Mihhail Dragom anovi ja Olga Kobõljanskaja teoseid.’’ Grom ada liikmed võtsid osa Tartus aastatel 1899-1902 toim unud avalikest üliõpilaste väljaastumistest. Tartu G rom ada esindas kohalikku õppivat noorust illegaalsetel Uk­ raina üliõpilaskongressidel. Teisel kongressil augustis 1899 Kiievis ja neljandal 1904. aasta lõpus Peterburis oli Tartu organisatsiooni delegaadiks F. M atuševski.34 Järgnevalt mõne reaga Ukraina Gromada loojate edasisest saatusest: Feodor Pavlovitš M atuševski (1869-1919) võttis juba üliõpilasaastail aktiivselt osa Ukraina kultuuri-, ühiskonna- ja po­ liitikaelust, tegi kaastööd ukraina väljaannetele, kuulus Üleukrainalisse organisatsiooni ja oli selle kongresside sekretär. Tegu oli juba 1897. aastal loodud Vene im peerium i autonoom sete ukraina grom adade illegaalse ühendusega. M atuševski oli ka üks Kiievi kirjastuse Vik asutajaid. Tema autoriteedist räägib järgm ine fakt: 1903. aasta augustis oli ta eesistujaks Ukraina Revolutsioonilise Partei ja seda toetavate Venemaa ülikoo­ lide ukraina üliõpilasorganisatsioonide esindajate tähtsal illegaalsel koosolekul, mis kogunes Poltaavas ukraina kirjandusklassiku Ivan JJ Государственный архив Российской Федерации (GARF). ДП (Департамента П олиции). 7-ое делопроизводство. 174. А л . 189-190, 274. '4 3 минулого. Т. II. С. 63, 67-68. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 243 Kotljarevski m älestussam ba avamisele. Pöördudes pärast ülikooli lõpetam ist kodum aale, sai F. M atuševski üheks tuntui­ maks 20. sajandi alguse ukraina ajakirjanikuks ja väljapaistvaks poliitikategelaseks. Aastatel 1904-05 oli ta üks Ukraina Ra­ dikaalse Partei (URP) asutajaid. See ühines 1905. aasta detsem b­ ris Ukraina Dem okraatliku Parteiga Ukraina Demokraatlik-Radikaalseks Parteiks. F. Matuševski oli 1906. aastal selle juhatuses. Ta toimetas nende parteide häälekandjaid Gromadskaja dumka, Rada , Novaja gromada. Ukraina dem okraatlikradikaalse partei baasil loodi 1908. aastal Ukraina Edum eel­ sete Ühendus, mille juhatuse Joonis 1. F eodor P a v lo v itš M a tu š e v s k i (raada) liikmeks ta oli. Samuti (E A A . 4 0 2 -1 -1 7 1 0 7 ). oli ta 1914. aastal Ukraina Tea­ dusliku Seltsi Kiievis liige. 1917. aastal tekkis Edum eelsete Ü henduse baasil om akorda Ukraina Sotsialistide-föderalistide Partei. M atuševskit peeti üheks selle liidritest, ta kuulus orgkom iteesse ja oli ka K eskraada35 liige. M atuševski andis tegusa panuse sõltum atu Ukraina Rahvavaba­ riigi rajamisse. 1919. aastal sai tem ast Ukraina saadik Kreeka pealinnas Ateenas, kus ta ka suri.36 Andrei Ivanovitš Jakovlev (1872-1955) asus pärast ülikooli lõpe­ tamist Kiievisse, kus töötas juristina ja õpetas õigusteaduse aluseid Kiievi K om m ertsinstituudis. 1917. aastal valiti ta Keskraada liikmeks, 1918. aastal sai selle kantselei direktoriks, võttis osa Ukraina Rahva­ vabariigi põhiseaduse projekti väljatöötamisest. Hiljem töötas Välis­ ministeeriumis, oli U kraina saadikuks Austrias ja juhtis U kraina dip­ lomaatilisi missioone Hollandis ja Belgias. Pärast nõukogude võimu kehtestamist Ukrainas jäi A. Jakovlev em igratsiooni. 1923. aastast elas ta Prahas, oli sealse Ukraina Vaba Ülikooli õigusteaduse professor aastatel 1930-31 ja 1944-45 rektor. 1939. aastal töötas ta m õnda aega Varssavis asuva U kraina teadusinstituudi direktorina. Jakovlev oli üks Ukraina R adikaaldem okraatliku Partei em igratsioonis juhtidest, pal­ Keskraada - U kraina riigivõim u organ, m is tegutses m ärtsist 1917 kuni aprillini 1918 ja kuulutas 20. novem bril 1917 välja sõltum atu U kraina R ahvavabariigi. ■’6 Vt ülevaadet F. M atuševski eluloost: П олитические партии России. Конец XIX-п ервая треть XX века. Э нциклопедия. М., 1996. С. 348-349. Samas leidub ka põhiline bibliograafia M atuševski kohta. 244 Sergei Issakov jude ukraina õiguse alaste teadustööde ja loengukursuste autor. Teda peeti õigustatult üheks parim aks spetsialistiks m aailm as ukraina õigu­ se alal. Pärast Teist m aailm asõda elas Jakovlev Saksamaal ja Belgias, tema elutee aga lõppes New Yorgis, kus ta oli Ukraina Vaba Teaduste Akadeem ia õigusteaduse sektsiooni liige. V äikevene Ü liõpilaste M uusika ja Draam aselts 1905. aastal legaliseerus Ukraina Grom ada Väikevene Üliõpilaste Muusika- ja Draam aseltsi nim e all, mis eksisteeris kuni 1917. aastani. Tava­ elus nim etati seda lihtsalt ukraina üliõpilaste seltsiks. 11. oktoobril 1905 am etlikult kinnitatud seltsi põhikirjas oli selle eesmärk m ääratletud nii: Soodustada oma liikm ete m uusikaliste ja näitleja võimete arendamist, kaasa aidata nende materiaalse olukorra parandamisele ja anda võimalus m õistlikuks l õ b u t s e m i s e k s Selleks oli seltsi liikmetel õigus korraldada näitem änge, kontserte ja peoõhtuid; seltsi juures võis nüüd juba seaduslikult tegutseda raam atukogu koos lugemissaaliga. M itteavalikes dokum entides formuleeriti seltsi eesmärk teisiti: Ukraina isamaa jaoks teadlike tegelaste kasvatamine, ukraina üliõpilaskonna rahvusli­ ku iseteadvuse tugevdam ine .:'8 M uidugi ei piirdunud seltsi liikmed vaid kultuuritööga, vaid tegelesid ka poliitikaga, neid erutasid ideoloogiaküsim used, kusjuures valdavalt pooldasid nad vasaknatsionalistlikke vaateid. Kahjuks on seda tegevust veel väga vähe uuritud. Selts oli pidevalt sandarm ite terase tähelepanu all, kes üldse olid väga hirmul ukraina separatismi pärast.39 1905. aastal, legaliseerumise hetkel, oli seltsil 55 liiget, 1908. aasta algul loetleti neid 98. Seejärel hakkas arv kahanem a ja 1913. aastaks oli seltsil vaid 20 tegevliiget. Aktiivsetest liikmetest võib nim etada füüsika-m atem aatikateaduskonna üliõpilast, hilisem at geoloogiakateedri assistenti F. Svetsi, juuratudengit V. Tšehhovskit, kellest sai väljapaistev ukraina ühiskonna- ja poliitikategelane jt. Grom ada auliikmeteks valiti ajalooteadlane ja tuntud ukraina poliitikategelane M. Gruševski, folk­ lorist ning kirjandusloolane, Harkovi ülikooli professor N. Sumtsov. Liikmemaks oli poolteist rubla semestris. Seltsiga pidasid varasemate aastate eeskujul sidet m itm ed ülikooli õppejõud - eeskätt rahvuselt uk­ rainlased, aga sam uti ukraina kultuuri vastu huvi tundvad professorid filoloog N. Grunski, m ineraloog V. Tarassenko, astronoom G. Levitski, oftalmoloog A. Ljutkevitš (valiti hiljem ka seltsi auliikmeks), kohtum e­ ditsiini professor A. Ignatovski.40 37 EAA. 402-7-539. L 1. 38 3 мннулого. Т. II. C.181. 39 EAA. 402-7-713. L 171. "" Громада в Дорпатк // 3 мннулого. Т. И. С. 181-182; ЕАА. 402-7-539. L 8-21. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 245 Ukraina üliõpilasseltsi raam atukogus oli 1912. aastal 1042 raam atut, neist 580 ukrainakeelsed.41 Selts tellis või sagedam ini sai tasuta m itmeid ukraina perioodikaväljaandeid. Seltsi tegevus oli küllalt mitmekesine. Korraldati regulaarselt kirjandus- ja m uusikaõhtuid, koosolekuid teadusreferaatide esitamisega. Nagu varemgi, tegutses seltsi juures ukraina koor ja draamakollektiiv. Aegajalt organiseeris selts suuri esitlusõhtuid m itmekesise program m i­ ga Tartu parim ates teatrisaalides. Üks selline peoõhtu toim us 13. ok­ toobril 1908 Vanemuise teatrisaalis. Taoliste ürituste iseloomust annab teatava ettekujutuse 23. veebrua­ ril 1913 Biirgermusse saalis vaeste üliõpilaste toetuseks korraldatud ukraina seltsi peoõhtu program m . See koosnes kahest osast. Kontsert­ osas esitati rida m uusikalisi num breid ja m elodeklam atsioon, teises mängiti ülipopulaarset ukraina autori Mihhail Staritski vodevilli Kus on vorst ja naps, seal on tülil ots.42 Seltsi draam akollektiiv tutvustas Tartu publikule m itmeid ukraina dram aturgide klassikalisi näidendeid. Nii mängiti 3. novembril 1907 I. Karpenko-Karõi näidendit Õ nnetu. M õni­ kord osalesid taolistes etendustes ka gastroleerivad elukutselised uk­ raina näitlejad. 1913. aastal organiseeris selts ülikooli aulas väljapaistva ukraina he­ lilooja Nikolai Lõssenko m älestusõhtu, kus pärast ettekannet helilooja loomingust toimus koori ja solistide osavõtul suur kontsert Lõssenko loomingust.43 Ukraina üliõpilasseltsi kutsel esinesid Tartu teatrisaalides avalike tasuliste loengutega ukraina kultuuri ja kirjanduse probleem idest mitmed külalislektorid. Nii pidas tuntud ukraina ühiskonnategelane ja publitsist S. Russova 22. veebruaril 1909 Vanemuise saalis loengu Sevtšenko "Kobsaari" m otiivid uuemas ukraina kirjanduses. 2. veebruaril 1914 esines sealsamas teine tuntud ukraina ühiskonna- ja poliitikatege­ lane M. Slavinski loenguga suure ukraina klassiku elust ja loomingust. Loengute tulu läks puudustkannatavatele ukraina üliõpilastele.44 Rohkesti toim us seltsisiseseid üritusi, kuhu kutsuti ka külalisi. En­ diselt korraldas selts Sevtšenko õhtuid, kuulati suhteliselt regulaarselt referaate ukraina kultuuri, kirjanduse ja kunsti kohta. Kõige sageda­ semad olid m uusika ja kirjanduse õhtud (ametlikes dokum entides ka kirjanduslik-m uusikalised koosolekud). Peoõhtute program m oli vahel üsna m itmekesine ja sisaldas peale traditsioonilise tantsu kõikvõima­ likke muusikalisi num breid (peamiselt ukraina rahvalaule), samuti deklameeriti ukraina autorite teoseid.45 Uliõpilaste-väikevenelaste M u u sika-draamaselts pidas end ukraina rahvuse killukeseks Tartus, seepärast 41 EAA. 402-7-539. L 17. 42 Я к к о вб а с а т а ч а р к а , т о м и п е т ъ с я ii с ва р к а . ЕАА. 325-1-682. L 46-46р. 43 ЕАА. 402-7-843. L 30-33, 75-80; 325-1-682. L 255. 44 ЕАА. 402-7-670. L 146-149, 155-156; 325-1-709. L 23. 45 Seltsi tegevusest loe täpsemalt: С. Г. И саков. Сквозь годы и расстояния. С. 78-83. 246 Sergei Issakov esinesid tema esindajad sageli m itm esugustel ühiskondlik-kultuurilistel üritustel tervitustega ukrainlastelt. Esimese maailmasõja ajal ukraina üliõpilasseltsi tegevus tasapisi hääbus. Sama saatus tabas ka paljusid teisi Tartu üliõpilasorganisat­ sioone. Tartus oli 19. sajandi viimastel aastatel ja 20. sajandi algul veel mit­ meid ühendusi, mille koosseisu kuulus ka ukraina üliõpilasi. 1900. aas­ tal loodi illegaalne Krimmi m aiskond (paralleelnim etus Organisatsioon Tauria). 1908. aastal legaliseerus see ühendus nim e all Tauria maiskond ja eksisteeris kuni 1910. aastani.46 Selles üsna radikaalses ühenduses olid ülekaalus sotsiaaldem okraadid. M aiskonna aktiivseteks liikmeteks olid S. Rossinski ja G. Dubrova, kes pidasid sidet analoogiliste radikaalsete organisatsioonidega Ukrainas.4' Tõsi, pärast legaliseerum ist 1908. aas­ tal ei m änginud organisatsioon Tartu üliõpilaselus enam kuigi olulist rolli. Aastatel 1907-11 eksisteeris Volõõnia m aiskond. Aga kõik need m aiskonnad ei olnud rahvustunnuse põhjal organiseeritud ühendused, nende koosseis oli internatsionaalne ja ukrainlasi oli nende seas vähe. Iseseisva Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis (1919-40) õppisid küll üksikud ukrainlased, kuid mingeid ukraina üliõpilasorganisatsioone ei olnud. Kokkuvõtteks võib öelda, et Keiserlik Tartu Ülikool etendas märki­ m isväärset osa Ukraina kultuuri, teaduse ja ühiskonnaelu ajaloos. 46 EAA. 402-7-622. L l-3 p . 4 GARF. ДП. 7-ое делопроизводство-174. Лл. 183-186, 198-199, 238, 273-273об. Armeenia üliõpilased Keiserlikus Tartu Ülikoolis RafikGrigorjan Tartu Ülikool pole mitte ainult teadustem pel, vaid ka paljude rahvaste vaimse ärkam ise keskus, mis on sarnaselt Piibli Araratile saanud kogu inimkonna veeuputusejärgse taastum ise sümboliks. Teiste seas said siin perioodil 1830-1918 kõrghariduse sajad arm eenia üliõpilased ning läbisid ühtlasi ka vaimse arengu ja isiksuse kujunem ise kooli. Ülikooli auditoorium ides said nad osa euroopalikest teadm istest ja väärtus­ hinnangutest ning, pöördunud tagasi kodum aale, arendasid viljakat valgustus- ja kultuurialast tegevust. Armeenia tudengid saabusid Tartusse tsükliliselt - grupiviisiliselt ja eri aegadel. B. Sisjan on arm eenia üliõpilaste õpingud Tartus jaotanud neljaks perioodiks: 1) 1830-59; 2) 1859-66; 3) 1866-92; 4) 1892-1918.1 Armeenia tudengitele avas tee Tartu ülikooli arm eenia kirjakeele rajaja, hum anist ja valgustaja Hatšatur Abovjan (1809-48). Ta sündis Kanakeri külas Jerevani lähistel, alghariduse sai Edšm iadzini kloostris. 1824. aastal, kui Tbilisis avati Narsisjani seminar, oli ta selle esimeste õpilaste hulgas. Seminar tegutses ligi sada aastat ja andis hariduse paljudele tu n tu d Kaukaasia intelligentidele. Pärast sem inari lõpetam ist 1826. aastal viibis H. Abovjan m õnda aega Ahpat-Sanaini kloostris. Seejärel suunati ta 1828. aastal tööle Edžm iadzini kõigi arm eenlaste katoolikose (vaim uliku ülema) sekretäri ja tõlgina. 1829. aastal külastas Edšmiadzini Tartu ülikooli professor Johann Jakob Friedrich Parrot, kelle reisi eesmärgiks oli tõus Ararati mäele meteoroloogiliste vaatluste teostamiseks. Üks tema saatja tõusul seni pühaks ja ligipääsm atuks peetud mäele oli H. Abovjan, kelle rektoriks saanud Parrot kutsus järgmisel aastal Tartusse õppim a. Abovjan saabus Tartusse 3. septem b­ ril 1830. aastal ja viibis siin kuni 1836. aasta jaanuarini. Viie aasta jooksul õppis ta m itm eid teadusi, keeli, kunstiaineid, tutvus kohalike elanike tavade ja vaimsusega. Pärast lõpetam ist pakuti Abovjanile ülikoolis õppejõu kohta, kuid ta loobus sellest ja pöördus 1 В. H. Sisjan. T artu ülikool ja XIX sajandi arm eenia intelligents. // A rm eenia Riik­ liku H. A bovjani nim elise Pedagoogikainstituudi aspirantide teadustööde kogu­ mik. Nr 2. Jerevan, 1967 (arm. k). Lk 53. 248 Rafik Grigorjan kodum aale tagasi, kus alus­ tas pedagoogilist tegevust. 1837. aastal m äärati ta Tbilisi kreiskooli inspektoriks. Neil aastail vaieldi arm eenia intellektuaalide seas ägedalt arm eenia keele arenguperspek­ tiivide üle. Diskussiooni käi­ gus tekkis kaks leeri. G rabari2 pooldajad, kelle hulka kuulusid peam iselt vaim ulikkonna esin­ dajad, asusid konservatiivsetel seisukohtadel ja kaitsesid ar­ m eenia vana kirjakeele säili­ tamist. A šharabari3 pooldajad dem okraatlikult m eelestatud intelligentsi hulgast taotlesid aga kõnekeele võtm ist ühtse arm eenia kirjakeele aluseks. Lülitudes neisse vaidlus­ Joonis 1. H a tš a tu r A b o v ja n (1 8 0 9 -1 8 4 8 ). tesse juba Tartu perioodil ning arutledes arm eenia rahva saa­ tuse ja vaimse taassünni teemadel, jõudis Abovjan seisukohale uue kirjakeele loomise vajadusest ašharabari alusel. Ta soovitas oluliselt laiendada koolivõrku ja kutsus intelligentsi üles valgustustegevusele ning kirjandusteoste loomisele rahvale arusaadavas ja lähedases ar­ m eenia kõnekeeles. H. Abovjan on tu n tu d mitte ainult kui valgustaja ja ühiskonna­ tegelane, vaid ka kui luule- ja proosateoste, õpperaam atute ja mitme­ külgsete populaarteaduslike artiklite autor filosoofia, pedagoogika, lingvistika ja etnograafia vallas. Tema sulest ilm us ajalooline romaan Arm eenia verm ed (1840-47). Selles näitas ta Vene-Pärsia sõja (1826-28) foonil arm eenia rahva ränka olukorda 19. sajandi algul ja vabadusvõit­ lust võõram aiste rõhujate vastu. Raam at ei saanud ilm uda kirjaniku eluajal, kuid see levis käsikirjades ja m uutus kiirelt populaarseks. Alles 1858. aastal, A leksander II valitsusajal anti Tbilisis H. Abovjani õpilaste initsiatiivil tem a rom aan välja ja seda lugesid vaim ustusega ka kõik Tartus õppinud arm eenia üliõpilased. Tartus veedetud aastad avaldasid H. Abovjanile tugevat mõju. Tartust sai tem a jaoks vaimse uuestisünni paik, siin kujunesid tema dem okraatlikud vaated ja sündisid paljud valgustuslikud püüdlused. ■ G rabar (keel, m illes kirjutatakse) täh en d ab raam atu- ehk kirjakeelt. See kehtis A rm eenias alates 405. aastast, arm eenia kirjakeele tekkest peale. ' A šharabar on arm eenia rahva kõnekeel, m is erines kirjakeelest. See sai arm eenia kirjanduskeele loom ise aluseks ja avas tee rah valoom ingu vabadusele, kuid teisest küljest raskendas kontakte m ööd u n u d aegade loom inguga. Ajalooline Ajakiri. 2002.1/2 (116/117) 249 Eestis viibimise ajal võitis ta siin arvukalt sõpru ja tal kujunes soe suhtum ine eesti rahvasse. 1838. aastal kohtas ta Tbilisis isapoolt eesti rahvusest Emilia Loosenit ning otsustas neiuga abielluda. Esialgu sai takis­ tuseks nende kuulum ine eri konfessioonidesse, kuid vajali­ kud nõusolekud nii armeenia kui luteri kirikupeadelt saadi ja Emilie ja H atšaturi abielu sõlmiti 10. detsem bril 1839. Neil sündis kaks last - poeg Vardan (1840) ja tütar Z arm anduht (1843). Pärast H. Abovjani sala­ duslikku kadum ist 1848. aastal jäid lapsed noore em a ülalpi­ damisele. Isa soovi täites saabus Vardan 1858. aastal Tartusse ja Joonis s ю Namrjm ( m 2 _l s m astus 1860. aastal ülikooli.4 1832. aastal saabus Tartu üli­ kooli õppim a Stepanos Nazarjan (1812-79). Ta oli pärit Tbilisist ja lõpe­ tanud nagu H. Abovjangi kuulsa Nersisjani seminari. Pärast kolm eaas­ tast õppim ist Tartus güm naasium is astus S. Nazarjan ülikooli. Ta õppis aastatel 1835-41 meditsiini- ja filosoofiateaduskonnas. Nazarjanist sai väljapaistev keeleteadlane. 19. sajandi teisel poolel, kui Kaasani üli­ kool m uutus tu n nustatud orientalistikakeskuseks, läks Nazarjan sinna üle ja juhtis kuus aastat 1842. aastal avatud arm eenia keele kateedrit. 1846. aastal kaitses ta Kaasanis m agistrikraadi ja 1849. aastal samas doktoriväitekirja teemal Rudaki, D akikija Firdoussi.5 Oma töödes arendas ta mõtet, et idam aine vaim um aailm ei oma teaduse ja kultuuri arengu­ le väiksemat tähendust kui Euroopa vaim sed väärtused. 1850. aastate lõpul kutsuti ta idakeelte professoriks Moskva Lazarevi instituuti, kus tema anne alles õige rakenduse leidis. Nazarjan jättis armeenia kultuurilukku sügava jälje. Olles aastatel 1858-64 Moskvas ilm unud armeeniakeelse ajakirja Jnsisapail (Põhja­ valgus) toimetaja, propageeris ta aktiivselt u u t kirjakeelt ašharabari, kutsus üles saatm a andekaid arm eenia noori õppim a välismaale, aktivi­ seerima populaarse rahvakirjanduse väljaandm ist ja laiemalt levitama 4 Levon E ritsjan. Suure valgustaja järeltulijad. Jerevan, 1987. Lk 5 -6 (arm. k). 5 С. М и х а й л о в а . Из истории научных связей университетов городов Тарту и Казани (XIX век). / 100 лет начала револю ционной деятельности В.И. Ленина. Тарту, 1987. С. 71. 250 Rafik Grigorjan euroopalikku haridust. Peale ühiskondliku ja valgustusliku tegevuse kirjutas ta rea väärtuslikke teadustöid ašharabaris.6 H. Abovjan ja S. Nazarjan - kaks Tartu ülikoolis õppinud silma­ paistvat armeenia kultuuri- ja haridustegelast - soovitasid omakorda nii oma õpilastel kui tuttavatel Tartusse õppim a sõita. Oma isikliku eeskujuga, ühiskondliku tegevuse, tohutu panusega teadusse, kultuuri ja haridusse tõstsid nad Tartu ülikooli prestiiži kõrgele ja õpingud siin jäid kauaks paljude armeenia noorte unistuste tipuks. A rm eenlaste kuldne ajastu Tartus Armeenia üliõpilaskonnale Tartus olid edukaim ad aastad 1848-58. Sergei Issakov on nim etanud seda arm eenlaste om am oodi kuldseks ajas­ tuks. Tema andm eil m oodustus siin väike armeenia maiskond umbes 25 liikmega.7 Faktiliselt osutus Tartu 19. sajandi viieküm nendail aastail armeenia noorm eeste kultuuri ja loom ingulise eneseväljenduse kesku­ seks. Siia saabusid andekad noorukid, kes olid otsustanud pühenduda isamaa teenimisele. Reeglina pöördusid nad pärast ülikooli lõpetamist tagasi kodum aale ja m aiskond lagunes. 19. sajandi keskel algas Tartu ülikoolis legaalne üliõpilaskorporat­ sioonide loomine. Väikese hulga tõttu ei saanud armeenia üliõpilased omaette korporatsiooniks ühineda, paljud liitusid aga balti korporat­ sioonidega. Sel oli erakordne tähtsus, kuna nii avanes armeenlastel lähem alt tutvuda Baltimaade rahvaste keelte ja traditsioonidega. Lisaks oli armeenia üliõpilastel ka mitteam etlik ühendus, mille vanemaks oli Gevorg Akimjan. Tema juurde kogunes kord nädalas esimene armeenia kirjandusring Tartus. Ringi koosolekutel loeti ja arutati armeenia kir­ janduse aktuaalseid teoseid, sh näiteks H. Abovjani romaani Armeenia verm ed käsikirja. Armeenia keele mitteoskajatele korraldati tasuta keele­ kursusi. Õpetajaks oli varasema pedagoogilise töö kogemusega Petros Simonjan. Üliõpilased hankisid Tartusse armeenia ajalehti, mille ühislugemisele järgnesid elavad arutelud ja diskussioonid loetu põhjal, peamiselt ajaloo, kirjanduse ja kultuuri päevaküsim uste üle ja eriti just uue kirja­ 6 E m p iirilin e psü h h o lo o g ia , U u sa rm een ia keele k resto m a a tia , tõlkis vene keelde tuntud pärsia poeedi Saadi luulekogu C ü lista n jne. S. Issakov. A rm eenia üliõpilased Tartus. / Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, IV. Tartu, 1977. Lk 124. O n tähelepanuväärt, et 1978. aastal, seega 130 aastat hiljem püstitasid L eninakani (nüüd Gümri) elanikud Emajõe kaldale m älestusm ärgi - arm eenia ja eesti rahva sõpruse m onum endi, mille raius arm eenia tufist välja skulptor Akop Dživanjan. M onom endil on arm eenia, eesti ja vene keeles järgmine tekst: E esti ja arm een ia ra lw a ste sõ p ru se auks, m ille lä te te ju u re s se isis su u r valgu staja H a tš a tu r A b o vja n . L en in a k a n -T a rtu , 1978. a. Käesoleval ajal tähistab arm eenia rahvusüh en d u s Eestis siin traditsiooniliselt oma ajaloolisi tähtpäevi. A rm eenias on am m u tavaks püstitada kuulsate inim este või sün d m u ste auks allikas-kivi. Kirjad sellel m eenutavad möödujaile, keda tuleb janu kustutades m eenutada või kelle eest palvetada. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 251 keele ašharabari küsim uses. Need vaidlused sundisid nooremehi üha sagedamini mõtlema oma etniliste ja kultuuriliste juurte üle ning lahen­ dasid neile arm eenia rahvuslikke väärtusi. Nagu märgib oma m älestustes tollal Tartus õppinud Aleksander Rotinjan, saabusid paljud armeenlased Tartusse, oskamata ühtki keelt peale vene keele. Neil tuli palju vaeva näha, et om andada armeenia keelt prestiiži säilitamiseks kaasmaalaste ees ja saksa keelt, et õppida ülikoolis ja saada osa lääne kultuurist. Paljudel kujunes just siin rah­ vuslik eneseteadvus. Vanemad üliõpilased abistasid igati noorem aid, lahendades paljusid probleem e ühiste jõupingutustega. See toetus oli oluline, kuna paljud armeenlased ei olnud formaalselt üliõpilasteks immatrikuleeritud, vaid õppisid vabakuulajatena või iseseisvalt. Ühine tegevus ja vastastikune abistamine lähendas neid ja kasvas pikaajali­ seks sõpruseks.8 Esimesse armeenia m aiskonda kuulunud üliõpilaste seast tuli palju andekaid õpetlasi, literaate ja publitsiste, sh: Hristof Avakjan, Vagan Askarjan, Gevorg Akimjan, Petros Arhutjan, Gevorg Barhudarjan, Gevorg Dodohjan, Gabriel Hatisjan, Gevorg Mirimanjan, A m bartsum Papazjan, vennad Kerovbe ja Rafael Patkanjanid, Mikael Pridonjan, Aleksandr Rotinjan, Petros Simonjan, Levon Tigranjan jt. Laiema tuntuse rahva hulgas on neile kindlustanud poeesia - nende loodud luuletuste põhjal on loodud sellised armeenia rahva lem m iklaulud nagu Pääsulind (G. Dodohjan), Arm eenia neiud (G. Mirimanjan), M õrsja armastus, Arm eenia vein ja Ei ole kevad m inu jaoks (K. Patkanjan), Tõstkem klaasid, sõbrad ja A raksi pisarad (R. Patkanjan) jpt. Peale poeesia tegelesid paljud noored H. Abovjani ja S. Nazarjani eeskujul valgustusliku ja ühiskondlik-patriootliku tegevusega. N äi­ teks Rafael Patkanjan (1830-92), pedagoogi-vaim uliku poeg NorNahhitševanist (praegu üks Doni-äärse Rostovi rajoon) õppis Lazarevi instituudis ning seejärel Tartu ja Peterburi ülikoolides. 1855-57 toimetas ja andis ta Peterburis välja ajakirja Jusis (Põhi) ning kirjutas jutustusi ja luuletusi, mida läbisid patriotismi ja rahvusliku vabadusvõitluse ideed. Peale Araksi pisarate9 said väga populaarseks tema Agassi ema laul ja poeem Vapra Vardan M am ikonjani surm , Suur Inim ene, Lõoke jt. Aastatel 1963-74 anti armeenia keeles esm akordselt välja R. Patkanjani kogutud teosed kaheksas köites. Tema vennast, Kerovbe Patkanjanist (1833-89) sai tuntud teadlane, kes avaldas väärtuslikke teoseid armeenia rahva ajaloost ja kirjandusest ning idam aade kultuurist. Ta oli pikki aastaid Peterburi ülikooli orienta listikateaduskonna õppejõud ja valiti ka Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks. 4 В. H. Sisjan. Tartu ülikool ja XIX sajandi arm eenia intelligents. Lk 56. 4 A raks on Lääne-A rm eenia jõgi, mis süm boliseerib em akest A rm eeniat n agu Ema­ jõgi Eestit. 252 Rafik Grigorjan Gevorg Dodohjan (1830-1908) pärines G odenlu külast Simferoopoli lähedalt. Pärast Tartu ülikooli lõpetam ist 1859. aastal jäi ta mõneks ajaks Tartusse ja sõitis seejärel Põhja-Kaukaasiasse. Alates 1867. aastast oli ta sem inariõpetaja Simferoopolis. Ta on üldtuntud üheainsa laulu (Pääsulind) autorina, kuigi 1930. aastatel leiti ja avaldati armeenia keeles palju tema luuletusi. 1850. aastate keskpaigani osutas armeenia üliõpilastele Tartus mate­ riaalset ja m oraalset abi Armeenia Kiriku nõukogu Peterburis ning sa­ muti m õjukad ja jõukad armeenia diasporaa liikmed. Loodeti, et noor­ m ehed pühenduvad pärast ülikooli lõpetam ist vaim ulikutööle. Need lootused end aga enam asti ei õigustanud. Tolle perioodi armeenia üli­ õpilastest Tartus vaid kaks - Grigor Agapirjan ja A m bartsum Papazjan nõustusid hakkam a vaimulikeks. See fakt jahutas veidi kirikutegelaste indu toetada armeenia üliõpilaste õpinguid Tartus. Pealegi kinnitas Nikolai I 1848. aastal Moskva Lazarevi instituudi statuudi, mille ees­ m ärgiks oli orientaalkeelte õpetam ine samas m ahus, nagu see toimus Sankt-Peterburgi ülikoolis. Lazarevi instituudi õppurid said lütseumi lõpetanud üliõpilaste õigused.10 Instituut sai üheks armeenia kultuuri ja armeenia intelligentsi kujunemise keskuseks 19. sajandi Venemaal. Kuid esialgu ei andnud see Tartu kuulsa ülikooliga võrdset haridus­ taset. Seepärast püüdsid paljud armeenia noorm ehed pääseda õppima endiselt Tartusse, aga pärast lõpetam ist eelistasid töötada Lazarevi ins­ tituudi kateedrites (S. Nazarjan, R. Patkanjan, G. Dodohjan jt). A rm eenlaste e n e se o tsin g u d saksakeelses ülikoolis Teine arm eenlaste laine saabus Tartusse aastatel 1859-66. See oli põhili­ selt seotud Tartu ülikooli vilistlase Gabriel Hatisjani nimega. 1852. aas­ tal asutas G. Hatisjan kodum aal erapansioni, milles oli 35 mitmest rahvusest õpilast. Koos tem aga õpetas seal ka Petros Simonjan. Neid külastasid pansionis sageli Tartu ülikooli vilistlased M arkian Rotinjan ja Gevorg Akimjan, kes rääkisid palju Eestist ja oma õpingutest Tartus. G. Hatisjan sulges pansioni ja tõi 1858. aasta lõpus Tartusse kümme oma lõpetajat. Kuid Tartu ülikooli erinevatesse teaduskondadesse astu­ miseks pidid nad ära õppim a saksa ja ladina keele ning sooritam a sisse­ astum iseksam id. 1860. aastal suutsid eksamid edukalt sooritada ja üli­ kooli astuda vaid viis inimest. Veel neli tulid sellega toime 1861. aastal. Viimane G. Hatisjani küm nest õpilasest - grusiin Vano Tulajev - loobus pürgim ast Tartu ülikooli ja otsustas astuda Moskva ülikooli. Selleks ajaks oli peale G. Hatisjani õpilaste Tartusse jäänud veel mõned arm eenlased eelmisest, esimesest lainest. N ende seas olid Virgul Nazarbekjan, kes valm istus väitekirja kaitsmiseks, Gevorg Dodohjan, kes oli jäänud pärast ülikooli lõpetam ist Tartusse ja S. Kalantarjan, kes 10 А. А м и р х а н я н . Тайна дома Лазаревых. Москва, 1992. С. 53. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 253 saabus M ozdoki linnast ja võttis G. Dodohjanilt tunde, et Tartu ülikooli astuda." Uus põlvkond erines eelmisest niihästi m ateriaalse kindlustatuse kui õppetöösse suhtum ise poolest. Kui esimese laine üliõpilased elasid üksteisest eraldi, siis uustulnukad lõid om alaadse arm eenia üliõpilaste kom m uuni ja üürisid ülikoolist kaugemal terve maja, kus igaühel oli omaette tuba ja m uud m ugavused. Kogu raha oli ühiskassas ja seda ka­ sutati ühiselt. Sageli külastasid neid teistest rahvustest üliõpilased, aga ka noored, kel polnud ülikooliga m ingit pistmist. Kuid nad ei suutnud sama ennastohverdavalt jätkata oma eelkäijate patriootlikke algatusi ega hoolinud kuigivõrd õpinguist. N ad korraldasid pidusid ja elasid lõbusat ning m uretut elu. Nagu märgib Levon Tigranjan, ei m öödunud õhtutki, mil selles majas Dodohjani eesistumisel poleks ära joodud sada pudelit õlut, aga nende lauludel ja toostidel polnud lõppu.'2 Pole ime, et enam us neist Tartu ülikooli ei lõpetanud. 1862. aastal läksid G. Hatisjani üliõpi­ lased peale Vardan Abovjani ja Mikael Gazarjani üle Moskva ülikooli. Aleksander Karganjan sõitis Heidelbergi ülikooli, kust naasis 1866. aas­ tal, kaitses Tartus põllum ajanduskandidaadi kraadi ja pöördus tagasi Tbilisi. Mikael Gazarjan lõpetas samuti Tartu ülikooli põllum ajandu­ se erialal ja pöördus tagasi Tbilisi, kus asus tööle panga juhatajana. 1867. aastal tuli ta veelkord Tartusse, kus sooritas põllum ajanduskandi­ daadi eksami ja sai teaduskraadi. Kõige raskem oli H atšatur Abovjani pojal Vardan Abovjanil, kes jäi pärast arm eenia üliõpilaste lahkum ist täiesti elatusvahenditeta. Kõik tema pöördum ised Tbilisi palvega osutada talle m ateriaalset abi õpingute jätkamiseks jäid vastukajata ja ta oli sunnitud loobum a õpin­ gutest ülikoolis, kuid sooritas güm naasium i vene keele õpetaja eksa­ mid ja asus tööle Viljandi güm naasium is vene keele, ajaloo ja esteetika õpetajana, hiljem töötas ka Tallinnas. Ta ei tahtnud pöörduda tagasi kodumaale ülikooli lõpetamata, kuid m ateriaalsed tingim used ja ema arvukad palved osutusid tema solvatud eneseuhkusest tugevamaks. Pärast seitsm eaastast ekslemist pöördus ta 1869. aastal tagasi Tbilisi. Algul töötas V. Abovjan õpetajana mitmes armeenia külakoolis, kuid 1875. aastal kutsuti ta Gevorgjani seminari Edžm iadzinis, kus töötas elu lõpuni.13 Niisiis osutus arm eenia üliõpilaste teine laine Tartus vähem edukaks ja lagunes kiiresti. Järgmine, kolmas, armeenia üliõpilaste laine Tartu Ülikoolis langeb aastatesse 1866-92. Sel ajal teravnesid uuesti Vene-Türgi suhted Kau­ kaasias ja Balkanil ning Armeenia territoorium m uutus järjekordse sõja tallermaaks. Sõda lõppes 19. veebruaril 1878 St. Stephani rahulepingu 11 Paljud uurijad, kes tegelevad arm eenia üliõpilastega Tartus sel perioodil, kasu­ tavad Levon Tigranjani tööd: Saksa ülikool Tartus ja tema arm eenia rahvusest üli­ õpilased. 1830-1892. // Luma. 1903. Lk 83-85 (arm. k). 13 L. Tigranjan. Saksa ülikool Tartus ja tema arm eenia rahvusest üliõpilased. 1830-1892. Lk 73. 13 L. Eritsjan. Suure valgustaja järeltulijad. Lk 6-8 (arm. k). 254 Rafik Grigorjan allakirjutamisega. Vastavalt sellele ja Berliini kongressi otsusele 1. juu­ nist 1878 jagasid suurriigid m Türgi Armeenia territoorium i, laskmata armeenia delegatsioonil osa eda kongressil oma saatuse otsustamisel. Kongressi otsused ja neile järgnenud arm eenlaste vastased pog­ rom m id Türgis, samuti alanud venestam ise ja õigeusustam ise polii­ tika avaldasid armeenia intelligentsile tugevat mõju. Paljud hakkasid mõistma, et arm eenia küsim ust ei tule lahendada mitte Moskvas ega St. Peterburis, ka mitte Istanbulis, vaid eelkõige kohapeal - Armeenias. Tartu ülikooli lõpetanud vennad Kerovbe ja Rafael Patkanjanid ning paljud teised armeenia intelligentsi esindajad jõudsid järeldusele, et rahval, kes ei looda enesele i ga tugine omaenda jõule, ei ole tulevikku ja et rahva vabaduse esimeseks tingim useks on haridus ja isiklik aktiivsus. Nad hakkasid veel visam alt õhutam a armeenia noorm ehi õpingutele ees­ rindlikes ülikoolides, mõistes, et rahvuse jõud ja võim sus ei peitu tema arvukuses, vaid kultuuris, hariduses ja vaimses arengus. Arm eenlaste juurdevool Tartu Ülikooli tugevnes jälle pärast 1866. aastat. Saabunute hulgas olid vennad Mkrtits ja Karapet Edilhanjanid, Samson ja A leksandr Maisurjanid, Mikael ja Gevorg Mirimanjanid, Arutjun Baleoz, Levon Tigranjan, Gerassim Jakuljan jt. Nad otsustasid taastada armeenia üliõpilaste 1830-50. aastate pat­ riootilised ja kultuurhariduslikud traditsioonid. Hakati pidam a koos­ olekuid, organiseerim a üliõpilasseltsi, hankim a vajalikku armeenia- ja m uukeelset kirjandust. Telliti suurel hulgal ajalehti Tbilisist ja Konstan­ tinoopolist, mis lubas olla kursis kodum aal toim uvate sündmustega. Keelte m itteoskajad hakkasid õppim a armeenia, aga sam uti saksa keelt. Selleks asusid üliõpilased Cevon Tigranjan ja M krtits Edilhanjan koos­ tama armeenia-saksa sõnastikku, kuid ei jõudnud selle tööga lõpule. Neil ei õnnestunud täiel määral taastada esimeste armeenia üliõpi­ laste traditsioone, sest puudu jäi kuulsatele eelkäijatele omasest visast pürgim usest teadm iste ja õpingute poole. Uurija B. Sisjani arvate^ oli üks peapõhjusi selles, et paljud tulid teistest Vene im peerium i ülikoolidest Tartusse üle kehva õppeedukuse pärast, lootes siin kergemini diplom it kätte saada. Tegelikkus osutus vastupidiseks.14 Veendunud, et Tartus olid akadeem ilised nõudm ised palju karm im ad ja iiliõpilastraditsioonid kandsid korporatiivsuse pitserit, hakkasid paljud neist Moskva, Harkovi, Kaasani ja Peterburi ülikoolidesse tagasi pöördum a. Pealegi tundus elu suurlinnades neile ahvatlevamana. Vaid vähestel selle laine esindajatel õnnestus läbida kõik tudengielu katsum used ja end väärikalt kehtestada. N ende seas, kes hiljem andsid olulise panuse teaduse ja kultuuri varasalve, olid arstidest vennad Alek­ sander ja Samson M aisurjanid, kes om andasid m editsiinikandidaadi kraadi, sam uti Petros Argutjan ja Grigor Ter-Grigorjan, kes kaitsesid 14 В. H. Sisjan. Tartu ülikool ja XIX sajandi arm eenia intelligents. Lk 65. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 255 doktoriväitekirju. Petros Argutjan töötas hiljem m editsiiniprofessorina Kaasani ülikoolis. Silma paistis ka Parsadan Ter-Movsesjan, kes lõpetas Tallinna güm ­ naasiumi ja astus Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda. 12. detsem b­ ril 1891 pälvis tema auhinnatöö kuldm edali koos rahalise preem iaga ja 1892. aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja filoloogias. Tuntuks sai Andreas Artsruni - silmapaistev geoloog ja keemik, kes pärast Tartu õppis ka Peterburi ja Heidelbergi ülikoolides. Töötas professorina Ber­ liini ülikoolis ja Aacheni polütehnilises instituudis, juhtis paljusid geo­ loogilisi ekspeditsioone Kaukaasias, Uraalides ja Armeenias. 1895. aas­ tal valiti ta Venemaa TA korrespondentliikm eks. Suure panuse armeenia kultuuri varasalve andis Levon Tigranjan - arst, ühiskonnategelane ja tuntud folklorist. A rstiteaduskonnas õppi­ mise ajal sai Tartu talle nii armsaks, et pärast Jerevanist väljasaatmist 1884. aastal armeenia elanikkonna hulgas ebaseadusliku salaseltsi organisee­ rimise eest valis ta oma elukohaks vana Emajõelinna. Kuid olles siingi range politseilise järelvalve all, ei jäänud ta Tartusse kauaks, vaid siir­ dus välismaale. Seal avaldas ta 1903. aastal ajakirjas Luma m älestused Tartu armeenia üliõpilaskonnast.15 Tigranjani arvestuse järgi käis Tartu ülikooli nn saksa perioodi (kuni 1892) jooksul Tartust läbi 52 arm een­ last.16 Arm eenlased vene k ee lse s Jurjevi ülikoolis 19. sajandi lõpul ja 20. algul, seoses ülikooli ja Veterinaariainstituudi üleviimisega vene õppekeelele, suurenes üliõpilaste juurdevool Vene impeeriumi sisekuberm angudest ja m uutus üliõpilaskonna rahvuslik koosseis. Kui sakslased m oodustasid 1895. aastal 50-55 protsenti üli­ õpilastest, siis 1904. aastal oli neid 17-20 ja 1916 kõigest 15,7 protsenti.17 Suurenes ka arm eenia üliõpilaste arv Tartus. Mittetäielikel andm etel õppis Tartu Ülikoolis ainuüksi ajavahemikul 1900-17 üle 200 arm eenla­ se.18 S. Issakovi andm eil õppis peale selle um bes 10 arm eenlast Veteri­ naariainstituudis ja ligi 30 professor M. Rostovtsevi eraülikoolis.19 Tinglikult võib sajandivahetuse paiku saabunuid jagada kahte gruppi: need, kes saabusid aastail 1892-1900 ja 1900-18 saabunud. Esi­ mese grupi hulgas olid Enok Am irhanjan, Leonid Spendiarjan, Levon Kamojants, Karapet Avetisjan, Levon O gandžanjan, Melik Abazov, Gabriel Ter-Nersisjan jt. 19. sajandi lõpul jätkasid Tartus oma haridus- 15 S. Issakov. A rm eenia üliõpilased Tartus. Lk 113. 16 L. Tigranjan. Saksa ülikool Tartus ja tema arm eenia rahvusest üliõpilased. 1830-1892. Lk 74-77. 1 Vt: Linda Eringson. Tartu Ülikool 1905.aastal. //TRÜ Toimetised. Vihik 56. Tartu, 1957. Lk 4; И стория Тартуского университета 1632-1982. Таллин, 1982. C. 136.137. |К История Тартуского университета 1632-1982. 19 S. Issakov. A rm eenia üliõpilased Tartus. Lk 128. 256 Rafik Grigorjan teed üle 20 arm eenia üliõpilase hoolimata m itm esugustest raskustest ja võim udepoolsest jälitamisest.20 Paljud neist olid poliitilistel põhjustel või õppem aksu mittetasumise pärast teistest ülikoolidest välja heide­ tud. N ende hulka kuuluvad Leonid Spendiarjan, Levon Kamojants, Karapet Avetisjan, Levon Ogandžanjan jt. N ende edasine elukäik tun­ nistab, et tegu oli huvitavate ja andekate inimestega. L eonid Spendiarjan, tuntud armeenia m uusikaklassiku Aleksandr Spendiarjani vend, sündis 1869. aastal Kahhovka linnas. Pärast Simferoopoli güm naasium i lõpetam ist 1889. aastal astus ta Moskva ülikooli füüsika-m atem aatikateaduskonna loodusteaduse osakonda. Moskvas oli ta koos vend Aleksandriga sagedane külaline Moskva ülikooli kaubandusõiguse professori Nerses Nersesjani kodus, kuhu kogunes Moskvas elav armeenia intelligents. Siin tutvus ta teiste Venemaal tu ntud arm eenia päritolu juristidega - professorite Juri Gambarjani ja Grigori Džansijeviga, kes olid avaldanud mitmeid teoseid juura, ajaloo ja kultuuri alalt. 1892. aastal arreteeriti L. Spendiarjan aktiivse osavõtu eest üliõpilasliikum isest ja heideti ülikoolist välja. Tänu ülalnimetatud juristide pingutustele pääses ta vanglast.21 Samal aastal astus ta Tartu ülikooli loodusteadusi õppima. Siin m ärkas teda professor F. LevinsonLessing, kes jättis ta pärast ülikooli lõpetam ist õppetooli juurde tea­ dusuuringute jätkamiseks ja väitekirja kaitsmiseks. 1894. aastal osales L. Spendiarjan esm akordselt rahvusvahelisel geoloogide kongressil Šveitsis ja võttis teadlaste delegatsiooni koosseisus osa Alpide uuri­ misest. Pärast naasm ist valm istus ta koos Levinson-Lessinguga sõitma Kaukaasiasse Gruusia sõjateed uurim a. 1896. aastal suundus L. Spendiarjan Viini oma magistriväitekirja lõpetama. Kahjuks katkes andeka õpetlase paljutõotav teadustee oota­ m atult 17. augustil 1897, kui ta oli vaid 28-aastane. Pärast Leonidi sur­ ma andis tema isa Atanas Spendiarjan tema tööd, raam atukogu ja kol­ lektsioonid üle Tartu ülikoolile. Veel annetas ta suurem a rahasumma Rahvusvahelise geoloogiakongressi preem iafondi. Sellest ajast tänaseni annab Rahvusvaheline geoloogiakongress välja Spendiarovi-nimelist preem iat.22 Teistest tudengitest võiks m ärkida Levon K am ojantsi (Kamojev). Ta oli Tbilisi vaim uliku poeg, astus 1892. aastal Varssavi ülikooli arstiteaduskonda, kus õppis kolm aastat, kuid heideti välja üliõpilasrahutustest osavõtu eest. 1896. aastal astus ta Tartu ülikooli farniaatsiaosakonda, mille lõpetas edukalt 1899. aastal. Edaspidi töötas ta Tbilisis, Sam ahhas ja m uudes armeenia elanikkonnaga paikades. K arapet Avetisjan oli pärit Andam edži külast Jerevani kubermangu Nahhitševani m aakonnas. Pärast Moskva 3. güm naasium i lõpetamist 20 Б. X. С и ся н . Дерптский университет и армянская интеллигенция XIX века. // Сборник научных трудов аспирантов Армянского государственного педагогиче­ ского института им. X. Абовяна № 5. Ереван, 1971. С 47. 21 М а р и н а С п е н д и а р о в а . Спендиаров. Москва, 1964. С. 35-36. 22 Samas. Lk 63. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 257 astus ta 1896. aastal Moskva ülikooli õigusteaduskonda, kuid eksm at­ rikuleeriti aasta hiljem õppem aksu m aksm atajätm ise ja ebalojaalsuse tõttu. Siis astus Karapet Avetisjan Tartu ülikooli õigusteaduskonda ja õppis seal kuni 1899. aastani. Seejärel läks ta teadm ata põhjustel üle Berliini. Tema edasise saatuse kohta andm ed puuduvad. Levon Ogandžanjan sündis 1864. aastal Ahhalkalaki linnas, lõpe­ tas 1885. aastal Tbilisi 2. güm naasium i ja astus Harkovi ülikooli arsti­ teaduskonda. Õ ppem aksu mittetasumise pärast arvati ta kolm andalt kursuselt välja. Ta astus 1890. aastal Tartu ülikooli, kuid kutsuti peagi sõjaväkke. Sealt tagasi tulnud, jätkas ta aastatel 1891-96 õpinguid ja sai 1897. aastal farm atseudi diplomi. Tartus viibides tekkisid tal rahvam e­ ditsiini harrastuse pinnal tihedad sidem ed professor Kobertiga. Nad otsustasid välja anda ühise teadustöö pealkirjaga Arm eenia rahvame­ ditsiin. Materjali kogum iseks palus Ogandžanjan 1895. aastal armeenia perioodikaväljaannete! eraldada oma lehekülgedel ruum i vastava rub­ riigi jaoks. Suurt toetust osutas talle ajalehe M šak toimetus, kel olid ka tihedad suhted armeenia üliõpilastega Tartus. Enok Amirhanjan pärines luterliku pastori perest Suša linnast. Tema isa Abraam bek Am irhanjan oli Tartu ülikooli usuteaduskonna kasvandik nende armeenia tudengite hulgast, kes õppisid Tartus 19. sa­ jandi kuueküm nendail aastail. Enok Amirhanjan astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda 1892. aastal pärast Moskva Peeter-Pauli õppeasutuse lõpetamist. 1896. aastast töötas ta arstina Sušas. Lisaks arstitööle tegi ta aktiivselt kaastööd ajalehele M šak, kirjutades artikleid ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel. Alates 1900. aastast ei suurenenud oluliselt mitte ainult armeenlaste arv Tartu ülikoolis, vaid laienes ka nende päritolu geograafiline diapa­ soon. Tartusse tuli armeenlasi Jerevanist, Bakuust, Aleksandropolist, Karsist, Erzerumist, Šušast, Tbilisist, Ahhalkalakist, Gorist, Kutaissist, Boržumist, Šam ahhast, Stavropolist, Vladikavkazist, Jelizavetpolist jt paikadest. Armeenia ü liõpilased Tartu ü h isk o n d lik-poliitilises liikum ises 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus oli Vene im peerium is poliitiliselt keeruliste ja sotsiaalselt segaste sündm uste aeg. Tartu ülikool, mida Venemaal nim etati saksa ülikooliks, kuulus 19. sajandi lõpul im peeriu­ mi kõige rahulikum ate ja poliitiliselt usaldusväärsem ate kõrgkoolide hulka. Tartu ülikool erines traditsiooniliselt Venemaa m uudest kõrg­ koolidest oma euroopaliku orientatsiooni, õppeprotsessi täpse organi­ seerituse, õpetam ise kõrge taseme, hea materiaalse ja teadusliku baasi ning üliõpilaskonna korporatiivse vaimu poolest. Seaduskuulekad läänem ereprovintside õppejõud ja üliõpilased jäid esialgu Venemaa tormiliste sündm uste suhtes passiivseks. 258 Rafik Grigorjan Olukord hakkas m uutum a pärast 1884. aasta ülikoolireformi järk­ järgulist rakendum ist Tartus 1880. aastate lõpul. See tegi lõpu ülikoo­ lide autonoom iale ja õppejõudude valitavusele ning nõudis Tartus ülem inekut saksa õppekeelelt vene keelele. Juba 1895. aastast peeti neljas teaduskonnas, va usuteaduskond enam us loenguid vene keeles. Peale selle keelati 1887. aasta ringkirjaga üliõpilasorganisatsioonid. Osa õppejõududest püüdis takistada reform ide läbiviimist, teine osa hak­ kas lahkum a Euroopasse. Nagu hiljem kirjutas professor Roderich v. Engelhardt: saksa teaduse pim estav valgus kustus m itte omaenda jõuetusest, vaid see hävitati harim atute slaavlaste kätega.23 Nii soodustas isevalitsuse hariduspoliitika sajandivahetusel ise Tartu ülikooli kaasamist revolut­ sioonilisse protsessi. Uus laine armeenia tudengeid saabus Tartusse hetkel, mil rahutu­ sed olid alanud ka üliõpilaskonnas. Paljud neist ei jäänud üliõpilaste võitlusest dem okraatlike õiguste ees kõrvale ning osalesid koos teiste rahvuste üliõpilastega kohalikus liikumises. Mitmed olid juba Tartusse saabudes sandarm eerias arvel kui ebalojaalsed ja sattusid kohe politsei järelvalve alla. Tartu 1. politseijaoskonna pristavi ettekannetes leidub mater­ jale Essai Mirzajani, Isak Terterjani, Petros Ter-Ovanesjani, Vassili Vardanjani, Asthik Grigorjani, Gevorg Mamuljani, Grahat Gukasjani, Georgi Džavahhovi jpt osavõtu kohta revolutsioonilisest iiliõpilasliikumisest 20. sajandi algul. Need materjalid ja m itm esugused doku­ m endid on tallel Ajalooarhiivis Tartus ja alles ootavad uurijaid. Ühes ettekandes, mis kannab kuupäeva 5. veebruar 1901, teatatakse järgmist: Kannan ette Teie Kõrgeaususele, et k.a 5. veebruaril kella 1-st 5-ni öösel on m inu poolt Liivimaa Kuberm angu Sandarm ivalitsuse ülema asetäitja Jurjevi kreisis ülesandel toime pandud kaks läbiotsim ist üliõpilaste juures 1) Jurjevi Ülikooli üliõpilase Essai D avõdovitš M irzajantsi juures, eluk. Lepiku nr 10. Läbiotsimisel tema juures midagi kuritegelikku ei leitud. M irzajants on ar­ reteeritud ja saadetud kohalikku vanglasse. 2) sama ülikooli üliõpilase Isak A leksandrovitš Terterjantsi juures, elukoht Ühiselamus nr 61, läbiotsimisel tema juures midagi selgelt kuritegelikku ei leitud. Terterjants kuulus arreteeri­ misele, kuid tema haiguse tõttu sellest lo o b u ti24 Taolisi ettekandeid leidub arhiivis ka Veterinaariainstituudi üliõpi­ lase Bartugemios Ogandžanjantsi kohta, kes oli salajase järelvalve all aastatel 1902-07.25 Teisel juhul, m ärkustega kiire ja täiesti salajane palub Tartu Politseivalitsuse salajane osakond 8. aprillil 1902 ülikooli üliõpilasinspektorit tea­ tada, kes endistest, käesoleval aastal korratustest osavõtmise eest väljaheidetud üliõpilastest asub veel Jurjevis. Oma vastuses nim etab üliõpilasinspektor füüsika-m atem aatikateaduskonna üliõpilase Georgi Džavahhovi (ehk Džavahhanjani) nime.26 23 История Тартуского университета 1632-1982. C. 129. 24 EAA. 325-1-1039. L 146. 25 EAA. 325-1-1000. L 507. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 259 Vene im peerium is ei olnud üliõpilastel poliitilisi õigusi. Üliõpilasreeglid keelasid esitada kollektiivseid palvekirju, esineda delegat­ sioonidega, panna inspektsiooni või prorektori loata välja kuulutusi, korraldada üldkoosolekuid, pidada avalikke kõnesid, osaleda illegaal­ sete ringide, seltside ja m aiskondade tegevuses. Reeglite rikkum ine tõi kaasa m itm esuguseid karistusi: noom itus, rahatrahv, kartser ja koguni ülikoolist väljaheitmine tagasiastum ise õigusega või ilma. Ka abielluda tohtis ainult kuraatori ja m inistri loal. Nii näiteks palus TÜ arstiteadus­ konna üliõpilane, korp! Armeenia liige Ovanes (Ivan) Pataljan (Patalov) 1914. aasta detsem bris luba astuda teise seaduslikku abiellu aadlikutütrega, neiu Anastassia M ikhailovna Filippovitšiga.21 M uidugi ei saanud üliõpilased leppida elem entaarsete dem okraat­ like vabaduste puudum isega ja protesteerisid. Kuid noored olid huvi­ tatud ka kvaliteetse hariduse saamisest. Nagu märgiti ühes üleskutses, olid nad selle vastu, et valitsus asendaks andekad professorid oma truude allu­ vate ja tallalakkujatega, kes on teaduse alandanud valitsuse prostituudi rolli. Konfliktid Tartu ülikoolis teravnesid eriti ajavahemikus 24. veebruarist 26. aprillini 1899, mil õppetöö peatati. Ülikooli ja Veterinaariainstituudi üliõpilased astusid ühiselt välja Peterburi ülikooli üliõpilaste häbiväärse peksmise vastu politsei poolt. Seepeale ilmus ukaas, milles ähvardati kõik üliõpilasliikum isest osavõtjad sõjaväeteenistusse saata.28 Püüdes leida väljapääsu tekkinud olukorrast, pöördus Peterburi Ülikooli rektor 1902. aasta lõpul Rahvahariduse m inisteerium i poole taotlusega lubada vähem alt 30-liikmelistel üliõpilasgruppidel m oo­ dustada korporatiivse iseloomuga seltsimehelikke ühendusi Baltikumi eeskujul. Minister, lootes, et taoliste üliõpilaskorporatsioonide loomine ülalt võim aldab valitsusringkondadel võtta initsiatiivi enda kätte ja suu­ nata üliõpilasliikum ise isevalitsusele vajalikku voolusängi - ühendada seaduskuulekaid üliõpilasi ja juhtida nad eemale m ässumeelsetest. Ta pöördus vastava palvega Nikolai II poole, kes kirjutas ettekandele 13. novembril 1902 nõusoleva resolutsiooni.29 Ü liõpilaskorporatsioo­ nide põhikirjades pidi olema kohustuslik säte, et korporatsioon ei taotle mingeid poliitilisi eesmärke: liige, kes on liitunud poliitilise organisatsiooniga, heidetakse koheselt korporatsioonist välja.30 1895. aastast hakkasid üksikud armeenia üliõpilased aktiivselt osa­ lema Vene Üliõpilaste Seltsi tegevuses (Leonid Spendiarjan, vennad Vartan ja Minas Ter-Mikaeljantsid), aga 1908. aastal astusid kolm neist Kaukaasia üliõpilaste seltsi, millest enam iku m oodustasid grusiinid.31 Kuid armeenia tudengid püüdsid luua ka oma rahvuslikke ühendusi ja 26 EAA. 325-1-1000. L 416, 417. 27 EAA. 2100-1-11163. L 57. 28 EAA. 325-1-1000. L 23, 31-32. 29 EAA. 402-7-473. L 4-5. 30 EAA. 402-7-819. L 3. 31 EAA. 402-7-625. L 4-6. Kuigi K aukaasia üliõpilaste seltsis m oodustasid g rusiinid peaaegu 90%, seisid selle organisatsiooni eesotsas m itu aastat vennad Vartan ja M inas Ter-M ikaeljantsid. Vt: EAA. 402-7-625. L 6,11. 260 Rafik Grigorjan pöördusid esm akordselt selle palvega ülikooli rektori poole 3. märtsil 1909. Kaukaaslaste-arm eenlaste poolt kirjutasid palvekirjale alla 12 ini­ mest. Palvekirja üleandm ine usaldati N. Arutjunjantsile.32 2. detsem bril 1909 m oodustasid 15 armeenia üliõpilast initsiatiiv­ grupp mis pöördus uuesti rektori poole palvega m aiskonna lubam i­ seks. 11. detsem bril 1909 oli valmis m aiskonna põhikiri, täpsustatud tema isikkoosseis ja valitud esimees. M aiskonna koosseis laienes ja selle esimeheks valiti Artašes Melikjan.33 Faktiliselt kuulusid m aiskonda kõik Tartu ülikooli arm eenlastest üliõpilased. Põhikiri kinnitati 7. mail 1910. Selles oli öeldud, et ühenduse eesmärgiks on kaasmaalaste vastastikune moraalne ja materiaalne toetamine. Selle eesmärgi saavutam iseks selts a) teeb oma üksikutele liikmetele ülesandeks kirjandusteoste lugemise ja suuliste ettekannete koostamise ja esitamise kaasmaalasi huvitavatel teemadel; b) annab ühiskassast toetusi pika- ja lühiajaliste laenudena ,34 M aiskonnal oli oma tem pel venekeelse kirjaga Jurjevi Keiserliku Üli­ kooli Taga-Kaukaasia Arm eenia Üliõpilaskond. Selle liikmeks võisid olla ainult Tartu ülikooli üliõpilased. N ad jagunesid m aiskonna tegevliikmeteks ja kandidaatideks ning võisid pärineda Vene im peerium i erine­ vatest piirkondadest. M aiskonna liikmed kogunesid sageli, koostasid ja lugesid kirjandusteoseid, esinesid ettekannetega armeenlasi huvitava­ tel teemadel. Õ htutest said osa võtta ka m uude rahvuste esindajad, sh eestlased, kellel avanes võim alus lähem alt tutvuda armeenia kultuuri ja ajalooga. Armeenia m aiskonna esim ehed Artašes Melikjan ning hiljem Grahat Gukasjants olid kohustatud iga nädala teisel päeval ilm um a Liivimaa Kuberm angu Sandarm ivalitsusse m aiskonna tegevusest aru andma. Vaatamata sellele, et m aiskonna liikmetel oli poliitikaga tegelemine keelatud, ignoreerisid nii m õnedki seda keeldu. Oma revolutsioonilise tegevusega paistis silma Petros Ter-Ovanesjants, kes saabus Bakuust 1911. aastal ja astus ülikooli õigusteaduskonda. Temast sai üks üle­ venemaalise revolutsiooniliselt m eelestatud armeenia üliõpilaskonna juhte, kes oli seotud parteiga D ašnaktsutjun. Tema tegevusest on aja­ looarhiivis säilinud huvitavaid dokum ente. Üks neist sisaldab järgmisi andm eid: 18. m ärtsil к 12 päeval, Liivimaa Kuberm anguvalitsuse ülema ase­ täitja Jurjevi maakonnas toimetas isiklikult läbiotsim ist Keiserliku Jurjevi Üli­ kooli õigusteaduskonna üliõpilase Pjotr Jeremijevitš Ter-Ovanesjantsi, sünd 27. dets. 1885, eluk. Aia 57-4 korteris ja isiklikes asjades. Politsei sisenedes võttis Ter-Ovanesjan pintsaku küljetaskust välja 10 eks. trü kitu d üleskutseid üliõpilastele: "Ülevenemaalise üliõpilasorganisatsiooni, partei D ašnaktsutjun üleskutse", mis olid saadetud Ter-O vanesjantsi nimele Genfist, ära võeti ka kirjavahetus. Pjotr Ter-O vanesjants arreteeriti ja saadeti Tartu vanglasse .35 32 EAA. 402-7-723. L 10. 33 Samas. L 15. 34 Samas. L 1. 35 EAA. 325-1-1039. L 89. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 261 N õukogudeaegsetes uurim ustes oli selle üleskutse täisteksti aval­ dam ine keelatud, kuna partei D ašnaktsutjun oli häälestatud bolševike vastu.36 Sisu poolest oli Üleskutse suunatud Vene im peerium i valitsuse vastu. Selle ajalugu on üsna huvitav. Teatavasti olid Lev Tolstoil üpris keerulised suhted vene õigeusu kirikuga, mille eest Sinod ta 1901. aasta veebruaris kirikuvande alla pani. Pealegi astus Tolstoi korduvalt välja isevalitsusliku omavoli ja vägivalla ning Vene-Jaapani sõja eelõhtul puhkenud šovinisliku hüsteeria vastu. Kui Tolstoi 7. novembril 1910 õigeusu kirikuga leppim ata suri, saadeti tema surm apaika Astapovo jaama relvastatud sandarm eeriaüksus. Tolstoi surm sai terve rea kogu Venemaa üliõpilaskonda raputanud dem onstratsioonide ajendiks. Spetsiaalselt selleks puhuks oligi välja lastud Partei D ašnaktsutjun Ülevenemaalise üliõpilasorganisatsiooni üleskutse, m ida üliõpilaste seas levitasid Petros Ter-Ovanesjan, Isak Terterjants ja Esai Mirzajants. Üles­ kutse sisu oli järgmine: S u ur Tolstoi on surnud. Kogu m õtlev inim kond on sügavas leinas. Seda enam jahm us meie vaene isamaa, kes kaotas suure vabadusvõitleja isikus oma viimase tulukese. Ka meie, üliõpilased, liitusim e nagu alati rahva murega. H ak­ kasime vaikselt ja rahumeelselt leinama korvam atut kaotust. Ja mis ju h tu s? Va­ litsus, kelle jaoks pole olemas ei rahvuslikku uhkust ega rahvuslikku leina, nägi selles vastuhakku. Ta m itte ainult ei ajanud küm neid üliõpilasi kasemattidesse, vaid suunas löögid ülikoolide, koguni täiesti lojaalse professuuri vastu. Teadustempel on m uudetud politseinike kogunemiskohaks. Ülikool ei tohi meie riigimeeste väitel tegeleda poliitikaga, aga isevalitsuse toetamine on tema esmane ülesanne! M itte kunagi ega m itte kuskil pole ülikoolile saanud osaks niisugune häbis­ tamine. Professorid on su n n itu d loenguid pidama tääkide kaitse all. Tääkidega aetakse tudengeid politseinuhkidega täidetud auditooriumidesse. Sõnakuul­ m atuid üliõpilasi mõnitatakse, aga professoreid karistatakse teenistusalaselt ja moraalse piinamisega. Veel iial pole Venemaa üle elanud niisu g u st moraalset langust. Seltsimehed! V äljakuulutatud üldstreik on ainus vääriline vastus h u llu ­ nud valitsusele. Elagu ülevenemaaline üliõpilasstreik! Seltsimehed! Koondame read ja läheme revolutsiooniliste üleskutsetega jälle rahva sekka. K utsum e teda üles suurele peole, häbiväärse isevalitsuse kukutam isele ,37 Tartu politseim eistri raporti järgi rippus see käsitsi üm ber kirjuta­ tud üleskutse tekst 1. veebruaril 1911 kahes kohas ülikooli peahoones ja anatoom iainstituudi ruum ides. 60 m editsiiniüliõpilast olevat arutanud streigiküsim ust ja olnud 3. veebruaril streigi korraldam ise poolt. Et 36 Partei D a šn a k tsu tju n (am etlik n im etus - A rm eenia revolutsiooniline liit) - 1890. aastal tekkinud sotsiaaldem okraatlik poliitiline organisatsioon. 37 EAA. 325-1-1039. L 88. 262 Rafik Grigorjan seda takistada, arreteeris politsei juba 2. veebruaril paljud m aiskondade aktivistid.38 30. aprillil 1912 asutasid 16 armeenia päritolu üliõpilast (Aleksandr Akopjants, Karapet Bagratuni, Stepan Ivanjants, Ivan Patalov, Solomon Tseraljants, Benjamin Ter-Gazarjants, Ruben Madatov, Aleksandr Agasarjan, Sarkis Hetšum jants, Aleksandr Manijev, Aram Ter-Oganjan, Solomon Dutšaidze, Essai Mirzajants, Grigori Jaralants, Arutjun-Voton M atinov (Matinjants), Oganes Vartanjan) korporatsioon Armeenia. Te­ gem ist oli põhiliselt meditsiiniüliõpilastega, lisaks üks jurist ja kolm m atem aatikut. Ülikooli nõukogu kinnitas korporatsioon Arm eenia oma istungil 22. aprillil 1913 ja andis loa avalikuks värvide kandmiseks. Värvid olid valge, roheline, punane, kusjuures m ütsi põhi oli valge. Korporatsiooni tegevuse eesm ärgid olid teaduslik-kirjanduslik tegevus, ku n sti arendamine, liikmetevaheliste sõbralike sidemete soodustamine, nende moraalne ja mate­ riaalne toetam ine .39 Korporandid kippusid alatasa üle astum a poliitilist tegevust kee­ lavast sättest, mille eest, nagu allikatest nähtub, tuli esimehel sageli sandarm eeriaülem ale vastust anda. Korporatsiooni juhtkond esitas igas semestris ülikooli rektorile aruande korporatsiooni tegevusest, sam uti selle liikmete ja esindajate nimekirjad. Korporatsioon tegutses aastatel 1912-16. Juhatus oli kolmeliikmeli­ ne: esimees, sekretär ja kassiir. 1913. aastal valiti esimeheks Aleksandr Agasarjants ja sekretäriks Ruben Madatov. 1914-16 oli esimeheks Arutjun-Voton M atinov (Matinjants), sekretäriks Oganes Vartanjan ja kassiiriks A. Agasarjants. Korporatsiooni liikmed korraldasid tihti õhtuid, kuhu kutsusid külalisi ka m uudest seltsidest, organiseerisid loenguid meditsiini, aga ka Armeenia kirjanduse, ajaloo ja kultuuri alalt, levitasid armeeniakeelseid ajalehti ja kirjandust, õpetasid arm eenia keele mittevaldajatele emakeelt jne. Ajavahemikul 1913-16 pidas Arm eenia ligi 30 koosole­ kut ja organiseeris ligi 20 teadusõhtut.40 Seoses Esimese maailmasõja puhkem isega, eriti pärast Türgis 1915. aastal korraldatud armeenlaste genotsiidi astus enam us armeenia üliõpilasi vabatahtlikult armeesse ja läks rindele. 2. veebruaril 1916 pöördus Arutjun-Voton Matinjants (Matinov) ülikooli üliõpilasasjade kantseleisse avaldusega, milles teatas, et alates 1915. aasta sügisest on korporatsioon 'A rm e en ia " ajutiselt oma tegevuse peatanud liikmete puudum ise tõttu, kellest enam us on kutsutud sõjaväeteenistusse. Kõik materjalid ja korporatsiooni pitsati andis ta kant­ seleisse hoiule.41 38 Samas. L 9, 14. 39 EAA. 402-7-819. L 1, 3, 5. 40 Samas. L 7, 8, 10. 41 Samas. L 11. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 263 Kuigi pärast Esimest m aailm asõda ehitati Tartu ülikooli üles juba hoopis uutel alustel, pöördus mõni korporantidest tõepoolest hiljem Tartusse tagasi, näiteks A rm eenia liige Ovanes Pataljani (Patalov). Ta oli sündinud 1889. aastal, astus 1909. aastal Kaasani ülikooli, kust tuli 1912. aastal üle Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Esimese maailmasõja ja hiljem Venemaal kodusõja ajal teenis vabatahtlikus armees, seejärel Salnikis inglise hospidalis, kus talle omistati esimese järgu arsti kutse (kuigi tal ei olnud arstidiplomit). Pärast kodusõda sattus ta Serbiasse ja sai seal kodakondsuse. 1928. aastal tuli ta viisaga Eesti Vabariiki, et sooritada Tartu Ülikoolis nõutavad eksamid arstidiplom i saamiseks.42 A rm eenlannad Tartu ülikoolis 1905. aasta revolutsiooni käigus avas Tartu ülikool esm akordselt oma uksed naistele, kes esialgu võisid registreeruda siiski vaid vabakuula­ jateks. Peagi ilmusid ülikooli esimesed arm eenlannad, keda B. Sisjani andmeil õppis Tartus ajavahem ikul 1905-18 kokku üheksa, osa neist professor Rostovtsevi erakursustel. Pärast kursuste lõpetam ist ja vas­ tavate eksamite õiendam ist ülikooli juures said nad arstidiplomi. Oma usinusega õppetöös ja eeskujuliku käitum isega pälvisid armeenia neiud õppejõudude tähelepanu ja lugupidam ise niihästi Rostovtsevi kursustel kui keiserlikus ülikoolis. Kõik nad, välja arvatud üks, kes arreteeriti revolutsioonilise tege­ vuse pärast, lõpetasid ülikooli kiitusega ja said arstidiplomi. N ende nimed on teada: Egisabet (Jelizaveta) Avagjants, N vard Avdžjants, Vardui Balasanjants, Maria Gjurdžjants (Mantašjants), Maria Juzbašjants, Amalia Suhjan, Siranus Safarjants, Anait Ter-Gabrieljan, Asthik Grigorjan. Viimatimainitu, kes ei saanud ülikooli lõpetada, oli aktiivne naisliikum ise tegelane ning levitas Tartus vene, eesti ja juudi naisüliõpilaste seas keelatud revolutsioonilisi ideid. Selle tegevuse tõttu oli ta kolm aastat sandarm eeria salajase järelvalve all. 1908. aastal ta ar­ reteeriti ja saadeti Riia vanglasse, sealt edasi aga asum isele Astrahani kuberm angu.43 K okkuvõtteks Perioodil 1830-1917 saabus Eestisse kokku ligi 370 armeenlast, kes pärast ülikooli lõpetam ist suures osas pöördusid tagasi kodum aale, kus paljudest said mõjukad ühiskonnategelased. Armeenia üliõpilaste ja seltside elu ja praktiline tegevus Tartus pakub huvi niihästi neile, kes huvituvad Tartu ülikooli ajaloost, kui ka kultuuriteaduste ja ajaloolaste 42 EAA. 2100-1-11163. L 1, 6, 26, 42, 73, 116. 43 В. H. Sisjan. Tartu ülikool ja XIX sajandi arm eenia intelligents. Lk 64-65. 264 Rafik Grigorjan laiale ringile. A rm eenlased m oodustasid osa Tartu üliõpilaskonnast ja andsid om apoolse panuse kultuuridevahelisse suhtlem isse. Armeenia üliõpilaste ja üliõpilasühenduste tegevus Tartus rajas aluse armeenia diasporaale Eestis. Selle ajaloo ja praktilise tegevuse uurim ine annab huvitavat teavet mitte ainult akadeemilise nooruse elust, vaid lubab ka hinnata rahvusvahelisi kontakte eestlaste, arm eenlaste ja m uude rah­ vuste esindajate vahel. Poola üliõpilased Tartu ülikoolis (1802-1918) Arkadiusz Janicki 1802. aastal taasavatud Keiserlik Tartu Ülikool on poola üliõpilaste m älestustes kõrgetasem eline õppastus ja silm apaistva akadeem ilise autonoomia m usterkuju. Poola noortele m eeldis õppida Tartus, kus oli õhus tunda vabadust, võis nautida m iniatuurse üliõpilasvabariigi hüvesid ja kasvõi lühikeseks ajaks tsaarivõim u rõhum isest hinge tõm m ata .' Tung Tar­ tusse suurenes eriti pärast 1830-31 ja 1863-64 Poola sõltum atuse nimel peetud ülestõusude läm m atam ist vene vägede poolt. Küllap oli Tartu populaarsuses oma osa ka poolakate seas levinud kuuldustel siinsest tormilisest üliõpilaselust ning Tartus tegutsevatest legaalsetest ja poollegaalsetest poola organisatsioonidest. Kuni Vene tsaaririigi kokkuvarisem iseni oli Tartu ülikool poola kul­ tuuri, teaduse, poliitika ja sõjanduse tähtsaks keskuseks. Tartu m õjust poolakatele on palju kirjutatud, selle kohta on rikkalikult dokum ente ja mälestusi.2 Siinkohal tõstaksin esile vaid Aleksander Walicki paberites säilinud suure tunnetusliku väärtusega ja seni kasutam ata Felicjan Lewandowski-Dot^ga3, Stanislaw M ianowski4 ning ühe tundm atu autori m eenutusi 19. sajandi esim esest poolest.5 Poolakad reageerisid Tartu ülikooli taasavam isele väga kiiresti. Tõenäoliselt olid esim esed poola rahvusest üliõpilased Tartu ülikoolis Valgevenest pärit vennad H enryk Fryderyk ja Fryderyk Adolf Ludwik Pawlowskid, kes im m atrikuleeriti 2. veebruaril 1804. aastal num brite 129 ja 130 all.6 1840. aastatel oli ülikoolis poolakaid 60-80/ 1881. aas­ 1J. Weyssenhoff. Möj pam i^tnik literacki. Poznan, 1975. S. 5. 2 Täielikum a kirjanduse ülevaadet teem al vt: A. Janicki. Studenci polscy na uniw ersytecie w Dorpacie. / U niw ersytet w T artu a Polacy. Rola dorpatczyköw w polskiej nauce, k u ltu rze i polityce XIX i XX w ieku. Pod redakcj^ S. G. Isakowa i J. Lewandowskiego, Lublin, 1999. S. 21-24. 3 F. Lewandowski-Dol^ga. W spom nienia z lat 1889-1944. Biblioteka N arodow a w W arszawie (BN). Sygn. III.7933. 4 S. Mianowski. W spom nienia 1895-1945. BN sygn.: akc. 15277. T rükitud v aliku­ tena: Šwiat, ktöry odszedl. W spom nienia W ilnianina 1895-1945. W arszawa, 1995. 5 Zbiory A leksandra Walickiego. BN sygn.: IV. 2981. S. 134-139. 6 A lbum S tudiosorum Academ iae D orpatensis. Johann-G ottfried-H erder-Institut w M arburgu. Bd. 1. 2, nr. 129,130 7 J. B. Dziekonski. P rzypom nienia z w ^drowek, D orpat. // D zwon Literacki. 1846. Т. III. S. 216. 266 A rkadiusz Janicki tal 86,8 1880. aastate lõpus juba 1509 ja 1916. aastal 181.10 1833. aastani p u u d u s m atrikliraam atus m ärge tudengi usutunnistuse kohta, rahvust ei m ärgitud koguni 1916. aastani. Seetõttu on poola üliõpilaste täpset arvu raske m äärata. Erilise väärtusega, kuigi ilmselt veel mitte lõplikud, on Sergei Issakovi ja Pavel Sigalovi,11 samuti ka Csaba Jänos Kenezi12 uurim istulem used. Issakovi ja Sigalovi väitel oli aastatel 1802-1918 Tartus 2302 poola tudengit (sh 1891 poolakat ja 411 Poola alalt pärit üli­ õpilast). Kenezi andm etel aga (1802-1914) - 2373 (vastavalt 1774 ja 599). Seega võime arvata, et Keiserlikus Tartu Ülikoolis õppis ligi 2500 poola rahvusest või Poolast pärit noort,13 üle 9 protsendi Tartu tudengite ko­ guarvust. Enam us neist pärines Poola Kuningriigi alade šlahta, vähem oli kodanliku päritoluga üliõpilasi, talupojaseisusest poola noored õppisid ülikoolis haruharva. Eelistatuim eriala oli arstiteadus, sellele järgnesid õigus-, usu-, ja m ajandusteadus, diplomaatia, kameralistika ja m atem aatika. Poola ü liõpilaste õ p in g u d ja argielu Õ ppetöö korraldus Tartus, eriti saksa perioodil (kuni 1889. aastani), jättis üliõpilasele palju vabadust nii õppeaja kestuse kui ka eksamite valiku osas. Ülikooli võis naasta isegi pärast 20-30 aastast õppepausi (nii oli see nt Konrad Iwariskiga Ukrainast) ja õppida tunduvalt kauem kui m äärustikus sätestatud neli või viis aastat.14 Igavesi tudengeid oli palju. A leksander Zawisza Vilniuse m aakonnast veetis Tartus õppides 25 aastat (1878-1903). Krahv Ksawery Orlowskil (1881-89) ja Volõõniast pärit Bohdan W ydžkal (1881-89) kulus stuudium ile ligi kümme aastat.15 Tuntuim igavene tudeng Edward Heinrich õppis siin 38 aastat (1860-98).16 Üldiselt valitses siiski arvam us, et poolakad õppisid Tar­ tu ülikoolis hästi. Aastatel 1802-63 said poolakad oma teadustöö eest keskmisest enam m edaleid.17 Edward Heinrich esitab nimekirja 21 s K ronika i korespondencje. / Przeglqd A kademicki. 1881. R. 1. S. 174. 4 Boromir. Dorpat. O brazki z nad Embachu przez ... // Przeglqd Akademicki. 1890. R. I. Z. 4. S. 304. 10 172 üliõpilast ja 9 vabakuulajat (Личный состав Императорского Юрьевского университета за 1916 учебный год. Юрьев, 1917. С. 24, 37, 48, 64, 153. 1 S. Isakow, P. Sigalow. Polacy w U niw ersytecie Dorpackim . // Miesi^cznik Literacki. 1973. Cz. I. S. 107-108; Cz. II. S. 101; Cz. III. S. 106-107. 12 C . J. Kenez. Polnische u n d aus Polen Stam m ende Studenten an der Univesitat D orpat 1802-1914. // Zeitschrift fü r O stfroschung. Jg. 39. 1990. 4. S. 579. 13 Käesoleva artikli põhitähelepanu on poola üliõpilaste arvulisel koosseisul Tartu ülikoolis. 14 4-aastane (m eedikutel 5 aastat) õppeaeg kehtis ainult õppekursuse loengutel käi­ m iseks (B. Lim anowski. Pam i^tniki (1835-1870). Т. I. S. 181-182). 15 M. Boricza-Kunicki. Fragm enty w spom nieri z D orpatu (O dpow iedž na ankiet^ Konwentu „Polonia" w Wilnie). Lublin, 1927. S. 83-84. 16 Aastatel 1860-84 õppis ta teoloogiat, 1891-98 poliitökonoom iat (Album Studiosorum Academiae D orpatensis. Bd. 4, 3. N r 7221). |7 S. Isakow, P. Sigalow. Polacy w U niw ersytecie D orpackim . I. S. 110. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 267 poola perekonnanim ega m edalisaajast aastatest 1846-92.18 Ka Gustaw Manteuffel väitis, et 19. sajandil said m edaleid m ituküm m end poola­ kat. 19 Uue õppeaine esimesel loengul kinnistati tudengile tavaliselt kindel koht auditoorium is.20 Kui lektori poolt kohta ei m ääratud, tegid seda tudengid ise, lõigates loengusaali laua sisse oma nime ja kuupäeva. Üli­ õpilased tervitasid loengule saabuvaid professoreid istudes ja jalgade­ ga sahistades.21 Suhted õpetaja ja õppuri vahel kandsid igati sõbralikku iseloomu.22 See tulenes ühelt poolt ülikooli juhtkonna poliitikast, mis püstitas küll kõrgeid nõudm isi, kuid pidas rangelt kinni ka üliõpilaste õigustest. Samuti soodustasid üliõpilaste ja professorite häid suhteid igapäevane läbikäimine laboratoorium ides ja kabinettides. Loengutel viibimise kohustusega tulid tudengid toime erinevalt. Esmalt sõltus see antud loengu teem ast ja aine esitamise viisist, m ida lektor kasutas. Oli selliseid loenguid, mis tuli kuulajate rohkuse tõttu auditoorium ist üle viia aulasse.23 Oli ka igavaid loenguid, mida viisid läbi piisava kutsum useta lektorid. Just sellisteks pidasid paljud poola­ kad professor Johann Heinrich Kurtzi (kes iseenesest oli küll rahvusva­ heliselt tuntud suurepäraste teoloogiliste tööde autor) loenguid.24 Iga üliõpilane allus im m atrikuleerim isest kuni eksm atrikuleerim i­ seni ülikooli jurisdiktsioonile. Ülikooli adm inistratsioon m ääras aga karistusi väga m õõdukalt, andes noortele piisavalt vabadust. Tartus ei kasutatud rahatrahve (v.a kohtu- ja kartserikulude sissenõudm ine ning stipendiumide kärpim ine või äravõtmine). Karistustest olid levinum ad noomitus, eksm atrikuleerim ine, loengutelt eem aldam ine (Consilium abeundi), välja ajamine (Relegatio) või kartser. Viimast karistust kasuta­ sid ülikooli võim ud kõige sagedamini. Kas see täitis loodetud eesmärke, on lüsitav - paljud tudengid pidasid kartseris istum ist üliõpilasseisuse kohustuslikuks koostisosaks. Pealegi lubas kartserivaht teatud tasu eest sinna ka õpingukaaslasi ja koguni noori daam e.25 Võis hankida ka (ülikooli võim ude poolt küll rangelt keelatud) joovastavaid jooke nagu arakk, õlu, rum m jms.26 M õnikord olevat kartserisse kontrabandina too- 18 E. Heinrich. Lužnie kartki ze w spom nien uniw ersyteckich spisane przez starego Dorpatczyka. W arszawa, 1917. S. 131. 19 G. Manteuffel. D orpat i byty U niw ersytet Dorpacki. Lwõw, 1898. S. 86. 20 S. Janikow ski. Listy z D orpatu. // A rchiw um H istorii Filozofii i Medycyny. 1955. Т. XXII. Z. 1. S. 93. :i B. Lim anowski. Pam i^tniki (1835-1870). 175. :: M. Boncza-K unicki. Fragm enty w spom nien z D orpatu. S. 63. 23 Nt tuli nt professor A ugust Rauberi anatoom ialoengud viia sellisele ajale, mil teised loengud ei segaks nende kuulam ist (C. C zarnocki. StrzQpy w spom nien. Szkice autobiograficzne. W arszawa, 1973. S. 128). 24 E. H einrich. Lužnie kartki ze w spom nien uniw ersyteckich spisane przez starego Dorpatczyka. S. 63-64. 25 E. В. П ету х о в . И мператорский Юрьевский, бывший Дерптский, Университет за сто лет его существования (1802—1902). Юрьев, 1902. Т. I. С. 252. 26 Е. Heinrich. Lužnie kartki ze w spom nien uniw ersyteckich spisane przez starego Dorpatczyka. S. 89-91. 268 A rkadiusz Janicki du d isegi püstoleid, et süüdim õistetu saaks märki laskm ist harjutada.27 Kartserisse sattum ise sagedaseks põhjuseks olid arvukad duellid, mida peeti nii rapiiride kui püstolitega.28 Poolakad kasutasid duelli üli­ õpilaskonnas dom ineerivate saksa üliõpilastega võrdsete õiguste kätte­ võitmiseks. 19. sajandi esimesel poolel peeti poolakaid nim elt tõusiku­ teks, kes kippunud ülikooli saksluse kallale.29 Poolakad suhtusid oma au kaitsmisse väga tõsiselt ega jätnud reageerimata isegi kõige pisemale lugupidam atuse avaldusele. W. Smidowicz (V. Veresajev) meenutas, et sakslased suhtu sid poolakatesse suure aukartusega - poolakad võtsid väljakutse vastu , kuid esitasid tingim use: duell püstolitega [...]. Püstolitega duell polnud naljaasi - naljad olid ohtlikud ja asi ei p ruukinud lõppeda tühipalja kriim us­ tustega. O li m itu su rm a ju h tu m it .30 Duellid nõudsid poolakatelt pidevaid laskm isharjutuse igapäeva­ seid lasketiiru külastamisi (nt Klattenbergi juures). See komme püsis veel 20. sajandil - Czeslaw Czarnocki m eenutab, et loengutele minnes astusid nad ikka sõpradega lasketiiru, et seal paar korda märki lasta.31 Stuudium i jooksul peetud duellide arv sõltus tudengi osavusest ja tem peram endist. Jõsef Antonij Dziekoriski kohta räägiti, võimalik et väikese liialdusega, et ta osalenud oma stuudium i ajal Tartus (1837-39) peaaegu sajal duellil. Seltskondlikus elus tagasihoidlikult osalenud Wincenty Lutoslawski aga kirjutab: ma tõestasin koheselt oma osavust selles [püstolist laskmises], ja keegi m inusse ei p u u tu n u d .32 Tartusse tulnud poolakad elasid peamiselt nii nim etatud Burgides - majades, mis läksid läbi aastaküm nete pärandina lahkujatelt uustul­ nukatele.33 Kõige vaesem ad üürisid elamiseks tagasihoidlikum ad toad, päris uberikud, enam asti suurte majade pööningu või ärklikorruse ,"34 Sellise toa ü ü r oli um bes 7 rubla terve poolaasta eest. M ööbleeritud kahetoa­ line köögi ja küttega elamine maksis 15 rubla semestris.35 Rikkamad tudengid üürisid mitu tuba ja sisustasid neid luksuslikult, korteris oli klaver, kaunid tapeedid, maalid ja m oodne mööbel. 27 T unnistused selleks eksisteerivad ka meie ajani - kasvõi kartseri puu-uste peal, m is on kuulidega augustatud, või ringikujulised m ärklauad, m is on joonistatud ühele kartseri seinale, täis osavaid tabam isi (R. Sliwowski. Tartu nieznane. // Problemy. 1967. 11. S. 693). 2X O n teada viis poola üliõpilast, kes langesid duellil ja maeti Tartusse (S. M ianow ski. W spom nienia 1895-1945. S. 37). 29 B. D y bow ski. Przed põl wiekiem. W spom nienia z czasõw uniwersyteckich. Biblioteka W arszawska. 1911. S. 242. 30 W. Smidowicz (В. В. В ересаев). W ydziat lekarski w Dorpacie i jego profesorowie w oczach lekarza i literata rosyjskiego. // A rchiw um H istorii i Filozofii Medycyny. 1962. 3. S. 298. 31 C. Czarnocki. Strz^py w spom nieh. Szkice autobiograficzne. S. 126. 32 W. Lutoslawski. jeden tatw y žywot. W arszawa, 1937. S. 76. 3j E. Heinrich. Lužnie k artki ze w spom nien uniw ersyteckich spisane przez starego D orpatczyka. S. 76-77. 34 G. Manteuffel. Z dziejõw D orpatu i bylego U niw ersytetu Dorpackiego. W arszawa, 1911. S. 161-162. 35 B. D ybow ski. Przed põl wiekiem . W spom nienia z czasõw uniw ersyteckich. S. 53, 60. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 269 Elutingim used, toidu kvaliteet, aga samuti üliõpilaselus osalemine sõltusid igaühe jõukusest. 19. sajandi viieküm nendatel aastatel kuluta­ sid kõige rikkam ad tudengid um bes 500 rubla aastas, keskmised 300 ja mõned vaid 200 või isegi 150 rubla aastas.36 Umbes 30 aastat hiljem said ainult vähesed üliõpilased 100 ja enam rubla kuus - enam us olid veel­ gi vaesemad. Stanislaw Stempowski (Veterinaarinstituudi üliõpilane) meenutab üht m eedikut, kes sai kodust vaid 10 rubla kuus.37 Ehkki Tartu oli väike provintsilinn, pakkus ta kultuurielam usi ja meelitas ligi rändureid. Jalutuskäigud Tartu tänavatel ja tema m uististe vaatamine olid huvipakkuvam ad kui Varssavi külastam ine.38 Poola tu­ dengid jalutasid tihti m ööda linna, kogunesid turuplatsile, votsid istet majatreppidel, käisid restoranides ning teistes seda laadi kohtades. Kõi­ ge populaarsem ateks kohvikuteks ja kondiitriärideks olid poola tuden­ gite seas 19. sajandi teisel poolel Luchsingeri äri (poolapäraselt Lucys), Bauchi äri (Brzuch Vatsa) ja Felschau kohvik.39 Õ htuti käidi Regenbogenis, Amerikas, H andwerkervereinis, W anem uises (eestlaste selts), A delm usses (aadlike klubi), Bürgerm usses (linnakodanike klubi), Akadem ische M usses (üliõpilaste klubi). Viimane koht oli eriti hinnatud kõigi tudengite, m it­ te ainult poolakate seas. Ülikooli aulas ja ka nim etatud klubides toimusid teatrietendused, siin esinesid külalisartistid (peamiselt Peterburist, aga ka Varssavist). Mäletati proua Amelia ja W ilhelmina N erudat, vendi Jösef ja Henryk Wieniawskit, viiuldaja Katskit jt. Poola tudengite vaim ustusavaldused sundisid nii mõnigi kord korravalvureid asjasse sekkuma ja pakkum a näitlejatele või m uusikutele eskorti. M õnikord pidid m äratsevad austa­ jad kartseris m aha rahunem a.40 Kontserdid ja teatrietendused andsid poolakatele võimaluse kohtu­ misteks ja kontaktide loomiseks tartlastega ja teiste korporatsioonide tudengitega. Sajandi teisel poolel polnud poolakad enam sakslaste poolt alavääristatud ega tagakiusatavad, pigem nendega solidaarsed tudengid.41 Poolakad hoidsid teiste korporatsioonidega distantsi, kuid mõned radikaalid (nt Stanislaw Stempowski) sõlmisid suhteid venelastega ja osalesid nende organisatsioonide tegevuses (nt Concor­ dias). Mõned, näiteks 1863. aasta ülestõusus osalenu venestunud poeg Wincenty Smidowicz või Ignacy Korwin-Milewski lihtsalt ei tunneta­ nud oma kuuluvust poolakate hulka ja suhtlesid pigem vene või saksa korporatsioonidega.42 36 Viimane sum m a oli piiriks, m illest alates nt korp! Polonias stipendium i m aksti (B. D ybowski. Przed pöl w iekiem . Cz. 2. S. 58). 7 S. Stem powski. Pam i^tniki (1870-1914). Wroclaw, 1953. S. 114. S. Janikow ski. Listy z D orpatu. S. 84. 39 G. Manteuffel. Z dziejõw D orpatu i bylego U niw ersytetu Dorpackiego. S. 157. 40 B. D ybow ski. Przed poi wiekiem. Cz. 2. S. 257. 41 I. Baranowski. P a m i^ tn ik i... (1840-1862). Poznari, 1923. S. 90. 42 H. K orw in-M ilew ski. Siedem dziesi^t lat w spom nieri 1855-1928. Poznari, 1993. 52; S. C zekan ow sk i. Roczniki dlugiego žyw ota mego. Beztroskie lata uniw ersyteckie (1888-1894). Rkps O ssolineum 13258 II. Т. II. S. 66. 270 A rkadiusz Janicki Poolakate m älestustes kirjeldatakse väljasõite Tartu lähem asse ja kaugem asse üm bruskonda. Tihti külastati Tähtvere, Jaama, Melliste, Raadi, Jänese, Kvissentali, Ropka, Kabina ja "N ovum i" kõrtsi. Viima­ ses oli külastajate lõbustam iseks teatripalagan ja keeglim äng.43 Poola tudengid käisid ballidel Võrus ja Viljandis, sõideti rongiga Riiga ja Tallinna või laevaga Pihkvasse. Linnast välja sõideti ratsa,44 troska või saaniga. Soojal ajal nauditi paadisõitu Emajõel, üheks lemmiksihiks oli Kvissental. Sajandi esimesest poolest m eenutatakse jõukam ate poolaka­ te jahilkäimisi.45 Tudengite väljasõidupaigaks oli ka Pühajärv. Bohdan Szachno m eenutab, et Tartus õppim ise ajal rändas ta tihti üm bruskonna külades, kus eestlased suhtusid poolakatesse, erinevalt lätlastest, äärmiselt sõbralikult ja võtsid külalislahkelt vastu.*6 Vaba aja veetmiseks oli rohkelt erinevaid võimalusi - ülikooli juures asus spordiväljak, maneež, tenni­ seväljakud, ujumisbassein, lasketiir, ülikooli liuväli.47 Tudengite kam bad tarbisid peale õlle päris suurtes kogustes teisigi alkoholseid jooke - arakki, viina, veini, slivovitši, likööre jms. Vähe sel­ lest -jo o k e segati ka ise. Poolakate seas oli eriti tuntud nn Karbonievitši naps (K arboniew iczsznaps ). See oli segu m itm est erinevast liköörist ja viinast. Joogi loojaks oli Michal Karboniewicz, kes patendeeris ka nn türklase - segu šam panjast ja arakist, millele lisati munakollast ja lõpuks täideti klaasi servani roosa likööriga. Sellise joogi kolmekäigu­ list seeriat (iga portsjon isesorti likööriga) nim etati Knikebein, sest see pani isegi kõige kangem atel meestel põlved nõtkum a.48 Tartus elanud poola tudengid joobusid vabadusest ja perekondliku järelvalve puudum isest ning nautisid m uretu prassim ise võimalu­ si. 19. sajandi viimasel küm nendil olid üle linna kuulsad Bronislaw Kulakowski ja krahv Stanislaw Starzeriski (Vene Pariisi saadiku parun von M ohrenheimi sugulane) vem bud. Nad olid paras paar nii oma kalduvuste, eelistuste kui naljade poolest. Kulakowski tekitas furoori, ratsutades oma Rüütli tänava puum aja teisel korrusel asuvasse korte­ risse.49 Ülesse sõitmisega ei olnud probleeme, hobuse trepist allatoomine on aga teadagi üsna lootusetu ettevõtmine. Nii tuli suksu korterisse ööbima jätta. Põrandale tehti õlgedest ase, toodi ka heina ja kaeru. Kuna hobuse om anik hakkas päevaks laenatud hobust tagasi nõudm a, kut­ 43 G. Manteuffel. Z dziejöw D orpatu i bylego U niw ersytetu Dorpackiego. S. 159; M. Boncza-Kunicki. Fragm enty w spom nien z D orpatu. S. 37. 44 H obuse laenam ine terveks päevaks m aksis üks rubla. 4:1 B. D ybow ski. Przed põl wiekiem . Cz. 1. S. 52. 4<1 B. Szachno. D orpat 1887-1892. Fragm ent pam i^tnika pisanego w W ilnie w latach 1940-1945. S. 13 (Varssavi Peapiiskopkonna A rhiivis (A rchiw um Archidiecezjalne W arszawskie, AAW). 47 B. Szachno. D orpat 1887-1892. S. 6. 4f4 B. Dybowski. Przed põl wiekiem. W spomnienia z czasöw uniwersyteckich. S. 255. 49 Kirjeldades hobuse v is iiti korterisse, kirjutab Edw ard H eirich, et seda tegi tudeng S. Kuid näib, et tõenäolisem on Stanislaw Stem powski kirjeldus, kes oli Bronislaw Kuiakowsi lähim aks sõbraks (S. Stem pow ski. Pam i^tniki (1870-1914). S. 122; S. C zekanow ski. Roczniki dtugiego žyw ota mego. S. 37; E. H einrich. Lužnie kartki ze w spom nien uniw ersyteckich spisane przez starego D orpatczyka. S. 88). Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 271 sus Kulakowski hädaga puusepad. Need võtsid seina maha ja ehitasid tänavale poodium i, millelt ratsu köitega tänavale tõsteti. Poola üliõpilaste legaalsed ja illegaalsed organisatsioonid 19. ja 20. sajandi piiril asutasid poolakad Tartus rea organisatsioone ja seltse. Enamjaolt jäi nende tegevus üsna lühiajaliseks. Olulisem tähen­ dus oli poola üliõpilaste korporatsioonil Polonia. See oli kõige arvukam poolakate organisatsioon, mis oma enam kui saja-aastase tegevuse vältel kandis m itut erinevat nim e ja elas üle m itm eid kriise. Polonia asutam isajaks peetakse 1826. aastat. Põhikirja am etliku kin­ nitamise ajal, 1828. aasta esimesel semestril, kuulus organisatsiooni 17 Vilniusest (Vilnost) pärit tudengit,50 kes pidasid end filarettide seltsi vaimseteks pärijateks. Seda tõestab ka filarettidelt üle võetud lipukiri: Au, Isamaa ja Voorus. Ka korporatsiooni hümni, Francisk Bogatko (1810— 1864) poolt kirjutatud H iivastijätu laulu lauldi Filarettide laulu viisil.51 O r­ ganisatsiooni sisemine struktuur ja kombed laenati saksa korporatsioo­ nidelt. Liikmeskond jagunes tegev- ja toetajaliikmeteks. Tegevliikmed jagunesid täisõiguslikeks buršideks ja mittetäisõiguslikeks fuksideks (rebasteks). Toetajaliikmeteks olid vilistlased. Korp! Polonial oli oma tekkel, värvid ja lipp. Tartus, erinevalt Saksamaast, puudusid korporatsioonidel poliiti­ lised eesmärgid, rahulduti tudengite au ja vennaliku abi põhim õtete Joonis 1. K o rp ! P olonia sirk el ja tekkel. 50 Polonia asutajate nim ed vt: A. Minkiew icz. „Konwent Polonia" 1828-1978 (W 150-tq rocznic^ založenia w Dorpacie pierwszej polskiej korporacji akademickiej). / Zeszyty H istoryczne. T. 46. Paryž, 1978. S. 211. 51 S. Isakow, P. Sigalow. Polskije stiudienczeskije organizacji w Tartuskom U niw iersitetie w XIX w ieku. // Tartu Ülikooli ajaloo küsim usi. I. Tartu, 1975. S. 126. 272 A rkadiusz Janicki kultiveerim isega ning nauditi pidudel ja koosviibimistel rohkesti alko­ holi.52 Nelja saksa korporatsiooni poolt m oodustatud katusorganisat­ sioon Chargierten C onvent tunnustas Poloniat 1828. aastal. Polonia võis saata konventi oma delegaadi ja om andas sellega hääleõiguse ühiste probleem ide otsustam isel. See formaalne tunnistus võim aldas Polonial legaalselt ja võrdõiguslikult eksisteerida teiste Tartu organisatsioonide seas. Oma asutam isaastal püüdis Polonia kehtestada duellide reglementi - kõveratel mõõkadel kuni esimese vereni, kuid tulem useta.53Juba 1831. aas­ tal, seoses Poola novem briülestõusuga, Polonia tegevus ajutiselt peatati - korporatsiooni 25 liikmest osalesid ülestõusus 17. Aasta hiljem pöördus neist Tartusse tagasi vaid viis.54 Pärast ülestõusu m ahasurum ist poolakaid tabanud repressioonid tekitasid suurt rahutust nii ülikooli rektoris kui ka saksa korporatsioo­ nides. Kardeti, et tsaarivalitsus võib sulgeda kõik Tartu korporatsioo­ nid, kuna seal levivad riigivastased ideed. Just selle surve tõttu võttis Polonia 7. mail 1832 vastu otsuse organisatsioon laiali saata. Polonia tegutses illegaalselt veel terve aasta, kuni liikmete kirjavahetuse paljas­ tamiseni tsaarivõim ude poolt.55 Korp! Polonia taassünd saabus küll juba 1834. aastal, kuid olukord oli kardinaalselt m uutunud. Uus Chargierten C onvent küll tunnustas Poloniat, kuid ei andnud talle oma koosseisus kohta ega hääleõigust. Polonia võitlus võrdsete õiguste eest (koos Curoniaga ) lõppes 1843. aas­ tal kaotusega ja korporatsiooni laialisaatm isega.56 Polonia laialisaatmist soovis ka osa poola üliõpilasi, kes ei tunnistanud korporatsiooni elu­ stiili.57 1843. aastal pani ülikooli senat Polonia peakorteri lukku ja üritas konfiskeerida ka tema sümbolid, kuid neid õnnestus peita Curonias,58 Korduvaid katseid korporatsiooni taastada kroonis edu alles 1848. aastal, mil asutati Ogõl (ühiskond, seltskond). Sellesse seltsi koondunud poolakad saavutasid 24. novembril 1851. aastal vilistlaste õiguste tunnis- 52 A. K am in ski. Polskie Zw i^zki M lodziežy (1804-1831). W arszawa, 1963. S. 532. F. A. Redlich. Der Pole in den Baltischen Landen. Eine kulturgeschichtliche und volkskundliche U ntersuchung. // D eutsche W issenschaftliche Zeitschrift im W artheland. 2. 1941. 3/4. S. 95. ' 4 A. M ink iew icz. „Konwent Polonia" 1828-1978. S. 213. A. Redlich. Der Pole in den Baltischen Landen. S. 94. ■ s6 1834-43 kandis korp! Polonia v a s tu p id is e id värve - valget, helesinist ja punakas-lillat. Kuid 1843. aastast alates ei kasu tatu d m ingeid väliseid korporatsiooni regaaliaid, kuigi vahel kanti tum esiniseid m ütse e k o n v e n tk a s id (A. Minkiew icz. „Konwent Polonia" 1828-1978. S. 213). R. Pl^ skowski. Z epoki studyöw š.p. Chalubiriskiego w Dorpacie. // Tygodnik Ilustrowany. Seria IV. 1889. T. 13. Nr 363. S. 386. Polonia ei saanudki oma korporatsiooni protokolle, värve ja embleem e tagasi, sest need hävisid C u ro n ia peakorteri põlengus 19. sajandi teisel poolel (W. Soltan. Sprostow anie faktyczne filistra dorpackiego Wl. Soltana. // D ziennik Wileriski. 30.V.1907. 5. 2; WL Cywiriski. 1828-1928. // W iadomošci Korporacyjne. R. 1. II 1928. Nr 5. S. 120). Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 273 tarn ise/’ Sellest ajast algas järkjärguline suhete paranem ine saksa kor­ poratsioonidega. Kuid sisemine lõhestum ine Ogõli ridades ei lasknud poolakatel oma võidu vilju maitsta. 1857. aastal eraldus selles Szczegöl, valdavalt Leedust pärit noorte seltskond. Selleks, et mitte nõrgendada oma niigi juba kõikuvat positsiooni, püüdsid Ogõl ja Szczegöl suhetes teiste korporatsioonidega kokku hoi­ da. Kuid 1860. aastal, esindajate valimistel Üliõpilaste Akadeemilisse Kogusse esitasid m õlem ad organisatsioonid oma kandidaadi. See teki­ tas poolakate jaoks niivõrd ebam ugava situatsiooni, et 27. (15.) märtsil 1861. aastal läksid m õlem ad ühingud läksid laiali ja m oodustasid sam a­ aegselt ühise K onvendi.60 Kui teated 1864. aasta ülestõusu algusest jõudsid Konvendini, sõitsid 84 tegevliiget ja vilistlast kodum aale ja ühinesid ülestõusuga. Seitse neist langesid lahingus Vene sõjaväega, kaks mõisteti surm a, seitse kohtuotsusega vangi ja 48 saadeti Siberisse.61 K onvent piiras esialgu oluliselt oma tegevust, kuid uute liikmete juurdevool taastas peagi ühingu senise tegevuse. Paraku keeldusid tsaarivõim ud poola korpo­ ratsiooni legaliseerimisest. Ajakirjanduses märgiti, et 200-pealine poola üliõpilaste rühm kuulub ofitsiaalselt m etsikute hulka, kuigi poolakatel on oma ühing, mis põhimõtteliselt on ka korporatsioon, a inult ilma värvide ja liputa.62 Tähtis m uutus toimus 1888. aastal, mil võim ud nõustusid tunnus­ tama poola üliõpilaste seltsi, kuid ainult Üliõpilaste Loodusteadusliku Ühinguna.63 Poolakad kasutasid seda nim etust ainult õppeasutuse juhatuse juuresolekul, omavahel aga kasutati nim etust K onvent, teised korporatsioonid kasutasid nim etust Dorpatis õppivate poolakate Liit.64 Tunnustamise aastal ühendas see 108 liiget.65 Ent jällegi ei suutnud Konvent vältida sisemist lõhenemist. Kuni 1880. aastateni ei tehtud uute liikmete vastuvõtm isel suurt vahet nende päritolu, usutunnistuse või rahvuse vahel. Kuid Konvendi konservatiivsema osa initsiatiivi] hakati peagi piiram a protestantide ja juutide korporatsiooni vastuvõtmist. Paljudele (nt Jan Cumff, Edward Heinrich) polnud see suund aga vastu­ 59 Vilistlase õigused andsid näiteks võim aluse pöörduda burši (vanema tudengi) poole sma-vormis, buršid aga pidid pöördum a vilistlase poole (või isiku poole, kes juba oli lõpetanud õpinguid) teie. Kuid kõige tähtsam oli privileeg võidelda duellil püstolitega. Lisaks sai organisatsioon õiguse om ada eraldi põhikirja ja oli vaba kohustusest järgida üleülikooliliste üliõpilasorganisatsioonide põhikirja (D. Kielak. Konwent Polonia w Dorpacie - polski m odel korporacyjny. // Przegl^d Hum anistyczny. 1993. Z. 1. S. 131. 60 B. D ybow ski. W spom nienia z przeszlošci põlwiekowej. Lwöw, 1913. S. 51-52. 61 A. M in k iew icz. „Konwent Polonia" 1828-1978. S. 214. 62 Kraj. 1886. Nr 13. S. 14. 63 S ta tu t, T ä tig k eitsb e rich te M itg lie d e r v e r z e ic h n iss e u n d die C h ron ik der N a tu r w is s e n ­ sch aftlichen G e se llsch a ft d e r S tu d e n te n über die T ä tig k eit d erselben (EAA. 402-7-241). 64 G. M anteuffel. Z dziejöw D orpatu i bylego U niw ersytetu Dorpackiego. S. 105. 65 T. Stegner. Pastorzy Krolestwa Polskiego na Studiach teologicznych w Dorpacie w XIX w ieku. W arszawa, 1993. S. 7. 274 A rkadiusz Janicki võetav.66 Konvendi uue lõhenemise käigus eraldus sellest teiste hulgas selts Kuchnia Polska (Poola Köök). Kuid juba 1895/96. aastal oli Konvent jälle ühine ja ühtlasi kõige suurem kõiki kaasmaalasi ühendav üliõpi­ lasorganisatsioon Tartus.67 3. novem bril 1896 tabas poolakaid uus löök vilistlaste Õiguste ära­ võtmise näol Fakultatiivse Chargierten Convendi poolt.68 Konvendi ühtsus kestis seekordsuhteliselt kaua, sest isegi 1905. aas­ ta revolutsiooni ajal ta oli see tähtsaim poola organisatsioon ja peaaegu kõik poola tudengid pidasid end kohustatuks sinna kuulum a.69 Tsarismi poliitika leevendum ise tõttu andis K onvendi vanem 1906. aastal Ülikooli Senatile taotluse korporatsiooni registreerimiseks nime Polonia all.70 Poola konstitutsiooni päeval, 3. mail 1907. aastal, tuli Polonia juba avalikult välja oma lipu ja ajalooliste, 1828. aastal kasuta­ tud värvidega. Seltsi legaliseerimine mõjus innustavalt korporatsiooni tegevusele.71 Esimese maailmasõja algusest kuni 1917. aasta esimese pooleni kul­ ges Polonia tegevus ilma eriliste raskusteta. Liikmeskond vähenes küll enam kui kaheküm ne korporandi sõjaväeteenistusse kutsum ise tõttu. Ometi korraldati 13 loengut, 1915. aastal organiseeriti isegi heategevuskontsert Poola näljahädäliste heaks.7: Konventlased aitasid aktiivselt kaa­ sa Tartus tegutseva Poola Sõjaohvrite Abistamise Seltsi ettevõtmistele. Revolutsioonilised sündm used Venemaal leidsid poola tudengite seas vaid nõrka vastukaja. Ainukeseks m ärgatavaks m uutuseks oli korpo­ ratsiooni värvide kasutam ise ametlik taaslubamine. Ühel Polonia viimastest koosolekust 1918. aasta esimesel semestril otsustati organisatsiooni edasise saatuse otsustam iseks kokku kutsuda Vilistlaste Kongress, kuna leiti, et Tartu ülikooli likvideerimise tõttu ja pi­ dades silmas Varssavi Ülikooli olemasolu, võib Kl tegevuse jätkum ine Tartus osutuda ebaotstarbekaks.73 Kongress toim us 19. septem bril 1918 Varssa­ vis. Korporatsiooni keskus otsustatigi Varssavisse üle viia, Tartusse aga jätta üks selle filiaalidest. Vähesed Tartusse jäänud Polonia liikmed nõustusid kongressi ot­ susega ja taastasid korporatsiooni tegevuse, taotledes selleks Saksa võim ude nõusolekut. Sakslased kinnitasid Polonia Konvendi põhikirja 1918. aasta novem bris.74 Tartusse oli jäänud vaid neli täisliiget ja kaks rebast. Ka poliitiline situatsioon Eestis oli ebastastabiilne. Ülikooli 66 AAW-s on olem as m õnede üliõpilaste avalikud kirjad: Akta sekretariatu K onwentu z lat 1889-1898, list z 23.1X/5.X 1889 i 23. IX 1889r. A. M in k iew icz. „Konwent Polonia" 1828-1978. S. 215. G. Manteuffel. Z dziejõvv D orpatu i bytego U niw ersytetu Dorpackiego. S. 115. M C. Czarnocki. Strzepv w spom nien. Szkice autobiograficzne. S. 126. 70 EAA. 402-7-568. 1AAW. Akta sekretarskie Konwentu z lat 1889-1898, U chwaiy K onw entu Polskiego w Dorpacie. 1907 rok. II sem estr (m aterjalid veel korrastam ata). 2 Leedu Teaduste A kadeem ia raam atukogu V ilniuses (BLANYVil). F. 160. K. 145. 73 BLANWil. F 160. K. 126. 74 Samas. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 275 saksa personal oli saanud evakueerumiskäsu. Kõik see veenis Polonia liikmeid, et aeg on asjad pakkida ja Tartust lahkuda. Pärast m õningaid kõhklusi valiti korporatsiooni uueks keskuseks Vilnius. 17. veebruaril 1919. aastal kinnitas Stefan-Batori-nimelise Vilniuse Ülikooli Senat Polonia põhikirja, avades sellega järgmise etapi organisatsiooni aja­ loos.75 Teised poola üliõpilaste ühendused Polonia oli Tartus tähtsaim ja suurim , kuid kaugeltki mitte ainus poola tudengite organisatsioon. Tema kõrval, koostöös või opositsioonis ek­ sisteeris terve rida ringe ja seltse. Need olid reeglina väikesearvulised ega tegutsenud eriti kaua. Varaseim sellistest oli autori käsutuses ole­ vate andm ete kohaselt Poola üliõpilaste selts ehk Poola patriootlik ühing, mis loodi 1836/37. aasta vahetusel üliõpilase Karol H ildebrandi poolt.76 Ühing seadis endale m itm ekülgsed ja õilsad eesm ärgid nagu isamaa kirjanduse ja ajaloo tundm aõppim ine, propaganda, eneseharimine, olme m uutm ine (pidutsem isele ja joomisele lõpu tegemine), vendluse kultus (ühiskassasse anti 5 protsenti oma sissetulekust). Eirates Tartus kehtinud üliõpilasorganisatsioonide apoliitilisuse tava peeti sidem eid salaühinguga Poola rahva Liit ja Szymon Konarski juhitud liikumisega.77 Seltsi poliitiline suunitlus sai tema lühiealisuse põhjuseks - see suleti võimude poolt 1839. aastal ning vähemalt 17 seltsi liiget käisid kor­ duvalt ülekuulam istel. Ringi initsiaator Karol H ildebrand istus kolm aastat Vilno vanglas ja saadeti seejärel sunnitööle.78 Pärast H ildebrandi ringi traagilist lõppu loobusid poolakad Tartus mõneks ajaks poliitilis-patriootilise iseloomuga ringide loomisest.79 Alles 1859. aastal asutas Boleslaw Limanowski väikesearvulise eneseharidusliku suunitlusega ringi, kuhu kuulusid Leonard Staniewicz, Wilhelm Zimmer, Juliusz Klaczko. Sama aasta aasta lõpuks olid ringil juba tihedad kontaktid emigratsiooniga. Järgmisel aastal üritati juba luua salajane poola revolutsiooniline organisatsioon. Limanowski ring lõpetas oma tegevuse tõenäoliselt varsti pärast oma juhi Tartust lahku­ mist 1860. aastal. 75 Aastatel 1919-39 tegutses P olonia V ilniuses ja siis kuni 1978. aastani Krakovis. Suur osa oma eelkäija m ärkidest, m ida säilitati Vilniuse Polonias, läksid kadum a Teise m aailm asõja ajal. See, m is on pärast sõda järele jäi, anti hoiule kindral Sikorski M uuseum i Londonis ja Varssavi A rhipiiskopkonna Arhiivi. 76 EAA. 402-8-1574; EAA. 402-8-1850. 77 T. Stegner. Pastorzy Krõlestwa Polskiego na Studiach teologicznych w Dorpacie w XIX w ieku. S. 7. 78 A. K am in s k i. Polskie zw i^zki m lodziežy (1831-1848). W arszawa, 1968. S. 209. 79 Kuid 1840. aastate alguses võeti ette esim esed katsed (A k te in U n tersu c h u n g ssa c h e n über ein en d e m o k ra tisc h e n Verein u n ter den S tu d e n te n p o ln isc h e r N a tio n , EAA. 402-81602). 276 A rkadiusz Janicki Paralleelselt Poola jaanuariülestõusu lähenemisega kasvas polii­ tiline pinge Tartu noorte poolakate seas. Benedykt Dybowski teatab, et 1862. aastal tekkis um bes kolm eküm m et poola tudengit ühendav salaorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks osalemise eelseisvas va­ badusliikum ises. Selle nim etu seltsi iga liige pidi ülestõusu puhkedes ise otsustam a oma osavõtu ülestõusust, esm alt aga korraldati Tartus dem onstratsioon, kus kanti dem onstratiivselt poola rahvarõivaid ja konföderatsiooni mütse, Poola kirikus aga lauldi patriootilisi laule. Seda tegevust jahutas kuraator G. von Bradke hoiatus, ja puhkenud ülestõus lõpetas ringi tegevuse. Järgmiseks poola tudengite seas 1880. aastatel tekkinud ringiks oli Karskuse Selts. Seltsi liikm eskond ja nende tegevus vihjavad üsna ühe­ selt ühenduse revolutsioonilisele iseloomule, kuid allikmatmaterjalide nappus ei võim alda seda siiski otseselt tõestada. Seltsi nim etus oli ilmselgelt irooniline - selts oli üle linna tuntud joom ingute korraldaja, koosolekud toimusid alles pärast paraja koguse alkoholi pruukim ist laua peal seisva pudeli ees, millel ilutses silt kirjaga agua fo n tis (allika­ vesi).80 Seltsil oli oma teravm eelselt kirjutatud põhikiri ja kuulsus tema tegevusest kestis veel kaua aega pärast liikmete Tartust lahkumist. Enamus poola seltsidest tekkis tänu oma liidrite energiale ja pärast eestvedaja stuudium i lõppu hääbus ka seltsi tegevus. Nii oli see näiteks Poola Köögiga, mis tekkis Konvendi lõhenemisel 1889. aastal. Esimes­ teks kokkadeks (just sellist nim etust kandsid ringi liikmed) olid Pawel Zorski, Bronislaw Kulakowski, Stanislaw Stempowski, Bronislaw Natanson, H enryk Helin ja teised. Köögi peakorter asus väikses majas Herne tänavas.81 Seltsi nimi tulenes lõunasöökidest, mida valmistas eestlasest teenija. Poola Köök ei pooldanud buršikom beid ega jaganud ka šlahta m uinaspoola kultust. Koosolekutel arutati ühiskonna elu kuum i probleeme, ideid ja ideoloogiaid. Poola Köögil oli oma neljaastase (1889-93) tegevuse kestel vähem alt 45 liiget.82 Liikmem aksude ar­ vestam ine toim us samade] alustel, nagu Konvendis - rikkad maksid rohkem, kõige vaesemad olid üldse m aksust vabad. Mingeid juhtorga­ neid peale laekuri ja revisjonikomisjoni Poola Köögil ei olnud. Liikmete vastuvõtm isel ei hoolitud ei nende rahvusest, usutunnistusest ega sotsiaalsest päritolust. Vaatamata üldisele pahem poolsusele polnud Poola Köök ideoloogiliselt ühtne organisatsioon. Kõige arvukam a gru­ pi m oodustasid radikaal-natsionalistliku orientatsiooniga patrioodid (Bronislaw Natanson, Stanislaw Bouffal, Gabriel Korbut). Oli ka anar­ histlik fraktsioon (Poncet de Sandon, Jan Eismont) ja sam uti sotsiaal­ dem okraatlik grupp (Bronislaw Kulakowski, Stanislaw Stempowski jt).83 Sotsiaal-dem okraatliku fraktsiooni liikmed pidasid oma sugupuu M) S. Stem powski. Pam i^tniki (1870-1914). S. 112. Sl S. C zekanow ski. Roczniki dlugiego žyw ota mego. S. 35. 82 Samas. Lk 40. S. Isakow, P. Sigatow. Polskije stiudienczeskije organizacji w Tartuskom Uniw iersitetie w XIX wieku. II. S. 105-106. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 277 alguseks 1888. aastal doktor Maksymilian Lesniku poolt loodud m ark­ sistlikku ringi.84 Selle ringi iga liige pidi läbi töötama teatud osa Marxi Kapitalist ja seda siis teistele liikmetele tutvustam a, millele om akorda järgnes diskussioon M. Lesniku juhtimisel.85 Isegi liidri lahkum ine Tar­ tust ei lõpetanud ringi tegevust. Liikmed tegelesid saksa ja prantsuse kirjanduse tõlkimisega, sam uti illegaalse m arksistliku kirjanduse üle piiri vedamisega. Loodi kontakte revolutsiooniliste tegelastega Varssa­ vis ja Riias, Kiievis marksistlikke ideid propageeriva ukrainlase Bogdan Kistiakowskiga jm. Pärast viimase arreteerim ist jõudis politsei ka Tartu marksistideni ja arreteeris aktiivsem ad tegelased. 1892. aastal ringi te­ gevus tõenäoliselt lõppes.86 Pärast mitm ete teoloogide konventi astum ise avalduste tagasi­ lükkamist tekkis teoloogide grupp eesotsas Julian Machlejdi ja Dionizij Heliniga. See väike ring ei m änginud Tartu poolakate elus kuigi m ärki­ misväärset rolli. On teada, et tema liikmed olid peam iselt Poola Ku­ ningriigi aladelt pärinevad m õõduka m aailm avaatega isikud. Mõneti suurem tähtsus oli Poola Teoloogide Seltsil, mis sai võim ude kinnituse 1902. aastal ja eksisteeris kuni 1916. aastani.87 1897. aastal tekkis Tartu ülikooli farm aatsia osakonnas poola korpo­ ratsiooni nim etusega Z n icz (Kodukolle, m uistsetel leedulastel ka Püha Tuli), mille peaeesm ärgiks oli oma enamasti Venemaa aladelt pärineva­ te liikmete poolameelsuse tugevdam ine.88 On ka teada, et Ü hendatud Kaasmaalaste Seltside N õukogus ja Or­ ganisatsioonis, mis juhtis üliõpilaste väljaastumisi 20. sajandi alguses, oli mitu poolakat (A. Tyszka, A. Litynski). N õukogu juhatus tunnistas teiste hulgas ka poola illegaalset üliõpilaste organisatsioon Jadwiga (andmeid aastatest 1900-02).89 Seniilm unud töödes pole m ainitud Poola sotsialistliku partei raku­ keste tegevust Tartus. Põrandaalune poola sotsiaaldem okraatlik orga­ nisatsioon O gnisko (Lõke) tegutses Tartus juba enne 1904. aastat. Nagu teistegi võim ude poolt avastam ata salaorganisatsioonide puhul ei tea tema täpselt ei tema liikmete arvu ega eksisteerimise aega. On teada et Poola Noorte R ingi (Koto M lodziežy Polskiej), püüti m õjutada sotsialistliku orientatsioonigaüliõpilasnoori, kontrolliti ka m õnda häält Rahvaharidu­ se Ringis (Kola öszviaty ludowej), tehti agitatsiooni sõdurite seas ja levitati 84 D etailsem alt m arksistliku ringi tegevuse teem al vt: С. Г. Исаков. О первом марксистском кружке в Тарту. // Учен. Записки ТГУ. Вып. 261. 1970. С. 15-27. 85 S. Stem powski. Pam i^tniki (1870-1914). S. 107-108. 86 S. Isakow, P. Sigalow. Polskije stiudienczeskije organizacji w Tartuskom Uniw iersitetie w XIX w ieku. II. S. 107-109. 87 D etailsem alt ringi tegevusest vt: T. Stegner. Teologia protestancka. / U niw ersytet w Tartu a Polacy. Rola dorpatczykow w polskiej nauce, kultu rze i polityce XIX i XX wieku. Pod redakcjq S. G. Isakowa i J. Lewandowskiego, Lublin, 1999. S. 166-169. 88 Rys historyczny polskiego ruchu korporacyjnego. / Rocznik Korporacyjny 18281928. W arszawa, 1928. S. 19. 89 S. Isakow, P. Sigalow. Polskije stiudienczeskije organizacji w Tartuskom U niw iersitetie w XIX w ieku. III. S. 103-104. 278 A rkadiusz Janicki illegaalseid väljaandeid. Millised need väljaanded just nim elt olid ja kui suur oli nende tiraaž, pole kahjuks teada. Võimalik, et need olid P rzedšw it (Koidik) ja R obotnik (Tööline). O gniskol olid kontaktid partei juhtkonnaga, organisatsioon saatis oma delegaadi ka 11. jaanuaril 1904 toim unu Poola Sotsialistliku Partei esimesele üliõpilaskonverentsile.90 Tsarism p ü ü d is revolutsiooniliste m eeleolude levikut igati pidur­ dada ning toetas mustasajaliste organisatsioonide tegevust, viimaste tegevus elavnes ka Tartus. Sellele vastukaaluks asutasid tudengid Tartu Omakaitse, mille juhiks sai poolakas Stanislaw Czarnocki. 40-liikmeline võitlusrühm jaotati neljaks salgaks. Igal salgal oli oma juht ja tema ase­ täitja. Kogu võitlusrühm a kom andöri ja tema asetäitja käsutuses oli ka sidemees ja kaks sanitari. Om akaitse relvastusse kuulus paarküm m end revolvrit ja hulk laskemoona. Jutud omakaitse laskeharjutustest olevat tugevasti mustasajaliste hoogu jahutanud. Politsei, kes oli omakaitse ees­ m ärkidest jarelvastum isest teadlik, ei sekkunud.91 Enamjaolt vasakpoolsete vaadetega poola üliõpilased osalesid aktiivselt 1905. aasta revolutsiooni sündm ustes. Tartus peeti rohkesti m iitinguid, mis kulgesid üldiselt rahulikult. Siiski kasutas politse ühe m iitingu ajal rahva laialiajamiseks relvi, tappes ühe ning haavates mi­ tut inimest. Tekkinud paham eelelainet ära kasutades korraldati poola rahvusest aktivisti S. Czarnocki juhtim isel koguni kohaliku politsei­ osakonna ajutise hõivamise. S. Czarnocki kutsus rahvast üles tsarismi kukutam a ning revolutsiooni võiduka lõpuni viima. Sõltum atule Tartu Vabariigile tegi lõpu seni passiivseks jäänud garnison. Kehtestati sõja­ seisukord. Linnas suurendati sõjaväepatrullide arvu, keelustati igasu­ gused koosolekud ja m iitingud.92 Kohe pärast revolutsiooni lõppu algas seltsielu reorganiseerimine. Tekkis m itu u u t legaalset poola seltsi. M uundum ise elas läbi näiteks varem m ainitud Z nicz, mis võttis 1907. ja 1908. aasta vahel uue nime Lechicja. Veidi pikem at aega tegutses 1907. aastal am etlikult tunnus­ tatud Zjednoczenie (Ühinemine).93 Seltsi põhikiri tähtsustas liikmete m aterjaalset ja m oraalset toetamist. Selle eesmärgi täitmiseks kavatseti korraldada loenguid, m itm esuguseid õhtuid, etendusi ja ühiseid spor­ ditreeninguid. Kaasa pidi aitam a ka hästi kom plekteeritud raam atu­ kogu ja lugem issaal.94 Seltsi juhtis 9-liikmelime juhatus. Seltsi liikmete poliitilisest orientatsioonist on vähe teada. Hiljemalt 1908. aastast pingestusid Zjednoczenie (samuti nagu Lechicja, L utycya ja Poola Teoloogide Ringilgi) suhted korp! Poloniaga. Kritiseeriti selle liikmete buršilikku W. Szymariska. Pierw sza konferencja m lodziežy uniw ersyteckiej P.P.S. // Niepodleglošc. 1935. XI. S. 147. 91 C. Czarnocki. Strz^pv w spom nien. Szkice autobiograficzne. S. 132-133. 92 Samas. Lk 134-138. 93 EAA. 402-7-615. "4 Samas. L 15; S. Isakow, P. Sigalow. Polskije stiudienczeskije organizacji w Tartuskom U niw iersitetie w XIX w ieku. III. S. 107. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 279 elulaadi. Enam us liikmete ärasõidu tõttu katkestas Zjednoczenie oma tegevuse hiljemalt 1918. aasta mais.95 Alates 1913. aasta sügisest tegutses Tartus Progressivsete Sõltum atute Noorte Selts (Koto M lodziežy Postppoioo-Niepodleglošcioivej), mis koosnes neljateistküm nest inimesest. Selle asutajateks olid Waclaw Graba-L^cki ja Jerzy Krywec-Wokulski. W. Graba-L^cki osales Progressivsete Sõltu­ matute Noorte Esindajate Kongressil Peterburis ja sai seal käsu valida Tartu organisatsioonist välja kaheksa ideeliselt ja poliitiliselt arenenud liiget ning saata nad A ktiivse Võitluse Kongressile. Lisaks kahele asutajale said delegaatideks Alfons Krysiriski, Witold Borkowski, Jan Narbutt, Stefan Jalowiecki, Czeslaw Ryll-Nardzewski ja Jan Janowicz. Tartu rakukest inspekteerinud Julian Stachiewicz kinnitas W. Graba-L^cki komandandiks ja allutas ta Peterburi komandandile. Töövormidena nähti ette referaatide koostam ist ning läbiarutam ist ja linna üm bruskonna visandlike plaanide koostamist. Kurdeti sõjalisi eelteadmisi omavate instruktorite nappust. Sõjateaduse alusteom andam iseks sõitsid W. Graba-L^cki ja A. Krysiriski 1914. aasta suvel Krakovi laskurite kooli. Esimese maailmasõja algus ei võim aldanud neil enam Tartusse tagasi pöörduda.96 Sõjale läksid Tartu poola organisatsioonid vastu lõhestunult. Püsis vastasseis korp! Polonia ja ülejäänud poola organisatsioonide vahel. Tüli, mille ajendas Polonia osavõtt Curonia 100. juubeliaastapäeva pi­ dustusest, lahendati Poola üliõpilaste Tartu osakonna Aukohtu poolt (see ühendas sõja ajal kõiki poolakate ühinguid) alles 1917. aasta lõpus. Kohus andis õiguse Poola Noorte Seltsile Tartus Zjednoczeniele (nii kõlas selle täisnimi).97 Polonia oli kohustatud avaldam a kohtu otsuse ajalehtedes D zennik Narodowy, Gazeta Polska ja D zennik Kijozvski ning Zjednoczeniega ära leppima. Oma roll poola üliõpilaste elus oli veel 1907.-18. aastatel eksistee­ rinud poola üliõpilaste vastastikuse abistamise kassal.98 Abi anti pika­ ajaliste (tagastam ine pärast stuudium i lõpetamist) või lühiajaliste lae­ nude andm ise näol. Liikmed valisid delegaadid, kes vaatasid läbi kõik laenutaotlused ja otsustasid, kes saab laenu, kes mitte. Iga uus liige pidi maksma 25 kopikat sisseastum ism aksu ja tasum a oma kuu sissetuleku põhjal arvestatud kuum aksu.1'4 Kassa rahalised vahendid m oodustasid liikm em aksud kontserdite, ballide, loengute jms sissetulekud ning an­ netused. Tasulisi loenguid ja heategevusõhtuid korraldati ka väljaspool Tartut, 1914. aastal näiteks Varssavis.100 95 BLANWil. F. 160. K. 126. 96 W. Graba-L^cki. W spom nienia zw iqzkowca z Petersburga i D orpatu (1912-1914). // Niepodleglošc. 1929. 1. S. 185-187. 97 Teised poola organisatsioonid olid tollal juba laiali saadetud või oma tegevuse katkestanud. 98 EAA. 402-7-620. 99 Samas. L 1-2. 10(1 Samas. L 109. 280 A rkadiusz Janicki Tartu ülikoolis õppivate poola üliõpilaste elus ja organiseerim ise vorm ides valitses suur m itmekesisus. Tähtsaim poolakate ühingutest - korp! Polonia - integreeris kõige parem ini endise Rzeczpospolita erine­ vatest piirkondadest pärit noori. Siin m ahtusid koos tegutsem a erineva m aailm avaate ja poliitilise orientatsiooniga noored, ilma et nad pida­ nuks om a veendum usi varjam a või etteheiteid ja süüdisi kartma. Siin oli m õnus koos olla ja oma kaasm aalastega hästi aega veeta, arendada teadm isi oma esivanem ate ajaloost, kirjandusest ja keelest. K orporatsiooni tüüpi ühingud soodustasid patriootlike tunnete süvendam ist ja aitasid kaasa oma rahvusliku identiteedi säilitamisele ning võim aldasid puudustkannatajatel saada m ateriaalset abi. Mate­ riaalne toetus ja kasvatustöö olid kesksel kohal ka teistes poola orga­ nisatsioonides, mis olid opositsioonis Polonias valitseva buršivaimuga või kandsid selgepiirilist ideoloogilist värvingut. O salem ine poola seltsidest oli tudengitele om am oodi kooliks, mis valm istas neid ette tulevaseks tegevuseks oma rahva ja riigi heaks. Poola tartlastel on oma ülikooliaastatest kõige soojem ad mälestused, paljud pidasid ülikooliaastaid oma elu parim ateks: Siin veedetud aastad õnnelikes tingim ustes, kustum atu saksa kõrgkultuuri m õju all, noore elu täie­ liku vabaduse ju u re s, jätsid sügava jälje hingekeeltesse. Seda isegi neile, kelle õp ingu id sel või teisel põhjusel ei krooninud hiilgavad tulem used, olgu võimete ebapiisavuse pärast, või m õnel m uu l põhjusel.101 101 I. Baranowski. P am i^ tn ik i... (1840-1862). S. 90. Poola farmatseutide akadeemilised ühendused Tartus 1837-1915 Jadwiga Brzeziriska Vanim Eesti linn Tartu ja tema kuulus ülikool omavad pikaajalist ja elavat kultuuritraditsiooni, mis on m ärgatava jälje jätnud ka poola kul­ tuuri ja teaduse ajalu kku.1 Tihedam läbikäim ine sai alguse ajal, mil Liivim aa, seega tänane Eesti ja Läti ala, alistati 16. sajandi sajandi teisel poolel Siebenbürgenist pärineva Poola kuninga Stephan Bathory vägede poolt. Seoses Liivim aa rekatoliseerim isega andis kuningas jesuiitide ordule ülesande asutada kolleegiumid Riias ja Tartus perspektiiviga m uuta need juba olem as­ oleva Vilniuse kolleegium i eeskujul kõrgem ateks õppeasutusteks. Kõrgkoolist siiski asja ei saanud, jesuiitide kolleegium tegutses Tartus vaheaegadega aastatel 1585-1625 kui katoliiklik keskastm e õppeasutus ladina õppekeele ja oma aja kohta moodsa koolitussüsteem iga.2 Poola poolt vaadatuna pakub pärast keerulisi aegu taas huvi Tartus avatud keiserlik ülikool, m illes õppis aastail 1802-1917 ka poola rahvu­ sest üliõpilasi, kuigi esialgu mitte eriti arvukalt. 19. sajandil viidi Vene keisrivõim ule allutatud Poolas aeg-ajalt läbi rangeid poliitilisi m eetm eid ja püüti venestada kõiki koole ja ülikoole.3 Vilniuse ülikooli tudengite arreteerim ised (1824), Poola ülestõusudele järgnenud repressioonid (1831 ja 1863), Vilniuse ülikooli sulgem ine (1833), sam uti Varssavi ülikooli ajutine kinnipanek põhjustasid poola rahvusest üliõpilaste arvu suurenem ise Tartus, mis saavutas oma kõrg­ taseme 19. sajandi lõpus ja 20. alguses.4 1 G. Manteuffel. Z dziejõw D orpatu I bylego U niw ersytetu D orpackiego. W arsaw a, 1911; S. G. Isakov. W prow adzenie. // U niversytet w Tartu a Polacy. S. G. Isakov, J. Lewandow ski. Lublin, 1999. 2 Z dziejõw szkolnictw a jesuickiego w Polsce. J. Paszenda. Krakow, 1994; S. Salomonowicz. Szkoly jezuickie a gim nazja akadem ickie w Prusach Krõlewskich XV II-XV III w ieku. Pröba p orõw nania. // Rocznik Gdanski. 987. 47. 1; Vello Helk. Die Jesuiten in D orpat (1583-1625). // Zeitschrift für O stforschung. M arburg. 1963. 12. H. 4. S. 67 3 -6 8 7 . 3 L. Bazylow. H istoria Rosji. III. W roclaw -W arszaw a, 1985. 4 Album A cad em icu m der K aiserlichen Universität Dorpat. Bearb. von A. H asselblatt und G. Otto. D orpat, 1889. 282 Jadwiga Brzeziriska Kuigi täpset arvu pole olnud võim alik välja selgitada, hinnatakse poola üliõpilaste hulka kogu keiserliku ülikooli tegutsem ise ajal ligikau­ du 18001e. Kuid on ka arvatud, et neid võis olla kuni kaks korda rohkem. Enamus, st enam kui pooled õppisid arstiteadust, üle veerandi õigustea­ dust, aga huvi tunti ka majanduse, teoloogia ja loodusteaduste vastu.5 Tartu ülikooli m eelitas poolakaid mitte ainult selle tuntus ja kõrge tase, vaid pigem spetsiifiline heatahtlikkuse, vabaduse ja sallivuse atm osfäär. 19. sajandi lõpus võeti siin vastu ka m uudest ülikoolidest poliitiliste] põhjustel väljaheidetuid, Tartus said nad oma stuudiumi lõpetada ja võisid koguni poola üliõpilasühendustesse kuuluda.6 Mitte ühestki teisest välism aa ülikoolist ei ole Poolas nii rikkalikult m em uaare ette näidata, kui A lm a m ater Tartuensisest.7 Need lood tunnis­ tavad, et noorte poolakate siin veedetud aastad olid nende endi silmis õnnelikud ja neile vaadati m eeleldi tagasi. Paljude kaasaegsete tööde seas, mis käsitlevad poola noorte õpinguid Tartus, tuleb kõigepealt nim etada selliseid autoreid nagu Sergei Issakov ja Jan Lew andow ski, Edward Walenwander, Tadeusz Brzesinski, Zenobiusz Bednarski, W lodzim ierz Okonski, Kalina Bartnicka, Pavel Sigalov, Raim o Pullat, Tadeusz Stegner ja vanematest autoritest Gustav M anteuffel.8 S. Isakow , P. Sigalow . Polacy na U niw ersytecie D orpackim . 1802-1918. // M iesi^cznik Literacki. 1973. 8. 1. S. 105-114; 2. S. 99-1 0 9 ; 3. S. 103-114; C. Kenez. Polnische und aus Polen stam m ende Studenten an der U niversität D orpat (1802— 1914). // Z eitschrift für O stforschung. M arb u rg/L ah n . 39. 1990. H. 4. S. 577-582. Poola üliõpilasi rän d as 19. sajandil ka m uudesse Vene im peerium i ülikoolidesse, nagu M oskva, Peterburi, Kiievi, H arkovi, K aasani, O dessai ning vähesel määral Lääne-Eu roopasse P rantsusm aale, S aksam aale ja Šveitsi (vt: T. B rzezin sk i. Polskie p eregryn acje po dyplom y lekarskie. W arszaw a, 1999). A. Ja n ick i. Studenci polscy na uniw ersytecie w D orpacie. / U niw ersytet w Tartu a Polacy. S. Isakow, J. Lew andow ski. Lublin, 1999. S. 26-27. H . B o n cz a -K u n ick i. Fragm enty w spom nien z D orpatu. Lublin, 1927; В. D ybow ski. W spom niena z przeszlošci põlw iecznej. Lwõw, 1913; E. H ein rich . Lužne kartki ze w spom nien uniw ersyteckich spisane przez starego dorpatczyka. W arszawa, 1917; S. Ja n ik o w sk i. Listy z D orpatu. // A rch H ist, i Fil. Med. 22. 1. S. 71-147; W. L u to slaw sk i. Jeden tatw y žyw ot. W arszaw a, 1938; S. S tem p o w sk i. Pami^tniki (1870-1914). W rod aw , 1953; Pami^tniki Ignacego Baranow skiego (1840-1862). Poznan, 1923; W. H ertz. D orpat 1892-1897. Fragm enty w spom nien. // A rch. Hist, i Fil. Med. 57.1994. 4. S. 513-519; J. F ab ick i. W spom nienia z lat m inionych. W arszawa, 1967 (käsikiri autori valduses). 8 Uniwersytet w Tartu a Polacy; Polacy w Estonii. E. Walenwander. Lublin, 1987; Z. Bed­ narski. Polacy na W ydziale Lekarskim U niw ersytetu Dorpackiego w latach 1802-1889. Olsztyn, 1975; Z. Bed narsk i. Egzam inw st^pny na uniwersytet w Dorpacie przed 120 laty na podstawie listõw Stanislawa Janikowskiego. // Polski Tygodnik Lekarski. Warszawa, 1972. S. 1614-1616; Z. Bed narsk i. Historia powstania, sylwetki zatožycieli i cztonkõw zarzj\du Towarzystwa Byiych W ychowankõw Cesarskiego Uniwersytetu Jurewskiego (dawnego Dorpackiego) w Warszawie. // Arch. Hist, i Fil. Med. 50.1987. 2. S. 205-219; W. Okniriski. Polscy medycy na studiach w Jurewie, dawnym Dorpacie w latach 1889— 1919. // Arch. Hist, i Fil. Med. 58.1995. 4. S. 357-373; K. B artn icka. Institut profesorski w Dorpacie - instytucja ksztatac^ca profesorõw dla rosyjskich uniwerytetöw na przelomie lat dwudziestych i trzydziestych XIX w. // Kwartalnik Pedagogiczny. 98. 1991. 3. S. 15-4 0 ; S. Isakow, P. Sigalow. Polacy na Uniwersytecie Dorpackim. 1802-1918; R. Pullat. Rola Uniwersytetu. w Dorpacie w ksztaltowaniu sie inteligencji polskiej w XIX w -1917 r A jalooline A jakiri. 2002. 1/2 (116/117) 283 On rõõm ustav, et poola ajaloolaste huvi Tartu ülikooli vastu ei ole vaibunud, vaid on koguni hakatud uurim a selle tem aatika varem käsit­ lemata aspekte. Käesolevas artiklis tahaksin valgustada poola farm atseutide akadeem iliste ühenduste probleem e Tartus. Poolast pärit farm aatsiaüliõpilased akadeemilistes organisat­ sioonides 19. sajandil olid akadeem iliste ühenduste tüüpiliseks vorm iks korpo­ ratsioonid. Need õpetasid üksikisikule vastutust, distsipliini ja subor­ dinatsiooni grupis, veetlesid rituaalide ja tserem ooniatega ning andsid noorele inim esele hädavajaliku turvatunde seltsim ehelikkuse, sõpruse ja ühtekuuluvuse kaudu. Korporatsioonid mitte ainult ei vorm inud ja kinnitanud noorm eeste iseloom u, kes sageli olid kodus veidi ära helli­ tatud ja tundsid perekonnast eem al olles üksindust, vaid lõid ka tuge­ vad vendlussidem ed, mis kestsid kuni kõrge eani.9 Tartus asutati esim esena 1808. aastal korp! Curonia, järgnesid Livonia (1810), Estonia (1821) ja Fraternitas Rigensis (1823).10 Pärast filom aatide ja filarettide akadeem iliste ühenduste liikm ete arreteerimist Vilniuse ülikoolis saabus 1824. aastal Tartusse suurem hulk poola üliõpilasi. Nad asutasid 1828. aastal teaduskondadevahelise korporatsiooni Polonia, mis kandis edasi Vilniuse filom aatide ideoloo­ giat loosungi all Isamaa-armastus ja intellektuaalne tegevus poola rahva hüvanguks. Korporatsioon saadeti küll nelja aasta pärast am etlikult laiali, tegutses aga ometi peaaegu kogu järgneva 90 aasta jooksul (kuni 1918) edasi, kas siis päris ebaseaduslikult või poolavalikult m itm esuguste eri­ nevate nimede all, nagu Loodusuurijate rin g, Ü htsus, Loodusteaduslik selts või K onvent Polonia.u Polonia korp! albumis on kuni 1918. aastani kirja pandud 1307 nim e.12 // Zapiski Historyczne. 39. 1974. 2. S. 31-40; R. Pullat. Jeszcze raz о Dorpatczykach. / Polacy w Estonii. S. 159-163; T. Stegner. Pastorzy Krõlewstwa Polskiego na sudiach teologicznych w Dorpacie w XIX wieku. Warszawa, 1993. Studia i Materialy. I; J. Brzezinska. Kolegium Jezuickie w Dorpacie (1585-1625) jako prekursor založenia tam uczelni akademickiej. / Pami^tnik IX Sympozjum Historii Farmacji. A. Magowska. Poznari, 2001. S. 17-23; D. Kaszczyk-Grodzicka. Jan Muszyriski (1884-1957) i jego pozycja w polskich naukach farmaceutycznych. Lõdž, 1979. (Doktoridissertatsioon); D. Kasz­ czyk-Grodzicka. Twõrczošc prof. Jana Muszyriskiego w dziedzinie historii farmacji. // Farm. Poi. 33.1977.12. S. 741-743; K. Fabicka-Zambrowicz. Wspominenia о Janie Fabickim, doktorze farmacji. // M agazyn Historyczny farmacji i medycyny. 1934. 3. S. 9-10; 4. S. 8 -9 ; G. Manteuffel. Z dziejöw Dorpatu I bylego Uniwersytetu Dorpackiego. 9 Polskie K orporacje A kadem ickie. L. Ter-O ganjan. W arszaw a, 1993, 2; 1994. 3, 4, 5, 6; 1995. 7. 8. 9. 10 Baltisches B u rschen tu m . Die Studentischen K orporationen der D eutschbalten, Esten und Letten einst und jetzt. V.a. H. v. Rim sch. H eidelberg, 1968. 11 A . Janicki. Polskie organizacje studentskie w D orpacie. / U niw ersytet w Tartu a Polacy. S. Isakow, J. Lew andow ski. Lublin, 1999. S. 4 6 -6 7 ; C. K enez. Polnische und aus Polen stam m end e Studenten an der Universität D orpat (1802-1914). S. 5 84-589. 12 A lbum Polonorum D orpatensis. (Käsikiri). 284 ladw iga Brzeziriska 19. sajandi teisel poolel leidus Tartus ka üksikuid teisi poola, ena­ masti vasakpoolse suunitlusega üliõpilasühendusi, m ille eksistents oli enam asti lühiajaline ja liikm ete arv väike.13 20. sajandi algul ilmusid uued seltsingud, m ille seas näitas selts Z jednoczenie 1907. ja 1914. aasta vahel koguni 50 liiget sem estri kohta.14 1843. aastal asutati Tartu ülikooli juurde farm aatsiainstituut, mida aastatel 1864-94 juhatas Rostocki apteeker, m aailm anim ega teadlane professor Johann G eorg D ragendorff.lr Tema õhutusel ja otsesel juhtim i­ sel konstitueerus 1872. aastal Tartu üliõpilasfarm atseutide üh ing. Ühingul oli oma korter, m ahukas raam atukogu (2597 köidet), farmakognostiline kogu (514), m ineraalide kogu (1324) ja kristallim udelid (157). Organi­ satsiooni struktuur oli lähedane korporatsioonile lööva üh en d u se mõttes. Tegevus oli rangelt reglem enteeritud kodukorra, õllekommenti, m ensuuri- ja d uellieeskirjadega.16 Ühingu 25. aastapäevaks anti välja album, mis sisaldas organisatsiooni ajalugu ja liikmete elulugusid. Selles ei leidu aga ühtki poolakat, peale auliikm e Julian Trappi, kes oli St. Peterburgis farm aatsia ja farm akognoosia professor.17 19. sajandi jooksul leidsid Poola farm atseudid harva tee Tartusse, nende arv hakkas jõudsalt kasvama alles sajandi lõpul. Kuni 1893. aas­ tani im m atrikuleeriti neid regulaarselt täieõiguslike üliõpilastena, edaspidi räägitakse dokum entides vaid kuulajatest. Kuni 1897. aasta suvesem estri lõpuni tuli neil farm atseudi hariduse om andam iseks läbi­ da kolm ja alates sügisest neli õppesem estrit.18 Lühike õppeaeg ja poola farm atseutide suhteliselt väike arv takistas om aenda ühenduse loomist, eelistati astuda pigem teaduskondadevahelise korp! Polonia liikmeks, mille nim ekirjas esineb aastatel 1837-1901 kokku 20 farm aatsiatudengi nim e.19 Znicz 1897. aastal m äärati Tartu üliõpilasorganisatsioonide liikm ete mini­ m aalarvuks küm m e isikut.:oSam al aastal konstitueerus poola farmaat- 13 Album Polonorum Dorpatensis.. 14 EAA . 402-7-615. 15 EAA . 402-5-657; M . A rn im . Internationale Personalbibliographie 1800-1943. II Aufl. Bd I. A-К . Stuttgart, 1952. S. 306; D eutschbaltisches Biographisches Lexicon 1710-1960. Köln-W ien, 1970. S. 174; N eue D eutsche Biographie. Bd. 4. 1959. S. 90; Deutsche Biographische Enzyklopädie. Bd. 2. M ünchen, 1995. S. 606-607. 16 EAA. 3247-1-1...12; 3247-2-1...8; 2090-1-24, 149, 157. 17 G eschichte der M itglieder des Vereins studierender P harm azeu ten zu Juriew. St. Petersburg, 1897. Hiljem asutati veel teised farm atseutide korporatsioonid nagu Baltonin, Gotonia (Album Baltonorum et G otonorum 1872-1976. W alter Seidel. 1977), Lettgcilia (EA A . 2090-1-163). 18 EAA . 402-12-65; A lbum A cad em icum der K aiserlichen U niversität D orpat. 19 Album Polonorum D orpatensis. 20 A. v. G ern et. Die im Jahre 1802 eröffnete U niversität D orpat und die W andlungen in ihrer Verfassung. Reval, 1902. S. 107. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 28 5 Joonis 1. Poola farmaatsiakuulajatc ringi Z niczi sirkel ja tekkel siakuulajate selts.21 Nim eks võeti Z nicz, mis tähendab igavest tuld (ka kodukollet) ja pidi m eenutam a Siberisse saadetud poola vabadusvõit­ lejaid. Seltsi statuut koosnes 27 paragrahvist ja form uleeris kaks põhiees­ märki: 1) Edendada eneseharim ist, eelkõige teadusliku ja praktilise farmaatsia vallas; 2) ühine vaba aja veetm ine teadusteem alistel ja selts­ kondlikel koosviibim istel.22 Poola farm aatsiakuulajate ringi said peale nende endi kuuluda ainult auliikm ed. Need võisid olla kas endised Z niczi liikmed pärast ülikooli lõpetam ist või ka professorid, kellele seda au taheti osutada. Uusi liikmeid võeti vastu soovitajate kaudu ja hääletam isega. Tähtsaid otsuseid tehti kaks korda sem estris toimuvatel üldkoosolekutel. Uus juhatus valiti alati sem estri alguses häälteenam usega. Juhatus koosnes eesistujast, tema asetäitjast, sekretärist, kassapidajast ja korteriperemehest. Ring kohustus mitte tegelem a poliitikaga, lubam a ülikoolivõim udel inspekteerida koosolekuid ja esitam a neile oma tegevuse kohta igal poolaastal aruande. Z niczi eest vastutavaks isikuks ülikooli poolt oli professor Ivan Kondakov.23 Korralised koosolekud pidid toimuma igal nädalal. Seal kuulati liik­ mete farm aatsiateem alisi ettekandeid ja diskuteeriti nende üle. R ahali­ sed vahendid laekusid sisseastum is- ja liikm em aksudest ning raam atute laenutamisest. Liikm em aksude suurus kinnitati igal poolaastal uuesti.24 Liikmete vähesus ja sellest tulenevad napid rahalised võim alused ei lu- 21 C zterdziestolecie K orporacji Lechicja. Farm . W spoi. 1937. S. 2 6 8-269; A. Jan ick i. Polskie o rgan izacje studentskie w D orpacie. S. 64—65. 22 EAA. 402-7-613. 23 Samas. 24 Sam as. 286 banud arendada ulatuslikum at tegevust. Kõige tähtsam aks peeti regulaarse kooskäim ise ja üksteise abistam ise võim alust. A lustati raam atukogu loom ist ja anti liikm etele ka lühiajalisi laene.25 Poola farm aatsiakuulajate ringil kujunes om a vilistlas­ kogu, kes pärast stuudium i lõpetam ist edaspidigi seltsi kassat täiendasid. A eg-ajalt organiseerisid nad kodum aal kaasvõitlejate kohtum isi, m il­ lest suurem ad leidsid aset 1910. ja 1924. aastal.26 U ks prom i­ nentseid liikm eid oli Stanislav B iem acki, kes õppis aastatel Tartus farm aatsiat 1902-1904 ja oli hiljem farm akognoosiaprofessor Posenis (Poznan).27 Tadwiga Brzeziriska Jo o n is 2. Poola farmaatsiakuulajate ringi Z nicz liige Stanislaw B iem acki (E A A . 4021 -2 2 4 9 ). Lechicja A lates 1907. aasta sügissem estrist võttis Tartu ülikool vastu suurema hulga poola farm aatsiatudengeid. Nad liitusid esialgu Z nicziga, muut­ sid selle aga veel sam al aastal poola farm atseutide seltsiks nimega Lechicja (nimi tuletati Poola vanaaegsest nim etusest), ning koostasid uue statuudi.28 Eeskujuks võeti Z n iczi põhikiri, statuut koosnes sam uti 27 parag­ rahvist, oli aga tunduvalt põhjalikum ja sisaldas m õningaid uuendusi. Esim eses paragrahvis nim etati eesm ärgiks ainult liikm ete m ateriaalset ja vaim set toetam ist. Selleks nähti järgm ises paragrahvis ette : 1) teadus­ like ettekandekoosolekute organiseerim ist; 2) lugem issaaliga raamatu­ kogu asutam ist ja 3) m uusikaürituste ja tantsuõhtute korraldam ist.29 ~r Z niczi liikm ed olid nt: Czajkow ski M ieczvslaw , Repliriski Zbigniew, Stružecki K azim ierz, B iem ack i Stanislaw , K azarin R om an , O tolski Stanislaw, Szutowicz W itold, Szydlow ski Stanislaw, K alinow ski Stanislaw , P ik tu rn o Aleksander, C hw ilow icz W aclaw, Sawicki Czeslaw, Slomski Jösef, Stocki E dw ard , Tom aszewski Jan, H illich Jan, K om enda Jösef, Zaborski Bronislaw, D uszynski W ladvslaw , Genca Feliks, Szukow ski Stefan. 26 Farm acja. 1910. 9. S. 151; W iadom ošci F arm aceu ty czn e 1924 S. 121. 27 E A A . 402-1-2250. 28 E A A . 402-7-623, 668. 29 E A A . 402-7-623. A jalooline A jakiri. 2002. 1/2 (116/117) 287 Seltsi rahalised vahendid ei pidanud koosnem a ainult liikm em aksu­ dest (5 rubla vastavalt §4), vaid ka kontsertide ja tantsuõhtute tuludest ning vabatahtlikest annetustest (§3). Uus oli seegi, et juhatusse kuulus ka raam atukoguhoidja, kutsuti ellu aukohus ja revisjonikom isjon ning võeti kasutusele oma tempel pealdisega O bszczestw o Pharm azeutow Polakow w Ju rew ie (Poola Farm atseutide Ü h in g Tartus). Protokolle peeti poola keeles, aga ülikooli juhtkonnale tuli poolaasta aruanded esitada vene keeles. Lechicja seltsi põhikiri esitati ülikooli juhtkonnale kinnitam iseks 18. detsembril 1907.30 Uus ühendus alustas energilist tegevust. Juba 1908. aasta alguses kuulus seltsi 50 liiget ja eesotsas olid kogenud juhid. Teiste seas vääri­ vad nim etam ist A leksander Trebaczkiewicz, endine Varssavi farm aatsiaajakirja peatoim etaja ning samuti Varssavist pärinev Jan M uszynski, kellest hiljem sai V ilniuse ülikooli farm akognoosiaprofessor.31 Juba esim estel tegevusaastatel üüris Lechicja endale korteri, mis koosnes kahest suurest toast, köögist ja teenija-köögitiidruku toast. Sin­ na koguneti iga päev pärast loenguid, tegutses laulukoor ja seltsim ehe­ lik kohus, pidevalt suurendati raam atukogu ja organiseeriti ülikoolis täiendavaid bakterioloogiaalaseid loenguid. Seltsi ruum id sisustati atraktiivselt uue mööbli, klaveri, seinakella, kardinate ja lilledega, liikm etele serveeriti kalleid lõuna- ja õhtusööke. Edaspidi alustati farm akognostilise preparaadikogu kom plekteerim ist ja väikelaboratoorium i sisustam ist. Seltsi juhatus hoolitses liikm ete sti­ pendiumide ja vaba aja sisustam ise eest ning võttis enda peale Tartusse eksamitele saabunud apteekriabiliste eestkoste. Seltsi olem use ja tegevuse kohta kirjutati Varssavi farm aatsiaajakirjades, sam uti ka tudengielust Tartu ülikoolis.321912. aastal andis selts välja poolakeelse raamatu Teejuht neile, kes soovivad õppida farm aatsiat Tartu ülikoolis ,33 Ka telliti poola erialaajakirju. Võis saada laenu eneseabi fondist ja seati sisse üks üliõpilasstipendium i- ja üks m agistriõppe toe­ tamise fond, viim ane nende jaoks, kes soovisid edasi õppida m agistri­ kraadi saam iseks, mis tollal vastas doktorikraadile.34 1911. aastast andis sisem inisteerium farm aatsiakuulajaile loa korporatsiooniteklite kandm iseks. Lechicja värvid olid helesinine-kuldkollane-must. N üüd võisid liikm ed uhkusega dem onstreerida oma 30 EAA. 402-7-623. 31 EAA. 402-3-1179; R- R em b ielin sk i. Jan M uszynski 1884-1957. W arszaw a, 1960; D. K a sz cz y k -G ro d z ick a . Jan M uszynski. 32 Farm acja. 1908. S. 272-274, 4 4 4 -4 4 6 ; 1909. S. 3 3 8 -3 4 1 ; 1910. S. 173-175, 391-397; 1911 S 178; 1912. S. 368; 1913. S. 106-112; W iadom osci Farm aceutyczne. 1910. S. 4 6 9 -4 7 1 ; 1911. S. 171-172; 1912. S. 2 3 0-231; 1913. S. 58, 59, 70, 194-195. 33 Przew odnik po D orpacie. Juriew, 1912 (Sisaldas üldist inform atsiooni Tartu stu u ­ dium i, hindade, võim aluste, aadresside jne kohta). 34 Spraw ozdanie Tow arzystw a “Lechicja" za sem estr w iosenny 1913 roku. // Farm acja. 1914. 6. S. 91-96. 288 Tadwiga Brzezinska akadeem ilist kuuluvust, m ille juurde käis ka muu atribuutika, nagu hüm n, deviis, sirkel ja vapp.35 Vilistlaskogu struktuur soodustas eluaegsete seltsim ehe- ja sõprus­ suhete püsim ist ning võim aldas seltsi kassat täiendada pidevate lae­ kum istega. Kahevõitluse kohustust, m ensuuriharjutusi ja õllejoomist seltsi program m i ei võetud.36 Endise C h a rgierten -C o n v en t г3, asemel oli Lechicja langetanud otsuse oma seltsim eheliku aukohtu poolt, mis kutsuti kokku tüliküsim uste lahendam iseks vajaduse korral. Seepärast ei taotlenud selts ka ülikooli C ha rgierten-C o nv en ti vastuvõtm ist, kuhu näiteks korp! Polonia sel ajal uuesti kuulus.38 Seega lõi Lechicja 20. sajandi alguseks farm atseutide akadeem iliste seltsingute uue mudeli, mis hiljem jätkus poola farm atseutide tradit­ sioonides. Esim ene m aailm asõda tegi Lechicja tegevusele lõpul.39 Pärast sõda müüdi inventar maha, aga raam atukogu ca 1200 väärtusliku köitega saatsid eesti am etkonnad Poolasse ja need läksid Vilniuse farmaatsiatudengite käsutusse.40 L. T er-O g an jan . Polskie K orporacje A kadem ickie. W arszaw a, 1994. V. 4. S. 14; Farm acja. 1911. 11. S. 178. V aadates duellide ajendeid tänase pilguga, näivad need lapsikute ja tiihistena. N äiteks on toim ikutes üks juhtum väga põhjalikult kirjeldatud, m ida selgitati C lm igiertc)ik ony en di\ e kui duelli nõudvat: üks üliõpilane oli m ingil tantsuõhtul valjusti öelnud, et daam ide juuresolekul on kom beks käed taskust välja võtta. Asja­ osaline üliõpilane luges seda enda solvam iseks ning tem a kaasvõitlejad otsustasid tem a au duellil kaitsta (EA A . 2090-1-83). ■ Baltisaksa korporatsioonide katu sorgan isatsioon . Toim, 38 EAA . 2090-1-163. EAA . 402-7-623. Inform atsioon rektorile 10. septem brist 1915 seltsi likvideerim ise kohta, mille on alla kirjutanud seltsi volitatud isik A leksander Hübner. Spraw ozdanie z posiedzenia Polskiego T ow arzystw a Popierania Nauk Farm aceutyczn ych "L echicja". // Roczniki Farm acji. 1927. 3 - 4 . S. 6 3 -6 7 ; Polskie Korporacje A kadem ickie. Ajalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 289 Lechicja traditsiooni taaselustam ine iseseisvas Poolas Vabas Poola riigis Tartu Lechicja traditsioon taaselustati. Aastatel 1921-24 toimus Varssavis kolm endiste Tartu Lechicja kaasvõitle­ jate kokkutulekut.41 Nad otsusta­ sid asutada seltsi Farmaatsiateaduste edendamiseks, mis sai samuti nimeks Lechicja. Endistest kaas­ võitlejatest said uue ühenduse esimesed liikmed, kes koostasid uue statuudi, lasksid seltsi re­ gistreerida ja täitsid kassa rikka­ like finantsvahenditega.42 Üritu­ se vedajaks oli Jan Muszynski, kellest sai peagi Vilniuse ülikooli farmakognoosia professor. Jo o n is 4. Jan M uszynski, Tartu ülikooli fa rSamal ajal tekkis Varssavis maatsiaüliõpilane ja korp! Lechija liige Tartus teaduskondadevaheline üliõpiaastatel 1 9 0 7 -1 9 1 4 . laskorporatsioon, sam uti Lechicja nime all, m illega liitusid ka m õned Tartu Lechicja vilistlased.43 Pärast oma Vilniusse saabum ist 1921. aastal asutas professor M uszynski seal kohe farm aatsiaüliõpilaste seltsi, mis järgis om a Tartu eelkäija traditsioone, pidas aga silmas ka uusi võim alusi ja vajadusi. See akadeemiline ühendus säilitas kõige ehedam alt Tartu Lechicja traditsioo­ ne ning püsis kuni aastani 1939.44 Ajavahem ikus 1920-39 eksisteerisid Poolas veel akadeem ilised kor­ poratsioonid Polonia Vilniuses ja M a gn a Polonia Posenis, mis pidasid end samuti Tartu teaduskondadevahelise ühenduse Polonia järglasteks.45 41 07.04.1921; 16.10.1921; 08.11.1924 (A. H üb ner, J. M u sz y n sk i. P ierw szy Zjazd Lechitow w W arszaw ie. // W iad. Farm . 1921, n r 9; A . T r^ b aczk iew icz, W. S telm aszczyk . II Zjazd Lechitow . // W iad. Farm . 1921. 22; Zjazd D orpatczykow . // Wiad. Farm . 1924. S. 608, 634, 701. 42 B. O lsz e w sk i. Polskie Tow arzystw o Popierania N auk Farm aceu tyczn ych "Lechicja". // K ronika Farm . 1934. 21-22. S. 3 5 4 -3 5 5 . 43 Zjazd D orpatczykow . 44 A . M a rc in k o w sk i. Dzieje A kadem ickiego T ow arzystw a Farm aceutyczn ego "L ech ia" w W ilnie. // Farm . Poi. 4. 1948. 2. S. 76; B. L e sz cz y lo w sk i. A kadem ickie T ow arzystw o F arm aceu ty czn e "L ech ia" (W ilno 1921-1939, L od ž 1945-1949). // Farm . Poi. 1982. 38. S. 5 9 2 -5 9 6 . 45 L. T e r-O g a n ja n . Polskie K orporacje Akadem ickie. K orporatsioonides oli iga asu tam isaasta su ure tähtsusega. Tänaval kohtudes pidi n oorem a ühenduse liige k u m m aard am a van em a ees, ja pidulikes rongkäikudes rivistusid korporatsioonid asu tam isaasta järgi. Tollal u h k ustas Polonia vanim a poola korporatsioonina asutam isaastag a (1828), Lechicja aga viitas 1897. aastale, seega Z niczi asu tam isaastale. 290 Jadw iga Brzeziriska Pärast Teist m aailm asõda ärkas taas ellu ka farm aatsiaselts Lechia Lõdži ülikooli juures, kus farm akognoosia õppetoolil oli sam uti am etis olnud professor M uszynski. Kuid 1949. aastal saadeti Poolas laiali kõik aka­ deem ilised ühendused ja nende asem ele loodi üksainus sotsialistlik ühendus kõigis Poola kõrgkoolides.46 Kokkuvõtteks Tartu ülikoolist pärit akadeem iliste ühenduste pikaajaline traditsioon on juba legendiks m uutunud. Selle põhjuseks on asjaolu, et sealsed poola korporatsioonid ja ühingud suutsid luua kindlad vendlus- ja sõprussidem ed kogu hilisem aks eluks. Paljudes endiste tudengite m älestustes kujutatakse A lm a M ater Tartuensist ja eesti linnaelanikke üliõpilaste suhtes väga sõbralikult m eelestatuna ja nooruslike vallatuste suhtes väga mõistvana. Hea sõnaga m äletatakse mitte ainult professoreid ja ainekursusi, vaid ka lihtinim esi tänavalt, voorim ehi, saunam ehi jt, kes kõik moodustasid selle Hiina ainulaadse atm osfääri ja lubasid poola üliõpilastel tunda end Tartus hästi. N oorpõlve positiivsed elam used andsid neile indu ja loom ingujulgust hilisem as elus.47 B. Leszczylowski. A kadem ickie T ow arzystw o F arm aceu ty czn e "L echia". 4 Kui m a hiljuti Tartus viibisin, sain ka tänap äeval kinnitust eestlaste sõbralik­ kusele. K ülastasin ülikooli peahoones asu vat su u rep ärast aulat, m illes toim u­ sid kõik pidulikud sünd m u sed, sam uti farm aatsiakateedrite esim esi hooneid, b otaan ik aaeda, kus poola tudengid õppisid botaan ik at ja farm ak ognoosiat ja m ida nad m eeleldi külastasid. Ma tu tv u sin prof. Boleslaw H ryniew ieck i m äles­ tustahvliga k asvuhoone seinal, jalutasin K roonuaia tänaval, kus om al ajal elas enam ik farm aatsiatudengeid. Edasisi jälgi leidsin Vana-Jaani kalm istul, kus veel on säilinud korp! Polonia tudengite m atm isp aik (vt: A. Rosenberg. A uf dem alten St.Johannisfriedhof. // N ordlivländische Zeitung. 1905; E. Veenpere. Vana-Jaani kalm istu. Tartu M uinsuskaitse ü hendus: 1989) ja katoliku kirikus, m ida m u k aas­ m aalased oma õpinguaegadel sageli külastasid. Im etlesin ka Tartu zooloogia- ja m in eraloogiam u useum e n ing teadusajaloo m uuseum i T artus ja hingasin endasse selle su urepärase ülikoolilinna atm osfääri. 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartu ülikooli kasvandike ja õppejõudude nimed maailmakaardil Katri Raik, Erki Tammiksaar Historiograafia Geograafia ajalugu - eriti kontinentide avastam ine ja nende sisealade uurimine - on üldhuvitav teema. Selle üks alalõik on seotud erinevate geograafiliste objektide kandm isega kaardile ja nende nim etam isega oma sõprade, poliitikute, kodukoha või m õne muu printsiibi järgi. To­ ponüümika uurim isega on m aailm as palju tegeldud. Eestis alustas bal­ tisaksa nim ede uurim ist m aailm akaardil teadusloolane Vello Kaavere (1936-94). Temas sulest pärinevad ka esim esed vastavasisulised eesti­ keelsed tööd ,1mis põhinesid nii tema enda uurim ustel kui ka nõukogu ­ de autorite töödel.2 Kaavere kogus baltisaksa toponüüm ikat m aailm akaartidel ka hiljem, kuid oma täiendatud m aterjalide publitseerim iseni ta ei jõudnud. Käesolevas töös on kasutatud Kaavere kartoteeki, mida omakorda on tublisti täiendatud erinevate välism aiste allikate põhjal.3 Kuna käesolev ajakirja num ber on pühendatud Tartu ülikooli taasava­ mise 200. juubelile, siis on siinkohal käsitletud vaid 19. sajandi Tartu 1 Vello Kaavere. Eestiga seotud inimeste nimesid maailmakaardil. // Eesti Loodus. 1968. 3. Lk 169-171; V. Kaavere. Landsleute im Weltatlas. // Baltische Briefe. 1968. 5 (6). S. 9. 2 H. А Б е н д е р . Имена русских людей на карте мира. Москва: ОГИЗ, 1948; Н . В. Е р аш о ва. Русские арктические экспедиции X V II-X X вв. Ленинград: Государ­ ственное издательство географической литературы, 1964; Б. Г. М а сл е н н и к о в . Морская карта рассказывает. Москва: Воениздат, 1973;. Б. Г. М а сл е н н и к о в . Морская карта рассказывает. Москва: Воениздат, 1986 (2-е изд). 3 C. H. Heyda, E. S. Szum anski. G azette of G reenland. N am es approved by the United States. Board on G eographic N am es. W ashington D.C.: Defense M apping Agency, 1983. Second ed; E. V. K rusenstjern. W eltum segler und W issenschaftler. Adam Johann von K ru sen stern 1770-1846. Ein Lebensbild. G ernsbach: C asim ir Catz, 1991; A. Noel. The Place-nam es of Svalbard. // Skrifter om Svalbard og ishavet. 80. Oslo: H os Jacob D ybw ad, 1942; D. J. Orth. D ictionary of A laska Place N am es. W ashington D.C.: United States G overnm ent Printing Office, 1967; E. Tamm iksaar. Carl von D itm ar - u nu stu sse vajunud m aadeuurija (1822-1892). // Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. 1995.11. Lk 129-139; С. В. П оп о в, В. А. Т р о и ц к и й . Топонимика морей Советской Арктики. Ленинград: Географическое Общество СССР, 1972; Н. И. Т и м о н и н . Новоземельский мемориал. Сыктывкар: Российская АН, 1995; М Б. Ч е р н е н к о . Путешествия и исследования лейтенанта Лаврентия Заго­ скина в Русской Америке в 1842-1844 гг. Москва: Воениздат, 1956. 292 Katri Raik, Erki Tam m iksaar ülikooliga seotud isikute nimesid m aailm akaardil. Suures enam uses asuvad need polaaraladel, eelkõige Vene polaaraladel. B a ltis a k s la s e d ja V en e im p e e riu m i u u rim in e 4 Vene im peerium i teenistuses olnud m aadeuurijate ja loodusteadlaste tähelepanuväärset rolli ei saa m uidugi võrrelda Portugali, Hispaania, Suurbritannia ja Prantsusm aa panusega m eie planeedi avastam isse ja tundm aõppim isse. Seda eelkõige põhjusel, et lääneriigid tegutsesid m itm es m aailm ajaos üheaegselt ning pikem a aja vältel. Selleks ajaks, mil Venemaa olnuks võim eline selles protsessi kaasa lööma, olid koloniaalsuurvõim ud oma m õjupiirkonnad juba jaotanud. Seetõttu jäi Vene im peerium i osaks eelkõige Siberi ranniku ja Põhja-Jääm ere saarte avastam ine. Ehkki ka siin tuli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul äge­ dasti brittidega konkureerida. N im etatud alade avastam isele lisandus 19. sajandil ka seni tundm ata Vaikse ookeani väikesaarte kaardile kand­ mine, mida tehti seoses Vene esim este üm berm aailm areisidega. Seega on arusaadavalt suur osa baltisaksa nim esid Siberi rannikuil ning selle lähedal asuvatel saartel ja ka käesolev artikkel käsitleb eelkõige Vene­ maa polaaruurim ise ajalugu. Kõik vähegi selle valdkonnaga tuttavad inim esed teavad, et im­ peerium i traditsiooniderikkas polaaruurim ise ajaloos säravad kõige kirkam alt saksa nimed. Ning neid nim esid on palju. M itmed nendest m aadeuurijatest, eriti 18. sajandil, olid Vene valitsuse heaks tööta­ nud riigisakslased, nende hulgas Peter Sim on Pallas, Johann Gottlieb Georgi, Johann Georg Gmelin, G eorg W ilhelm Steller, D aniel Gottlieb M esserschm idt, Gerhard Friedrich M üller jt. Ka 19. sajandi Vene polaaruurim isajaloos on saksa päritolu õpetlaste nim ede ülekaal võrrel­ des venepäraste nim edega m ärkim isväärne, kuid nüüd asendusid riigisakslaste nim ed 18. sajandil Vene im peerium i külge liidetud Vene L äänem ereprovintside alam ate ehk baltisakslaste nim edega. Hästi tuntud on Adam Johann von Krusenstern, Fabian Gottlieb von Bellings­ hausen, Otto von Kotzebue, Ferdinand von W rangell, M athias von H edenström , Friedrich Benjam in Lütke, Karl Ernst von Baer, Alexander von Schrenck, A lexander Theodor von M iddendorff, Karl von Ditmar, Richard M aack, G erhard von M aydell, A lexander von Bunge noorem, Eduard von Toll. 4 Kasutatud on järgm iste teatm eteoste andm eid: Album A cad em icum der Kaiserli­ chen U niversität Dorpat. Bearb. von G. Otto und A. Hasselblatt. D orpat: Mattiesen, 1889; A lbum d octoru m honoris causa socioru m q ue hon orariorum Universitatis D orpatenis/Tartuensis ab a. M VCCCLLL usque ad a. MCM XCVII. Tartu Ülikooli audoktorid ja auliikm ed 1803-1997. Toim. T. Hiio. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997; D eutschbaltisches Biographisches Lexikon. H rsg. О. W elding, E. A m b urger u.a.W ien-Köln: Böhlau, 1970; Атлас Мира. Москва: Главное управление геодезии и картографии М ВД СССР, 1954. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 293 B altisakslaste esiletõusul oli mitmeid põhjusi. 19. sajandi alguseks oli Peterburi Teaduste Akadeem ia kaotanud oma juhtiva rolli Vene im peeriumi geograafilisel uurimisel, ehkki akadeem ia põhikirjas oli sel tegevusel oluline koht.5 Aleksander I reform idega rajati m inisteerium e, reformiti kogu haridussüsteem alates ülikoolidest ja lõpetades algkoo­ lidega. A ktiviseerus ka Vene välispoliitika, millel olid oma huvid PõhjaJääm erel ning Vene Alaskal ja Kaug-Idas. Viim atinim etatud kolooniate varustam ine oli äärm iselt keerukas ja kulukas, sest toiduainete transport Venemaa Euroopa-osast läbi teedetu Siberi Kam tšatkale võttis aega mitte vähem kui kolm aastat. Adam Johann von Krusenstern, kes oli elanud Inglism aal ja tundis hästi Suurbritannia kaubandust, pakkus välja mõtte varustada im peerium i Vaikse ookeani äärseid kolooniaid meritsi üm ber m aailm a.6 Esim ene Vene üm berm aailm areis Krusensterni juhtim isel sai teoks aastatel 1803-06. Sellele järgnesid paljud teised. Krusensterni idee õigustas end nii m ajanduslikus mõttes kui ka välispoliitilises ja teaduslikus plaanis. Krusenstern m uutus Venemaa võim uringkondades m õjuvõim saks meheks, kelle kätte koondusid kõik sisulised hoovad Vene im peerium i geograafiliseks, eriti polaaralade uurim iseks. Polaaruurim ine vajas aga haritud ja võim ekaid inimesi. Uurim isreisijate puudust aitas leevendada Tartu ülikooli taas­ avamine 1802. aastal. Kuigi ka Tartu ülikoolil oli sajandi algupoolel arenguprobleem e, oli siin õpetatava tase võrreldes muu im peerium iga märkimisväärne. Tartu arstiteaduskonnas õpetati erinevalt teistest Vene ülikoolidest ka loodusteadusi. Siin töötas rikkalik zooloogiam uuseum ja m ineraloogiaprofessuur koos m uuseum iga. See võim aldas Tartus ette valmistada arste, kes olid võimelised tegem a ka loodusteaduslikku uurimistööd ja osalem a ekspeditsioonidel nii arsti kui loodusvaatleja kohustustes. 19. sajandi teise pooleni olidki Tartu ülikoolis õppinud maadeuurijad ja loodusteadlased valdavalt väljaõppinud arstid. Hea haridus, tugev soov end tõestada ja soodsad sidem ed Peterburis lõid eeldused rea silm apaistavate baltisaksa uurim isreisijate väljakujunem i­ seks. Nende hiiglaslikke teaduslikke tulem usi võib kadestada tänagi. Kuna Krusenstern oli võtmefiguur, kelle ettepanekul koostati uurimisplaane ja finantseeriti neid, siis oli temal ka otsustav osa ekspeditsioonijuhtide ja teadusliku personali nim etam isel. Suuresti tänu Krusensternile kerkisid esile Venemaa m ereväekoolides hariduse saanud ja talle isiklikult tuttavad Venemaa sakslased ja baltisakslased Friedrich Benjam in Lütke, Otto von Kotzebue, Ferdinand von Wrangell, Ludwig H agem eister, Fabian Gottlieb von Bellingshausen jt. Tartu üli­ koolis oli Krusensterni kontaktisikuks 1820. aastal korraliseks mineraloogiaprofessoriks valitud M oritz von Engelhardt. Tema kaudu otsis 5 К. В. О с т р о в и т я н о в (ред.) . История Академии наук СССР. Том 2. М оскваЛенинград: Наука, 1964. С. 666. 6 Е V. K r u s e n s t j e r n . W eltum segler und W issenschaftler. A dam Johann von K ru sen stern 1770-1846. 294 Katri Raik, Erki Tammiksaar Krusenstern võim ekaid ja reisihim ulisi Tartu ülikooli kasvan­ dikke osalem a erinevate ekspe­ ditsioonide koosseisu, kus nad täitsid teaduslikke ülesandeid.7 Siinkohal olgu nim etatud vaid m õned nim ed, keda Engelhardt K rusenstem ile soovitas: Karl Ernst von Baer, Johann Friedrich Eschscholtz, A dolph Theodor Kupffer, A ugust Kyber, C hris­ tian Pander, Emil Lenz jt.8 Tollased ü m berm aailm arei­ sid tõid m aailm akaardile palju uusi kohanim esid. O n enesest­ mõistetav, et K rusensterni toe­ tatud ü m berm aailm areisidel nim etasid ekspeditsiooni liik­ med hulganisti seni kaartidel m ärkim ata saari, neem i, lahtesid, rannikuid, jõgesid, järvi, mägesid, m äeahelikke ju st reiside organiseerija auks. V ene-Alaskal, Kamtšatkal, Vene-Siberi põhjarannikuil said m itm ed senitundm atud geograafili­ sed objektid nim e Vene keisrite ja riigitegelaste järgi, kes reisi finant­ seerisid. M uidugi nim etati geograafilisi objekte ka reisikaaslaste või siis lähedaste sõprade ning õppejõudude auks, kes m ingil m oel olid ekspeditsioonile kaasa aidanud või lihtsalt väärisid ekspeditsiooniliikm ete arvates jäädvustam ist. Sam adel põhjustel on m aailm akaardile jõudnud suur hulk Tartu ülikooliga seotud isikute nim esid, ehkki täna on nem ad ja nendenim elised kohad asjasse pühendam atutele pahatihti tundm atud. 1830. aastate lõpul m uutus Venem aa geograafilise uurim ise olukord. K rusenstern langes Peterburis põlu alla. Vene im peerium vajas uut geo­ graafiliste uurim isreisijate suunajat. Selle koha võttis üle Tartu ülikooli kasvandik Karl Ernst von Baer, tänu talle m uutus Peterburi Teaduste A kadeem ia taas im peerium i loodusteadusliku uurim ise keskuseks. M õne aasta pärast m õistis Baer, et ühele inim esele käib kogu Vene im­ peerium i uurim ise suunam ine üle jõu. Teisalt tuli ühendada killustatud rahalised vahendid, sest erinevad m inisteerium id ja am etkonnad ei koordineerinud om a tegevust. See ei võim aldanud aga suuri geograafi­ lisi ekspeditsioone organiseerida. Just Baeri eestvõttel rajati 1845. aastal Vene G eograafiaselts, m is ühendas nii m inisteerium ide esindajaid kui Vene im peerium i uurim isest huvitatud üksikisikuid. Seda võib lugeda Э. Т а м м и к с а а р . Географические аспекты творчества Карла Бэра в 1 8 30-1840 гг. D issertationes geographicae Universitatis Tartuensis. № 11. 2000. C. 19. 8 С-Петербургский филиал архива Российской Академий Наук. 31-1-27. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 295 Baeri teaduslik-organisatoorse töö tippsaavutuseks.9 Vene Geograafiaseltsist kujunes keskne institutsioon im peeriumi looduse uurim isel, sel­ le kasutuselevõtm isel ning ka im peerium i koloniaalsete am bitsioonide realiseerim isel, viim ast eelkõige Kesk-Aasias ja Kaug-Idas. Baer toetas Vene im peerium i polaaralade ja Siberi loodusteadusli­ kul uurim isel m itm eid rahvuskaaslasi: W ilhelm Boethlingki, A lexander von Schrencki, A lexander Theodor von M iddendorffi, Ernst H offm anni, Gustav Raddet. Tuntuim eelnim etatuist on vaieldam atult M iddendorff, taas Tartu ülikooli kasvandik. Baeri otsesel initsiatiivil organiseeritud ja läbiviidud ning tema poolt nõustatud Ida-Siberi ekspeditsioon (184245) oli Venemaal 19. sajandil korraldatud uurim isreisidest teaduslike tulemuste poolest täh tsaim .10 M iddendorff hindas Baeri osa ekspedit­ siooni korraldam isel kõrgelt ja nim etas Baeri nim ega saare Taimõri jõe suudm es." Lisaks Baeri nimele hakkasid Taimõri poolsaarel paljud geo­ graafilised objektid kandm a erinevate Tartu teadlaste ja M iddendorffi sõprade nimesid (vt joonis 1). Kuna 19. sajandi keskpaigaks oli ena­ mus suurem aid geograafilisi objekte juba kaartidele m ärgitud, siis sai M iddendorff anda nim esid just väiksem atele objektidele. Paljudel juhtudel oli see hiljem õnneks nim etatutele, sest need pääsesid üm ber­ nimetamisest. Samal moel käitus 20. sajandi algul M iddendorffi kauge sugulane Eduard von Toll oma Zarja ekspeditsioonil. Tänu tem ale kan­ navad Siberi põhjarannikul ja Uus-Siberi saartel paljud geograafilised objektid nim esid Tolli eeskujude ja sõprade järg i.12 Viim ased on tihti pärit veel uurim isreisija Tartu-päevilt. Lisaks kodum aistele m aadeuurijatele oli baltisakslastel tihe side ka Saksa polaaruurijatega. Sarnaselt Vene im peerium iga m uutus Saksam aa 19. sajandi teisel poolel suurriigiks, mis taotles endale olulist rolli ko­ loniaalpoliitikas. M õlem ad suurvõimud suunasid oma jõupingutused polaaraladele. Saksa polaaruurim ise võtm efiguur oli m õjukas geograaf August Petermann, kes am m utas ideid oma suurejooneliste, kuid hiljem valeks osutunud teooriate jaoks Põhja-Jääm ere füüsilisest geograafiast Wrangelli, Baeri, M iddendorffi ja Nikolai von Schillingi töödest.13 Just 9 Э. Т а м м и к са а р . Географические аспекты творчества Карла Бэра в 1830-1840 гг. 10 Н. Г. С у х о в а . Физико-географические исследования Восточной Сибири. Москва-Ленинград: Наука, 1964. 11 А. Т. v. M idd end orff. K arten-A tlas zu Dr A. v. M iddendorff's Reise in den Ä ussersten N orden und O sten Sibiriens. St. Petersburg: K aiserliche A kadem ie der W issenschaften, 1959; A. T. v. M iddendorff. Sibirische Reise. U ebersicht der N atur Nord- und Ost-Sibiriens. St. Petersburg: Kaiserliche A kadem ie der W issenschaften. Bd. IV. Th. 1-2. Lief. 2 -3 . 1860-61. 12 E. v. Toll. Die R ussische P olarfahrt der "Sarja" 1 9 0 0 -0 2 . Hrsg. Em m y v. Toll. Berlin: Reimer, 1909. 13 H. v. S c h illin g , E . T am m ik saar. Nikolai Baron von Schilling (1828-1910) Seeoffizier und W issenschaftler. // Jahrbuch des baltischen D eutschtum s. 56 (1999) (erschienen 1998). S. 102-118; E. T am m ik saar, N. G. Such ova. A ugust Peterm an n und seine H ypothesen über das N ordpolarm eer. // Polarforschung, 1995 (erschienen 1998), 65 (3). S. 133-145; E. T am m ik saar, N. G. S uk hova, I. R. Stone. H ypothesis Versus Fact: A ugust P eterm ann and Polar Research. // A rctic. 1999. 52 (3). P. 237-244. 296 Katri Raik, Erki Tam m iksaar baltisaksa uurijate tööde mõjul organiseeris Petermann ekspeditsiooni, mida juhtis Thom as von Heuglin. Saksa polaarekspeditsioon Terav­ m ägede idaosasse ning Novaja Zemljale (1870-71) lisas kaardile hulga­ liselt baltisaksa loodusteadlaste-m aadeuurijate nim esid .14 Sam amoodi toim is ka Peterm anni osalusel ja Julius Payeri ning Karl W eyprechti juh­ timise] läbi viidud Austria-U ngari ekspeditsioon aastail 1872-74, mis ju­ huslikult avastas Franz-Josephi arhipelaagi.15 Ka mitmed baltisaksa või vene m aadeuurijad-loodusteadlased ning hiljem nõukogude teadlased nim etasid geograafilisi objekte oma eeskujude või mõnda kindlat piir­ konda esim esena uurinud baltisaksa teadlase auks (nt Ditmari vulkaan Kam tšatkal, Tolli neem Tsirkuli saarel jmt). K o k k u v õ te Vene polaaruurim ise ajaloos on alati eriline koht olnud saksa keelt em akeelena kõnelenud uurijatel. Neil oli hea akadeem iline haridus, reeglina täiendasid baltisakslased end pärast Tartu ülikoolis õppimist Saksa ülikoolides, tuues sealt endaga kaasa uusi ideid. Kuna baltisaks­ laste teaduslik kvalifikatsioon oli kõrge ja nende rahvuskaaslased olid sageli võtm epositsioonidel Vene mereväes, Peterburi Teaduste Akadee­ mias või Vene Geograafiaseltsis, siis on loom ulik, et neil olid paremad võim alused suunduda Vene polaaralasid uurim a. Lisaks publitseerisid nad oma tööde tulem used enam asti saksa keeles, need said Euroopas kiiresti tuntuks ja olid eeskujuks teiste m aade m aadeuurijatele, kes oma baltisaksa eeskujusid ei unustanud. T artu ü lik o o lig a se o tu d b a ltis a k s la s te n im e d m a a ilm a k a a rd il Peter H ein rich A lim ann (1795-1847) õppis Tartu ülikoolis aastail 1816— 20 arstiteadusi ning töötas 1822. aastast M erem inisteerium is. Osales m ereväearstina 1822-25 üm berm aailm areisil V ene-Am eerika kompanii fregatil Kreiser. Hiljem töötas m ereväearstina Sveaborgis ja Kroonlinnas ning oli M usta mere laevastiku ning sealsete sadam ate peaarst. Alim anni nim e kannab neem (ka N am sogak) Port Lazarevi lahes Korea poolsaare idarannikul. Sellele andis 1854. aastal nim e fregati Pallada ekspeditisoon. Karl Ernst von Baer (1792-1876) õppis aastail 1810-14 Tartu ülikoo­ lis arstiteadusi. Töötas ajavahem ikul 1817-34 Königsbergi ülikoolis zooloogia ja võrdleva anatoom ia korralise professorina ning aastail 14 T. v H e u g lin . Reisen nach dem Polarm eer in den Jah ren 1870 und 1871. Braunschw eig: W esterm ann. 3 Bde. 1872-1874. 15 J. Payer. Die österrreichisch -u ngarische N ordpol-Expedition in den Jah ren 18721874. W ien: A lfred Hohler, 1974. A jalooline A jakiri. 2002. 1/2 (116/117) 297 1834-62 Peterburi Teaduste A kadeem ias (edaspidi TA) akadeem ikuna algselt zooloogina, siis füsioloogina. 1867-76 elas Tartus, Tartu ülikooli audoktor aastast 1852. Juba ülikoolipõlves Novaja Zem lja ja Lapim aa ekspeditsioonist unistanud Baer reisis sinna esm akordselt 1837. ja siis 1840. aastal. Baer uuris aastatel 1838-42 korduvalt jääaja jälgi Soom e lahe põhjakaldal ja Soom e lahe saartel ning võttis ette kalandusbioloogilisi ekspeditsioone Vene im peerium i avarustesse, nt Peipsi järve­ le (1851-52), Volgale ja Kaspia merele (1853-56) ning Aasovi m erele (1862). Baeri saarele andis 1843. aastal nim e A. T. v. M iddendorff. Baeri nime kannab kaks neeme. Üks asub Novaja Zem lja Põhjasaare edela­ osas (nimetanud T. v. Heugelin, 1871), teine Salm i saarel Franz Josephi maal (nimetanud J. Payer, K. W eyprecht, 1874). Baeri künkad asuvad Kaspia mere alam ikul (nim etanud N. Severtsov, 1873). Baeri mägi asub Edgeoya saare läänerannikul Teravm ägede saarestikus, selle nim etas 1871. aastal T. v. Heugelin. Baeri mäed asuvad M iddendorffi lahe lõu­ naosas Hariton Laptevi rannikul (nim etanud E. v. Toll, 1900). Theodor Basiner (1816-1862) õppis 1836-40 Tartu ülikoolis arsti- ja loo­ dusteadusi, osales loodusteadlasena 1842-43 Hiiva khaaniriiki suundu­ vas diplom aatilises missioonis. 1843-49 töötas Peterburi botaanikaaias konservaatori ja raam atukoguhoidjana. Hiljem elas Kiievis, kus juhatas aianduskooli. Basineri nim e kannab Taimõri jõkke suubuv oja, m ille nim etas 1843. aastal A. T. v. M iddendorff. Alexander von Bunge vanem (1803-90) õppis 1821-25 Tartu ülikoolis arstiteadust. 1826. aastal reisis koos oma õpetaja prof C. F. Ledebouriga uurima Altai botaanikat. Jäi pärast seda Siberisse arstina tööle. 1830-31 saatis õpetlasena Peterburi TA ülesandel diplom aatilist m issiooni Pekingisse ja oli pärast seda Kaasanis botaanikaprofessor (1833-36). 1836-67 töötas Bunge Tartu ülikooli korralise botaanikaprofessorina ning oli ülikooli botaanikaaia direktor. A astail 1857-59 reisis praeguse Iraani aladel. Tartu ülikooli audoktor 1875 ja auliige 1885. Bunge oja Taimõri poolsaarel Alam-Taimõri jõe ülem jooksul nim e­ tas 1843. aastal A. T. v. M iddendorff. Alexander von Bunge noorem (1851-1930) õppis Tartu ülikoolis 187078 arstiteadust. Siirdus 1881. aastal Peterburi ning osales 1882-84 Vene G eograafiaseltsi organiseeritud Leena delta ekspeditsioonil arsti ja vaatlejana. Ekspeditsioon toim us I rahvusvahelise Polaaraasta raames. 1885-86 juhatas Peterburi TA korraldatud ekspeditsiooni Uus-Siberi saartele. Pärast seda töötas Bunge arstina Vene ristlejatel nii Kaug-Idas kui Põhja m ereteel. 1899-1901 osales Vene-Rootsi Teravm ägede kraadim õõtm ise ekspeditsioonil, oli Vene poole ülem arst ja m ajandusjuhataja. 298 Katri Raik, Erki Tam m iksaar Vene-Jaapani sõjas (1904-05) oli ta Port Arturi haiglate peaarst. Alates 1918. aastast elas Eestis. K olm ele Bunge nim e kandvale objektile andis oma erinevatel uurm isreisidel nim e E. v. Toll. Bunge saar asub Lütke saarterühm as Kara m eres (1886), Bunge poolsaar on Russki saarel Nordenskjöldi arhipelaagis (1901). Bunge maa aga on Kotelnõi ja Fadejevi saare vaheline m adalik Uus-Siberi saarestikus (1886). Sam uti kannavad Teravm ägedes Bunge nim e järv, jõgi ja kiltmaa. Bunge nim e kannab mägi Spitzbergeni saarel (1899-1900, Vene-Rootsi ekspeditsioon). Sam uti kannavad Bunge nim e kaks liustikku: Edgeoya saarel Terav­ m ägede saarestikus andis liustikule nim e Vene-Rootsi ekspeditsioon (1899-1900), Lom onossovi m ägedes Novaja Zem lja Põhjasaarel nimetas liustiku G. J. Sedov (1913). W ilhelm Boethlingk (1809-41) õppis Tartu ülikoolis M. v. Engelhardti juures m ineraloogiat. O sales M. Reinecke 1829. aasta Valge mere ekspe­ ditsioonis ning uuris Vene Lapim aa geoloogiat (1839-40). 1843. aastal nim etas A. T. v. M iddendorff Taimõri järves ühe saare W. Boethlingki nim ega (vt joonis 1). Alexander C zekanovski (1833-76) õppis Tartu ülikoolis 1855-57 arsti­ teadust ja m ineraloogiat. 1863 saadeti tai Poola m ässus osalem ise eest Siberisse, kus sooritas mitu geoloogilist ja füüsilis-geograafilist ekspe­ ditsiooni. Czekanovski m äeaheliku Ida-Siberi Tšekanovski m äesüsteem is nim etas 1901. aastal E. v. Toll. Vladim ir Dahl (1801-72), vene keeleteadlane ja etnograaf õppis Tartu ülikoolis 1828-29 arstiteadust. Töötas 1833-41 O renburgi kindralku­ berneri juures eriülesannetega am etnikuna. O sales 1839. aastal loodus­ teadlasena sõjalises m issioonis Hiiva khaaniriiki. 1841-49 töötas Peter­ buris sisem inisteerium i am etnikuna: Peterburi TA korrespondentliige 1843. aastast. Dahli platoole Taimõri poolsaarel Alam-Taimõri jõe ülem jooksul andis 1843. aastal nim e A. T. v. M iddendorff (vt joonis 1). Karl von D itm ar (1822-92) õppis 1841-46 Tartu ülikoolis, esialgu m a­ jandust, hiljem geoloogiat. 1851-54 töötas A. T. v. M iddendorffi soovi­ tusel m äeasjanduse eksperdina Kam tšatka kuberneri juures ja 1855-56 A m uurim aal. Pärast seda elas Kärus ja Tartus. D itm ari järv asub Kam tšatkal Bakkeningi vulkaani kaldeeras (1800 m) ja Ditm ari vulkaan (1297 m) Kam tšatka poolsaarel Karõm i järvest kagus, Sem jatšinski platool. A jalooline A jakiri. 2002. 1/2 (116/117) 299 M oritz von Engelhardt (1779-1842) õppis m itm es Saksa ülikoolis füüsi­ kat ja keem iat ning 1805-08 Freiburgi M äeakadeem ias m ineraloogiat. Lisaks kuulas ta Tartu ülikoolis 1812-14 füüsika- ja keem ialoenguid. Valiti 1815 Tartu ülikooli audoktoriks. Aastail 1820-41 töötas Tartus korralise m ineraloogiaprofessorina. Sooritas arvukalt geoloogilisi eks­ peditsioone Lääne-Euroopas ja Vene im peerium i läänepoolsetel aladel. Engelhardt lõi Tartus om a geoloogiakoolkonna, olles õpetajaks paljude­ le hilisem atele tuntud Tartu geoloogidele. Engelhardti järvele Taimõri poolsaarel Alam-Taimõri jõe ülem jook­ sul andis 1843. aastal nim e A. T. v. M iddendorff (vt joonis 1). Johann Friedrich Eschscholtz (1793-1831) õppis Tartu ülikoolis 1813— 15 arstiteadust. 1819—31 töötas Tartu ülikoolis algselt era-, siis korralise anatoomia ja kohtum editsiini professorina. Oli 1822-31 zooloogia­ m uuseumi esim ene direktor. Osales Otto v. Kotzebue 1815-18 aasta üm berm aailm areisil, Loodeväila avastam ise ekspeditsioonis ja 1823-26 O. v. Kotzebue teisel üm berm aailm areisil. Eschscholtzi laht Alaska poolsaarel Kotzebue lahes sai nim e 1816. aastal O. v. Kotzebuelt. Eschscholtzi saared nim etas 1843. aastal Taimõri poolsaarel Alam-Taimõri jõe alam jooksul A. T. v. M iddendorff. Constantin G rew ingk (1819-87) õppis Tartu ülikoolis 1837-41 loodus­ teadusi. Töötas 1846-1852 Peterburi TA geoloogiam uuseum i konservaatorina ning 1854-87 Tartu ülikooli korralise m ineraloogiaprofesso­ rina. Sooritas Tartust m itm eid ekspeditsioone Eesti-, Liivi- ja Kuram aa geoloogiliseks uurim iseks. Pani aluse Vene Läänem erekuberm angude arheoloogiale ning sooritas mitu arheoloogilist ekspeditsiooni Vene Lapimaale, Uuralitesse ja Lääne-Siberisse. Grewingki saar asub Aleuudi saarestikus (1880). G rew ingki jõgi ja liustik asuvad Alaska poolsaarel (1961). Jõgi saab alguse sam anim eli­ selt liustikult. Gregor von H elm ersen (1803-85) õppis Tartu ülikoolis 1821-24 prof M. v. Engelhardti juures m ineraloogiat. 1828-29 reisis Vene rahandus­ ministeerium i ülesandel Uuralites. 1829. aastal saatis A lexander v. Humboldti tema Venem aa reisil. 1833-36 sooritas geoloogilised ekspe­ ditsioonid U uralitesse, A ltaisse ja Kirgiisiasse. Alates 1837. aastast elas Peterburis ja töötas Peterburi M äeakadeem ias geoloogiaprofessorina, hiljem korraline akadeem ik Peterburi TAs (1850). Teinud korduvalt ekspeditsioone Venemaa m aavarade ja geoloogia uurim iseks. Tartu ülikooli audoktor 1878. H elm erseni saar Taimõri poolsaarel Taimõri järves Alam-Taimõri jõe lähtes sai 1843. aastal nim e A. T. v. M iddendorffilt. H elm erseni järv asub Novaja Zem lja rannikul Kostin Sari väinas. 300 Katri Raik, Erki Tammiksaar H erm ann H einrich Hess (1802-50) õppis Tartu ülikoolis 1 8 2 1-24 prof M. v. Engelhardti juures arstiteadust. Töötas hiljem arstina Siberis ning saatis 1826. aastal Engelhardti tema geoloogilisel retkel Uuralites. Töötas Peterburi Pedagoogilise Instituudi ja Peterburi M äekorpuse professorina, alates 1834. aastast Peterburi TAs korralise akadeem ikuna praktilise keem ia alal. Hessi nim e kannab Taimõri järve suubuv oja, m ille nimetas 1843. aastal A. T. v. M iddendorff. Ernst H ofm ann (1801-71) õppis Tartu ülikoolis prof M. v. Engelhardti juures 1819-1824 arstiteadust ja m ineraloogiat. Osales O. v. Kotzebue teisel üm berm aailm aretkel geoloogina (1823-26). 1827-28 reisis Vene rahandusm inisteerium i ülesandel U uralites. Saatis 1829. aastal A. v. H um boldti tema Venemaa reisil. 1833-36 Tartu ülikoolis mine­ raloogia ja geoloogia õppeülesande täitja. 1835^12 era-, hiljem korra­ line m ineraloogiaprofessor Kiievi ülikoolis, seejärel Peterburi ülikoolis (1842-69). Reisis korduvalt Soom es, 1847-50 juhtis Vene Geograafiaseltsi korraldatud Põhja-U uralite ekspeditsiooni. H offm anni poolsaare Taimõri poolsaarel Alam-Taimõri jõe lähtes Taimõri järves nim etas om a sõbra ja kolleegi auks A. T. v. M iddendorff 1843. aastal. Hoffmanni liustik asub Uuralis Sabli mäel. Adam Johann von K rusenstern (1770-1846) sai hariduse Kroonlin­ na m ereväe kadetikorpuses (1785-87), teenis Vene ja Suurbritannia mereväes. Juhtis 1803-06 Vene esim est üm berm aailm areisi laevadel N adežda ja Neva. 1813 Tartu ülikooli auliige. Tõusis Peterburi M ere­ väe Kadetikorpuse direktoriks (1827^16) ja viitseadm iraliks (1829), organiseeris üle 30 Vene üm berm aailm areisi. 1832 Peterburi TA auliige, Õpetatud Eesti Seltsi auliige. Krusensterni nim e kannavad väinad Korea rannikul ja Kuriili saares­ tikus Low uschi ja Raykoke saarte vahel. Viim ase nim etas Krusensterni auks L. von Schrenck (1855). K rusensterni laht ausb Jam ali poolsaarel Kara meres, selle nim etas I. Ivanov (1826-27). Sam uti kannavad me­ resõitja nim e neem ed Kanadas W ollastoni maa vastas ja Paramuširi saarel Kuriilide saarestikus (M. D. Tebenkov, 1847). Krusensterni nime kannab keskm ine saar D iom idi saarestikus ja saarestik Paumotu ar­ hipelaagis (nim etanud O. v. K otzebue 1816). Samuti on tem anim eline saartegrupp M arshalli saarestikus (nim etanud O. v. Kotzebue, 1817). Krusensterni laguun jääb Tšuktši m ere rannikule Krusensterni neem est kirdes (nim etatud 1942). Krusensterni järv asub Boothia saarel Kana­ da A rktikas (nim etanud briti polaaruurija J. Ross, 1835). Krusensterni kaljuriff jääb Havai saarestikust läände ja nim etas J. Lisjanski (1805). Krusensterni neem ed asuvad Alaskal, Kotzebue väina põhjaosas. Krusensterni järgi on nim etatud ka kolm mäge: Sahhalini lõunaosas, Novaja Zem lja Põhjasaarel (nim etas F. B. Lütke 1822) ja kuninganna A jalooline A jakiri. 2002. 1/2 (116/117) 301 M audi maal A ntarktises (1966). Krusensterni järgi kannab ka nim e üks kraater Kuul Arzacheli grupis. A dolph Teodor K u p ffer (1799-1865) õppis 1815-16 Tartu ülikoolis ja hiljem Berliinis m ineraloogiat. 1823-28 töötas Kaasani ülikoolis kor­ ralise füüsikaprofessorina. 1828. aastast Peterburi TA korraline liige mineraloogia ja 1841. aastast füüsika alal. Juhtis Peterburi Füüsika Peaobservatoorium i rajam ist ja oli selle direktor 1849-65. Rajas m eteo­ roloogiajaam ade võrgu Vene im peerium is. Reisis 1829 Kaukasuses ja 1843 Siberis, inspekteerides sealseid m eteoroloogia ja M aa m agnetism i mõõtmisjaam u. Kupfferi saare Taimõri poolsaarel Taimõri järve edelaosas nim etas 1843. aastal A. T. v. M iddendorff. Kupfferi m ägi Edgeoya saarel Terav­ mägede saarestikus sai 1871. aastal nim e Th. v. Heuglinilt. Stepan S. K utorga (1805-61) õppis 1827-28 Peterburi ülikoolis ja 18 2 8 32 Tartu ülikooli Professorite Instituudis zooloogiat. 1833-61 töötas Peterburi ülikoolis korralise zooloogia- ja paleontoloogiaprofessorina ja 1848. aastast m ineraloogiaprofessorina Peterburi Pedagoogikainstituudis. 1833. aastal uuris Krim m i paleontoloogiat. Kutorga nim e kannab Taimõri jõkke suubuv o ja jõe alam jooksul, selle nim etas 1843. aastal A. T. v. M iddendorff. August E rik K y ber (1794-1855) õppis 1813-15 ja 1819-20 Tartu ülikoolis arstiteadust. O sales 1820-24 F. v. W rangelli Kirde-Siberi ekspeditsioonil arsti ja loodusteadlasena. Sam as ametis F. v. W rangelli ja F. B. Lütke üm berm aailm areisil 1825-27. Kyberi n eem ele Tšuktši poolsaare põhjarannikkul andis 1823. aastal nime F. v. W rangeli. Alexander L ehm ann (1814-42) õppis 1833-38 Tartu ülikoolis loodus­ teadusi. O sales 1837. aastal K. E. v. Baeri Novaja Zem lja ekspeditsioonil geoloogi ja botaanikuna. Kindralkuberneri kutsel siirdus 1839. aastal Orenburgi kuberm angu. 1839-42 uuris kahe ekspeditsiooni käigus Lõuna-Uuralite, Kaspia alamiku ja Hiiva khaaniriigi geoloogiat ja floo­ rat ning faunat, osales Hiiva sõjalises missioonis. Lehm anni saarele Novaja Zem lja Põhjasaare lõunarannikul Rogatšovi lahes andis 1839. aastal nim e S. Moissejev. Lehm anni n ee­ me H ariton Laptevi rannikul M iddendorffi lahes nim etas E. v. Toll 1900. Lehm anni tipu Taimõri poolsaarel Alam-Taimõri jões nim etas 1843. aastal om a sõbra järgi A. T. v. M iddendorff. Em il Lenz (1804-65) õppis Tartu ülikoolis 1820-23 algul keeleteadusi, siis teoloogiat. 1823-26 osales füüsikuna O. v. Kotzebue teisel üm ber­ m aailm areisil. 1828. aastast Peterburi TA teenistuses, alates 1834. aas­ tast korraline akadeem ik füüsika alal. 1840-60 Peterburi ülikooli kor­ 302 Katri Raik, Erki Tam m iksaar raline füüsikaprofessor ning ülikooli rektor 1863. O sales 1837. aastal ekspeditsioonil Venemaa stepialadele. Lenzi n eem ele Alam-Taimõri lähtes Taimõri järves andis 1843 nime A. T. v. M iddendorff. G rigori V assiljev itš L evitsk i (1852-1918) õppis 1870-74 Harkovi ja Peterburi ülikoolides füüsikat ja astronoom iat. Töötas esialgu Peterburi ja H arkovi ülikoolis, aastast 1894 aga Tartu ülikoolis. Alustas tähetorni direktorina, hiljem astronoom iaprofessor (1898-1905). Oli ülikooli rek­ tor aastail 1903-05. Levitski lahe Kara m eres Hariton Laptevi rannikul nim etas E. v. Toll 1900. aastal. Franz L o ew in so n -L essin g (1861-1939) õppis Peterburi ülikoolis loo­ dusteadusi ning töötas sam as kuni 1892. aastani. Aastail 1892-1902 oli Tartu ülikooli geoloogiaprofessor, siis siirdus tagasi Peterburi, kus töötas Peterburi Polütehnilises Instituudis. Hiljem oli professor Lenin­ gradi ülikoolis ning NSVL TA M ullainstituudi ja Petrograafiainstituudi direktor. Loew inson-Lessingi saar asub Taimõri poolsaarel Taimõri lahe ja Tšeljuskini neem e vahel. 1933. aastal nim etas selle G. Aller. LoewinsonLessingi m ägi Severnaja Zem lja Bolševiku saare põhjaosas sai nime 1950. aastatel nõukogude uurim isrühm alt. Teine sam anim eline mägi asub Kuriili saarestiku Paramuširi saarel (nim etatud 1946). Friedrich B en jam in Lütke (1797-1882) oli autodidakt. Astus 1813 vaba­ tahtlikuna Vene m ereväkke. 1817-19 osales V. Golovini juhitud ümber­ m aailm areisil laeval Kam tšatka. 1821-24 juhtis nelja ekspeditsiooni Barentsi mere idaossa, mille käigus kaardistas Novaja Zem lja lääne­ ranniku. 1826-29 juhtis üm berm aailm areisi laeval Senjavin. 1850-53 oli Lütke Tallinna sõjakuberner ja sadam aülem , 1845-73 vaheaegadega Vene G eograafiaseltsi viitsepresident ja 1864-82 Peterburi TA president. Aastast 1852 Tartu ülikooli auliige. Lütke laht asub Novaja Zem lja lõunasaare idaosas Kara m ere ran­ nikul (nim etas 1833 P. K. Pahtusov). Teine Lütke laht asub samas, aga Barentsi mere rannikul. Lütke väin asub Beringi m eres Karaginski saare ja Kam tšatka poolsaare vahel (nim etatud u 1910). Lütke madal on M oržovtsa saare juures Valges meres. Lütke pank on jäänuk Lütke saarest Law rence lahes Põhja-Jääm erel, viim ane lagunes 1961. aastal. Lütke saar asub Franz Josephi maa lõunaosas, m ille avastas ja nim e­ tas J. Payeri ja C. W eyprechti ekspeditsioon 1874. aastal. Teine Lütke saar asub Kara m eres jam ali poolsaare läänerannikul, selle nim etas 1826. aastal I. I. Ivanov. Lütke saared asuvad Kara m ere N ordenskiöldi arhipelaagi põhjaosas, nim etas E. v. Toll 1901. Lütke poolsaare Novaja Zem lja põhjasaarel nim etas G. Sedov 1913. aastal. Lütke järgi on nim e­ tatud viis neem e: Unim aki saare lõunarannikul Aleuudi saarestikus A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 303 (nim etas Vene hüdrograafiaekspeditsioon 1847), Beringi mere Beringi väinas, Novaja Zem lja põhjarannikul (G. Sedov, 1913), Barentsi m ere M otovski lahes (1894) ja O hhoota mere Sahhalini lahes. Liitke sadam asub Beringi m eres Law rence lahes (nim etanud 1855. aastal]. Rodgers). Kaks m äge kannavad Lütke nime: Edgeoya saare põhjaosas Teravm ä­ gede saarestikus (nim etanud T. v. Heuglin, 1870) ja W rangelli saare idaosas (nim etanud F. F. Minejev, 1930). Kolm as m ägi Antarktises Scotti m äestikus Enderby maal on saanud nim e sam anim elise laeva järgi (kaardil aastast 1962). Kahed Lütke m äed on Novaja Zem lja rannikul. G erhard von M ayd ell (1835-94) õppis 1854-58 Tartu ülikoolis m ajan­ dusteadust. Siirdus seejärel Siberisse, kus töötas eriülesannetega am et­ nikuna Irkutski kuberneri juures. Reisis aastail 1861-71 Irkutski kuber­ m anguvalitsuse ja Vene G eograafiaseltsi toetusel Kirde-Siberis, m äära­ tes tulevase telegraafiliini asukohta Venemaa ja Am eerika Ü hendriikide vahel. Tegi sellel reisil olulisi loodusteaduslikke välivaatlusi. M aydelli neem Peetr Suure lahes Jaapani m eres on nim etatud 1876. aastal. Carl A ugust M eyer (1795-1855) õppis Tartu ülikoolis 1813-14 far­ maatsiat ning jätkas seejärel õpinguid Königsbergis. 1826. aastal osales prof C. F. Ledebouri ekspeditsioonil Altaisse, hiljem reisis Kaukaasias. Alates 1831. aastast töötas Peterburi botaanikaaia direktori asetäitjana ja 1851-55 direktorina. Peterburi TA akadeem ik botaanika alal alates 1845. Meyeri oja Taimõri poolsaarel Alam-Taimõri jõel nim etas 1843. aas­ tal A. T. v. M iddendorff. A lexander T h eo d o r von M id d end orff (1815-94) õppis 1832-37 Tartu ülikoolis arstiteadust. 1839-42 töötas Kiievi ülikoolis zooloogiaõppejõuna. O sales 1840. aastal K. E. v. Baeri Lapim aa ekspeditsioonil ja juhtis Peterburi TA korraldatud Ida-Siberi ekspeditsiooni (1842-45). Alates 1845. aastast Peterburi TA adjunkt, 1850 korraline akadeem ik zooloogia alal ja akadeem ia sekretär 1855-57. Reisis m itm el pool erine­ vate m inisteerium ide ülesannetel, tutvus Venemaa sisealade, Fergana oru ja Baraba steppidega. 1870. aastal uuris Barentsi mere idaosa. Tartu ülikooli auliige 1887. M iddendorffi lahe Taimõri poolsaarel H ariton Laptevi ranniku ja Zarja poolsaare vahel nim etas 1900. aastal E. v. Toll. M iddendorffi nime kannavad kolm neem e. Üks M iddendorffi neem asub Taimõri poolsaarel eelnim etatud M iddendorffi lahe ääres. Selle nim etas sam uti E. v. Toll. Teine M iddendorffi neem on Novaja Zemlja Põhjasaare ida­ osas (1870. aastal nim etas Norra ekspeditsioon), kolm as Kara m eres Taimõri saarel (1878) ja neljas on Põhja-Gröönim aal Lincolni meres. M iddendorffi m aa on osa Taimõri poolsaarest Pjassina ja Taimõri jõgede vahel. Selle nim etas 1901. aastal E. v. Toll. M iddendorffi m ägi 304 Katri Raik, Erki Tammiksaar Joonis 1. Fragment A . v. M ittendorffi atlasest, kus on näha Engelhardti järv, Boethlingki saar ja Dahli platoo Taimõri poolsaarel (Karten-Atlas zu Dr. A . v. M iddendorff's Reise in den äussersten Norden und Osten Sibiriens. St. Petersburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften, 1859). A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 305 on sam anim elise lahe ääres Taimõri poolsaarel. Selle nim etas 1900. aas­ tal E. v. Toll. Teine M iddendorffi m ägi on Teravm ägede saarestikus Edgeoya saarel. Selle nim etas 1871. aastal Th. v. Heuglini ekspedit­ sioon. M iddendorffi liu stik asub Rudolfi saarel Barentsi meres. Selle nim etas J. Payeri ja K. W eyprechti ekspeditsioon 1874. aastal. Joh an n F ried rich Parrot (1791-1841) õppis Tartu ülikoolis 1807-14 arstiteadust. 1821-26 oli ta sam as korraline füsioloogia- ja patoloogiaprofessor, 1826-41 korraline füüsikaprofessor, 1831-34 rektor. Osales 1811. aastal prof M. v. Engelhardti ekspeditsioonil Krim m i ja Kaukaa­ siasse. 1816-17 reisis Alpides ja Püreneedes. 1829. aastal juhtis Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse, 1837. aastal uuris Norra Lapi­ maad. Parroti platoo Taimõri poolsaarel Alam-Taimõri jõe ülem jooksul nimetas A. T. v. M iddendorff 1843. aastal. Parroti m ägi asub Pamiiri m äestikus ning Parroti liu stik on Ararati mäel Arm eenia mägism aal. Ernst W ilh elm P reuss (1796-1839) õppis Tartu ülikoolis filoloogiat 1821-23 ning töötas sam aaegselt astronoom iaprofessor Fr. W. Struve abilisena. O sales O. v. Kotzebue teisel üm berm aailm areisil astronoom i­ na (1823-26) ja töötas 1827-39 Tartu Tähetorni vaatlejana. A. T. v. M iddendorffi poolt 1843. aastal nim etatud Preussi o ja asub Taimõri poolsaarel, suubudes Taimõri järve edelaossa. G eorg S a b ler (1810-65) õppis Tartu ülikoolis 1828-39, algselt teoloo­ giat, hiljem m atem aatikat. Töötas sam aaegselt astronoom iaprofessor Fr. W. Struve abilisena. 1836-37 osales Peterburi TA ekspeditsioonis Kaspia mere veetasem e m õõtm isel. 1839-54 töötas Pulkovo O bser­ vatooriumis vanem astronoom ina, osales m itm etes kraadim õõtm ise ekspeditsioonides nii Vene- kui välismaal. V ilniuse Tähetorni direktor 1854-65. Sableri n eem ele Taimõri poolsaarel Taimõri järve idakaldal andis 1843. aastal nim e A. T. v. M iddendorff. A leksei N ik o la je v itš Savitš (1811-1883) õppis Tartu ülikoolis astro­ noomiat 1834-39. Pärast seda töötas algselt Tartu, siis Pulkovo tähetorni vaatlejana. Töötas professorina Peterburi Pedagoogilises Instituudis ja Peterburi ülikoolis, alates 1862. aastast Peterburi TA erakorraline aka­ deemik, 1868. aastast korraline akadeem ik astronoom ia alal. Savitši nim e kannab saar Taimõri järves, m ille nim etas 1843. aastal A. T. v. M iddendorff. Samuti kannavad tema nim e järv ja m ägi Teravmägedes. Friedrich Sch m id t (1833-1908) õppis Tartu ülikoolis 1849-53 vene keelt ja kirjandust. H iljem pühendus botaanikale ja paleontoloogiale. Töötas Tartus 1856-59 botaanikaaia dirketori abina, 1858-59 eradotsendina. 306 Katri Raik, Erki Tam m iksaar 1859-63 uuris vaheaegadega Am uurim aad ja Sahhalini ning Obi ja Jenissei vahelist piirkonda. Uurinud ka Eesti geoloogilist ehitust ja paleontoloogiat. 1872. aastast Peterburi TA teenistuses, algselt adjunkt, siis erakorraline akadeem ik ja 1885. aastast korraline akadeem ik geo­ loogia ja paleontoloogia alal. Tartu ülikooli auliige 1902. Schm idti p o olsaar Sahhalini saare kirdeosas on nim etatud 1908. Schm idti neem ed Kara m eres Tšernõsovi lahes ja Seebergi lahes Taimõril nim etas E. v. Toll 1901. aastal. Schmidti m ägi asub Teravmägedel A gardhalenist läänes Sabine maal Teravm ägedel (nim etas De Geer, 1919). Schm idti m äed Kotelnõi saare kirdeosas, Uus-Siberi saarestikus nim etas 1886. aastal sam uti E. v. Toll. A lexand er G ustav von Sch ren ck (1816-76) õppis Tartu ülikoolis prof M. v. Engelhardti juures m ineraloogiat 1835-37. 1837-44 oli Peterburi botaanikaaia juures uurim isreisija, tehes ekspeditsioone Venemaa Eu­ roopa osa põhjaaladelt Polaar-Uuraliteni, Vene-Lapim aale ja Kirgiisi steppidesse ning D žungaariasse. Alates 1846. aastast elas Tartus, töötas 1 850-52 Tartu ülikooli m ineraloogiadotsendina. Schrencki jõ g i asub Taimõri poolsaarel ning m oodustab AlamTaimõri lisajõe, mille nim etas 1843. aastal A. T. v. M iddendorff. Leopold von Sch ren ck (1826-94) õppis Tartu ülikoolis 1844-47 zooloo­ giat, jätkas õpinguid Berliinis. 1853-56 osales Peterburi TA ülesandel ekspeditsioonil Kaug-Itta ja Am uurim aale. Alates 1862. aastast Peterbu­ ri TA teenistuses, algselt adjunkt, hiljem korraline akadeem ik zooloo­ gia alal (1865). Töötas pikka aega Peterburi TA Etnograafiam uuseum i direktorina. Schrencki saartele H ariton Laptevi rannikul M iddendorffi lahes andis 1900. aastal nim e E. v. Toll. Eduard S te llin g (1850-1922) õppis 1869-74 Tartu ülikoolis algul õigus­ teadust, siis füüsikat. Töötas seejärel Peterburi Füüsika Peaobservatoo­ riumi assistendi ja sekretärina, juhatas M aa m agnetism i ja m eteoroloo­ gia vaatlusjaam a Irkutskis ning hiljem Füüsika Peaobservatoorium i Tbilisis. Osales Vene-Rootsi Teravm ägede ekspeditsioonis 1899-1900. Stellingi n eem ele H ariton Laptevi rannikul andis 1901. aastal nime E. v. Toll. Stellingi m ägi asub Teravm ägedel. Friedrich W ilh elm Struve (1793-1864) õppis Tartu ülikoolis 1808-11 filoloogiat ja 1811-13 m atem aatikat. 1813-20 Tartu Tähetorni vaatleja ja 1820-38 direktor ning korraline astronoom iaprofessor. 1832. aastast Peterburi TA korraline akadeem ik astronoom ia alal. Juhatas Tartu meridiaankaare m õõtm isi. TÜ auliige 1852. Alates 1839. aastast juhatas Pulkovo observatoorium i. Struve nime kannab kolm mäge. Üks asub Spitzbergeni saarel H ornsundi lõunapoolse sissesõidu juures Teravm ägede saarestikus A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 307 (nim etanud Vassiljev, 1925), samuti asub Teravm ägedes 1899-1901 Teravm ägede ekspeditsiooni poolt nim etatud mägi. Kolm as mägi asub A ntarktikas Kuninganna M audi maal. H einrich Julius Stubendorff (1811-78) õppis 1829-36 Tartu ülikoolis arstiteadust, 1836—48 oli arst Tobolskis, O m skis ja Jakutski kuberm angu kullakaevandustes. 1850. aastast töötas eriülesannetega am etnikuna Ida-Siberi kindralkuberneri juures, 1856-63 oli Jakutski tsiviilkuberner. 1863. aastast alates elas Peterburis. Stubendorffi nim e kannab mägi Edgeoya saare kirdeosas Terav­ mägede saarestikus, m ille nim etas 1871. aastal Th. v. Heuglin. Eduard von Toll (1858-1902) õppis 1877-82 Tartu ülikoolis m inera­ loogiat, arstiteadust ja zooloogiat. Osales 1884 prof M. Brauni ekspe­ ditsioonil Vahem erele. 1885-86 korraldas Peterburi TA toetusel koos A. v. Bungega ekspeditsiooni Uus-Siberi saarestikku. 1892-93 reisis teistkordselt Uus-Siberi saarestikus. 1900-02 otsis Sannikovi maad Uus-Siberi saarestikust põhja pool. Töötas erinevatel aegadel Peterburi TA m ineraloogiam uuseum i konservaatorina ning põllum ajandus- ja kolooniate m inisteerium is geoloogina. Tolli nõgu asub M endelejevi ja Lom onossovi m äeahelike vahel Põhja-Jäämeres. Tolli väina avastas E. v. Toll ise 1901. aastal. Sam uti kirjeldas ta ise esim esena Tolli lahte Taimõri poolsaare läänerannikul (nimetas F. N ansen 1893). Tolli laguun asub Uus-Siberi saarestikus. Tol­ li neem asub Tsirkuli saarel M inini skäärides. Selle nim etas 1965. aas­ tal V. A. Troitski. Tolli platoo asub Kotelnõi saare keskosas (avastas E. v. Toll 1901). Tolli m äe U us-Siberi saarestikus Bennetti saare keskosas nimetasid Tolli ekspeditsioonikaaslased hukkunud ekspeditsioonijuhi auks 1903. aastal. Tolli m ägi asub ka Novaja Zem lja Põhjasaarel (nim e­ tas G. Sedov 1913). Tolli liustik asub Taimõri poolsaare kirdeosas. Ernst R udolf Trautvetter (1809-89) õppis Tartu ülikoolis 1825-31, algul arstiteadust, hiljem botaanikat. Seejärel reisis m itm el korral Tartu ü li­ kooli toetusel Vene Läänem ereprovintsides nende botaanikat uurides. 1833-35 Tartu ülikooli botaanikaaia direktori asetäitja ja eradotsent. 1838-59 Kiievi ülikooli botaanikaaia direktor ja korraline professor. 1867. aastast Peterburi botaanikaaia direktor. Trautvetteri oja Taimõri poolsaarel Alam-Taimõri jõe ülem jooksul nim etas A. T. v. M iddendorff 1843. aastal oma hea sõbra ja kolleegi auks. H erm ann W alter (1864-1901) õppis Tartu ülikoolis 1884-91 arstitea­ dust. Pärast seda praktiseeris arstina. O sales 1899 N. M. Knipovitši eks­ peditsioonil Barentsi mere idaosa ja Novaja Zemlja uurim iseks. 1900-01 osales arstina E. v. Tolli Sannikovi maa otsim ise ekspeditsioonil arstina ja loodusvaatlejana. 308 Katri Raik, Erki Tam m iksaar W alteri lah t asub Taimõri poolsaarel Taimõri lahe lõunaosas. W alteri neem asub Kotelnõi saare loodeosas ja Walteri platoo Kotelnõi saare keskosas Uus-Siberi saarestikus. Kõik kolm objekti nim etas E. v. Toll 1900-03 ekspeditsioonil oma reisikaaslase auks. W alteri neem Svenskoya saare läänerannikul asub Teravm äge saarestikus kuningas Karli m aal (nim etas Kükenthal, 1889). H ein rich W eyrich (1828-63) õppis 1846-51 Tartu ülikoolis arstiteadusi. 1851. aastast m ereväearst Kroonlinnas. O sales 1852-55 laevaarstina J. V. Putjatini üm berm aailm areisil. Hiljem töötas Jakutski sõjaväehaigla ülem arstina ja oli Ida-Siberi kuberm angu sõjaväeüksuste staabiarst. W eyrichi neem e (nim etatud ka Sondogan) Jaapani m eres Korea poolsaarel nim etas 1854. aastal fregati Pallada ekspeditsioon. T h eod o r W ittram (1854-1914) õppis Tartu ülikoolis 1873-77 m atem aa­ tikat. Töötas 1878. aastast Pulkovo observatoorium is, esialgu mõõdistaja ja assitendina ning alates 1907 vanem astronoom ina. Töötas Vene Kindralstaabi N ikolai A kadeem ias korralise professorina praktilise astronoom ia ja geodeesia alal. Vene Kindralstaabi, hiljem M erem inis­ teerium i nõunik astronoom ia küsim ustes. Teinud nivelleerim istöid Peterburi kuberm angus. Osales aastail 1894-1907 m itm etel ekspedit­ sioonidel Kesk-Aasiasse, Kaukaasiasse ja Kaug-Itta. W ittrami neem e Pallase poolsaarel H ariton Laptevi rannikul nim e­ tas E. v. Toll 1900. aastal. Summaries A G h o s tly Q u a r te r-h o u r w ith the K n ig h th o o d s ' B o a rd o f T ru s te e s In the form er part of this paper the author deals with the question for w hat reason in the 18th c. the university was not opened in the w estern provinces of the Russian Empire, although num erous attem pts had been m ade to start the process. Only in 1798 Em peror Paul I gave dis­ tinct orders that the university be reopened in Tartu. As rightly show n in literature, the Em peror was scared of enlightening and revolutionary moods. That also resulted in the interdict enforced upon Russian sub­ jects not to go to study in foreign universities, concerning, first of all, young people from the w estern provinces. At the same tim e Em peror Paul's interdict reveals his general political ambitions. As in many other issues, Paul strove to act contrary to his predecessor, Em press Catherina II. She had rejected the request of the Livonian knighthood to re-open the university. Therefore Paul I resolved to m eet the wish of the knight­ hood. The university was to becom e an educational establishm ent for all three local provinces (Estonia, Livonia and Courland) and its estab­ lishm ent was m ade the responsibility of local knighthoods, in the first place. The question was only in w hich of the three provinces the univer­ sity was to be situated. As to the location of the university, the knighthoods of Estonia, Livo­ nia and C ourland could not come to an agreem ent; Courland was in favour of Jelgava w here there was an active academ ic gy m n asium illustre already. Estonia opposed it m ost of all because of the longest way to the university. The representatives of Estonia and Livonia finally approved of Tartu as it was in the centre of the Baltic provinces. First the Em peror gave orders to establish the university in Tartu but on second thoughts decided in favour of Jelgava. W hen organising the university in Cour­ land was alm ost com pleted, then after coming to the throne, the new Em peror A lexander I ordered the university to be established in Tartu. In the course of establishing the university, the knighthoods' board of trustees drew up the statutes of the university, the so-called curato­ rial statutes. Those were considered as a reason why after the inaugura­ tion of the university (21-22 April 1802 by the O.S. calendar) the liberal professoriate got into conflict with the 'privileged-conservative' board of trustees. The conflict is known as 'statutes quarrel'. The position of the hitherto historiography is that the board of trustees opposed the professoriate's propositions to change the statutes. However, the archi­ val m aterials indicate that it is not quite valid. The trustees them selves inform ed the ruling Senate that the statutes were to be considered as temporary, until the professors made their am endm ents. The board of 310 Summaries trustees also accepted m ost of the am endm ents, even if those w ere prin­ cipally different from existent statutes and increased the m andate of the academ ic council on account of the hitherto exclusive com petence of the board of trustees. So the sources confirm a fruitful cooperation instead of a quarrel since the autum n 1802. However, the quarrel broke out and in a very bitter form but only inside the board of trustees. An active trustee presented his dissent about the professors' proposition which in his opinion w ere directed to the destruction of the existent arrangem ent and confined the board's authority only to seeing to the university's econom ic affairs. The other two trustees disagreed with him and so the statutes that w ere forwarded to the Senate for confirm ation had been worked out on the basis of the professors' propositions. Regrettably it was late already. The follow ing Rector of the University G. Fr. Parrot had m eanw hile requested a new charter from the Em peror (as of 12 D ecem ber 1802). In accordance with the charter the elaboration of the university's statutes rem ained exclusively within the com petence of the professoriate and the role of the board of trustees was indeed limited to econom ic affairs. Actually, the board did not m eet any m ore and the academ ic body of the university had to cope with the econom ic affairs. M a rju Luts (1 9 6 6 ), P hD in Law, the C hair o f the legal history o f the faculty o f Law o f Tartu U niversity. T h e T e a ch in g of M ilita ry S cie n ce in T artu U n iv e rs ity in th e F irs t H a lf o f th e 1 9 th C. O wing to the lack of educated officers in the Russian army, the problem of offering m ilitary education becam e particularly crucial in Russia at the end of the 18th c. and at the beginning of the 19th c. Therefore attempts were m ade to pay m ore attention to m ilitary education in the educational system of the em pire as a whole, beginning with establishing military schools that would offer general education, and ending by introducing m ilitary sciences into universities. The idea was realised by instituting a professorship extraordinary of m ilitary sciences at Tartu University. In 1799 study units were confirm ed and the personnel regulations provided the professorship of m ilitary sciences at the Chair of applied m athem atics. In accordance w ith the 1803 U niversity statutes, the pro­ fessor extraordinary of m ilitary sciences was attached to the technology laboratory of the Faculty of Philosophy. Officially, the professorship of m ilitary sciences rem ained extraordinary until new U niversity statutes w ere laid down in 1820 and then the position was m ade regular. In the second term of 1803 the first lectures on m ilitary sciences w ere held at the University. In 1807 a respective curriculum was put into force and disciplines taught were divided into two: infantry and cavalry corps on the one hand and gunnery and engineers corps on the other. Lectures w ere always followed by practical work, drill and discussions. A jalooline Ajakiri. 2ПП2, 1/2 (116/117 ) 311 e course lasted for 2 -3 years and was com pleted with exams. The graduates of the m ilitary speciality could easily enrol but before they got their com m ission they had to serve in various regim ents. The stan­ dard of instruction was com parable with the curricula in European and Russian m ilitary schools because, when working on it, the organisers of the teaching observed that in Germ an and French m ilitary schools. The specialised library was at the students' disposal with its 357 volum es in 1830. In 1803 the University's board of trustees elected Friedrich Gottlib von Elsner, the first professor of military sciences. At the end of the 18th c. Elsner had gone to serve in Russia as a lecturer in the Shklov Private Corps of Cadets. Eisner's unquestionable contribution was launching the work of the professorship of m ilitary sciences and establishing a collection of m odels of artillery and fortifications. In N ovem ber 1812 F. G. von Elsner was unexpectedly sum m oned for m ilitary service, in 1815 he conclusively left the University. After the war ended in Europe, the instruction given in m ilitary sciences was partly restored, in 1816-18, professor of pure and ap­ plied m athem atics J. S. Huth was obliged to lecture on the respective disciplines. No sooner than in 1818 a new qualified candidate for the professorship in the person of a form er student of Tartu University, re­ tired major of engineers corps A lexander W ilhelm Johann von Zoeckell was em ployed. He delivered lectures on m ilitary-scientific disciplines as a private lecturer in 1818-19, after that he gave up applying for the professorship. Friedrich W ilhelm Carl von A derkas was elected as a new professor. He had served in the Prussian army, worked thereafter as a lecturer at the Berlin Corps of Cadets, director of Braunschw eig In­ stitute for Pages and later took an active part in the G erm an War of Lib­ eration. D uring his professorship Aderkas substantially supplem ented to the m odels' collection, necessary for teaching m ilitary sciences, and enlarged specialised library. Based on incom plete data, in 1803-30 in Tartu U niversity c. 97 stu­ dents studied m ilitary sciences, when adding part-tim e listeners, the number of students rises to 139, most of whom cam e from the Baltic provinces. There w ere also num erous optional listeners to lectures on military sciences, along w ith their m andatory subjects. At least 56 stu­ dents of Tartu U niversity who had majored in m ilitary sciences enrolled and w ere rather successful in this field. At the end of the 1820s General regulations o f m ilitary educational institutions were adopted w hich did not schedule any m ilitary training in universities. Based on the decree of the m inister of public education as of 13 July 1830, the professorship of m ilitary sciences was term inated in Tartu University. It was also pro­ posed that after closing down the military departm ent, an individual Corps of C adets was to be established for the three Baltic provinces. However, in 1836 it appeared that no military school could be set up for the Baltic provinces of the empire. 312 Sum maries Teaching m ilitary sciences in Tartu University in the first half of the 19th c. was a peculiar and many-sided affair in the educational history of both the U niversity and the w hole empire. Teaching m ilitary disciplines in the first half of the 19th c. was no com m on practice in the universities of the Russian Empire. It was clearly exceptional that such a professor­ ship was introduced (first extraordinary) into Tartu U niversity under the then ruling educational circum stances. Teaching m ilitary sciences in the University was no big event - no independent Chair or departm ent was founded. The term ination of the professorship of m ilitary sciences in 1830 was principally reasonable. Extending the teaching of military sciences to universities would have brought along a partial m ilitariza­ tion of the U niversity and led to variance w ith the general atm osphere of alma mater. T õnu T ann berg (1 9 6 1 ), P hD , Associate professor at the C hair o f Estonian history o f Tartu U niversity A P ro lo g u e a n d E s ta b lis h m e n t of th e C h a ir o f Z o o lo g y at the U n iv e rs ity o f T artu W hen in 1802 Tartu U niversity was re-opened, lectures on zoology (with an em phasis on botany) w ere delivered at the Chair of the history of natural sciences in the Faculty of Philosophy, beginning from 1803. Since the heads of the Chair of natural sciences were botanists, apparently, their interest in delivering lectures on zoology was not sufficient. Therefore the full professor of the Chair of history of natural sciences Karl Ledebour m ade definite efforts to have an independent professorship of zoology set up at the University. In 1820, based on the statutes of the University, the structure of the Chairs of the Faculties was updated. Although Ledebour proposed to set up also the professorship of zoology and even suggested a candidate to the position (Karl Ernst von Baer), the Chair was not opened for unknown reasons. Thus, because of the lack of a highly qualified zoologist in teaching zoology in Tartu in the 1820s-30s onlv the services of private docents and full professors w ho w ere interested, could be used. The need for an independent zoology professorship was growing, since the full professors from the M edical Faculty w ho had to deliver lectures on zoology (the developm ent of zoology was very fast at the time), found it a troublesom e extra duty rather than a satisfaction. D espite num erous attem pts by the adm inistration of the university to set up the Chair of zoology at the beginning of the 1830s w hen the new University statutes were being w orked out in St. Petersburg (Chairs of zoology were established in Russian universities in 1835), it failed. In 1835 the paleonthologist Herm ann M artin Asm uss began to work in the field of zoology at Tartu U niversity in the capacity of a private docent. Thanks to his selfless work his zoology lectures enjoyed a high A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 313 reputation both in the eyes of students and the adm inistration of the University, and eventually the collections of the Zoology M useum of Tartu University w ere given due attention to (founded in 1822). Thus, A sm uss had a good prospect of becom ing the first zoology professor in Tartu University, the need for whom was admitted at the beginning of the 1840s besides by the adm inistration of the University, also by the M inistry of Education of Russia. On the other hand, the election of Asm uss to the position of a full professor of zoology was aggravated by the fact that he could not com plete his Ph.D. as a precondition for ap­ plying for the post. Besides, there were some personal conflicts betw een him and the trustee of Tartu U niversity Gustav Craffström . All the fac­ tors mentioned brought along the electing of the zoologist Eduard Grube from K önigsberg (1843) as the first professor of zoology instead of Asmuss. He was strongly supported by Baer whom both the adm in­ istration of the university and full professors would have welcomed at the position of the zoology professor of Tartu University from the beginning of the 1820s but who had declined the offer for a num ber of times. Baer's attitude had done no good to preparations for the opening of the Chair of zoology and, on the contrary, hindered the earlier setting up of the professorship. That is why the Chair of Zoology of Tartu U ni­ versity was established no sooner than in 1843 - eight years later than in other universities of the Russian Empire. Erki Tammiksaar (1 9 6 9 ), P h D , Institute o f Zoology and Botany o f Esto­ nian A gricu ltu ra U niversity, H ead o f the K. E. v. Baer M u seu m O rie n tal S tu d ie s o f T artu U n iv e rs ity in th e 1 9 th-c. W o rld of S cien ce This paper is concerned with the scientific level of Estonian studia hum aniora orientalia during the 19th century. The 19th century was a period of rapid developm ent of the oriental studies in the whole Europe. Most of the outstanding orientalists were engaged in the universities. The University of Tartu was part of the European educational environm ent and therefore also involved in the studying and teaching oriental studies also. Estonia was part of the Russian Em pire during the 19th century. Form ally the Tartu U niversity was located in an environm ent of Russian universities, but as a matter of fact the university was mainly under the influence of the Germ an sphere of education. The majority of professors and lecturers had, in a greater or lesser degree, a Germ an background and education. Therefore the studia hum aniora orientalia in Tartu U niversity was influenced by Germ an and Russian orientalists. R egrettably the orientalists of Tartu University had only a few contacts w ith the scientists and universities in England. A num ber of prom ising young scholars moved to other European universities to have a better potentiality in getting closer to the wide range of prim ary oriental 314 Sum m aries sources (m anuscripts etc). Regardless of the peripherial position of Tartu University in Europe, some of the orientalists of Tartu University were highly appreciated by their European colleagues. The professors and students of Tartu have made their notew orthy contribution to the investigation of oriental languages, literature, ethnology, history and other dom ains of the studia hum aniora orientalia. The m eaning of the concept of the O rient has considerably changed w ithin centuries. The initial range of the notion concerned only the N ear and M iddle East and North Africa, but at the end of the 19th century the concept of the O rient included the w hole Asia. Research on and teaching of oriental languages was carried out mainly at the Faculty of Theology. In addition to the traditional languages (Hebrew, Arabic, Aram aic) the theologians of Tartu taught also such languages as Persian, Ethiopian, and Sanskrit. The m ost distinguished scholar am ong them was Prof. Johann W il­ helm Friedrich Hezel. He was an author of high-standard textbooks, gram m ars and m onographs. The outstanding professor Johann Karl Friedrich Keil had a fruitful cooperation with Prof. of theology Franz Julius D elitzsch in Leipzig. J. K. Fr. K eil's most rem arkable two-volume m onograph focused on the biblical archaeology. Besides the Chair of Sem itic languages, oriental languages were taught also at the Chair of com parative linguistics. The latter paid a lot of attention to Sanskrit. The best-know n scholar interested in the Sanskrit language and in Indian ancient and m ediaeval literature was Leopold A lexander von Schroeder. He was rewarded with several scholarships, the most outstanding one am ong them was Franz Bopp scholarship by the Berlin Academy of Sciences. Therefore he repeatedly visited G erm an universities, especially those of Berlin and Jena. The Sanscrit m anuscripts like Yajurveda, Kathakam etc., still unknow n in Europe, excited him most of all. L.A. von Schroeder had a successful cooperation with The Royal A siatic Society of Bengal and the G erm an O riental Society ( D eutsche M orgenlä nd ische Gesellschaft). After teaching in Tartu he was invited to Austria and appointed professor of Indology at Vienna University. He was not the only scholar to m eet with approval in foreign countries. A lexander W ilhelm von Staäl-H olstein started his academ ic career in Tartu University. Later on his was a professor in Peking and lectured also in Harvard, his contribution to buddhology was rem arkable. An ample evidence for the quality of the scientific level of the orientalists of Tartu U niversity was their frequent participation in international congresses. That is an indicator to their reputation am ong European orientalists. The Oxford University Sanskrit professor Horace Haym an W ilson was adviser and intellectual leader to a young and prospective scholar from Tartu University - Robert Lenz. R. Lenz worked hard on ancient oriental m anuscripts in London and Paris, but his life was too short and he could publish only a few of his research results. Taking into account the sm allness and peripheral position of the U niversity of Tartu, there is no doubt that its professors and students m ade an A jalooline A jakiri. 2002. 1/2 (116/117) 315 im pressive contribution to the European Oriental Studies, especially in the 19th century. Tartu University was a leading educational institution of the Russian Em pire in the field of studia hum aniora O rientalin. M artin H allik (1 9 7 5 ), PhD , Associate professor at the C hair o f the C on tem ­ porary history o f Tartu U niversity Jo h a n n L u d w ig M ü th e l - F a th e r o f th e F a c u lty o f L a w o f the Im p e ria l T artu U n iv e rs ity W hen the Im perial Tartu U niversity was re-opened in April 1802, there was only one professor at the Faculty of Law - Johann Ludw ig Müthel who had earlier, for 18 years, occupied various practical legal positions in Riga. During his first years in the University, M üthel becam e an irreplaceable counsellor in the matters of the local law and m anagem ent conventions prim arily to the first rector of the university Georg Fried­ rich Parrot. H aving been reputed for his impartiality, loyalty and incorruptibility already as a practitioner, M üthel was highly respected also by his academ ic colleagues. He was repeatedly elected president of the University's highest legal office, auditing and appellation court. His attitude of finding reconcilable and peaceful solutions to conflicts, as a judge would, was also characteristic of his interaction with closer colleagues at the Faculty of Law. Even a certain gentle fatherly m anner of M üthel in com m unicating with his colleagues could be observed. In this sense it was not barely accidental that he was known as 'the father of the Faculty of Law ', being the first law professor of the im perial university. On the other hand, M üthel's attitude both to his own and other people's activities was very strict. Based on his contem poraries' memoirs it can be concluded that at least in the prim ary years of the University the students were scared of him, rather than respected and loved him. M üthel was a very fruitful lecturer, announcing 17 different lecture courses w ithin ten years of his professorship. The presentation of the m aterial was strictly logical, system atic in minute detail and the audience listening to his oral presentation could find it som ew hat overstrained and burdensom e. M üthel's scientific legacy contains repeatedly revised lecture notes that are preserved in the departm ent of m anuscripts of the Tartu U ni­ versity Library to date. Certain conclusions about his scientific views can be draw n on his notes. E.g., in his com prehension of the tasks of the legal history in juridical education and in the science of law in general, M üthel clearly represented the view s of the school of pragm atic histo­ riography of the 18lh-c. Göttingen. As a student, M üthel had studied in Göttingen from 1783 on and, consequently, his scientific models also went back to these years. M üthel's main interest in the science of law was prim arily directed to crim inal law. In this field the developm ent and alteration of his sei- 316 Sum m aries entific view s was noteworthy. Likew ise, M üthel based his view s first on the fam iliar handbook and instruction from his student days. However, supplem ents to his lecture notes from year to year and, eventually, com pletely re-elaborated lecture notes on crim inal law show that his sym pathy tended tow ards the legal theory by P. J. A. Feuerbach that was highly appreciated at his time and later on greatly influenced the doctrine of crim inal law. M üthel tried to im plem ent the theory also in his treatm ent of the local crim inal law of Livonia. The above tendency in M üthel's scientific aspirations deserves more credit than it has been given in the pertinent literature. At that it is im portant to proceed from his m aterials in m anuscript because the handbook published by F. G. Bunge on M üthel's theory of crim inal law has not forwarded Müthel's scientific m otivations for the legal solutions he presented. J. L. M üthel died at the age of 49, having not published a line of his rich and notew orthy efforts in the science of law. He was given no time to m eet expectations of local practitioners and hopes that the univer­ sity would offer system atic treatm ents of local law. Apparently, along with his high load of lectures and fragm entation of the m aterial itself, M üthel's extrem e self-criticism and dem ands he had set to him self turned out to be fatal. M a rju Luts (1 9 6 6 ), P hD in Law, the Chair o f the legal history o f the faculty o f Law o f Tartu University. O n th e S K IE S as th e T u n in g A rc h of C o n te m p la tio n O v e r T artu in F e b ru a ry 1808 This paper deals with the transm utation of philosophical views of Gottlob Benjam in Jäsche (1762-1842; professor in 1802-38), the pro­ fessor of theoretical and practical philosophy in Tartu University, re-opened in 1802. In the history of philosophy G. B. Jäsche is known as a com piler and publisher of his teacher Im m anuel Kant's handbook of lectures on logics (Logik. Ein H an db uch zu V orlesungen, 1802). His participation in the then philosophical debates about Spinozism and pantheism is also noteworthy. G. B. Jäsche was characterised as a rather strict, even orthodox disci­ ple of Kant's philosophy. At the sam e time, the influence of philosophi­ cal theories of Friedrich H einrich Jacobi and Jakob Friedrich Fries on his Kantianism was observed. This paper observes m ainly the m eaning of F.H. Jacobi's philosophical doctrine of religion, including the meaning of the criticism of Spinozism or pantheism in the course of the bend in Jäsche's philosophical convictions at the end of the first decade of the 19th c. - the time when he was teaching in Tartu U niversity This analy­ sis focuses on Jäsche's work in m anuscript Liebe u n d G laube (Love and Religion). It is a peculiar mind diary w hose w riting was induced by the death of Jäsche's wife Sally in February 1808. In his diary Jäsche tries to A)alooline A jakiri. 2002. 1/2 (116/117) 317 explicate the tragedy and through it to overcom e his spiritual as well as philosophical crisis as a consequence of his wife's untim ely death. He interprets the crisis as a conflict betw een life and philosophy. The fact that Kant s philosophy did not help Jäsche to put up with his wife's death becam e decisive because it did not help him to philosophically explicate an accom panying and im m ediately experienced "su pernatu ­ ralism . Jäsche gets out of the deadlock thanks to Jacobi's philosophy of religion that does not interpret Kant's idea of im m ortality of God and soul as a barely formal, regulative and objectless conception. It treats them so that man's subjective view (idea) of God and im m ortal­ ity corresponds to objective and unconditional reality (contents), given through feeling and belief, not through discursive contem plation. Thus Jäsche m oves from Kant's ethical rational religion (God and the m ortal­ ity of soul are as postulates of pure practical reason) to the positions of Jacobi's positions of C hristian feeling. Although, broadly speaking, in his philosophy Jäsche in his philosophy rem ains in the fram ew ork of Kant's theory, in this case it is not barely shifting accents but reconsider­ ing central notions of Kant's philosophy. It is im portant to em phasise that the point of departure for Jäsche's philosophical-religious convic­ tions was deeply personal, perhaps even existential. The treatm ent of the bend in Jäsche's philosophical conceptions focuses here on an attem pt to m ore closely analyse the gla n ce that Jäsche and his friend Karl M orgenstern, the professor of esthetics and eloquence of the re-opened Tartu University, together cast at the skies over Tartu on the m orning of 9 February 1808, a day after Jäsche's wife passed away. The description of the "glance at the skies" can be found in Jäsche's diary Liebe u n d Glaube. The "glance at the skies by Jäsche and M orgenstern is analysed in contrast with the glance at the skies, described at the end of Kant's C riticism o f practical reason. The author of this paper is convinced that the glance that Jäsche describes - w hat the skies that opened to Jäsche over Tartu were like - records the bend in his philosophical-religious concepts. D espite som e certain obvious par­ allels with Kant's observer of the skies and his glance, the skies above Tartu appeared different - there was som ething Platonian in it. The fact is well in concert with the opening of Jäsche to Jacobi's philosophy of religion, to its characteristic interpretation of the concepts of God and im mortality of soul as an unconditional reality. Therefore the topic of this paper is the skies above Tartu in February 1808. E dua rd Parhom enko, M A , lecturer o f the H istory o f philosophy at Tartu U niversity. 318 Sum m aries P ro fe s s o r M a rtin E rn st S ty x an d th e B e g in n in g o f F o re n s ic M e d ic in e in th e M e d ic a l F a cu lty Up the present a m ore profound survey of who, when and under which circum stances the teaching of forensic m edicine began in the Medical Faculty of Tartu University is still lacking. Likewise, it is unclear what the ruling statutes of the University established about it. Before the re-opening of Tartu University, the Charter of the foundation of the university, confirm ed by the Em peror in 1799, established that one of the six full professors was to teach anatomy and forensic medicine. On 14 Decem ber 1800, the position was taken up by the P h D . in M edicine and Surgery Martin Ernst Styx (1759-1829, studied in Jena and Göttingen). At the beginning of 1802, proceeding from the University statutes, M. E. Styx was transferred to the position of a full professor of dietetics, state and popular m edicine as well as materia medica (the teaching of medicinal substances). Besides the new disciplines, he had to deliver lectures on forensic m edicine that formed part of the state medical science. From 1 M ay 1802, the beginning of the spring term (May-June), along with lectures on popular medicine and medicinal substances, Prof. M. E. Styx delivered a tw o-hour weekly course on the fatality of injuries on the basis of the second edition of System der gerichtlichen A rzneyw issenscht published by Prof. J. D. M etzger (1739-1805) from Königsberg in 1798. This is how Prof. M. E. Styx laid the basis to the teaching of forensic m edicine to the students of the M edical Faculty in Tartu University. It was a com plete course of lectures and, as such, belonged to the first disciplines taught in the M edical Faculty of Tartu University, re-opened 200 years ago. At that time the M edical Faculty had no anatomical theatre, autopsies were not used in the process of the teaching of forensic medicine. Proceeding from the statutes of the University, enforced in Septem ber 1803, Styx w as appointed a full professor of dietetics, materia medica, medical history and literature. The teaching of forensic medicine that had belonged to the area of state m edicine was linked together with anatomy and physiology, and Styx did not deliver any lectures on these disciplines. Within his long period of service (55 terms), Prof. Styx taught num erous medical disciplines in the University. His services in the developm ent of the activities of Tartu University and the Medical Faculty, in particular, in the teaching of medicinal substances and disciplines of hygiene are im mense, he was one of the pathfinders in the field of sanitary7 education in the Baltic countries. In 1803-05 the full professor of anatomy, physiology and forensic medicine H. F. Isenflamm taught forensic m edicine on the basis of autop­ sies in a tem porary anatom ical theatre, accom m odated in the house that belonged to the w igm aker J. G. Drew ing, in 2 Struve Street; he described the period in his D iary on the anatomical theatre o f Tartu. The beginning of a regular instruction of forensic m edicine to the students of the M edical Faculty from the autum n 1805 is associated w ith H. F. Isenflamm. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 319 In the autum n term of 1803, the full professor of pathology, sem iot­ ics, therapy and clinic D. G. Balk initiated reading lectures on medicalphilosophical jurisprudence to the students of the Faculty of Law, using his own study aid written in G erm an, published in Tartu in 1803. The lectures and the textbook w ere the first cornerstones in the field of foiensic m edicine in tsarist Russia that were specifically prepared for the students of the Faculty of Law. Joan Kasm el (1 9 4 5 ), the C en tre for Physical A nthropology o f Tartu U ni­ versity F irst P ro fe s s o rs in th e F a cu lty o f T h e o lo g y The G erm an-speaking and evangelical Faculty of Theology was established in the Im perial Tartu U niversity on the lines laid down by German faculties that was unique in the whole Russian Empire. No wonder that its reasons of existence w ere repeatedly questioned in the course of the follow ing century. The establishing of the faculty itself in 1802 was a bold attem pt because there was no tradition or academ ic staff for it in Livonia. During the first short spring term only two chairs out of four, planned by the U niversity statutes, were opened. The professorship of dogm atics and theological m orals was offered to Lorenz Ew ers (1742-1830) who was of Sw edish origin, had studied in Greifsw ald, Germany, and worked as a headm aster (since 1776) in Tartu. Ewers was also the first prorector in the University. By his theo­ logical view s Ew ers was conservative, as a person - benign and friendly. His scientific endeavours rem ained rather modest. The first professor of exegetics and O riental languages W ilhelm Friedrich H ezel (1754-1824) was the very opposite of Ewers in some respects. A lready before m oving to Tartu he had acquired a reputation of an outstanding scholar in Germ any and had worked for years at the Giessen U niversity (since 1786). His views w ere mainly influenced by theological rationalism based on the enlightenm ent. Hezel's scientific production was enorm ous and his circle of interests expansive in a ren­ aissance manner. It appears as an interesting coincidence that the later profile of the Faculty of Theology of Tartu U niversity that reached its peak in the sec­ ond half of the 19th c. can be characterised as a synthesis of contrasting positions nam ely of Ewers and Hezel. The Lutheran confessionalism that becam e a predom inating trend in the faculty in the 1830s-1840s united in an organic way both genuine ecclesiasticism and scientific criticism . U rm as Petti (D r. Theol.) T U Associate professor o f historical theology, the pastor o f the Tartu U niversity-St. Jo hn 's congregation o f the Estonian E van­ gelical L uth eran C hu rch. 320 Sum m aries R ic h a rd T h o m a , R e s e a rc h e r an d E x p e rim e n to r A natom ist Richard Thom a (1847-1923), from H eidelberg U niversity (1872-83), held the Chair of Pathological A natom y at Tartu (Dorpat) U niversity in 1884-94. These ten years belonged to the m ost active period of his scientific career, strongly supporting the m edical sciences at the university. A ccording to the plans by Prof. Thom a the so called New A na­ tom ical Theatre was erected in 1886-87. The Institute of Pathological A natom y received m odern prem ises in it. Prof. Thom a's m ain goal was to obtain new scientific instrium entaria for the institution. For exam ­ ple, 18 m icroscopes by Carl Zeiss, Jena, served the students for alm ost a century, until finally w ere delivered to the Tartu University History M useum in 1998. Under the supervision of Prof. Thom a 22 dissertations w ere w ritten in Tartu in the field of aterosclerosis. He was the first to start teaching bacteriology (1890-92). The results of Thom a's academ ic and scientific work at Tartu U ni­ versity w ere gathered together in his L ehrbuch der pathologischen A nato­ mie (1894, Part I). This textbook is also translated into English. There was also Part II, but it was not published. Richard Thom a's donation into the instrum ent building can be seen in the im provem ents m ade by him concerning two instrum ents. These are the Thom a-Zeiss counting cham ber of blood particles (1878) and a new m icrotom e (1880). They are kept at the Tartu U niversity History M useum , the counting cham ber com es from the 1920s, prepared by E rn st Leitz, Wetzlar, and carries the nam e Blutkörperzahlapparat nach Thoma. The m icrotom e in the possession of the m useum was made by R u d o lf Ju n g , H eidelberg, at the end of the 19th century. At the same tim e there are also two Thom a's m icrotom e knives (one is prepared by W ilhelm Walb, H eidelberg). Richard Thom a is firmly fixed in the history of m edicine by both his textbook and also the im proved m edical instru­ ments, the latter being prepared by different instrum ent-m akers until the 1960ies. Based on archival data of Leica, the descendent of the com pany Ju n g, as of 1962, m ore than 4,500 m icrotom es m ade by Thom a's design were sold. Leili Kriis, curator o f M u s eu m o f Tartu U niversity H istory P ro fe s s o r O sw a ld S ch m id t. A L a w y e r fro m th e P e rio d of E th n ic an d N a tio n a l L iv o n ia w h o T a u g h t L eg a l H is to ry Oswald Schm idt (1823-1890, studied in Tartu University in 1842-1846, lecturer in 1860-1890, since 1868 full professor of local law) as a scientist led a very interesting and, in a way, tragic and instructive to the posterity life. As far as science is concerned, Schm idt's heartfelt w ish was to do ^ lg lo o line A jakiri. 2002. 1/2 (116/117) 321 research on legal philosophy, however, as his career indicates, he could not hold that course. He hesitated long as to his options and then, acting under pressure of his colleagues, chose practical jurisprudence and began to realise his intentions in the field of the Livonian local civil proceeding that appeared very im portant at that time. His m a­ jor work (D e r ordentlichen Civilprocess nach livländischen L and rech t ) was published in 1880 but had by then som ew hat lagged behind because in 1864 already St. Petersburg had suspended the drafting of the bill of Livonian, Estonian and Courlandish local law of civil proceeding. As from 1864 a new m odern judicial system and law of procedure had been victorious in the larger part of the Russian Empire, it also attracted close attention abroad. The Baltic countries received it with a great pleasure as it added one more argum ent to the fight for m aintaining the Baltic Civil Code. In the course of the 1889 legal reform of the Baltic provinces, the hitherto local judicature and legal procedure were replaced by the general system of the Russian Empire. Therefore the hitherto research object of O. Schm idt - the local civil proceeding of the Baltic provinces - lost its im portance and his main work written for a handbook had only a historical value. Only the part of Schm idt's scientific research that was devoted to the treatm ents related to legal history or im m ediate topics on legal his­ tory did not lose significance in the course of the reform . The genera­ tions to come certainly find it easy to evaluate their predecessors but it is O. Schm idt's course of life that again dram atically proves that in the scientology often the m ost durable activities are those that are the remotest in life for practitioners and contem poraries, in general. Thus, O. Schm idt is best know n am ong G erm an-speaking law yers not as a specialist of civil proceeding but as a legal historian and, at that, thanks to his form er colleagues in Tartu who decided to publish his lectures on legal history after his death (O. Schm idt him self had not yet regarded his lectures finished for publication). The fact that in Germany, after World War II, his treatm ent of legal history was re-published, definitely contributed to O. Schm idt's international fame in the G erm an-speaking world of science. Peeter Järvelaid (1 9 5 7 ), P hD , professor o f A cad em y N ord L e o n V ic to r C o n s ta n tin C asso - a R u ss ia n (?) L a w y e r in T artu U n iv e rs ity The history of Tartu University and its Faculties in the 19th c. has been periodised in several ways but in all these cases the re-opening of the U niversity in 1802 and the University reform in 1889-95 stand clearly out The problem s related to the establishm ent of the U niversity have attracted num erous researchers' attention, however, the reform at the end of the century and the follow ing Russian-language period of the 322 Sum m aries U niversity are probably the least researched stages in the history of alm a mater. In the Faculty of Law of the Russian-language Tartu (Jurjev) U ni­ versity alm ost all the form er lecturers were dism issed and new ones appointed by the central authorities. One of the new lecturers was also Leon Victor Constantin Casso or, in a characteristically Russian m an­ ner, Lev Aristidovitsh Kasso (1865-1914). The orthodox Casso was born in Paris in a Bessarabian family of hereditary nobility w ith the descent from both Greek and Rom anian ancestors. He studied in a lycee in Paris and in the universities of H eidelberg and Berlin, at the latter he passed his doctor's exam ination. He arrived in Tartu at the beginning of 1892 w hen the U niversity was in the m iddle of the reform s by the Russian central authorities. In the historiography Casso is known as a Russian lawyer. In the spring term of 1892 Casso passed his M.A. exam ination in the civil law at the Faculty of Law of Tartu U niversity and was ap­ pointed to the position of the deputy associate professor of the canon law, a year later - the deputy professor extraordinary of the local law of Livonia, Estonia and Courland. In 1895 Casso defended his M.A. degree at the Kiev St. Vladim ir U niversity and was appointed as the professor extraordinary of the local law at Tartu University. Already from 10 N ovem ber he began his work as the professor extraordinary of civil law and civil proceeding at the University of Kharkov. There Casso concentrated on w riting his Ph.D. dissertation and his work, published in 1898, was devoted to the law of estate, m ore exactly, to the law of lien that was one of the most debatable issues in the Russian civil law at that time. Casso was interested in reception as a factor of developm ent of jurisprudence, he considered the law of lien as a reasonable happy medium betw een one's own and a stranger's justice. At the end of 1899 Casso was appointed as the full professor of the civil law at M oscow University. Professionally, his M oscow -period was probably the m ost fruitful one for Casso. In addition to the basic course in the civil law at the university, he also delivered lectures in other M os­ cow higher educational establishm ents. In 1906 he published his hitherto fundam ental work on the Russian law of the land that tried to system atically deal with all legal questions related to real estate. In 1910 Prim e M inister Stolypin appointed Casso as the m inister of education in his governm ent. He worked at this post until his death on 26 N ovem ber (9 D ecem ber) 1914. L. Casso is probably best know n as the m inister of education in Tsar­ ist Russia w hose place as 'the Black H undreds' m inister of darkness for the Russian people" V. I. Lenin had determ ined for alm ost a century in his article on the policy of the m inistry of public education. Only recent­ ly the Russian historiography of law has started to distance from this view. The publication of a new edition of L. Casso's w ork The concept o f lien in the contem porary ju risp ru d en ce in M oscow in 1999 testifies to it. A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 323 Toomas A nepaio (1 9 6 4 ), mag. iur, lector o f the C hair o f the legal history o f the fa cu lty o f Law o f Tartu University. D o n a tio n s to th e Im p e ria l U n iv e rs ity o f T artu Contributing to universities and students in the form of donations has been know n since the establishm ent of first universities. O nly in last decades researchers have paid due attention to the phenom enon. Private grants and scholarships donated to Tartu University are addressed for the first time. Within 1802-1918, in addition to state grants, Tartu U niversity received c. 70 various donations, based on private capital, for student grants and research awards. There is abundant m aterial on them in the Estonian H istorical Archives, various foundations have issued specialised collections of papers to record the anniversaries of their activities. On re-opening of the U niversity in 1802, a considerable donation by private capital was counted on. In addition to her valuable book-bestow al that laid the basis for the Tartu University Library, Countess M aria Aurora Lestoq also donated the first grant capital. A few more, prim arily Baltic-G erm an (Jakob von Sievers, 1731-1808) family capitals w ere added, however, the donation activity was not considerable thereafter. D onating brisked up beginning with the 1860s. On the one hand, it was connected w ith the regulating and quickening of banking both in Europe and Russia, on the other hand, with the social-political situation in the Baltic provinces of Russia. Under the leadership of the trustee Count A lexander v. Kayserling it was achieved that the 1863 all-Russian statutes of universities w ere not extended over Tartu U niversity and in 1865 the statutes of Tartu U ni­ versity, confirm ing its autonomy, w ere passed. But it brought along the decrease of the budget. So private capital began to support the m ain­ taining of the G erm an-language and G erm an-m inded university One of the m ost essential donations was Karl Ulm ann's (1793-1871) grant fund, established by m eans of subscription on the occasion of the 50th jubilee of office of the Bishop of the Russian Lutheran Church in 1867. The grant fund paid relatively sm all sums of allow ance to the students of the Faculty of Theology, but to quite many students, thereby, includ­ ing Estonian boys. In 1868 the legacy of Alfons v. Pereira was founded with profits resulting from the estate m anagem ent. The research capital of the graduate of Tartu University Robert H eim bürger (1809-60), the com m ercial director of the Russian Central Bank for a short period, was founded in 1870 and turned out to be a m ajor subsidiser of research work of lecturers and assotiate professor (including foreign research travel) as well as research awards. Tartu University of the Republic of Estonia could use the H eim bürger capital by the end of the 1930s. 324 Sum m aries At the end of the 19th - at the beginning of the 20!h cc. the num ber of students increased and in connection with the transition to Russian as the language of studies the national com position changed. A num ber of grant funds were added, incl. those m eant to subsidise students of a definite nationality, e.g., im m ediately before World War I the founda­ tion of Prof. Nikolai M artin Sem m er was started to subsidise Latvian students who had com e to study in Tartu. Not all grant funds were launched successfully, it happened that no profit was realised or the money was used elsew here. Although Tartu University is financed from the state budget of the Republic of Estonia, at the end of the 20th c. pri­ vate capital again found its way to the University. Sirje Tamul (1 9 5 1 ), M A , lectu rer o f the C hair o f the general history o f Tartu U niversity A . T. R a s to r g u je v - th e L ib ra ria n o f T artu U n iv e rs ity L ib ra ry in 1 9 0 8 -1 9 1 8 In accordance with the 1865 statutes the substantial adm inistration of the university library as an im portant ancillary educational institu­ tion was laid on the director elected from am ong full professors. But it was the librarian, in the sense of the chief executive today, whom the board w hich consisted of representatives of the faculties, elected by the director and the university council, m ade responsible for carrying out their directives. Aleksandr Tim ofejevitš Rastorgujev - a librarian of the Tartu University Library in 1908-1918 - devoted 35 years of his life to Tartu and the university library. In addition to the archival records, his activities in Tartu w ere reflected in m em oirs of his contem poraries and in belletristics. He exerted a strong influence on O skar Luts as to the latter's literary know ledge, form ation of literary taste, the w hole intel­ lectual developm ent and further course of his life. In his turn Luts, one of the m ost popular authors in the 20th-c. Estonia, im m ortalised A. T. Rastorgujev both in the best seller Su v i (Sum m er) and in his mem oirs in w hich the figure of A. T. Rastorgujev is presented as the glorified Librarian. A. T. Rastorgujev studied history in Tartu U niversity in 1883-90. His teachers w ere professors R. H ausm ann, A. Brückner and O. Waltz. He was w riting his cand. hist, dissertation to apply for his M A degree in general history, passed oral and written exam s in 1896-97 but the com ­ pleting of the dissertation took time and so he never defended it. During his studies already A. T. R astorgujev worked as a schoolm as­ ter in schools of Tartu, later he was one of the founders of The Society of Schoolm asters of Tartu. However, already since 1894 he was engaged with the library work at the university library - in 1898-1908 as an as­ sistant librarian and after that a librarian for ten years. At this position A. T. Rastorgujev took over from his predecessor financial m atters in a A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 325 confused state and chronic budget deficit that he strove to relieve to the best of his ability. There w ere num erous technical problem s related to increasingly confined space in need of repair and with a flow of new stocks, poor fire-precaution m easures, plans of drafting-constructing a new building that were term inated owing to the outbreak of World War I. He com pleted the publishing of the catalogue of Russian books that had been started earlier, thus fulfilling the gap that had been a library's debt. The evacuation of the library during World War 1 was a serious trial. In 1915 already the library together with other university's effects, not in im m ediate use in the study process, (m anuscripts, incunabula, engravings etc.) w ere taken to Nizhni N ovgorod. In 1916 the collection of dissertations and all the books that were not in readers' hands as well as reference books and catalogues were evacuated to Perm. A new wave of evacuations - to Voronezh this time - used two trains, on 17 July and 31 August 1918. Six em ployees of the library left in the course of the lat­ ter evacuation, am ong the others was also A. T. Rastorgujev. Ljudm ila D ubjeva (M A ), Tartu U niversity Library G ra d u a te s o f T artu U n iv e rs ity as L e c tu re rs in U n iv e rs itie s o f G e rm a n y Today there is inform ation about 107 persons who studied in Tartu Imperial University and later worked in Germ any in m ore than 40 various universities as lecturers, private associate professors, associate professors, full professors or professors extraordinary. A m ajor part of them, at least 89 persons, worked as full professors. They worked m ainly as lecturers of natural sciences and more often in Berlin University. In the first half of the 19th c. only a few form er students of Tartu U niversity became lecturers in Germany, am ong the first of them w ere Karl Ernst v. Baer in Königsberg (1819) and Eduard Erdm ann in Berlin (1833). The num ber of scholars, graduates of Tartu U niversity w orking in German universities, began to grow fast at the beginning of the 1870s, wavering betw een 20-30 in the 1920s. Even in the 1960s M ark Friedrich v. Stackelberg and Ernst Kordes worked in the university in Germ any (both in Bonn). The persons who predom inated am ong the graduates of Tartu University cam e from the three Baltic provinces, their place of birth being most often Riga, Tartu and Tallinn (4). The G erm ans of Russian origin had mainly been born in St. Petersburg. Probably at least five to seven scholars were considerably more broadly know n than in the boundaries of their own speciality - am ong those w ere m ost certainly the biologists K. E. v. Baer and Baron Jacob Uexküll, the chem ist W ilhelm Ostwald, the surgeon Ernst von Berg­ m ann, pharm acologist Oswald Schm iedeberg. Among the best-know n graduates, A dolf von H arnack is worth m entioning as a most versatile scholar - a theologian and research organiser, the founder of Kaiser- 326 Sum m aries W ilhelm Society (today Max Planck Society). A m ong fam ous nam es there are num erous historians (Carl Schirren, Theodor Schiem ann, Otto Seeck, Johannes Haller, Leonid Arbusow jun., art historians G eorg Dehio and Leo Bruhns, the historian of literature Otto H arnack). Two wellknown philosophers (Eduard Erdm ann and Nicolai H artm ann) can also be listed am ong outstanding graduates of Tartu University. Carl Bergbohm and Axel Freytagh-Loringhoven are probably the best-know n law yers from Tartu today. Beside A dolf von H arnack, am ong the theo­ logians w orth m entioning are certainly his father Theodosius Harnack, Karl G irgensohn and Reinhold Seeberg. Along with those m entioned, the distinguished natural scientists m athem atician Erhard Schmidt and astronom er Karl Herm ann Struve deserve special attention. In the field of m edicine, along with E. v. Bergm ann and O. Schm iedeberg, the nam es of the internist and neurologist A dolf v. Strüm pell and the spe­ cialist in hygienics W alter Kikuth should be m entioned. H ain Tankler (cand. hist.), researcher o f the Library o f Tartu U niversity T artu U n iv e rs ity in th e H is to ry of S cie n ce of L a tv ia In the 19th c. Tartu U niversity was the intellectual and spiritual centre for the provinces of Estonia, Latvia and Courland, being also the cradle for the Latvian academ ic intellectuals and the birthplace of the Latvi­ ans' national aw akening. The first Latvian m edical doctors, clergymen, pharm aceutists, lawyers, philosophers, linguists were educated in Tartu, two most im portant trends of ideas in the 19th c. history of Latvia - jaunlatvieši (Young Latvia) and jau nsträvn iek i (New Current) appeared here. The evidence of Latvian students can be found already in Academ ia Gustaviana, beginning with 1802 the re-opened Tartu University was even m ore im portant for the intellectual history of Latvia. Professors of Tartu explored the nature of Latvia, they conducted research work in m athem atics, natural sciences, m edicine, geodesy, geology, geography, pharm acy etc. A num ber of future professors of Tartu descended from Latvia and did not lose contact with their native cou ntry However, in the first half of the 19th c. only very few of them were ethnic Latvians and they, too, as a rule, had G erm anized. At the beginning of the 19th c. one of the most outstanding Latvians, related to Tartu University, was the naturalist, professor of chemistry, and rector of the University (1810-12) D. H. Grindel. A genus of plants G rindelia Robusta has been nam ed after him as well as the chem ical sub­ stances, isolated from it: grin d elic acid, g rin d elic aldehyde, grindelates etc. Far m ore im portant for Latvia was the generation of Latvian students w ho entered Taru University beginning with 1856. Several of them (Krisjänis Valdemärs, Krišjänis Barons, Juris Alunäns, Jänis Jurjäns) are worth m entioning as the creators of the so-called young Latvians' (jaunlatvieši ) m ovem ent. They began to oppose the privileges A jalooline A jakiri. 2002. 1/2 (116/117) 327 of the Baltic nobility, out-dated agrarian relations and national oppres­ sion and propagated public education, m odernisation in agriculture, econom ic activities of Latvians, prom oted national literature, the press, linguistics, gathering of folklore, the spread of national sciences. In 1882 the first Latvian student fraternity Lettonia was founded in Tartu. Its predecessor was a literary circle w hose colours - red-w hite-red - later gave rise to the colours of the Latvian national banner. Tartu University and its graduates played an im portant role in the foundation and developm ent of the first Latvian higher educational in­ stitution - the Riga Polytechnicum (1862). Once more and perhaps for the last tim e Tartu had a direct im pact on the course of higher educa­ tion and science in Latvia in 1917-19, during the establishm ent of the national U niversity in Latvia. The graduates from Tartu formed the core of the first professorial staff of the University of Latvia (along with the professors com ing from St. Petersburg, Moscow, Kazan, Kharkov), giv­ ing the University of Latvia 54 professors in its first decade (40 of them were of Latvian origin), i.e 28 % of all professors. This paper is an abridged and revised version o f the A u la-L ecture read in Tartu U niversity on 2 5 N ov em b er 1 9 9 7 by P resident o f the Latvian A cad em y o f Sciences Prof. jän is Stradins. U k ra in ia n S tu d e n ts an d S tu d e n ts ' O rg a n is a tio n s in T artu U n iv e rs ity in th e 1 9 th c. an d at th e B e g in n in g o f th e 2 0 th c. The representatives of many nationalities of the Russian Empire, including the U krainians, studied in Tartu University in the 19th c. - at the beginning of the 20th c. A m ong them w ere w ould-be outstanding Ukrainian scientists, social, cultural and political figures, w riters. At the end of the 19th c. it was possible to set up U krainian organisations. Obviously it was I. S. Orlai w ho was the first Ukrainian in Tartu University, however, he was not a student but defended his doctoral dissertation in m edicine here in 1806. Among the outstanding U krainians who studied in Tartu U niver­ sity in the first half of the 19th c. excelled N ikolai Vassiljevitš Zakrevskit (1805-1871), the w ell-know n historian at his time (the author of the history of the city of Kiev), specialist in folklore and ethnographer. The years spent in Tartu played a decisive role in the form ation of the dem ocratic w orldview of the distinguished Ukrainian public figure, scientist and educationer N ikolai Ivanovitš Gulak who was also one of the founders of the U krainian w ide-scale secret organisation Kyrillos-M ethodios C onfraternity. A leksandr N ikolajevitš Poll, the pioneer of the ore m ining industry in Krivoi Rog, archaeologist and public figure had also been a student of Tartu University, Aleksandr Am fianovitš T i š t š i n s k i (1835-96), later an outstanding public figure, had also studied for a short period in the Faculty of Law of Tartu University. 328 Sum m aries From the end of the 1880s the num ber of the Ukrainians increased in Tartu and the Ukrainian students began to take an active part in the So­ ciety of Russian Students and in som e of the underground revolution­ ary circles. In the former, the com m em oration of the fam ous U krainian national w riter and artist Tarass Sevšenko began to be celebrated from the beginning of the 1880s. N um erous Ukrainians participated in il­ legal unions: the secret organisation of the narodniks and, follow ing it in 1888-1892, the first M arxist circle, founded by M. Lesnik etc. Am ong those active students were Nikolai Prokophevitš Vassilenko, later an outstanding Ukrainian public and political figure, statesm an and his­ torian, as well as Bogdan A leksandrovitš Kistjakovski, a well-know n Ukrainian and Russian philosopher, sociologist and lawyer; M ihhail Petrovitš Kossatš, the physicist and writer, specialist in folklore and eth­ nographer, a brother of the great Ukrainian poetess Lesja Ukrainka. In 1898 the first Ukrainian students' organisation - the Dorpat Society of Ukrainian Students (Д ор п а т ъск а У к р а ш ъск а С т уден т сък а Гром ада) - was founded in Tartu. Its activities becam e legalised in 1905 under the nam e of the Com pany of M usic and Dram a of the Little-Russian Students. In everyday life it was sim ply called the society of the U krainian students and, as such, existed until the year 1917. Sergei Issakov (1 9 3 1 ), prof. em er., D epartm ent o f Russian and Slavonic Philology. A rm e n ia n S tu d e n ts in T artu Im p e ria l U n iv e rs ity The A rm enian students cam e to study in Tartu U niversity in groups and at various times. H atshatur Abovjan and Stepanos Nazarjan - two first outstanding Arm enian cultural and educational figures studying in Tartu U niversity (in the 1830s) - recom m ended, in their turn, both their students and friends to go to study in Tartu. By their personal example, social activities, a great contribution to science, culture and education they raised the prestige of Tartu U niversity very high and studying here was the highlight of the dream s of A rm enian young men. The most successful years for the A rm enian student body in Tartu were in 1848-58. A sm all Arm enian section was formed and num erous talented scholars, literati and publicists em erged from am ong the stu­ dents who belonged to it. Another wave of the A rm enians arrived in Tartu in 1859-66 w hen a peculiar A rm enian com m unity was set up and the students organised parties, led a merry and w orry-free life. A major wave of the Arm enian students cam e to Tartu at the end of the 19th and at the beginning of the 20th cc., at the time w hen the student unrest had set in already. M any of them did not rem ain passive concerning the fight for dem ocratic rights and participated together w ith the students of various nationalities in local m ovem ents. Already on arriving in Tartu, a num ber of the Arm enian students w ere considered as disloyal A jalooline Ajakiri. 2П02. 1/2 (116/117) 329 У the gendarm erie and im m ediately found them selves under the su­ pervision of the police. For the first time in its history in the course of the 1905 revolution, Tartu University opened its doors for women in the sense that they could only register for courses as auditors. In the years 1905-1918, all together nine Arm enian women studied in Tartu, part of them on the private courses of Prof. Rostovtsev. All in all w ithin the period of 1830-1917, c. 370 A rm enian students arrived in Estonia, many of whom returned to their native country after graduating from the University and many of them becam e influential public figures. The A rm enians formed part of the student body of Tartu and gave their share into the intercultural com m unication. The activities of the A rm enian students and student societies in Tartu laid the foundation to the Arm enian diaspora in Estonia. Rafik G rigorjan, P hD , H ead o f the D ep artm en t o f H istory and Philosophy Narva College Tartu U niversity. P o lish S tu d e n ts in T artu U n iv e rs ity in 1 8 0 2 -1 9 1 8 The University of Tartu, re-opened in 1802, as a result of its long standing activities, becam e a sym bol of high standard of instruction and notew orthy autonom y and, as such, was an im portant centre of Polish culture, science, politics and m ilitary science up to the end of World War I. From 1802 on alm ost 2,500 young Poles or persons from Polish areas studied in Tartu. Their proportion was over 9% of all the student body. M ost of them cam e from the territories of the Kingdom of Poland and from am ong the Polish gentry, fewer w ere from the m iddleclass or peasant origin. The m ost preferential speciality was m edicine, closely follow ed by law, theology, econom ics, diplomacy, cam eral science and m athem atics. The organisation of study work, particularly in the G erm an-language period at the U niversity (before 1889), secured the students a lot of freedom both as to the duration of their study period and passing exams. Thus the young people, not guarded by hom efolk, had plenty of time for social life. The reason of frequenting the students' lock-up room consisted in num erous duels, either w ith rapiers or pistols. The Poles fought duels for equal rights am ong the prevailing Germ an student bod y In the first half of the 19th c. their opponents regarded the Poles as upstarts who endangered the G erm an-like way o f life at the University. The Poles w ho cam e to Tartu lived mainly in the so-called b u rgs or houses that those who left handed over to new com ers as legacy, from generation to generation. Living conditions in Tartu (the quality of food and living, participation in students' activities) depended on the stu­ dent's prosperity. In the 1850s the most w ell-to-do students spent on liv­ ing 500 rubles a year, those of medium wealth - 300 rubles, the poorer 330 Sum m aries ones - 200 or 150 rubles a year. The last m entioned sum was a boundary line from which dow n the Polonia - the m ost num erous and long-stand­ ing Polish organisation in Tartu - paid allow ances to the needy. After 1918 the organisation was moved to Vilno. Beside Polonia or to oppose it, a num ber of other circles and societies cropped up which, as a rule, were short-term ed and not num erous, particularly at the turn of the 19th and 20th cc. The m odel of the fraternity Polonia integrated the young people from various countries of Rzeczpospolita in the best way pos­ sible. People with different w orldview s and political orientations could join the fraternity w ithout any need to conceal their convictions or be afraid of reprim ands and accusations. The only link was the wish to be together and have a good time in the com pany of one's fellow -coun­ trymen, gain know ledge about the history of ancestors, literature and language. Sim ilar types of societies fostered the inculcation of patriotic feelings and contributed to finding one's national identity, likewise, they offered m aterial assistance to the Polish students w ho m ost of all needed it. The participation in Polish societies was a kind of school to prepare the m em bers for their future work and for the com m on good of their people and society. A rkadiusz janicki, A d ju n ct professor o f the 2 0 th c. Scientology and political cultu re o f U niversity o f Gdansk. P o lish P h a rm a c e u tis ts ' A c a d e m ic T ies in T artu in 1 8 3 7 -1 9 1 5 . Tartu (Dorpat) U niversity has left considerable traces to the history of Polish culture and science. Traditions brought back from Tar­ tu University have been upheld in Poland to date, a particular contribution to them was m ade by academ ic ties with Estonia. At the beginning of the period 1802-1916 only a few Polish pharm aceutists studied at Tartu Im perial University. The repressions and Russification, including closing down the U niversity of Vilno (1833) by Russian central authorities in the 19th c., w ere the reasons why the num ber of Polish students in Tartu gradually increased, reaching its peak at the end of the 19th and at the beginning of the 20th cc. Although no precise figure is fixed, the num ber of Polish students is thought to have been around 1,800 w ithin the w hole period of the Im perial University of Tartu. However, the figure has been supposed to be twofold. M ore than half of them studied m edicine, more than a quarter - law, but the interest was considerable also in the fields of econom ics, theology and natural sciences. In 1897 the first academ ic organisation of Polish pharm aceutists was set up in Tartu - the society Z nicz of the Polish students of pharmacy. In 1907 it was renam ed the society of pharm aceutists Lechicja w hich oper­ ated in Tartu until 1915. In the independent Poland the tradition of the Tartu Lechicja was revived. In 1921 the form er m em bers of the Tartu Le- A jalooline Ajakiri. 2002. 1/2 (116/117) 331 c u c ja established a society For Prom oting Pharm aceutics in W arsaw that egan also to be called Lechicja. In the sam e year a form er m em ber of the Tartu Lechicja, Prof. Jan M uszynski, called a society of pharm aceuti­ cal students into being also at Vilno University. After World War II the pharm aceutical society Lechia cam e to life at Lodz University where the professorship of pharm acognosy had been held by Prof. J. M uszynski. But in 1949 all academ ic associations were dissolved in Poland and in­ stead a single socialist union was set up for all Polish higher educational establishm ents. In their m em oirs the form er Polish students of Tartu U niversity em ­ phasised a very friendly disposition by the A lm a M a ter Tartuensis and by Estonians-citizens as well as a unique atm osphere that allowed the Polish students to feel them selves at hom e in Tartu. Jadzviga Brzezinska, P hD , P resident o f the Pom erania D ivison o f the Polish Pharm aceutical Society. T h e N a m e s o f S tu d e n ts an d L e ctu re rs o f T artu U n iv e rs ity in the 1 9 th c. a n d at th e B e g in n in g o f the 2 0 th c. on th e W o rld M ap Charting geographical objects on the map and denom inating them is of general interest. The nam es of persons connected with the 19th-c. Tartu University can be found in large num bers on the world map. In a great majority they are located in polar areas — on the coast of Siberia and on islands of the Arctic Ocean. These areas were in the sphere of interest of the Russian Empire in the 19th c. A nother region w here Russian subjects diversified the world map were islets in the Pacific O cean. Those were discovered in the course of first Russian round-the-w orld expeditions. The Baltic-Germ ans, prim arily the students of the M edical Faculty of Tartu U niversity played a considerable role in Russian exploration expeditions. At the beginning of the 19th c. the organisation of Russian exploration expeditions was handled by Adam Johann von Krusenstern and in the m iddle of the 19th c. by Ernst von Baer. Both scholars were looking for educated men for their expeditions, using for this their contacts in Tartu University. Research travellers, in turn, expressed their thanks by nam ing islands, bays, gulfs, rivers, lakes, m ountains in honour of the organisers of their expeditions, fellow -travellers, friends or their teachers. The objects, as far as Tartu U niversity is concerned, are related particularly to two Russian research expeditions. The first Alexander Theodor von M iddendorff's expedition explored East-Siberia and the Far East in 1842-1845 and Edurad von Toll's expedition m apped the Taim yr Peninsula and islets close to it in 1900-1902. The explorations, carried out by the Baltic-G erm ans, set an exam ple for G erm an polar explorers and several of them (e.g. Thom as von Heuglin, Julius Payer and Karl W eyprecht) gave the nam es of Baltic-G erm an 33 2 Sum m aries polar explorers to num erous nam eless m ountains, gulfs, islands in the Franz Joseph Land and Spitzbergen in the course of their expeditions. The m ore w ell-know n explorers, related to Tartu University, w hose nam e an attentive seeker finds on the world map, are the naturalist Karl Ernst von Baer (1792-1876), the Russian linguist and ethnogra­ pher V ladim ir Dahl (1801-1872), the organiser of first Russian roundthe-w orld expeditions, vice-adm iral Adam Johann von Krusenstern (1770-1846), the physicist Emil Lenz (1804-1865), President of the St. Petersburg A cadem y of Sciences Friedrich Benjam in Lütke (1797-1882), the explorer of East-Siberia A lexander Theodor von M iddendorff (1815-1894), the astronom er Friedrich W ilhelm Struve (1793-1864) and the explorer Eduard von Toll (1858-1902). Kntri Rnik, E rki Tammiksaar